Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene keel - Infinitiiv". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegusõna, tegusõnad, infinitiiv, algvorm, enesekohased, tagaliideOmadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42
,,,. . Naissoost sõnadel,mis lõpevad sisihäälikuga. . 5. 2- -, , . .Tegusõnadel 2.pöördes. - ? ? 6. . -!-!- - Tegusõnadel - käsiva kõneviisi vormis. ! ! 7. , , - ,,,, Tegusõna algvorm e.ma- da infinitiiv. ,, . 9 . Sõna struktuur. : (sõna tüvi) (sõna lõpp).- ,(muutuv sõnaosa) . - . , , ... , , ... , , . .(sõna tüvi) , . - (järelliide,järgneb juurele v. tüvele) , . / /: -- . , : --
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), s
Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77
(minu oma).......................................... 5. ? (sinu oma)........................................... 6. ? (teie oma)........................................ 7. ? (tema oma)........................................ 8. ? (meie oma).................................... 9. ? (minu oma)................................... 10. ? (nende oma)......................................... 11. ? (meie oma)........................................... NB! Tuleta meelde,et sõnad ,, on meessoost sõnad. . Täienda. : ? . a. .................. ? - ............ b. .................. ? - ................. c. .................. ? - ................... d. .................. ? - .................... e. .................. ? - .................... f. .................. ?- ...................... 43. . Vali õige sõna. Vaata tabelit 12. . .
a) asenimisõnad ehk prosubstantiivid, nt mina, tema, kes; b) aseomadussõnad ehk proadjektiivid, nt niisugune, missugune, iga, ja c) asearvsõnadeks ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik. See jaotus pole range, sest üks ja seesama asesõna, võib kord asendada nimisõna, kord omadussõna. Asemäärsõnade liigitus konteksti alusel: 1)isikulised (personaalpronoomenid) mina, sina, tema jne. 2) enesekohased (refleksiivpronoomenid) näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, nt ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda 3) Vastastikused ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise, teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid.
59- c) Na 63- Na 66- Natou 60- 67- 68- 69- Kui asesõna on lauses üksi, kasutatakse abisõna 'ko'. 70- Näide. ,,Mea koi ai?" (Kes seal on?) ning vastus oleks ,,Ko au" (See olen mina). (2) 71- Tegusõnad: 72- Anuta keeles on lisaks lõpmatu plussi (infinite plus) ajavormile veel ka 4 järgmist vormi: 73- lõpmatus- 'ke' 74- tulevik- 'ka' 75- olevik- 'e' 76- minevik- 'ne' 77- täisminevik- 'ku' 78- 79- Tegusõna 80- Tõlge 81- Mitmus 82- Kai 83- sööma 84- Kakai
Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad 20 Umbmäärased asesõnad 21 OMADUSSÕNA 22 Määramata omadussõna 22 Mõned ebareeglipärased omadussõnad 22
esimene häälikunihe (Grimmi seadus) algselt oli germaani keeltes palju klusiile, kuid u 1000 eKr toimus nihe, kus klusiilid nihkusid (vaata ülevalt) minevikuoleviku verbid (Can/could etc...) preterite-present verbs neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis Omadussõnad ei ole ei tugevad ega nõrgad, vaid nende kasutusviis on tugev või nõrk. Nende tugevus seisneb süntaksis ehk oleneb artiklist. Definiitne(the happy man) ja umbmäärane (a happy man). Omadussõnadel on võrdlusaste: blind, blinder, blindest. Omadussõnade tugevust näeb tänapäeval skandinaavia keeltes: rootsi keeles en god rän a good friend ja min goda rän my good friend. supletiivsus e
Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54 Tegusõna HABER 55 Üldolevik 55 Üldminevik 62 Üldtulevik 66
kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi.
eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmamudel WP (Word and Paradigm), taksonoomiline strukturaalne mudel IA (Item and Arrangement), generatiivne reeglipõhine mudel IP (Item and Process), kahetasandiline morfoloogiamudel. Defektiivne paradigama (või vormistik) kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära ärge(m) ärgu. Algvorm tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud)
keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide morfoloogia on palju keerulisem ja olulisem kui seda on nimisõnade morfoloogia. (DOBES) Nagu teisteski Eastern Highlandsi provintsi keeltes on tegusõna struktuur hädavajalik arusaamisel ja lausete koostamisel. Verbid kannavad endas tähenduslikult nii subjekti kui aega. Verbide morfoloogiline struktuur väljendab aja ja subjekti suhteid osalausete vahel. (Young, 1970: 1) On ka palju juhtumeid, kus suurt semantilist rolli ei mängi mitte verb ise vaid verbiline lisand, milles väljendub aeg ja tegija ning mis on erinevate tegusõnade puhul sama. (DOBES) Tegusõnad asetsevad lausete lõpus (Young, 1970: 6). Lisandite ja vahevormidega liidetakse
· Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid
· Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid
Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23
piscis- Goth. fisks 2) Sellistes ühendites nagu kt, pt muutus ainult esimene häälik nox, noxtis- Nacht neptis- OE nift (niece) 3) Verneri seadus Minevikuoleviku verbid – (Can/could etc...) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes can could/ shall should (mineviku mitmuses pikk aste)/ will would/ may might (5kl obstruent) / must (mida kasutame olevikus jaoks; minevik had to- paradigmas auk!) (6kl) 5 können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt mögen, mag, mögen, möchte, gemocht müssen, muss, müssen, musste, gemusst will- anomaalia!
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks see on tegusõna pöördeline vorm. Nt Ma astun vaikselt. Ma koputan vaikselt. Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. ÜTE JA OTSEKÕNE
Türgi keeles võib moodustada koguni kahekord- seid kausatiivverbe. Näiteks tegusõnast öl- 'su- Teine eksootiline nähtus eesti rema' on kausatiivliitega moodustatud tegusõna Eesti keelele on iseloomulik, et mitmed sama kõlaga liited tule- keele tuletuses puudutab öl-dür- 'tapma' (ehk põhjustama suremist, vrd tavad erinevaid sõnaliike. Näiteks esineb liide -u nii nimisõna-
Nimi Kuu Sabad Sarved Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19:09 (00:04) pts/19 h170.energia.ee 23.j
See moodustatakse kõri tagaava sulgemisega. Arapaho keele tähestik näeb välja järgmselt: b c e h i k n o s 3 t u w x y ' Arapaho keel on polüsünteetiline keel, kuna selle sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. Keeles esinevad pikad lausemoodi sõnad ning keerulised verbid. See-eest on sõnade järjekord lauses üsnagi vaba.(Salzmann, Dictionary Of The Northern Aropaho Language 1983). Arapaho keele südameks on tegusõna. Väga paljud arapaho keele nimisõnad on tegelikult tegusõnad. Näiteks sõna 'kruus' tähistab miskit, mis 'hoiab asju'. Verbid jagunevad nelja kategooriasse: esimesel tasemel esineb vahe sihiliste ning sihitute tegusõnade vahel. Sihitutel tegusõnadel esineb vahe elus ja eluta sõnade vahel. Elus ja eluta sõnu kutsutakse AI ja II verbideks. Arapaho keeles ei ole kindlaid käändeid, nagu eesti keeleski, mis määraksid sõna elus/eluta olekut, see sõltub sõnast endast
4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu)
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17
mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab". Vastandus minakonseptsiooni kirjeldava ja hinnangulise osa vahel on pingestatud, kuivõrd hinnangul ei pruugi olla objektiivset alust. Inimene võib endasse hästi suhtuda isegi juhul, kui tal puudub selleks teiste arvates küllaldane alus. Siiski peab tõdema, et sageli pole võimalik minakonseptsiooni kognitiivset ja hinnangulist aspekti teineteisest selgelt eraldada. Näiteks sellised enesekohased väited nagu "Olen kõhn" või "Saan õpingutega hästi hakkama" sisaldavad nii kirjeldavat kui hinnamgulist enesekohast informatsiooni. Seejuures võib väite sügavamat tähendust analüüsida sõltuvalt edastamise eesmärgist: näiteks, kas hinnang oma akadeemilisele edukusele on antud kirjeldamaks seda, kuidas koolis läheb, või andmaks hinnangut oma üldisele edukusele. Siiski rõhutakse, et enesekohaste kirjelduste ja hinnangute vahele ei ole
Ennetulevik Future perfect Tulevikus toimuma hakkav tegevus. Tomorrow, next week, next year, in 2020. Will + 3. pv Two more years and I hope I will pass my exams. I will go swimming with my sister next week. Will you help me with my homework tomorrow. Üldminevik Past tense Üldminevik väljendab inglise keeles minevikus aset leidnud lõpetatud tegevust. Kasutatakse väljendeid: yesterday, two minutes ago, last Friday, five years ago. Reeglipärastele verbidele liidetakse tegusõna vormile ed. to watch he watched ta vaatas to listen he listened ta kuulas to walk he walked ta kõndis Üksiku rõhulise tähe järel muutub üksik lõpukaashäälik kahekordseks (p, b, t, d, g, m, n) to stop he stopped ta peatus to plan he planned ta planeeris Mittehääldav e kaob lõpu ed ees. to arrive he arrived ta saabus
Ennetulevik Future perfect Tulevikus toimuma hakkav tegevus. Tomorrow, next week, next year, in 2020. Will + 3. pv Two more years and I hope I will pass my exams. I will go swimming with my sister next week. Will you help me with my homework tomorrow. Üldminevik Past tense Üldminevik väljendab inglise keeles minevikus aset leidnud lõpetatud tegevust. Kasutatakse väljendeid: yesterday, two minutes ago, last Friday, five years ago. Reeglipärastele verbidele liidetakse tegusõna vormile ed. to watch he watched ta vaatas to listen he listened ta kuulas to walk he walked ta kõndis Üksiku rõhulise tähe järel muutub üksik lõpukaashäälik kahekordseks (p, b, t, d, g, m, n) to stop he stopped ta peatus to plan he planned ta planeeris Mittehääldav e kaob lõpu ed ees. to arrive he arrived ta saabus
Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB! H ei saa esineda pika täishääliku järel. 16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve Asesõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis talitsevad ülalolevate taoliselt, kuid on täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad väljendab tegevust Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde, jagunevad ees- ja tagasõnadeks NB! Mõned kaassõnad funktsioneerivad ka määrsõnana (läbi, pärast, üle, alla, alt) Sidesõnad ülesanne siduda lauseosasid ja lauseid omavahel Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada 17
Tabelid 2 Andmeloendid. Andmeanalüüs ja and Sorteerimine, filtreerimine, kokkuvõtted, ko analüüs ja andmete korrastamine kokkuvõtted, koondid jm Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Arvutite müükide arvestus Töötajate nimekiri Puidu müükide tabel Tabeli kirjete sorteerimine ja grupeerimine Päringud ja filtreerimine Autofilter Arendatud filter Makro kasutamine arendatud filtriga Kokkuvõtted, koondid jmt Vahekokkuvõtted - Subtotals Risttabelid - Pivot Table Report Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF Andmebaaside funktsioonid veeb klipp Andmeloendid Andmeloendite põhiomadused ja põhitegevused nendega Andmeloend (Data List), ka lihtsalt loend (List) või andmebaasi tabel, on korrapärane tabel, mille kõikide rividel (ridadel) on ühesugune struktuur. Iga rivi sisaldab ühe objekti omadusi, igas veerus on ühe omaduse väärtused. Rivisid nimetatakse kirjeteks (record), veerge - v�
a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu?
PORT ARVUTI KUUPÄEV ALGUS LÕPP pe204 PE153 din3 pe222 din2 PE154 ph pe205 PM131 pe210 80-235-21-221 223.254.254.160 223.254.254.46 80-235-21-141 80-235-21-174 80-235-21-243 80-235-21-96p adsl18732 faag KN208 pe197 pe211 pe213 pe214 ::ffff:223.254.2 80-235-21-110 80-235-21-142 80-235-21-152 80-235-21-164 80-235-21-17p 80-235-21-189 80-235-21-1p. 80-235-21-225 80-235-21-228 80-235-21-22p 80-235-21-238 80-235-21-242 80-235-21-33p 80-235-21-76p 80-235-75-62 ad3 aia5 PE155 pe193 pe198 pe208 pe209 pe212 pe215 pe216 pe217 tehnika Kogu KOKKU 93 92 88 26 25 16 14 8 7 6 3
ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda raskuskeskmes. 1.2.2 TE
annaabi.ee 
