Tariifid maanteetranspordis Veohinda maanteetranspordis mõjutavad erinevad kohalikud ja rahvusvahelised regulatsioonid, näiteks raskeveokimaks, teemaks, kiirteede kasutamise tasu, veoload jne. Suurel määral sõltuvad veotariifid turusituatsioonist ehk vedude pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. Maanteetranspordis enim levinud suurused ja ühikud on: • Enim läbitud teekonna tariif ehk kilomeetritariif (€/km) • ajatariif ehk tunnitariif (€/h) • kombineeritud tariif - lähtutakse läbitud teekonnast, veo ajast ja veetud kauba kogusest • koguseline tariif - leitakse veo hind kindlal marsruudil lähtuvalt veose kaalust, mahust, mahukaalust jne. Tariifid raudteevedudel Raudteevedude puhul kasutatakse üldtariife, eritariife, soodustariife ja kohalikke tariife. • Üldtariifide abil määratakse raudtee suuremahuliste vedude maksumus. • Eritariifid on üldtariifid, millele on kehtestat...
infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest
1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport ametisõiduk või erasõiduk (renditud sõiduk)
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus
Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll, takso, rong,
hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis-jaekaubanduses. Logistilisd paendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupuKaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. 24. Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Enimkasutatavad konteinerite tüübid Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise
ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite planeerimine. · Optimaalsete veomarsruutide määramine. · Kvaliteetse teenuse osutamine ja kontroll selle üle. Erinevate veoviiside võrdlus. 1. Autovedu Eelised: ainuke veoviis millega on vedu võimalik teostada uksest ukseni. Tellimuse täitmine on kiire. Kõige odavam vedu lühikestel teedel. Paindlikus . Terminalide võrgustik on tihe. K: Kõige rohkem keskkonda saastav. Transporditavad kogused on väiksed. 2. Mereveod Eelised: veetavate kaupade kogused on suuremad. Keskkonnasäästlik. Võimalus vedada kaupa erinevate kontinentide vahel. Pikkadel veoteedel on odav. Ei ole liiklusummikuid.
Regulaarsus võime pidada kinni väljumiste ja saabumiste ettenähtud ajagraafikust Kättesaadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järgi on vajadus 10. Transpordilogistika · Mõjutegurid (toote, turu ja klienditeenindusega seotud tegurid) Tootega seotud tegurid: toote tihedus massi ja ruumala suhe, lastitavus kandejõu ja veokasti ruumala kasutamise aste kaubakäitluse lihtsus kahjustatavus Turuga seotud tegurid: veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents, sihtturgude asukoht konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude balansseeritus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: usaldus kliendisuhetes, turu ulatus võime osutada ,,uksest ukseni" teenust, üldisemalt vedaja võime osutada lisateenuseid kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis · Funktsioonid: i. Kauba liikumistee kujundamine- Veoteenuse maksumus veo tellijale, Kaubakoorma tasuvus
15. Transpordi mõiste Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. 16. Transpordipoliitikat mõjutavad tegurid Looduslikud tingimused, transporditehnika, tootmise paigutus, ümbritsev keskkond. Looduslikud ja geograafilised tingimused Looduslikud ja geografilised tingimused seavad oma piirangud veoviiside ja veovahendite valikul Transporditehnika Tehnika ja tehnoloogia kiire areng viimastel aastakümnetel on mõjutanud oluliselt ka transporditehnika ja tehnoloogia arengut. See on võimaldanud suuremat valikut transporditeenuste pakkumisel nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes Majanduse struktuur Selle all mõeldakse majanduse ja elanikkonna struktuuri ning geograafilist jaotust
peale ja mahalaadimise kohustusi selles kohas. Kui tarnimine toimub müüja territooriumil, on müüja vastutav pealelaadimise eest Kui tarne toimub ükskõik kus mujal, ei ole müüja vastutav mahalaadimise eest. FCAd võib kasutada sõltumata veoviisist, kaasa arvatud multimodaalne vedu. Vedaja tähendab iga isikut, kes veolepingu alusel sooritab või korraldab kauba veo raudteel, maanteel, meritisi, õhus, siseveeteel või nende veoviiside kombinatsioonina. Kui ostja määrab kauba vastuvõtjaks isiku, kes ei ole "vedaja", loetakse müüja tarnekohustuse täitnuks, kui kaup on sellele isikule tarnitud. Ostja kulu ja vastutus FAS(Free Alongside Ship) Laadimissadam määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja veab kaubad ostjaga kokkulepitud sadamakaile, müüja kohustuste hulka kuulub kauba ekspordi tollivormistus. nimetatud lähtesadam franko laeva kõrval.
kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja logistilised pakendid. Tarbija pakend on enamasti jaemüügipakend mida kasutatakse jaotusahela viimases lülis- jaekaubanduses. Logistilisd pakendid aitavad vahendada materjalivoogusid tootmises,transpordis, käsitsemisel ja ladstamisel.Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside-mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul.Konteinerites veetakse nii mass-, aluse kui ka tükikaupuKaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Meie ise oma tooteid konteinerites välja ei saada, kuigi meil on väga palju turge välismaal, siis kahjuks hetkel veel ei ole toodete tellimused nii suured, et peaks konteinereid kasutama. Kuid tulevad meile konteineriga suured küünlavaha
ressursikulud, mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus)- Jaotuskulud – pakkimis- ja korjekulud + ladustamiskulud+ kauba kaod. Terminalikulud – ressursikulud,mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus. Cd=Cp+Cs+Cl, kus Cp – pakkimis- ja korje-(tagasutuste) kulud; Cs – ladustamiskulud Cl – kauba kaod (veakulu). Jaotus- ja terminalikulude suhteline suurus erinevate veoviiside korral- maanteetranspordi puhul – mida pikem tee, seda kõrgem keskmine kogukulu, raudteetransport madlam kui maantee omal aga kõrgem kui siseveetranspordi puhul.
Rohkem infot saab veebilehelt www.iccwbo.org/incoterms . Võib kokku leppida ka muudes tarneklauslites, kuid need ei pruugi olla üheselt mõistetavad kõikidele osapooltele. INCOTERMS® 2010 TARNEKLAUSLID Et tarneklauslitest lõplikult aru saada, tuleb vallata logistikaalast sõnavara ning ajada näpuga järge lehekülgedepikkustes selgitustes. Tõlkisime selle maakeelde nii, et põhiline öeldud saaks. Viimases tarneklauslite variandis jaotatakse tarneklauslid kaheks: kõikide veoviiside jaoks seitse kolmetähelist klauslit ning veetranspordi jaoks ülejäänud neli. Järgnevalt väga üldsõnaline ja lihtsustatud meie tõlgendusega tabel tarneklauslitest. Seda ei tasu lepingut sõlmides võtta 100%-lise tõena vaid ikkagi juhinduda ICC detailsest lehekülgedepikkusest kirjeldusest mille inglise- ja eestikeelse allika leiate tabelialustest viidetest. TARNEKLAUSLID KÕIKIDE VEOVIISIDE PUHUL
· Lühikestel liinidel hea regulaarsus · Veoprotsesside head logistilised lahendused · Laadimistööde suur efektiivsus Merevedude puudused · Väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud · Ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded · Suhteliselt väike keskmine kiiirus, pikad veoajad · Vähene paindlikkus · Kõrged sadamamaksud · Sõltuvus ilmastikuoludest Siseveetransport Siseveetransport on oma võimalustega jäänud veoviiside vahelises konkurentsis teenimatult tahaplaanile. Kõige rohkem vedusid siseveekogudel tehakse Euroopa loodeosas. Eeliseks on madalad veotariifid. 100-tonnise või suurema kaaluga saadetise toimetamisel vähemalt 250 km kaugusele on see transpordiliik kõige odavam. Suureks puuduseks siseveetranspordi puhul on väikese veokiiruse juures ka piiratud marsruutide arv geograafilises plaanis, mille tingib veeteede konfiguratsioon. Siseveetranspordi eelised:
Kõige keskkonnasäästlikum veoviis Veoprotsesside head logistilised lahendused Laadimistööde suur efektiivsus Merevedude puudused : Väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud Ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded Suhteliselt väike keskmine kiiirus, pikad veoajad Kõrged sadamamaksud Sõltuvus ilmastikuoludest Siseveetransport Siseveetransport on oma võimalustega jäänud veoviiside vahelises konkurentsis teenimatult tahaplaanile. Kõige rohkem vedusid siseveekogudel tehakse Euroopa loodeosas. Eeliseks on madalad veotariifid. 100-tonnise või suurema kaaluga saadetise toimetamisel vähemalt 250 km kaugusele on see transpordiliik kõige odavam. Suureks puuduseks siseveetranspordi puhul on väikese veokiiruse juures ka piiratud marsruutide arv geograafilises plaanis, mille tingib veeteede konfiguratsioon. Siseveetranspordi eelised:
siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud kommunikatsioone (nn füüsiline infrastruktuur), poliitilist ja õiguslikku keskkonda (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge. Transpordivõrk - Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas. Transpordisüsteem (-klaster) hõlmab ka - Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne - Juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsemisorganitest. b. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks
võimalik näha kauba saatedokumente. Siinjuures tuleb aga hoida turvateibi kasutamine range kontrolli all, et see ei oleks kättesaadav teistele isikutele peale kauba pakkija. Samuti on väga tähtis, et veokiri sisaldaks vastavat lisamärget, mis teeb igal osapoolel kohustuslikuks kontrollida kauba vastuvõtmisel turvateibi olemasolu [2]. 5.6. Konteinerid Konteinerid on universaalsed veoühikud, mida on võimalik kasutada erinevate veoviiside mereveo, raudteeveo ja maanteeveo puhul. Konteiner on kõikideks vedudeks kohaldatav kindlakujuline suletav rauast suur kast, mida saab tervikuna, ilma kauba vahepealse käsitsemiseta toimetada saatjalt vastuvõtjale. Veoprotsessi käigus tõstetakse konteiner vahelaadimise terminalis ühelt veovahendilt teisele ilma kaupa ümberlaadimata. Konteinerid on kavandatud korduvvedudeks ja need on mehhanismide abil hõlpsasti tõstetavad.
- Kokkuhoid pakkimises, kuna paljusid kaupu võib saata müügipakendis PUUDUSED - kõrge hind -kauba omadused, millele IATA või lennundusametnikud on seadnud piiranguid. Nendeks omadusteks on kauba ohtlikkus või kahjulikkus lasti, lennuki või reisijate seisukohalt, nagu tuleohtlikud, söövitavad ja lehkavad kaubad. -Konteineri kaal ja mõõtmed, millele võib piire seada kasutatav lennuk -Lühikeste lennuvedude korral vähenevad säästud muude veoviiside kasutamise suhteliselt suure osakaalu tõttu. Autotrantsport: Eelised: -vedu otse kliendilt kliendile - lühike veoaeg - paindlikkus - tihe terminalivõrgustik (Lääne- Euroopas) - Pakkimine vähem kulukas võrreldes meretrantspordiga - mitmekesine inventar Puudused:-keskkonda saastav - teedevõrgustiku haldamine kulukas liikluspiirangud - tehnilised takistused, saadetise kaal, mõõtmed- Raudteevedude: Eelised: suured koormad - odav põhivedu keskkonnasäästlikkus
kiirtarned, järeltarned ja spetsiaalsed tarned. Sellesse rühma kuuluvad ka tarned, mis on seotud tarnepartii koguselise piiranguga. o Tarnepartii piirangudTarnepartiide piirangute all mõeldakse tarnitavate koguste piiramist kuni väikseima võimaliku koguseni. Väikseimat võimalikku kogust piiravad kulud veo ja ladustamistoimingutes. Veokorralduses mõjutavad väikseima võimaliku tarnepartii suurust erinevate veoviiside ja ühendatud vedude kasutamine. o Tarnekindlus Tarnekindluse all mõeldakse tõenäosust, et klient saab õige kogus toodet laitmatus olukorras. Kaupade füüsilist seisukorda mõjutavad materjalide käsitsemine ja vedude ajal tekkinud vigastused. Üks võimalus tarnete kvaliteedi jälgimiseks on mõõta reklamatsioonide arvu ja neid liigitada. Tarnekindlust saab mõõta täielikult tarnitud artikliridade ja tellitud arlikliridade suhtena
Rahvusvaheline vedu- Vedu mitme riigi piires. Transpordiharu Iseloomustab tehniliste vahendite seost… a. teenuste osutamise tehnoloogiatega; b. infrastruktuuri varustavate ja toetavate harudega; c. teedevõrgu väljaarendatuse ning teede majandamisega jne Transpordisüsteem on transpordiharu elementide kompleks, mis hõlmab: a. transpordi infrastruktuuri omanikke, veo-ettevõtjaid b. tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjaid, remondiettevõtteid, tanklaid, infosüsteeme, kindlustusandjaid jne; c. juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud riigivalitsemisorganite osast. d. raudtee-, mere-, sisevee-, maantee-, õhu-, toru-, ja tööstustranspordi viise. Transpordisüsteemi ühtsuse tagamiseks, peab olema osapoolte vahel: a. koostöö tehnilises sfääris b. koostöö tehnoloogilises sfääris c. koostöö infosfääris d
Kauba riknemisoht väheneb kaubad kaitstud päikese, osaliselt niiskuse jms eest. Konteinerveod võimaldavad märkimisväärselt vähendada transpordikulusid. Kaubad on lukustatud ja plommitud konteineris paremini turvatud. Konteinerit saab kasutada ka ajutise laona. Konteinereid saab kasutada erinevate toodete veoks Kindlustamisega seotud kulud on suhteliselt väikesed, võrreldes muude veoviiside kindlustuskuludega. 64. Nimeta konteinerite kasutamise puuduseid (vähemalt 5)? Kapitalimahukus konteinerite käitlemine nõuab suuri investeeringuid vastavasse infrastruktuuri ja tehnikasse kõikidelt veoahela osalistelt. Tühjad konteinerid tuleb vedajale / liisijale tagastada, see suurendab logistikakulusid Kaubaruumi ebatõhus kasutamine Euroopa standardaluste kasutamisel.
EXW – Ex Works (named place of delivery) FCA – Free Carrier (named place of delivery) Võimaldab kasutada kõiki veoviise Müüja veab kaubad põhiveo alguse asukohta (ostjaga kooskõlastatud) Müüja kohustuseks koostada ka kauba ekspordi tollivormistus Vastutus ja asukoht: müüja asukohas , veofirma asukohas Müüjal puudub veolepingu kohustus CPT – Carriage Paid To (named place of destination) Kasutusel kõigi veoviiside puhul Kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole Müüja tasub kauba veoraha nimetatud sihtkohani Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud lähevad müüjalt ostjale, kui kaup on antud vedaja käsutusse CIP – Carriage and Insurance Paid to (named place of destination) Kasutatakse kõigi veoviiside puhul Kaup kindlustatakse ostja kasuks minimumkattega veokindlustusega
FCA – Free Carrier (named place of delivery) - Võimaldab kasutada kõiki veoviise - Müüja veab kaubad põhiveo alguse asukohta (ostjaga kooskõlastatud) - Müüja kohustuseks koostada ka kauba ekspordi tollivormistus - Vastutus ja asukoht: müüja asukohas , veofirma asukohas - Müüjal puudub veolepingu kohustus CPT – Carriage Paid To (named place of destination) - Kasutusel kõigi veoviiside puhul - Kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole - Müüja tasub kauba veoraha nimetatud sihtkohani - Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud lähevad müüjalt ostjale, kui kaup on antud vedaja käsutusse CIP – Carriage and Insurance Paid to (named place of destination) - Kasutatakse kõigi veoviiside puhul - Kaup kindlustatakse ostja kasuks minimumkattega veokindlustusega
· Puudused: o Suured sadamakulud o Vähene paindlikus o Kauba pakkimise ja kinnitamisega seotud ranged nõudmised o Suured intervallid veograafikutes pikkadel liinidel · Kasutusvaldkond: o Massveod (nafta, süsi) o Üldveod (kastid vaadid) o Tsarterveod (ei ole kindlaid sõidupaane, vili väetis jne.) o Liiniveod (kindlad ajagraafikud, reisijaveod) Kombineeritud transport · Veoviiside järgi võib jaotada nelja rühma: o Unimodaalne transport (üks veoliik, üks või mitu vedajat) o Intermodaalne transport (mitu veoliiki, üls vedaja) o Segmenteeritud transport (mitu veoliiki, üks vedaja korraldab kogu veo, kuid vastutab ainult selle osa eest mida ise vead) o Multimodaalne transport (mitu veoliiki, üks vedaja, kes vastutab kogu veo eest) Kolmandad osapooled veondustegevuses
Ilma pideva juhtimise ja selle juurde kuuluvate kõrvaltegevusteta ei oleks ühe ettevõtte ega ka kogu tarneahela logistilised tegevused efektiivsed. Logistikas toimub juhtimine korraga mitmetel erinevatel tasanditel. Eristatakse kolme erinevat juhtimistasandit: · Strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise näideteks on tarneahelate simuleerimine ja modelleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne. Strateegilise juhtimise otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil. · Taktikaline juhtimine Taktikalise juhtimise all mõeldakse tegevuste ja protsesside optimeerimist tarneahelas, optimaalsete veomarsruutide leidmist, reservlao suuruse arvutamist, tootesortimendi haldamist ja optimeerimist, lao ringlemissageduse parandamist, läbimisaja lühendamist,
tööjõuvajaduse planeerimisel Strateegiline juhtimine logistikas Strateegilise juhtimise all mõeldakse eelkõige logistika juhtimist sellisel tasamdil, kus otsuseid langetatakse harva ja pikaks perioodiks. Strateegiliste otsuste mõju ja tähtsus on väga suured. Strateegilise juhtimise valdkondadeks on näiteks tarneahelate simuleerimine ja modelleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne Suurlinnalogistika (Citylogistics) Suurlinnalogistika all mõistetakse süsteemi, mille kaudu toimub suurlinnades tellimus- ja kaubavoogude koordineeritud ühendamine. Sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega. Seeläbi vähendatakse keskkonna saastatust, väheneb veokite arv linnaliikluses ning läbi tekkinud sünergia saavutatakse majanduslik efekt.
veokimaks. Kohalike maksude seadusega on linna- ja vallavolikogudele antud õigus kehtestada mootorsõiduki aastamaks. Seadustega on sätestatud raudtee infrastruktuuri kasutustasu, ülelennu Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR navigatsioonitasu ja veeteedetasu määrade kehtestamise kord. Erinevate veoviiside puhul on Eestis kehtestatud mitmesugused maksud ja tasud. Maanteevedudel kehtivad maksud ja tasud: • mootorikütuse ja -õlide aktsiisimaks • mootorsõiduki aktsiisimaks • mootorsõidukimaks (lubatud kehtestada)
Ülavoog kujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente. 121. Millised on logistika erinevad juhtimistandit ja milliseid toiminguid nendel teostatakse? Eristatakse kolme erinevat juhtimistasandit: 1) Strateegiline juhtimine: selle näiteks on tarneahelate simuleerimine ja modeleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne. Otsused langetatakse enamasti tippjuhtide tasandil. 2) Taktikaline juhtimine: selle all mõeldakse tegevuste ja protsesside optimeerimist tarneahelas, optimaalsete veomarsuutide leidmist, reservlao suuruse arvutamist, tootesordimenti haldamist ja optimeerimist, lao ringlemissageduse parandamist,
efektiivsust. Niisuguste analüüside tegemiseks tuleb luua mõõtühikute süsteem, mis võimaldab leida ülemäärased kulud või ebefektiivsed veoprotsessid. Logistik peaks suuma luua oma andmebaasi, mida saab pidevalt muuta ja täiendada. Veonduslogistika integreeritud andmebaas võiks sisaldada andmeid saadetiste kaalude, pakkeüksuste või aluste arvu, veoteekonna pikkuste, lähte- ja sihtpunktide postikoodide, tarnijate ja klientide, veoviiside, vedajate, toote- ja tootegruppide, tellimuste jms kohta. Kõiki neid andmeid peab olema võimalik andmebaasi üle kanda ja salvestada. Seega on eeldus analüüsi tegemiseks kõigepealt vajalike andmete laekumine andmebaasi. Kui ettevõttes selline andmebaas puudub, peaks olema logistiku esimeseks tööülesandeks taolise andmebaasi loomine. Sellesse tuleks salvestada pidevalt andmeid erinevatelt dokumentidelt (sisasetulevad tellimused, väljuvad tellimused, kauba saatelehed, veokirjad,
veokipargi kasutamise tootlikkust ning efektiivsust. Niisuguste analüüside tegemiseks tuleb luua mõõtühikute süsteem, mis võimaldab leida ülemäärased kulud või ebefektiivsed veoprotsessid. Logistik peaks suuma luua oma andmebaasi, mida saab pidevalt muuta ja täiendada. Veonduslogistika integreeritud andmebaas võiks sisaldada andmeid saadetiste kaalude, pakkeüksuste või aluste arvu, veoteekonna pikkuste, lähte- ja sihtpunktide postikoodide, tarnijate ja klientide, veoviiside, vedajate, toote- ja tootegruppide, tellimuste jms kohta. Kõiki neid andmeid peab olema võimalik andmebaasi üle kanda ja salvestada. Seega on eeldus analüüsi tegemiseks kõigepealt vajalike andmete laekumine andmebaasi. Kui ettevõttes selline andmebaas puudub, peaks olema logistiku esimeseks tööülesandeks taolise andmebaasi loomine. Sellesse tuleks salvestada pidevalt andmeid erinevatelt dokumentidelt
annaabi.ee 
