määrab üksikasjalikult justkui pühakirjas veini ja toidu koosluse. Teiseltpoolt on laissez-faire lähenemisviis, mis ütleb, et mingeid reegleid pole ja valik sõltub isiklikust maitsest. See on loomulik, et pikkade aastate jooksul on veinikasvatajad valmistanud just selliseid veinisorte, mis sobivad nende toitudega. Prantsusmaa parimad veise- ja kanalihatoidud on pärit Burgundiast, samas on Medoc kuulus oma lambalihatoitudega; Sancerre on sama tuntud oma kitsejuustu poolest, samamoodi oma veinidega. Toiduga kaasnev sobiv vein täidab üpris sarnast rolli nagu kaste. Tugevamaitseline Hermitage ei anna magusa leiva roale rohkem juurde, kui sauce poivrade (hakitud piprakaste) seda suudab ja Muscadet varjutab hirveliha maitse just nagu koorekaste seda teeks. Valides sobivat veini mingi roa juurde, arvesta selle maitse tugevust. Järgmiseks, arvesta maitset ennast. Gamey toite, nagu näiteks hirveliha, täiendavad vürtsikad kastmed, sellised nagu sauce
poolmuidu. Kahju, et tooted, mis kannavad tänapäeval nii auväärset nime, ei tee kultuuripärandile au. 5 KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD ETKO-Limmasolis asuv suurtootja, mis tekkis 1935.aastal pärast seda, kui KEO oli murdnud salalepingut Haggipavluga, mille kohaselt viimane tegeles ainult brändiga ja KEO ainult veinidega. Pärast KEO bränditehase avamist 1935.aasta ostsid Haggipavlud Limmasoli suure veinitootja ja moodustasid aktsiaseltsi ETKO. Firma on viimasel ajal asunud jõuliselt tegelema Küprose kvaliteetveinide loomisega. Haggipavlu-Küprose veinidünastia ja firma, mille asutamisajaks loetakse aastat 1844. Sel aastal omandas firma rajaja Christodoulos Haggipavlu oma teise laeva, et paremini toime tulla veinitellimuste kohaletoimetamisega. Järgnes veinitehase rajamine Limmasoli lähistele
2.2.6 Kõvad pressitud juustud (näiteks Cheddar, Parmesan, Pecorino, Manchego)..........9 2.2.7 Sinihallitusjuustud (näiteks Roquefort, Stilton, Gorgonzola)....................................9 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................10 Töö oli minu jaoks väga informatiivne. Sain hulga targemaks just juustude osas. Lisaks avastasin, et juustude kokkuviimine nendega sobivate õigete veinidega võib olla väga raske kuna kõigil on oma erinevad ja unikaalsed maitseomadused. ................................................. 10 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS See iseseisev töö on munaroogadest ja juustudest
Cabernet' valmistajana.Penedesi südamest 72 aakrisest viinamarjaistandusest pärit Mas La Plana, mida tuntakse musta etiketi tõttu ka nime all Black Label, on vaieldamatult hispaania Cabernet Sauvignoni kuningas. Mas La Plana pärineb ühest väikese saagikusega viinamarjaistandusest, kus veini hoolega arendatakse ja alates 1990. aastast prantsuse tammest vaatides 18 kuud laagerdatakse. Mas La Plana on ainus hispaania Cabernet'-vein, mida võib lugeda võrdvääriliseks suursuguste veinidega Medoc, Napa ja teiste kuulsate veiniregioonide veinidega. Juba kolm aastakümmet ühe perekonna kätes olevat veiniretsepti võib pidada hispaania Cabernet' etaloniks. Kreeka köök 3 Nagu enamikus Lõuna-Euroopa maades, on ka Kreeka hommikusöök tagasihoidlik. See koosneb kohvist, teest, leivast, võist, dzemmist või meest ning vahel ka pirukatest. Ent õhtusöök on rikkalik
Salatid tehakse õlikastemga. Magustoitudena süüakse puuvilju rikkalikus valikus, pähkleid ja nendest valmistatud maiustusi- martsipani, pähklikooke, torte ning jäätisi. Tänapäeval tuntuma Itaalia magustoit on tiramisu kuid, päritolu on aga teadmata. Itaalia rahvusjook on grappa, mida saadake viinamarja pressimise jääkidest. Ning meilegi tuntud kohvid cappuccino, espresso, macchiato on Itaalia päritoluga. Ning kindlasti on Itaalia meile väga tuntud oma võrratute veinidega. Söögikohad jagunevad nimetuse järgi hinnaklassidesse. See ei tähenda aga sugugi, et kõige odavamad oleksid väga viletsad. Pigem on asi nii, et kõige kallimates söögikohtades on toit imetlusväärne, odavates aga “lihtsalt hea”. Hinnaklassi esimesel astmel asub osteria, teisel taverna, kolmandal trattoria ja redeli tipus seisab ristorante ehk restoran. Viimase kahe puhul võivad hinnad üsna tugevasti vahelduda, sõltudes köögi ja peakoka tunnustatusest.
teistest väljamõeldud kangelastest, siis Jaapanis on eraldi sari ühest noorest poisist, kes on väga hea kokk ja võitleb oma osava toiduvalmistamisega pahade kokkade vastu. See sisendab juba lapsest peale veendumust, et ka kokk võib olla tõeline kangelane. Toidu kõrvale tarbitakse alkoholina peamiselt õlut. Järgmisel kohal on traditsiooniline riisist tehtud sake, mille valmistamise tehnoloogias on komponente nii veini kui ka õlle tootmisest. Sake liikide hulk on võrreldav veinidega Prantsusmaal. Samuti on Jaapaniski välja kujunenud eriti head piirkonnad näiteks Niigata. Saket on erineva kvaliteediga ning üheks paremaks on daiginzju.Veinikultuur on Jaapanis veel väga noor ja kange alkoholi tarbimine väike. Paljud jaapanlased ei tarbi alkoholi üldse. Väidetavalt tuleneb see maksapuudulikkusest, mis olevat kollase rassi eripära. Siiski ei suhtuta seal purjus inimestesse eelarvamusega kui keegi on ikka purjus ja pikali, siis aidatakse teda kui hädasolijat
Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. 1.1 Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse, kui suhkru
Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega).
K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et ungari vein peab olema odav
Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc) Rhone`i org üks jõulisem, raskem ja kallima veini piirkond, selle paiga (veini) nimeks on
tootja- värv. (Asti tüüpi vahuveinid üleval (kallis)-Törley või sarnased keskel (keskmine)-Sovetskojed kõige all (kõige odavam)). Mõned veinid olid alusel ja asusid veini riiuli ees, tegemist oli kampaania veiniga ja kuulus madalamasse hinna klassi. 3) Õlled, siidrid, kokteilid olid paigutatud kas külmikusse, riiulisse või alusele. Esmalt olid kokteilid, siis siidrid ja lõpuks õlled. Õlled olid ka alustena väljas, nii riiuli all kui ka saalis. Võrreldes veinidega oli õlle artiklite arv väiksem kuid mahult võtsid nad kindlasti suurema pinna kui veinid. 3.Kaupluse üldine atmosfäär? (heli, valgus, lõhnad, värvid) ning kaupluse interjööri kirjeldus Kaupluse interjöör on kaasaegne, mõjudes terviklikult ja kompaktselt. Tegemist on oma pindalalt suhteliselt väikese Selveriga selle tõttu tundub kaupluse lahendus terviklik ja loogiline. (Kõik on seal kus olema peaks.) Ruumi keel ja vorm on pigem minimalistlik kui ülevoolav
ära kasutada eeldust, et enne avamist ja tarbimist on need veinid nagunii maha jahutatud. Peale pudeli avamist, aroomide kontrollimist ning oma pokaalide täitmist tuleb vein uuesti korgiga tihedalt sulgeda ning kohe külma tagasi panna. Selliselt, vaid jahedana hoides, ilma soojenemata, on võimalik veini omadusi edukalt hoida mõne päeva jooksul. Vahuveiniga on samamoodi, tingimusel, et leiate pudelile õige ja sobiva korgi mis gaase kindlalt kinni hoiab. Küpsete ja maitserohkete veinidega on tunduvalt lihtsam, aroome on palju ning need arenevad ja vahel muutuvad huvitavalt just mitme päeva jooksul. Selliste veinide säilitamiseks taas-suletuna ei ole vaja külmikut, vaid piisab baari-kapist mis kaitseb valguse eest. Kui on ette teada, et avatud vein jääb õhtuseks pokaali-joogiks 3-4 päeva jooksul, on kasulik pudel kohe korgiga uuesti sulgeda, et veini pind pudelis võimalikult vähese, liikuva õhuga kontaktis oleks. Las veiniaroomid jäävad ,,avanema" pokaali.
Sobib vürtsikate toitudega, pizzaga. o Dortmunder on kuiv, hästi linnaseline, alkoholi 5,5%. Õlu pärineb Dortmundi linnast. o Bock need on kanged, mõnevõrra magusad lager'id. Õlu on põhimõtteliselt värske kaup, mille maitseomadused seistes ei parane. Kõige parem on õlu üldiselt võimalikult värskena. Erandiks on ainult mõningad eriõlled, mille maitseomadused analoogselt aastakäigu veinidega aastaaastalt paranevad. Kõige paremini säilib õlu jahedas ja hämaras ruumis analoogselt veinile. Ideaalne temperatuur õlle säilitamiseks on 10°C. Värviline pudel, milleks Eestis on pruun tagastatav pudel, kaitseb õlut valguse eest. Ainukese erandina Eestis villitakse sarnaselt traditsiooniliste jääõlledega värvitusse pudelisse Saku on Ice´i ja Saku on Ice´i laimiga. Lihtne reegel, mida õlle puhul järgida mida heledam ja lahjem õlu, seda külmemalt serveeritakse
Vahuvein · Vahuveini klaas on kitsas ja kõrge, et joogi kihisemine säiliks kaua. · Klaas tõidetakse ¾ osas. Kange vein · Kange veini klaasid on väiksemad kuid samasuguse kujuga, neist võib ka likööre serveerida. Mis sobib veini kõrvale? Juustud · ideaalseim kaaslane, tõstab veini maitset ( valk, rasv, hape, sool) Puuviljad · ükski puuvili ei sobi veiniga. Köögiviljad · fantastiliseks kaaslaseks on paprika Magusate veinidega ei sobi pakkuda sokolaadi, head kaaslased on jäätis, vahukoor, tarretis, puuviljasalat. Millal on vein vale ? · Kopitanud, hallitanud või puidu lõhn. · Oksüdeerinud · Valesti säilitatud madeirastub, serri lõhn, valge vein tunneneb ja punane vein muutub heledaks. · ! Välisõhus ei tasu juua kallist veini ! · Dekanteerimine vein valatakse pudelist karahvini setete eemaldamiseks ja õhutamiseks ehk parkainete pehmendamiseks. Viin
Hauakamber kujutas endast tervet lossi, kus olid ruumid kuninga, tema perekonna ja teenijate jaoks, söögisaal, magamis- ja vannituba, kabelid mitmesuguste jumalate jaoks ja lõpuks kaev, mille põhjas oli väike ruum, kus vaarao muumia pidi igavesti puhkama. Ruumide seinad olid kaetud palvesõnade ja piltidega, mis kujutasid kadunu kõiki töid ja lõbustusi. Ruumid olid varustatud mööbli, söögiriistade, tõldade, relvade, toitude, igasuguste küpsiste ja veinidega. Peale selle oli neis ka suur hulk skulptuure, mis kujutasid vaaraod, tema preestreid, ministreid, naisi, sõdureid ja orje, sest kuningas ei tule ka teises ilmas toime ilma kallite majariistade, valitud roogade ja ustavate teenriteta. See on kuninga Hufu elusuurune kivikuju, mis on 165 cm kõrge, asub Gizas ja tehtud 2530 aastat e.m.a. Matusetseremooniat viisid läbi preestrid. Kuninga muumia pandi kasti ja koos kastiga kivist sarkofaagi, millel oli inimese keha kuju
Veinide serveerimisel on kindlad reeglid ja temperatuurid: · kõige madalamal temperatuuril serveeritakse valged veinid ja sampanjad ,6-8 kraadi · valged täidlased veinid ja roosa vein 10-12 kraadi · punased kerged veinid, 14-15 kraadi · tugevamad punased veinid, 16-18 kraadi · kangestatud veinid 12-14 kraadi Veini klaasid peavad olema suured, üleaosalt koonduvad, läbipaistvast värvitust klaasist. Kergemad toidud sobivad kergemate ja puuviljasemate veinidega. Tugevama maitselised toidud vajavad jõulisemaid täidlasemaid veine. Üldiselt võib liha juurde serveerida kõiki kolme sorti veine. Mereandide juurde valge vein või sampanja. Veini kvaliteeti hinnatakse kolme komponendi järgi: välimus, lõhn ja maitse. Välimuse puhul vaadatakse eelkõige tema värvust, läbipaistvust, viskoossust. Lõhna puhul jagatakse kolmeks: hinnatakse aroomi siis puketti(laagerdumisel tekkinud lõhnasid) ja väärlõhnasid.
juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega. Kolm aastat tagasin avaldasin esimese Veinijuhi. Juba tollal tundus meie veiniturg nii täis olevat, et ühtki uut toodet õigupoolest turule ei mahu. Aga oh imet, uut teatmikku tegema hakates sai mulle selgeks, kui palju on vahepeal meie veiniriiulitel muutunud. Nii saigi uuest Veinijuhist täit- sa uus raamat. Siin on esitatud väga palju uusi tootjaid uute piirkonda- de veinidega. Eelmises raamatus leidunud tootjad on esindatud enamasti teiste veinidega ja kui vein ongi sama, siis on aastakäik uus ning vein ise maitseb hoopis teisiti kui kolm aastat tagasi. Muutume meie ja veinid ühes meiega. Täiendasin ka veinimaade ülevaateid, mõnel juhul tuli see lausa algu- sest lõpuni uus kirjutada, nagu näiteks Portugali puhul, mille koht meie tu- rul oli kolme aasta eest olematu. Nüüd on veinid kohal ja mina ei pääse- nud uue veinimaa õppimisest.
Prantsuse veinid jagunevad: • AOC või AC (pr Appellation d´Origine Controlee). • VDQS (pr Vins Delimites de Qualite Superieure), • Vin de Pays • Vin de Table. AC- veinide algupära ja kvaliteet on pideva kontrolli all. Need veinid peavad vastama seitsmele tingimustele. Kvaliteedimärk sisaldab ka tootmispiirkonna nimetust, näiteks Appellation Bordeaux Controlee. VDQS- veinide kvaliteedinõuded on analoogsed AC- veinidega, kuid üks seitsmest tingimusest võib olla täitmata. Nende veinide osa on minimaalne. Vin de Pays´- veinid valmisatakse ainult etiketil märgitud alal kasvatatud kindlatest viinamarjadest. Vin de Table´i lauaveinid võivad olla segatud einevate piirkondade veinidest. Kasutada võib üksnes Euroopa Liidu liikmesmaade veine. Saksa veinid jagunevad: • Qmp (sks Qualitätswein mit Prädikat) • QbA (sks Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete), • Deutscher Landwein
koorikloomad ja grillitud juurviljad. K.Kroon, U. Ugandi, A. Laaniste ,,Vein & Toit", Tallinn: Elustiil, Ene Kaasik, lk 15-23 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus Toit peab täiendama valget veini ja vastupidi, seepärast on ka harjumused, mille järgimine võimaldab meeldivaid maitseelamusi. *Kergemad toidud sobivad kergemate ja puuviljasemate valgete veinidega. Tugevamaitselised toidud vajavad veidi täidlasemaid-jõulisemaid-õlisemaid valgeid veine. Jook ei tohiks domineerida ja vastupidi. *Valges veinis olevad aroomi- ja maitsenüansid peaksid kajastuma ka toidus ning need võiksid üksteist täiendada. Kui näiteks valge veini maitses ja aroomis on tunda tsitruselisi võib kasutada seda veini ka toidus või toidu kõrvale pakutavas kastmes. *Traditsioone tasub austada. Tavaliselt sobib mingile piirkonnale omane toit selle
parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega).
Ja jumalapärast ei tohi veini joomise päeva lõpetada näiteks õllega. Ning ka paljude veinisortide headusest ja hinnast peaks ettekujutus olema, enne kui mingit veini osta. Rääkimata sellest, et on vaja teada, kuidas ja milles neid on õige serveerida. Leidub küllalt elementaarseid asju, mida veinide ja veinijoomise juures tarvis teada. Oma tuttavate gurmaanide seltsis olete nautinud häid veine, missugune on olnud meeldejäävaim veinielamus? Seda on raske öelda. Veinidega on mõnes mõttes nagu postmarkidega. Et alati pole kindel, kas mõni tohutu kallis ja haruldane mark annab just suurema esteetilise elamuse kui mõni teine. Teatud viinamägede lõunapoolsetel nõlvadel nummerdatud puudel kasvavatest marjadest vein on veinisõprade hulgas nii kõrgelt koteeritud, et seda müüakse 20 korda kõrgema hinnaga. Olen joonud tõesti väga häid veine, ja väga head veinid on väga palju paremad kui keskmised veinid. Aga ma ei
Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega).
Dessertveinidest peetakse üheks maailma parimaks Prantsuse veini Chateau d'Yquem, mida valmistatakse Bordeaux'st lõuna poole jäävas Sauternes'ile spetsialiseerunud Graves'i piirkonnas. Lääne-Austraalia Margareti jõe piirkond olevat sobiv veinisõpradele, kes otsivad taset ja peenust. Leeuwini veinimõis on kuulus Art Series Chardonnay poolest, mida peetakse Austraalia üheks paremaks veiniks. Uus-Meremaa tuntuim veinivalmistamispiirkond on Marlborough, mis on võitnud kuulsuse veinidega -Sauvignon Blanc. Mainekas Cloudy Bay veinimõis valmistab Sauvignon Blanc'i, millest on saanud kultusvein alates 1985. aastast, millal see välja lasti, ja ka sealne Chardonnay on väga tunnustatud. California kuulsaim viinamarjaregioon on Napa org, mille üks piirkondi on Stag's Leap. Kuigi sealseile veinivalmistajaile tõi kuulsuse legendaarne Cabernet Sauvignon, on imehea ka Stag's Leap Wine Cellarsi Chardonnay. Kuidas degusteerida veini
enim nauditavad Bordeaux’ tüüpi klaasidest, kuid eks see ole rohkem maitse asi. Erinevatel klaasidel koonduvad aroomid erinevalt ning olenevalt klaasi ava suurusest langevad erinevalt meie keele retseptoritele. Sealt ka meie aroomi- ning maitsete tajuvuse erinevus. Tehke lihtne katse. Võtke mõni korralik puna- või valge vein ning proovige seda 3-4st erinevast klaasitüübist... Igas klaasis on veini aroom ning ka maitse erinev - nagu oleks tegemist erinevate veinidega. Bordeaux’ klaas toob rohkem esile aroomibuketti ning happesust, burgundia klaas samas veini kreemust ning alandab happesust. “Legend” räägib, et valgel veinil peab olema valge veini klaas (veidi väiksem) ning punasel punaveiniklaas (veidi suurem). See “müüt” on rohkem kinni praktilisuses. Punavein nõuab klaasis rohkem vaba õhuruumi, et aroominüansid paremini esile tuleksid. Tavaliselt täidetakse klaasist veiniga ca 1/3
inimkonda päästma. See selgitas ka asjaolu, miks Johannest tihti peale haigete juurde ei lastud. Kui inimese keha oli kuradist, oli seda ka arstikunst, mis takistas hinge patust kehast lahkumast. Johannes arvas, et võib olla on tema sealviibimisel mingi kõrgem eesmärk murda see nõiduse ring, mis piiras Drachenheimi lossi. Johannes jäi aga jõuetumaks, kõhnaks, ei maganud hästi, niisiis kosutasid krahv ja krahvinna teda paremate palade ja maitsvamate veinidega. Ühel õhtul oli vein nii pähe hakanud, et ta lausa vajus voodisse. Kui keset und tundis ta valu nagu keegi oleks nõelaga torkinud. Ent seal polnud kedagi. Hommikul peeglisse vaadates nägi ta enda kaelal tardunud vere jälgi ( kolmas tilk verd ). XIII Hommikul kloppis Johannese uksele krahvinna kammerneitsi, kes kutsus teda naise juurde, lausudes väga segases saksa keeles : surnud krahvinna on haige. See tähendas, et ta oli haige ja suremas. Kuid teda ei lastud sisse
u KERGED s VEINID 4. 2. VALGETE VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE Parkhapped Analoogiliselt punaste veinidega saab ka siin rääkida noortest ja arenenud veinidest, samas tuleb märkida, et valgeid veine laagerdatakse tunduvalt vähem kui punaseid ja neid müüakse enam noorte ja mahlakatena. Reeglina eraldatakse valge veini valmistamisel viinamarjakestad kohe mahlast ja seetõttu valged veinid märkimisväärselt parkaineid ei sisalda. Samas aga, kuna valgetes veinides on enam teravat õunhapet, valmistatakse vein mitte ainult kuivana vaid ka poolkuiva, poolmagusa või
Vein suleti õhukindlalt vaati, hapniku abil toimuvad protsessid (käärimine, hapendumine, hallitamine jm.riknemine) peatusid ning vein võis seista aastaid. Protsessid tammes: kääritamine ja laagerdamine Veini valmistamisel kasutatakse peamiselt Prantsusmaa ja Ameerika tamme, veel on vähesel määral kasutusel Sloveenia tamm. Ameerika tamme tuntakse kui veidike teravamat maitseandjat, tema rikkalik vaniljesus sobib hästi tugevamate punaste veinidega. Tuntuim veinitamm on muidugi pärit Prantsusmaalt, enamus veinimeistreid valib oma tippveinide jaoks tiheda koostise ja õrnema maitsemõjuga prantsuse tamme. Prantsusmaad peetakse veinitamme, nagu veinigi, emamaaks. Prantsusmaa üldpinnast 1/3 on kaetud metsaga, omakorda millest 1/3 on tammemetsad. Tammede kasvatamist ja maharaiumist Prantsusmaal kontrollib Rahvuslik Metsaamet. Prantsuse tammed on poole kallima hinnatasemega, kui teistes
Paljud konjakitootjad valmistavad lisaks oma põhitoodangule konjakile ka jooki nimega Pineau des Charentes, mis kuulub veinilikööride kategooriasse, olles selle kategooria vahest kõige paremaks ja kuulsamaks esindajaks. Antud jooki valmistatakse konjakist ja küpsete viinamarjade värskest mahlast. Konjaki segamisel viinamarjamahlaga on eesmärgiks vältida mahla käärimis-protsessi, tulemuseks on meeldiv dessertjook Pineau des Charentes. Pineau on väga sarnane kangestatud veinidega, nagu näiteks portveiniga. Hoolimata sellest on nende vahel üks tähtis erinevus: kangestatud veinidele lisatakse brandy peale veini käärimist (või selle ajal), pineau puhul aga säilib värske mahla maitse ja magusus (konjak lisatakse värskele mahlale ja käärimist ei toimu). Pineau des Charentes´st valmistati pikka aega peamiselt väiksemate konjakimajade poolt ainult isiklikuks tarbeks. Pineau ametlik staatus kehtestati alles 1935. aasta seadusega.
juustuga. Soovitav serveerimistemperatuur +14- +16 0C. Mõningad veinid: Baron d´Arignac, Carlo Rossi Burgundy, Carlo RossiRed, Louis Eschennauer Merlot, E & J Gallo Ruby Cabernet. PUNANE KESKMISE TÄIDLUSEGA VEIN Tasakaalustatud maitsega, parkhape tuntav, kuid mitte agressiivne. Sellesse klassi kuulub enamus punaseid veine. Kuuma kliima tingimustes kasvanud veinid võivad olla vürtsikad. Keskmise täidlusega punaste veinidega sobib enamik lihatoite, vürtsikamad kana- ja kalatoidud, lihapirukad, tugevad aedviljatoidud, rohke ketsupiga toidud, samuti juustuvalik. Soovitav serveerimistemperatuur + 16- + 180C. Mõningad veinid: Romanian Cellars Merlot- Cabernet Sauvignon, Romanian Estate Pinot Noir, E& J Gallo Sauvignon, J.P. Chenet Syrah. PUNANE TÄIDLANE VEIN Rohke parkainesisaldusega, tugeva karakteriga. Täidlasem vein vaatamata samale suhkrusisaldusele alati veidi magusamana
Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia riigid) ning Uue Maailma (USA, Argentina, Tsiili, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus Meremaa) veinideks. Prantsusmaa tähtsamad veinipiirkonnad on Loire´i org (põhiliselt valged veinid), Champagne, Elsass (valged veinid), Burgundia (maailma tuntumaid punaste veinide valmistamise piirkondi), Bordeaux (Prantsusmaa tähtsaim veinipiirkond), Rhone´i org (punased veinid). Itaalia tuntumad veinipiirkonnad on Toskaana (Itaalia keskosas, võrreldavad Bordeaux´i veinidega), Piemonte (Põhja-Itaalia lääneosas, Nebbilo), Veneto (Põhja- Itaalia idaosas, valged ja punased veinid) ja Apuulia (Lõuna-Itaalias, Primitivo sort). Itaalia on praegu maailmas esikohal veinitoodangult. Hispaania tähtsamad veinipiirkonnad on Rioja (Põhja-Hispaanias, Tempranillo), Navarra, Penedes, Valencia ja Valdepenas. Saksa veinipiirkonnad asuvad enamuses Reini ja Moseli kallastel. Portugali põhiline veinipiirkond on Douro, kusjuures enamik sealvalmivatest viinamarjadest läheb
niikuinii veel küps, mispärast temal polnud kalamarjast suurt lugugi. Nõnda lähenes see tähtis päev suurelt ja lootusrikkalt. Viimsest klassist kanti lauad välja ja nende asemele tulid teised lauad, millest tehti midagi hobuseraua taolist. Laudade katteks oli alguses kavatsetud paber, valge paber, aga Indrek muretses omal algatusel proua Malmbergilt helevalged linad, mis see andis ühes õpetusega, et kui veinidega midagi juhtub, siis soola peale, tublisti soola. Aga see õpetus oli üsna asjata, sest kuis sai veiniga midagi juhtuda, kui seda polnud olemaski, vaid oli ainult valge või õlu. Ja milleks veinid või mõned muud magusad joogid, kui on ainult mehed, mitte ainustki naist? Tassid ja klaasid, taldrikud ja vaagnad, mis laoti linadele, tulid samuti proua Malmbergi lahkusest, nagu valged linadki. Istumiseks pikad pingid, paiguti mõni puutool
annaabi.ee 
