lõpmatult kokkusurutav (ideaalilähedane) on kokkusuruda · Ideaalset gaasi saab väga sarnased. · Reaalse gaasi kirjeldada ideaalse gaasi kirjeldamisel võib oleku võrrandiga ideaalse gaasi oleku · Ideaalset gaasi ei ole võrrand anda ebatäpse võimalik veeldada. kirjelduse või isegi täiseti kasutuks muutuda · Gaasi kirjeldamisel tuleb arvestada molekulide ruumala ja
kuni nad põrkuvad. · Molekulid ei mõjuta üksteist, v.a põrkudes (puuduvad tõmbe- ja tõukejõud). · Maxwelli kiiruste jaotusest järeldub, et samal temperatuuril on kergemate molekulide kiirused suuremad ja ka laiema jaotusega. · Temperatuuri tõustes gaasi molekulide keskmine kiirus kasvab ja jaotus laieneb. · Madalatel temperatuuridel liiguvad gaasi molekulid nii aeglaselt, et põrke tagajärjel võivadki kokku jääda toimub gaasi veeldumine. · Lihtsaim viis gaasi veeldada on nende jahutamise kaudu, nt tahke CO2 ja atsetooni seguga. Saavutatav temperatuur -78 °C. · Gaase saab veeldada, kasutades ka nendevahelisi tõmbejõude (Joule'i-Thomsoni efekt). Gaas surutakse kokku ja lastakse seejärel paisuda läbi väikese avause tänu molekulidevahelistele tõmbejõududele toimub nende aeglustumine ja gaas jahtub. Vesinikku ja heeliumit ei saa nii veeldada nende molekulidevaheliste tugevate tõukejõudude tõttu.
tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. MAAGAASI TOOTMINE Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kastutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes.
siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus) See mudel on reaalse gaasi kohta rakendatav, kui: molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekule saab vaadelda punktmassidena); molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes); Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on võrrand kujul: kus p on rõhk, V on ruumala, on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ja R on universaalne gaasikonstant (8,3145 J/(mol·K)). Ideaalse gaasi olekuvõrrandit võib vaadelda ka teatava absoluutse temperatuuriskaala definitsioonina (nn gaasitemperatuur). See temperatuur ühtib termodünaamilise temperatuuriskaalaga.
hakkab ta keema. Juhul kui suurendada küllastunud auru tihedust, siis kasvab kül auru rõhk. Kriitiline temp- emperatuuri pideval tõstmisel väheneb pidevalt vedeliku ja selle kohal oleva küllastunud auru erinevus mingil kindlal, sellele ainele omasel temp, vahel see kaob hoopis. igal gaasil on olemas mingisugune kindel nn kriitiline t´, millest kõrgemal t´-l pole võimalik ükskõik kui suure rõhuga veeldada. Juhul kui gaas jahutada alla kriitilise t´ siis käitub ta teisiti kui ideaalne gaas, et eristada seda olekut ideaalsest gaasist nim niisuguseid gaase alla kriitilise t´ aurudeks Absoluutne niiskus- 1.kuupmeetris gaasis leiduva veeauru mass grammides. Abs niis sõltub eelkõige õhtu t´-st, mida külmem seda vähem mahutab veeauru ja vastupidi, mõõdetakse õhus sisalduva veeauru tihedusega või veeauru rõhuga.
Tõmbejõud teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et: 1) tuleb arvestada molekulide ruumala ja 2) tuleb arvestada molekulidevahelist vastastikmõju. Reaalse gaasi temperatuuri küllaldasel alandamisel muutub gaas vedelikuksgaas veeldub. Kui gaasi temperatuur on madalam nn. kriitilisest temperatuurist, saab reaalset gaasi veeldada ka rõhu suurendamise teel, ilma, et enam oleks vaja alandada temperatuuri. Erinevad gaasid Vulkaaniline gaas on vulkanismi poolt tekitatud ja atmosfääri paisatud gaasiliste ainete segu. Enamik vulkaanilisi gaase vabaneb vulkaanipursete käigus, kuid neid võib eralduda ka hetkel mittetegutsevast vulkaanist. Suurem osa vulkaanilisi gaase on olnud lenduvate ühenditena magma koosseisus. Vulkaaniliste gaaside
· aromaatsed ühendid valemiga CnH2n-6 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes.
elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väikeste kerakeste omadused; molekulide liikumine on kulgliikumine; lõpmatult kokkusurutav; vastasmõju seisneb ainult molekulide omavahelistes põrgetes; pole võimalik veeldada Rakendatav, kui reaalses gaasis molekulide mõõtmed on tühised võrreldes nendevahelisi kaugusi; molekulid ei interakteeru üksteisega. b. Mikro- ja makroparameetrid, seosed nende vahel Mikroparameetrid – füüsikalised suurused, mida saab kasutada aine üksiku molekuli kirjeldamisel – molekuli mass (m0), molekuli kiirus (v) või keskmine kiirus, keskmine kineetiline energia (E k) ja konsetratsioon (n).
kineetilise teooria alused rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused. Molekulide liikumine on kulgliikumine. Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav. Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes . Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada . Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.; Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri). 2) Siseenergia on: makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha, mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Ühikuks
pehmendavad ja niisutavad limaskesta, vaigistavad valu, alandavad põletikku ja omavad antiseptilist toimet. Köha korral on oluline tarbida palju vedelikku. Kinnise köhaga tasub kasutada abistavaid vahendeid röga lahtistamiseks, väikelastele, kes ei oska röga välja köhida, sobib rinnale määrimiseks hanerasvasalv. Samuti leevendab lapse enesetunnet kindlasti inhalaatori kasutamine, mis aitab niisutada limaskesti ning veeldada sekreeti. Hindamine Lühieesmärk Kaugeesmärk Kasutatud materjal: www.terviseamet.ee www.inimene.ee www.gripp.ee
sajandi 60-ndatel - Tähtsus hakkas järsult kasvama 70-ndatel Maagaasi eelised naftaga võrreldes 1. Hankimine kergem - pole vaja pumbata, sest on surve all 2. Ei vaja erilist töötlemist enne kasutamist Maagaasi puudused võrreldes naftaga 1. Vähe kasutusalasid - puuduvad veel sobivad tehnoloogiad 2. Gaasi üle mere transportida tülikas ja ohtlik - gaas tuleb veeldada, hoida suure rõhu all ja külmas Maailma suurimad gaasivarud - Venemaa, Iraan ja Katar - varud moodustavad üle 50% maailma varudest Veel: USA, Kanada, Mehhiko Türkmenistan Suurimad tootjad: - USA - kasutab siseturul - Venemaa - ekspordib Tuuleenergeetika - Võimaldab säästa fossiilseid kütuseid ja nende kasutamisega tekkivat õhu saastet kahvuhoonegaaside näol
Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse gaasi mudelis arvestatakse, et igal molekulil on mingi väike ruumala ja molekulid mõjutavad üksteist nõrkade tõmbe- ja tõukejõududega. Reaalseid gaase on võimalik madalal temperatuuril ja sobival rõhul muuta vedelikuks ehk veeldada. 3. Vedelikud Vedelikes on molekulid üksteise suhtes tihedalt ja praktiliselt korrapäratult. Selline molekulide paigutus võimaldab molekulidel liikuda ainult väga keerulisel viisil enamuse ajast võnguvad molekulid korrapäratult, kuid aeg-ajalt muudavad oma asukohti. Vedeliku molekulivaheline mõjujõud on küllalt suur. Voolavuse kõrval on vedelikul veel üks tähelepanuväärne omadus pindpinevus.
parafineeritud pudelites. 3)Kloor: Leidumine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl. saamine laboratoorselt: Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel omadused ja lahustumine vees: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. keemilised omadused (sh reageerimine veega): Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile.reageerimisel veega tekib kloorivesi, mil on tugevad pleegitavad ja desinfitseerivad omadused. Kasutusalad: Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,
tema temperatuuri. Rõhu ja temperatuuri tõstmisega muudetakse külmutusaine vedelikuks see tähendab et talle antakse soojuse neelamise võime mida saab seejärel kasutada õhu jahutamiseks aurustis. 20. Kompressori elektromagnetsiduri ülesanne on kompressor vajadusel käivitada või seisata. Mootorilt rihmaga käitatav kompressori rihmaratas pöörleb mootori töötades alati. 21. Mootori jahutus radiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaine auru. Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. 22. Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhu poolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee ja õli piisad, vahepaagis on ka vedela külmutusaine varud. 23. Temperatuuri hoidev reguleerklapp asub vahepaagi ja aurusti vahel. Klapp eraldab seadme ülem ja alamrõhu poolt ning annustab vajalikul hulgal
Adiabaatiline protsess Gaasides või vedelikes toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks juhul, kui ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga Ideaalse gaasi olekuvõrrand molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega, molekule vaadelda punktmassidena molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni- Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid p, V ja T Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast 11. ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Aine agregaatolekud Kui süsteem ei ole tasakaalus ja ta isoleeritakse, siis algab tasakaalustumise protsess, mille käigus
tootmine. Siiski ostab üks suurimaid naftatootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldadada riigi tohutu suurt energiatarvet. Maagaasi tootmine Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogiam mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transpotrida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all om maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamisetes.
aastal. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl _ 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O _ HCl + HClO (HOCl)(hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja
Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutut suurt energiatarvet. Maagaasi tootmine Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida , on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes.
tohiks kasutada kauem kui kaks-kolm päeva. Kasuta ainult lastele mõeldud ravimeid: ksülometasoliin 0,05% alates 2. eluaastast, nafasoliin 0,05% alates 3. eluaastast. Alla 2-aastastel lastel tohib ninna pihustatavaid dekongestante kasutada ainult erandjuhul ja arsti loal. Suukaudselt kasutatavad nohuravimid (pseudoefedriin, kas üksi või kombinatsioonis triprolidiiniga) sobivad üle 6-aastastele lastele. Nohu (2) Inhalatsioon Niisutab limaskesta aitab veeldada sereeti Loputamine ja niisutamine niisutab limaskesta puhastab nina sekreedist bakterid ei saa kinnituda limaskestale Nohu (3) Turse vähendamine (spreid, tilgad, tabletid, siirupid) Tagab ninahingamise Lühiajaliseks kasutamiseks Köha (1) Paku lapsele tavalisest rohkem juua. Rögaerituse parandamiseks võib kasutada rögalahtisteid. Alla 2-aastastel lastel võib rögalahtisteid kasutada vaid arsti loal.
avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : · Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused · Molekulide liikumine on kulgliikumine · Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav · Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes · Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.; Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri). 2) Siseenergia on: 1. makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha 2. mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa
kust on lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada. Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid naftatootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. Maagaasi tootmine Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik, samas torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on transport tõhus ja odav. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil, ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamasti vaid kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrieneriga tootmiseks, osa läheb keemiatööstusesse ning päris palju tarbitakse gaasi ka kodustes majapidamistes. Suurimad gaasitootjad on
Keskmiselt sisaldab merevesi soolasi 35g/l. Kui Vahemeri aurustuks, siis tekiks põhja 27 m paksune soolakiht. Kui Vaikse Ookeani põhjas kujuneks soolakihi paksuseks umbes 100 meetrit. Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet. Hüpokloorishappes on kloori oksüdatsiooniaste I. See on väga nõrk hape, kuid samas ebapüsiv ja väga tugev oksüdeerija. Viimane on tingitud asjaolust, et lagunemisel tekib
6. SAGELI PUHUB TUGEV TUUL VÕI ON TUULETU Kõrbetaimestik Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam kõrbetüüp on liivakõrb. Kõige teravamaks momendiks tema veevarustus, sellest sõltub taimestiku iseloom, eriti selle ehitus ja aastaajalised muutused. Sellest küljest on liivakõrb kõige soodsam, kuna niiskusevarud on selles tunduvalt suuremad kui savi- ja soolakõrbetes. Liival on tähelepanuväärne võime imeda endasse atmosfääri niiskust ja veeldada seda. Seda soodustab suur temperatuuride vahe. Tavaliselt asub liiva niiskem kiht eri aastaaegadel eri sügavusel: kevadel asub ta otse maapinnal, suvel nihkub sügavamale või kuivab hoopiski. Peale selle pindmise niiske kihi on vee teine, püsivam kiht, mis asub tunduvalt sügavamal, 1 kuni 2 meetrit maapinnast. Kõrbet asustavad puud ja põõsad kasutavad seda sügavamal asuvat niiskust, pinnapealset niiskust kasutab aga kevadtaimestik, mis areneb kiiresti ja
R=8314 J/kmool K ja R 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Reaalse gaasi kriitiline punkt. Mida kõrgem on temperatuur, mille juures jälgitaks rõhu ja erimahu vahelist seost, seda väikesem on küllastustemperatuuril oleva vedeliku ja küllastunud auru erimahu erinevus (v' ja v'' erinevus, ehk aurufaasi ja vedelfaasi tiheduse erinevus on väiksem). Temperatuuri tõusuga toimub see seni, kuni muutub v' ja v'' vahe nulliks , see toimub temperatuuril temperatuuril Tk
R0=8314 J/kmool K ja R = = µ µ 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga 25. Reaalse gaasi põhiomadused. Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada). 26. Boylei joon ja selle kujutamine z-p diagrammil. Reaalse gaasi iseloomustamine kokkusurutavusteguriga. Tk Reaalsete gaaside iseloomustamiseks on sobiv käsutada kokkusurutavustegurit, mis on määratletud kui ideaal- ja reaalgaasi mahu suhtarv: Vreaal pVreaal v z= = = reaal Videaal Ru T videaal 27
pinna iseloomustus d) vedelike puhul viskoossus erinevatel temperatuuridel e) tihedus f) sulamis- ja keemistemperatuur g) koostiselementide või ainete ja lisandite sisaldused h) lisainfo. Gaaside ja aurude korral: (gaasid on ained, mis normaaltingimustes esinevad gaasina ja aurud esinevad normaaltingimustes vedelike või tahkete ainetena) a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist: CH3COO(a)+H2O(h)=CH3COOH(h)+OH(a)NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a); 6. Aatomi, molekuli, iooni jne.: Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest
osarõhkude summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. 27. Gaaside suhteline tihedus- ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus väljendatakse tavaliselt õhu suhtes või vesiniku suhtes. Absoluutne tihedus- normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii edelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist 30. Reaalgaas- molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. 31. Atmosfääri koostis. 32. Plahvatavad gaaside segud- NH3, propaan, metaan. Näiteks atsetoon, bensiin, etanool,
27. Clapeyroni-Mendelejevi võrrand ideaalgaasi kohta. 28. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus (praktikumi CO2 töö näitel). Suhteline tihedus: D=m1/m2=M1/M2 Absoluutne tihedus - 1l norm tingimustel p=M(gaas)/22,4 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 30. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st
Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja Charlesi, Daltoni. gaasilise oleku vahel on tasakaal. Boyle - Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises
Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk jõud pinnaühiku kohta Kriitiline temperatuur so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, veeldada rõhu suurendamisega. Charlesi, Daltoni. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. Boyle Mariotte'i seadus et vedela ja Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises gaasilise oleku vahel on tasakaal. sõltuvuses rõhuga.
Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Difusioon - soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustusemine väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE
Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Difusioon - soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustusemine väikeses ruumis. Kolloidide klassifikatsioon Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE
1 liitri gaasi mass normaaltingimustel M gaas (g/dm3) 22,4 6 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Seletada joonise alusel need mõisted! 30. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid)
Joonised: 16.Termodünaamilised protsessid reaalsete Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, gaasidega. Reaalset gaasi on võimalik teatud protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. tingimustel kondenseerida e. veeldada. Suur 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath- temperatuur, suur ruumala ja väike rõhk. Olenevalt Trinkler. 9.Tehniline töö. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt olekuparameetritest saab aine olla, kas gaasilises, 26.Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus avatud td süst
18 Kompressor pumpab kuuma külmutusaineauru kõrge rõhu all mööda torustikku kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.10 Kondensaator Ülesanne Mootori jahutusradiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaineauru. Töökirjeldus Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru, mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. Kompressor pumpab kõrge rõhu all ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB
..70) °C-ni ja u12 baarini. Kompressor pumpab kuuma külmutusaineauru kõrge rõhu all mööda torustikku kondensaatorisse. NB! Kompressor suudab kokku suruda ainult külmutusaineauru. Et vedelikke ei saa kokku suruda, siis vedela külmutusaine sattumine kompressorisse põhjustab, olenevalt vedeliku kogusest, kas tootlikkuse vähenemise või kompressori purunemise. 2.10 Kondensaator Ülesanne Mootori jahutusradiaatori ees asuva kondensaatori ülesanne on veeldada külmutusaineauru. Töökirjeldus Kondensaatori moodustab üks pikk siugtoru, mis on jahutuspinna suurendamiseks varustatud jahutusribidega. Kompressor pumpab kõrge rõhu all ja (60...70) 0C juures oleva külmutusaineauru kondensaatorisse. Kondensaatoris mööda siugtoru allapoole liikuv külmutusaine jahtub. Et kompressor hoiab rõhku endiselt üleval, siis põhjustab temperatuuri langus külmutusaine veeldumise. Vedel külmutusaine voolab kondensaatorist vahepaaki. NB
Efusiooni kiirus sõltub gaasi molekulmassist. Suurema molekulmassiga gaasid aeglasemalt, väiksema molekulmassiga gaasid kiiremini. 27. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus. 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). ➢ Kriitiline temperatuur - so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. ➢ Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) 30. Reaalgaasi definitsioon ja näide. Reaalne gaas ehk reaalgaas on laiemas tähenduses tegelikult eksisteeriv gaas, kitsamas
3) Moolerisoojus Erisoojus 1 mooli gaasi kohta (c) [J/kmol*K] Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp', cp) või isohoorset(cv, cv', cv) erisoojust. Mayeri võrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga võib ka =1) Põhiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rõhku) Diagramm: 16. Mehaaniline ja tehniline töö, nende matemaatilised avaldised ja graafiline kujutamine olekudiagrammil. Mehaaniline töö seotud termodünaamilise keha muutusega ja määratakse TD keha mahu muutuse järgi, kui gaas teeb tööd ja maht suureneb siis positiivne kui aga väheneb siis V2 negatiivne. Avaldis: L = p dV V1
3) Moolerisoojus Erisoojus 1 mooli gaasi kohta (c) [J/kmol*K] Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp', cp) või isohoorset(cv, cv', cv) erisoojust. Mayeri võrrand: cp cv = R [J/kg*K] 14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus. Reaalgaasid Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest. Kui ideaalgaasi puhul z=pV/RT = 1 siis reaalgaaside puhul z1 (aga võib ka =1) Põhiomadus Igat reaalgaasi saab veeldada (kondenseerida) allpool kriitilist punkti.(rõhku) Diagramm: 16. Mehaaniline ja tehniline töö, nende matemaatilised avaldised ja graafiline kujutamine olekudiagrammil. Mehaaniline töö seotud termodünaamilise keha muutusega ja määratakse TD keha mahu muutuse järgi, kui gaas teeb tööd ja maht suureneb siis positiivne kui aga väheneb siis V2 negatiivne. Avaldis: L p dV V1
-Gaaside uurimisel tehakse selles mudelis rida lihtsustavaid eeldusi. Eeskätt ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende omavahelist vastastikmõju. - Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused - Molekulide liikumine on kulgliikumine - Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes - Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav - Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel, ainult kindlas temperatuuri vahemikus. 20. Mida näitab Ideaalse gaasi olekuvõrrand? -Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on võrrand kujul pV =vRT , kus p on rõhk, V on ruumala, v on gaasi hulk moolides, T on absoluutne temperatuur, R universaalne gaasi konstant (R=8,3145 J/(mol*K)) 21. Mis on Avogadro arv? -Aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv ühes moolis ainehulgas
rõhust. Gaasi isel. Ideaalne gaas. 22. Parameetrid: P, T, V, n. 23. Isoprotsessid: T-conts, P-const, V-const. Dalton: P=P1+P2+...=Pi 24. Gaasi suhteline tihedus on Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus tavaliselt vesiniku või õhu suhtes. Absoluutne tihedus on normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 25.Metaani graafik. Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. 26. sama aint CO2graafik 27.Reaalgaas: molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: (P+N 2a/V2)(V- nb)=nRT. 28. Atmosfäär: 2500+- õhus H2
katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel. printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need
Lambda- lainepikkus, m. p- impulss kgm/s. 104. Nim 4 fundamentaalset füs vastastikmõju. Järj tugevuse järjekorras. • tugev (mõjub kvarkide vahel) • elektromagnetiline (mõjub elektriliselt laetud osakeste vahel) • nõrk (mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt tuumade beeta lagunemine) • gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati põhjustab tõmbumist. 105. Kas ideaalset gaasi saab kokku surudes veeldada? Miks? Ideaalset gaasi ei saa veeldada. Ideaalse gaasi puhul ei arvestata, et gaasi molekulide vahel on tõmbejõud, mis on vajalikud, et aine veelduks. 106. Mis on ensüümide otstarve ja kuidas nad oma ülesannet täidavad? ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad reaktsioone, alandades selelks reaktsioonide Ea. 107. Kui suured on tüüpiliselt metaboliitide molekulaarsed kontsentratsioonid rakkudes? Üldjuhul tegemist nM konts-dega v isegi mikrom.
Gaasi suhteline tihedus ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. D=m/m=M/M D(õhk)= M(gaas)/29 D(H)=M(gaas)/2 Gaasi absoluutne tihedus ühe liitri gaasi mass normaaltingimustel =M(gaas)/22,4 (g/dm³) Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui ka gaasilises olekus ehk vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Reaalgaas gaas, mille molekulidel on omaruumala ja
lõpuks nn. kriitiliseks punktiks C, kus aine olekut nimetatakse kriitiliseks olekuks. Vastavat temperatuuri kutsutakse kriitiliseks temperatuu- riks. Siin puudub eralduspind gaasilise ja vedela faasi vahel, mis tähendab, et vedeliku ja gaasi omadused ühtivad. Ühendades erinevatele isotermidele vastavad punktid 2 ja 3 pideva kõveraga, saame olekupiirkonnad, kus esineb gaas, gaas + vedelik, vedelik. Kriitilisel olekul on väga suur tähtsus gaaside veeldamise seisukohast: veeldada saab ainult seda gaasi, mille tempe-ratuur on madalam kriitilisest. Aine veeldumine toimub kindlal temperatuuril ning rõhul, kus küllastunud aur ja vedelik on omavahel dünaamilises tasa-kaalus. Et see tasakaal võib antud ruumala korral saabuda mitmesuguste rõhu ja temperatuuri väärtuspaaride juures, moodustavad tasakaaluoleku punktid pT-diagrammil kõvera (aurumiskõvera). Samasugune dünaamiline tasakaal (ja seda kirjeldav kõver) leiab aset tahke ja
Gaasi lihtsaim mudel ideaalne gaas – molekulide vahelised tõmbejõud puuduvad. Ideaalne gaas allub Mendelejev-Clapeyroni ja Gay-Lussaci võrranditele. Gaaside tihedus ehk ühe liitri gaasi mass leitakse valemiga r=M/22,4, kus r on gaasi tihedus (g/l) ja M on molaarmass (g/mol). Gaaside tihedused suhtuvad teineteisesse kui molaarmassid. Ühe mooli gaasi ruumala norm. tingimustel on 22,4 l. Kriitiline temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta. Kriitiline rõhk on rõhk, mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kõiki gaase ja aure on võimalik viia vedelasse olekusse rõhu tõstmise ja temp.i alandamisega ja sealt edasi tahkesse olekusse rõhu alandamise ja temp.i tõstmisega. Osarõhk on selline rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temp.il üksi täidaks kogu segu ruumala
Ülaltoodud tingimusi rahuldab selline gaas, mille korral: p1V1=p2V2 ehk siis = . · Molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega · Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes). Ideaalne gaas on seega lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada. Boyle-Mariotte'i seadus Ideaalse gaasi olekuvõrrand (ehk 1.3 Isobaariline protsess Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on Isobaarilises protsessis gaasi rõhk ei muutu, võrrand, mis seob ideaalse gaasi p=const. Ruumala muutumisel saab rõhk olekuparameetreid, kui see gaas on konstantseks jääda ainult siis, kui muutub ka tasakaaluolekus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand temperatuur.
suhtes Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas (g/dm3) 22,4 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid) Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Seletada joonise alusel need mõisted! 29. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) 30. Reaalgaasi definitsioon.
universaalne gaasikonstant. Van der Waalsi isoterm Küllastunud aur: aur, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus. Teatud tingimustel on aurumine ja kondenseerumine tasakaalus, st et ajaühikus vdeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. KRIITILINE OLEK JA GASSIDE VEELDAMINE: madalatel temperatuuridel liiguvad gaasi molekulid nii aeglaselt, et põrke tagajärjel võivadki kokku jääda - toimub gaasi veeldumine. Gaase saab veeldada, kasutades ka nendevahelisi tõmbejõude. Üleminekuolekut, mille puhul kolm reaalarvulist juurt langevad kokku, nimetatakse gaasi kriitiliseks olekuks. 17 13. KÜLLASTUNUD AURU SÕLTUVUS TEMPERATUURIST. KEEMINE JA ÕHUNIISKUS. Küllastunud auru rõhk suureneb temperatuuri tõustes. Küllastunud auru rõhk on üheselt määratud auru temperatuuriga – temperatuuri tõustes rõhk suureneb,
1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas 22,4 (g/dm3) 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Vedel metaan: veok kraavis: olulised temperatuur ja rõhk, sest rõhk oleneb temperatuurist. Metaan -180oC sulab; -161oC keeb; -82oC kriitiline punkt, vedel CH4 läheb täielikult üle gaasiks st. 1L vedela metaani rõhk suureneb 580
annaabi.ee 
