1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste raskus tegid sõjaväeasukate elu hullemaks kui pärisoristel talupoegadel. Alla käis ka haridus, vaimuelu ja valitsuse talurahvapoliitika. Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud
Uurimustöö Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul 19. sajandil kaotati pärisorjus, sest see ei olnud enam kasulik. Pärisorjad ei tahtnud enam nii palju tööd teha ja nad ei teinud enam nii kvaliteetset tööd, sest see neid ei huvitanud enam. 19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras
Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve
Venemaa 1613 Mihhail Romanov, Romanovite dünastia rajaja. Segatusteaeg lõpetati 1613. 1917 kukutati tsaari võim. 1601 .aasta oli Venemaal näljahädad. Must meri oli jääs. Hakkasi levima kuulujutud , et Venemaad on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri.
18941917 Nikolai II Karl Peter Ulrich Click to edit Master text styles Karl Peter Ulrich ehk PeeterIII (28. Second level veb. 1728 17. juuli 1762) oli Third level HolsteinGottorpi hertsog ning pani Fourth level Fifth level aluse Romanovite dünastiale. Aastal 1745 abiellus Sophie Auguste Frederikega. Peeter püüdis iga hinna eest juurutada Preisi sõjaväekorda ning õigeusu kiriku liturgiat asendada luterlikuga. Peetrit on ajaloolaste poolt hinnatud
Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisemaks kui pärisorjade oma. Alla käis haridus, vaimuelu. Aleksandri viimastel aastatel sai impeeriumi tegelikuks valitsejaks keisri lähim usaldusalune kindral A. Araktsejev. 1822. a koondas Araktsejev enda kätte kogu võimu. Kogu impeerium sai tunda Araktsejevi halastamatust, kättemaksu ja julmust. Detsembrimäss- Aleksander I suri ootamatult 1825. aasta detsembri algul. Vastavalt troonipärimisseadustele pidi troon minema tema nooremale vennale Konstantinile, kuid tema oli paar aastat varem troonist loobunud
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool
Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa
ROMANOVITE VÕIMULETULEK VENEMAAL JA ABSOLUTISMI KUJUNEMINE Segaduste aeg (smuta) 1598-1613 Ivan IV oli troonil kuni 1584. aastani. Tema surma järel sai troonile tema vaimuhaige poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589).
Vallutustraditsioone jätkasid ka enamlased. Arengutasemelt mahajäänud. Mahajäämuse põhjuseks võib pidada iganenud poliitilist süsteemi. Kui mujal oli tulnud võimule kodanlus, siis Venemaal polnud seda juhtunud. Dekabristide ülestõus oli isevalitsuse ära hirmutanud (dekabristid aadlikud, kes võitlesid isevalitsuse vastu 1825. a.). Ülestõusu järel võimule tulnud Nikolai I ei julgenud ette võtta mingeid reforme (valitses 1825 1855). 1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse siit nimi Tsaar-Vabastaja. Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander Nevski surus rahva ülestõusu maha mongolite abil 13. saj. Kas Venemaa oli tugev riik? Ei! Väga hästi arenevas riigis ei puhkeks revolutsiooni. Valitsejad 19 20. saj
saj.? Linnad käisid 18.saj Eestis alla. Linnaõigused säilisid vähestel ja mõned linnakodanikud pidid käima teotööd tegemas. Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt Konkureeris isegi Tallinnaga. 13. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.saj alguses veel Barokk ja saj. keskel Klassitsism (Tartu vanalinn) 14. Katariina II Tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( Valgustatud monarh) Katariina II reformid: 1.Balti kubermangudest viiakse sisse asehalduskord , millega tekivad linna ja maavalitsused 2.Kehtestab Baltikumis Pearahamakse Maarahva kalendrid Eestlased trükkisid neid kõige rohkem (Esimesed masstrükised) 15. Nimeta usulisi liikumisis, mis levisid 18. saj. Eestis? Pietism ja Hernhuutlus ( keelustatakse 1743) 16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj
väga uudishimulik, õpihimuline, suur ja tugev. Ta oli väga huvitatud laevandusest. Arvatakse, et Peeter oli ka väga pikk, lausa 204 cm. Peeter oli aastas vähemalt ühe korra raskelt haige, millest võib järeldada, et ta polnud eriti hea tervisega. Peeter keeldus tegemast seda, mida ta ei tahtnud või mis teda ei huvitanud. Peetril oli ka tugev sisemine jõud, mis pani aluse Venemaal toimunud uuendustele. On teada, et tsaari kõne oli väga kiire ning kärsitu. Tsaar tegi meeleldi ka füüsilist tööd ning oma tahtmise saamiseks puudus tema jaoks ka inimelul väärtus. Alatasa käitus Peeter I mõtlematult ja ta armastas lõbustusi. Valitsusaja algus Kuna Peeter oli väga noorelt tsaariks saanud, siis puudus tal algul riigivalitsemise vastu igasugune huvi. Tsaar jättis valitsemisasjad enda ema Natalja ja patriarh Joakimi hooleks, kes olid haritumad kui tema, kuna erinevalt oma isast ei olnud Peeter tundma õppinud ei pühakirja ega kirikuliturgiat
5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses erakordne pakane ja arvati, et selle põhjustas Boriss Godunov, kes haaras riigis võimu peale Ivan Julma surma ning troonile tahtsid tulla ka mitmed isehakanud ehk Vale-Dimitrid. Segaduste aega kasutas ära Poola kui ka Rootsi, kes sekkusid sõjaliselt ning olukord Venemaal muutus järjest halvemaks. 1613. aasta algul valiti uus tsaar, kelleks sai Mihhail Romanov ning ta pani aluse ka Romanovite dünastiale. Tsaar Aleksei ajal hakati muutma kirkukombeid, kuid see tekitas ühiskonnas ärevust ja paljud otsustasid jääda vanausulisteks ning hiljem hoiti neid vangis, põletati, peksti jne. Segaduste tõttu jäi Venemaa terveks sajandiks Euroopast äralõigatuks ning nende ühiskond erines Lääne-Euroopa omast. 6. Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas ning 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli
saj? ( Too näiteid! ) Kunstis valitses 18. saj. alguses veel barokk ja sajandi keskelt klassitsism. ( Tartu Vanalinn ) 15. Valgustusajastu - Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. 16. Katariina II - Katariina II ( 1762-1796 ) tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi
Laupa 1 2014 Sisukord: Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4 1.1. Dünastia…………………………………………………………………...4 1.2. Lapsepõlv………………………………………………………………….5 1.3. Noorusaastad………………………………………………………………5 1.4. Haridus…………………………………………………………………….6 1.5
VENE IMPEERIUMI AJALUGU 17211917 Roman Kaljuorg [email protected] / [email protected] Seminarid toimuvad 10.11.08 ja 11.11.08 I LOENG // 20.10.08 PEETER I JA TEMA REFORMID Riigi mõiste teisenes toonases ühiskondlikus teadvuses. Riigi puhul hakati silmas pidama kindlat territooriumi, mida valitseja valitseb, hakati tähelepanu pöörama euroopalikule riigi alama mõistele, hakatakse kõnelema kodumaast jne. Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine.
Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus. Eeskujuks seati loodus (kõik mis looduses on mõistlik), aga loodusega vastuoluline polnud õige. Uus humanism. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti vastu kristliku asketismi vastu (eriti katoliku kirik). Võitlus katoliku kirikuga on eriti omane Prantsusmaale. René Descartes ,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus.
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope.
haridust. Harimatud heideti kõrvale. Kirik taaselustas inkvisitsioonikohtud ja hakkas võitlema ketserlusega. Nii hävitati katoliku kiriku vastased. Koostati ka keelatud raamatute nimekiri. Jesuiitide ordut juhtis kindral. Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk saavutati iga hinna eest. Jesuiidid olid haritud ja olid jutlustajad. Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks
Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid
'' Friedrich II.- (1740-1786)kuulsaim valitseja preisimaal, Valitseja, kes oli ka muusik nind kelle helitöid esitatakse veel tänapäevalgi Maria Theresia-valitses austriat 40 aastat, viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud austria valduste parem valitsemine Anton Thor Helle-eestikeelse Piibli tölkija Joshep II-maria theresia poeg, keiser, läks kauemale valgustaja ideede teostamisel, Kaotas pärisorjuse Austrias Peeter I-valitses 1682-1725 Vene tsaar, kes ühendas Eesti ala Venemaaga Katariina II- valitses 1762-1796, uus valitseja venemaal, Hupel eesti ala valgustajatest oli nimekaim, kirikuõpetaja, kirjutas mitu raamatut, andis välja esimese eestekeelse ajalehe Garlieb Merkel-teose ,,lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja löpul" autor Herder-töötas riias kirikuõpetajana ja koolmeistrina saksamaa kuulsamaid valgustajaid, eesti ja läti rahvalaulude vahendaja
- Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded - Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629) C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721 - Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist - Lõuna-Eesti (ehk Põhja-Liivimaa) ja Põhja-Läti (ehk Lõuna-Liivimaa) alad - Sõjaga vallutatud territoorium: Esialgu Rootsi keskvõimu kehtestamiskatsed, seejärel aadliprivileegide taastamine (1648), hiljem jälle keskvõimu tugevdavad reformid D. Saaremaa Taani alluvuses 1559-1645 - taani kuningas ostis Saare-Lääne (Lääne-Kuramaa) piiskopkonna 1559-1564: 1. Esialgu (al 1560) hertsog Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina ,,Liivimaa kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana
mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid
Venestamine Eestis (1885-1905) Aleksander III (1881-1894) Alustas Venemaa äärealade venestamist Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871. a. toimunud Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale Venestus tähendus Venemaa seaduste kehtestamisega Eestis 1. 1887. a. Haridusreform 2. 1888. a. Politseireform 3. 1892. a. Kohtureform 4. 1892. a. Linnaseadus 1899 Valga 1911 Pärnu Kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid viidi sisse vene keel Suurem kahju tuli rahvahariduses, jus nõuti venekeelset õpet alates 3. külakoolidest Kirjaoskus langes 98%-lt 80%-ni Tagajärg: Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Majanduse aren Eestis (1855-1900) Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Näha rahvaarvu kasvus.
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G
· Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus: lühendati kohtuasjade menetlemist, kohtunikelt nõuti õigusalast haridust · Friedrich II jätkas armee suurendamist ja merkantilismi poliitikat: kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist, propageeriti ka rahvaarvu suurendamist, näljahädadest ülesaamiseks hoogsustati kartulikasvatust · Kuninga valdustes kaotati pärisorjus Valgustatud absolutism Venemaal Pöörde Venemaa arengusse tõi Peeter I valitsusaeg, seadnud sihiks Euroopalike kommete juurutamise, tehnilise moderniseerimise · 1697-1698 korraldas ta pikema tutvumisreisi Euroopasse. · Põhjasõda, sooviga hõivata Läänemere rannik oli Venemaa jaoks alanud halvasti ja Peeter I oli sunnitud alustama põhjalikke reforme: värvati uus sõjavägi, välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega
Hansa Liit- 12. saj lõpus Põhja-Saksamaal ja Läänemere ääres asuvate linnade loodud liit oma õiguste kaitseks tsunft- käsitööliste ühe kutseala liit, kuhu kuulusid ainult meistrid gild erinevate alade käsitöömeistrite või suurkaupmeese ühing, mis kaitses varakate kodanike õigusi vennaskond- vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. korraldasid linnades laatasid ja võistlusi renessanss- intellektuaalne ja kunstiline liikumine, mis sai alguse Itaalias. Keskaegne haridus: Kristlikud kloostrid tähtsad hariduskeskused. kloostikoolide õppetöö aluseks ja eesmärgiks oli seitse voorust: lugemine, kirjutamine, aritmeetika, dialektika(mõtlemine), retoorika, astronoomia, muusika ülikoolide seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgkeskajal hakkasid linnades tegutsema toomkoolid ja ülikoolid. Lihtrahva lapsi kasvatati ja õpetati vahetu tegevuse käigus.
Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofia oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis, et Vene riigi saatus sõltub sellest, kas ta suudab saada territoriaalselt ja kultuuriliselt Euroopa suurriigiks. Sundinud aadlile peae Lääne-Euroopa kombed,
*Kõigis riigivõimu poolt tehtavates otsustes pidi olema kohalike aadlike nõusolek *Eestil oli tähtis osa euroopas vilja müük *Suurenesid mõisa põllud ja talupoegade koormused *Kõikides mõisa territooriumile elama asunud inimesed sai pärisorjad. *Pärisorjus seadustati 1671 *Rootsi kuningas reformis kohtu korraldust *Mõisa kohtud kaotati ja asendati riigikohtudega.(aadlike võim vähenes) *Talupojal oli õigus kaevata mõisnike peale Linnandus, kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnade ja kaubanduse olukord halvenes. Teravili ja lina. *Eesti linnad jäid kaubatransiidi osas teistest riikidest kõrvale. *Tallinna raad jäid suurest poliitikast maha. *Rakvere ja Paide jäid ilma linnaõigustest. *Tartu laostus *Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunfikord.(erialased ühingud) *Tsunf EI peetud vajalikuks konkurentsi Ei kasutatud uut tehnoloogiat *17. sajandil rajati eestisse esimesed manufaktuurid.(Suured käsitöö ettevõtted)Töö hästi
11. Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? 12. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide? 13. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti? 14. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 15. Academia Gustaviana?; Bengt Gottfried Forselius?; Johann Skytte? 16. reduktsioon? vakuraamatud? 17. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? 18. Karl XI reformid? PÕHJASÕDA(1700 – 1721) ja Eesti Eellugu: Põhjasõda võib lugeda järjeks 16-17. saj. Läänemere ümber toimunud sõdadele, milles tugevamaks riigiks oli osutunud Rootsi. (vallutanud pea kõik Läänemere-äärsed riigid sh. Eesti) Nüüd olukord muutus, kuna Venemaa oli tugevnenud ja valitsejaks oli saanud noor, agressiivne ja teotahteline valitseja Peeter I. Vene-Poola suhted olid peale pikaajalisi sõdu paranenud ja Vene-Taani suhted olid kogu aeg head olnud
o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I o Venemaa (Peeter I) tahtis raiuda akent euroopasse o majanduslik kriis o hea geograafiline asend o Eesmärk: tagasi vallutada Rootsi poolt ,,röövitud" alad. o Leeri kuulus ka Johann Reinhold Patkul(Liivimaa rüütelkond) o liit poolaga 1700 ründasid August II saksi väed Riia linna, maha võtta ei suudetud, kuid piirati kaua aega. Samal ajal ründasid Taani väed Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal(Holsteinis). Rootsi väed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
