Kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. 16.oktoobri veretöö tulemusena hukkus 94 inimest, vigastatuid oli üle 200. 17.oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused. I Eesti partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid, teise Eesti Sotsiaaldemok- raatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Esimeste eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia, mis oli saavutatud. Teistel oli võitlus alles ees. 27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek. Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut. · Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja "Postimehe" pooldajad (u.300) Bürgermusse seltsi saali koosolekul: · Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks · Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist · Nõuti riigimaade jagamist rahvale · Tauniti vägivalda
Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus
maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas sõjaliselt nõrk 1904-1905 Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa 1905 puhkes Venemaal revolutsioon (probleemid + kaotus sõjas) , tsaar püüdis rahva rahustamiseks teha järeleandmisi, lubati kokku kutsuda parlament (Riigiduuma), lubati luua parteisid (osalised järeleandmised) 1917 veebruar puhkes Venemaal revolutsioon, võitis Petrogradis, moodustati Ajutine Valitsus (aadlikud + kodanlus) Revolutsiooni põhjused: · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin
Kõrgemad organid Seadusandlik ülevenemaaline Kesktäitekomitee juhtis Kalinin. - Täidesaatev Rahvakomissaaride Nõukogu Põhjus enamlaste soov võim haarata, poldud rahul Ajutise Valitsusega Juhid Lenin Tagajärg sotsialistlik riik I seadused 1) maadekreet talupoegadele maa andmine 2) rahudekreet rahu sõlmimine Saksamaaga * märts 1918 Sks-ga -> Eesti + Läti Saksamaale. Nimetati Bresti rahuks. Kodusõda Venemaal. Intervesioon sõdivad Punased Kirikutegelased Võitsid 1. valged (kodanlus, tsaariarmee ohvitserid) 2. välisriigid (kapital tagasi) · 1918 Punaarmee asutaja Asutaja Trotski Miks punased võitsid? 1. valgete tegevus koordineerimata 2. punaarmee 3
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918
artiklile. Kaksikvõim, enamlaste esiletõus ja oktoobripööre Pärast keisrivõimu langemist moodustus revolutsiooni käigus töölistest ja soldatitest nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga, kelle esidajaks sai Aleksandr Kerenski (lubas valitsuse tööd toetada niivõrd kui see täidab rahva tahet) ja teisel pool oli Ajutine Valitsus, mille juhiks sai vürst Lvov. Enamlaste esiletõus Tänu suurele segadusele said suurt tähelepanu Enamlased, kes ainukesena lubasid rahvale kõike mida tood soovisid (sh leiba rahu, maad). Eriti olid nad populaarsed suurlinnades. Saksamaa lootis et enamlased lammutaksid Venemaa lõplikult ja tooksid nad sõjast välja, seetõttu hakkas Saksamaa neid toetama. Seetõttu lasi Saksamaa ka paguluses viibinud enamlaste liidreid sh Lenini läbi nende territooriumi. Esimene katse võimule tulla kukkus 1917.aasta suvel Enamlastel läbi. Oktoobripööre
Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu. Riik jagunes paljudeks väikesteks omavahel vaenutsevateks kooslusteks, olgu need siis kohalikud, etnilised, sotsiaalsed või kutsealased, mis omakorda jagunesid veelgi väiksemateks kooslusteks. Sellele lagunemisele aitasid igati kaasa revolutsioonilised äärmusparteid ja eelkõige enamlased. Nad esitasid loosungi "Kogu võim nõukogudele!", kuigi nõukogude eesotsas ei olnud nemad. Niisuguse loosungi esitasid nad sellepärast, et nõukogud olid ilma kindla volituste tähtajata võimuorganid ning neid võis valida igal ajal igal miitingul. Enamlased lubasid ainsana rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarseks said enamlased Venemaa suurlinnades.
seadused ja maksud. Valitses rüütelkond (Saksa mõisnikud) ja kindralkuberner (Venemaalt). Valla ülesanded. Moodustatakse 19. sajandi alguses. Alguses on see mõisniku võimu all, alles 1866 saavad mõisa võimu alt vabaks. Vald on kohalik omavalitsusüksus (talupoegade). Vald tegeles kohalike maksude kogumisega, tagas hariduse andmise, karistas väiksemate kuritegude eest, pidi tagama abi andmise vaestele, hoidis korras oma piirkonna teed ja sillad. Mis riigi parlament on? Alting -Island Eduskund -Soome Storting -Norra Riigiduuma -Venemaa Riksdag -Rootsi Seim -Poola, Läti, Leedu Folketing -Taani Riigikogu -Eesti Kirjuta daatum. Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda -1721 http://www.abiks.pri.ee
Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan
Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V.Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos. Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A.Keskküla (Venemaal revolutsiooni esilekutsumiseks ja Eesti riigi loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid vabastati poliit- ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti
2) Vastasseis töörahva nõukogudega, mis üritasid laiendada oma võimupiire 3) Rahvuslikud vastuolud, sest vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki aru saada eestlaste rahvuslikest sihtidest 4) Rahvusvähemusi süüdistati Venemaa ühtsuse lõhkumises Oktoobripööre ja enamlaste võim Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Revolutsiooni ettevalmistamine Vladimir Lenini poolt (Aprilliteesid) 2) Toimus võimuvahetus kukutati Ajutine Valitsus ning ,,troonile" said enamlased 3) Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit Sündmused ja muutused Eestis: 1) Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale 2) Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. 3) Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt
Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla
Sakslased arvasid, et Lusitania pardal veeti inglaste sõjavarustust, kuid see ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust.Sakslased saatsid inglaste kaubateedele oma lahingulaevu, kuid need suudeti hävitada.1916.a. sügisel sattus Saksa laevasti inglise laevastiku varitsuse alla.Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta. Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit inglastele. LAHINGUD LÄÄNERINDEL 1917a. Lääneliitlased tahtsid Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Saksamaa hoidis oma peamised jõud läänerindl.Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliine, kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons´i vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle´i nime järgi läks see ajalukku Nivelle´i tapatalgutena. 1917anov-dets. Inglaste rünnak Cambrai all
ebapopulaarseks. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. 1.03 puhkes Kroonlinna mäss, samal päeval algas Tallinnas tööliste streik, kasvas ülelinnaliseks. Sõjalaevade madrused mässama ja ühinema töölistega. Paksu Margareeta põletamine. 3.03 valiti Tallinnas ja seejärel mujal Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Esialgu domineerisid nõukogudes esseerid ja menševikud, Narvas enamlased. Juhtivaks Tallinna Nõukogu (kogu Põhja-Eesti üle). Venelaste ja eestlaste vahekord selles oli 6:4. Märtsis-aprillis Eestis üldine võidujoovastus, Al. Kerenski külaskäik Tallinnas! Määrati kubermangukomissarid. Tallinna linnapea Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks. Eesti administratsiooni suhted nõukogudega pinevad. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18.
soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov. 18. Asutav Kogu enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. 19. Enamlased - Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". 20. Esserid sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e
27.11.1918. a. võttis Eesti Valitsus vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral. Vabadussõda (28. nov. 1918 2. veebr. 1920) Eesti Vabariigi võidukas sõda oma iseseisvuse kaitseks. Sõda algas ja lõppes võideldes Nõukogude Venemaaga. 29.11.1918 kuulutati bolsevike poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun (juht J. Anvelt), eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda, kuid ETK polnud mingil juhul iseseisev riik, sest · selle väljakuulutamine ei olnud rahva tahteakt; · kommuuni juhtkonnal puudus tegelik võim; · ETK juhid olid VSDTP liikmed; · ETK-d ei tunnustanud ükski riik maailmas; · enamlased ise eitasid omariiklust. 02.01.1919 algas eestlaste vastupealetung ja 19.01.1919 vabastati Narva. Rinne stabiliseerus Narva jõel. Selle sõjaga paralleelselt toimus 05.06-03.07.1919 sõda Landeswehri vastu, mida peetakse
Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur
veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. 4. Miks kaotas Ajutine Valitsus rahva poolehoiu? Miks võitsid enamlased rahva poolehoiu? AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: · ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust · ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg · maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) · ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia · 1917.a. märtsis) · jätkati liitlaste survel sõda · enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad mõjuv propaganda
23. veebruar 1918 manifesti ettelugemine Pärnus Viktor Kingisepp võttis võimu Poskalt üle Endla teatri rõdul. Luges Hugo Kuusner. 24. veebruar 1918 Võim Tln-s eestlaste kätte 25.02.1918 algas Saksa okupatsioon 05.11.1918 moodustati Balti Hertsogriik Eesti esimese Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts, asetäitja Jüri Vilms VABADUSSÕDA (28. nov 1918 2. veebr 1920) 1) Nõukogude Venemaa - Lenin, Eesti enamlased - Jaan Anvelt 2) Eesti väed J. Laidoner 3) Landeswehr (baltisakslased) R. von der Goltz ETK on Eesti Töörahva Kommuun enamlaste sõnul iseseisev riik, kuid iseseisvust tunnustas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu. Eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestlased Vabadussõjas Alguses olid eestlased ebaedukad puudus valmisolek, varustus, oskused, kogemus, sõjamehi oli vähe Lõpuks siiski võideti Sõtta läksid paljud noored mehed ja poisid Sündmused 28
korraldada valimised, võtta vastu seadused ja samal ajal jätkata sõda*uus võim vabastas kõik vangid*vana keisririigi alustugi hävis *inimestel polnud väärtushinnanguid*rev. muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee *RIIGIS OLI PUHKEMAS KÕIKIDE SÕDA KÕIKIDE VASTU* "Kogu võim Nõukogudele!" loosung, mis sai teoks.*veebruarist oktoobrini korraldati Ajutist valitsust pidevalt ümber* armee ülemjuhataja Kornilov- soovis taastada riigis ja armes korra* 25 okt1917haarasid enamlased võimu raskusdeta*Nõukogude valitsus jätkas sihipäraselt vana ühiskonna ja riigi hävitamist*enamlased hakkasid looma Punaarmeed*al 6jan 1918 ei olnud Rahvuskomiteede Nõukogu enam ajutine*3märts 1918 sõlmis enamlaste valitsus rahu Siga ja selle liitlastega, loovutades Baltimaad, Valgevene ja Ukrainia.*Venemaal puhkes kodusõda*1918 aastaks Vene riiki enam polnud* RASPUTIN*Peterburg muutis nime
set Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Enamslaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailma revolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond, pidasid rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikke ilminguid. Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendav kaitseorganisatsioon- eestimaa nõukogude täitevkomitee. Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis
Asjaajamiskeeleks eesti keel, vallandati hulk vene ametnikke, Maapäev võttis otsuseid vastu Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised mai lõpus andsid enamuse sots parteridele nagu esseerid, vähemlased, Tööerakond, Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond, Pätsi Maarahva Liit. Maapäeva etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Eestlaste iseseisvustaotlus jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri parem- ja pahempoolsed. Enamlased olid Eestimaa vastu. Enamlaste riigipööre 1917 otsustasid vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise valitsuse kukutada. Tema plaani kohaselt tuli mõnes paigas juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jne. Pärast Petrogradilt võimu üle võtmist tehti seda ka Eestis: Toompeal allkirjastas Viktor Kingsepp dokumendi, millega ta asjaajamise Jaan Poskalt üle võttis.
Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond ja Pätsi Maarahva Liit. *Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. *Maapäeva kokkuastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. *Augusti lõpul seadis J.Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917.a okt otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas, k.a Tln juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm. *Kui Petrogradis oli võim võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn Sõja-Revolutsioonikomitee abiesimees V.Kingissepp dokumendi,millega ta Poskalt asjaajamise üle võttis.Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas oli J
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim
kokku kutsuda Asutava Kogu. Sõda Saksamaaga siiski jätkus. Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud suurendasid aga anarhiat, ning Ajutise Valitsuse autoriteet langes. Poliitiline elu muutus kaksikvõimul väga kirevaks, tõsis esile neli parteid,mis jagunes kadetideks, esseerideks, vähemlasteks ja enamlasteks. Viimse eesmärgiks oli kehtestada sotsialistlik Venemaa.Oktoobripööre Venemaal, ,selle tulemused, Bresti rahu Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et enamlased kasutasid seda ära võimule tulekuks. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi muuta. 25. oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimule ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu. Tegemis oli enamlaste ja vasakpoolsete koalitsioonivalitsusega, mille esimeheks sai V.U. Lenin. Kongress võttsi vastu rahu-ja maadekreedi. 6
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad,
alusele ja suurendas riigi iga-aastaseid korralisi sissetulekuid. Sissetulekute suurendamiseks kehtestati riiklik viinamonopol, suurendati nii otseseid kui kaudseid makse. Tehti suuri välislaene, ennekõike Prn-lt. See omakorda tähendas seda, et Vm välisvõlg kasvas ka kiiresti. 1900 oli Vm välisvõlg 4 mlrd kuldrubla, 1914 oli sellest saanud 7,5 miljardit. Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia. Sellessegi tuleb suhtuda ettevaatlikult. Vm-l polnud õiget parlamenti ega konstitutsiooni. Riigiduuma volitused olid õige piiratud. Oli olemas, aga temas nähti pigem nõuandvat kui seadustandvat organit. Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna seadusi maksma oma ukaasidega
Ungari vastu Tannenbergi lahingus, 1914. aug purustati üks kahest Königsbergi peale suunduvast Vene armeest. Manööversõda jätkus pikal rindel, Venelased kaotasid 1915. a Poola. 1916. a kaotati Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II loobus troonist. 1917. okt said võimule vene enamlased. Rinde täielik lagunemine. Rahuläbirääkimised. 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid. 1918. märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping Brestis. Venemaa lõpetas sõja. Loovutas Saksamaale vallutatud alad. Sõja lõpp läänerindel 1918 1918. S paiskas kõik jõud läände, Pariisi ei suudetud vallutada. 1918. sügisel liitlaste üldpealetung. Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi väljusid sõjast.
3. maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) 4. ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis) 5. jätkati liitlaste survel sõda · AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre): · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a.
Vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Teiseks ülesandeks olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Lisaks kuulutati välja Maapäeva valimised. Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Ajutiselt Valitsuselt saadi luba nende väeosade komplekteerimiseks eestlastega. Rakveres suudeti luua 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena. Poliitiline areng 1917. a. suvel 1905 a loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond J. Tõnissoni juhtimisel korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid talupojad, linnakodanlus ja intelligents. Talurahva ühendusena kujunes välja Eesti Maarahva Liit ning linna keskkihti ja ametnikkonda koondav Eesti Tööerakond. Lisaks neile
Logelevad madrused muutusid vastuvõtlikuks revolutsioonilisele ja sõjavastasele agitatsioonide. Saksamaa üritas inglastele vastu hakata allveesõja abil. Venemaa kokkuvarisemine 1917a märtsis toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel Nikolai I loobus troonist ja võimule sai Ajutine Valitsus. Saksamaa hakkas toetama Venemaa äärmusliikumisi, et sel teel saavutada Venemaa kokkuvarisemine ja sõjast väljumine. Selliste liikumiste hulgas oli Vladimir Uljanov-Lenini juhitud enamlased. 1917a. Novembris toimus Oktoobrirevolutsioon, mille tulemusel said võimule enamlased. Venemaa sõlmis Saksamaaga rahu. I Maailmasõja lõpp ja tulemused Märtsist juulini 1918a. võtsid sakslased läänerindel ette 4 suurt pealetungi. Sakslaste kauglaske suurtükid tulistasid Pariisi. Augustis-septembris algas antandi vastupealetung. Austria-Ungari lagunes Austriaks, Ungariks, Jugoslaaviaks, Tsehho-Slovakkiaks. Novembri alguseks 1918a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
