- Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola Läti Leedu Eesti Soome Veebruarirevolutsioon: * Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: * riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). * sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. * rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada
VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja
suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veebruarirevolutsioon? Kelle kätte koondus pärast revolutsiooni võim? riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg).
Idarindel. 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani). seejärel algab ka Idarindel positsioonisõda. NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Peep Reimer 3 · I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada). kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).
maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda. REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA VENEMAAL I Revolutsiooni põhjused: Sõjajõud, majandus ega poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa alanud I maailmasõda. · majanduslik laos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg); · sõjaväe revolutsioneerumine (mässumeelsus ja deserteerimine sõjaväes) >Põhjuseks: sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus; · ahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides (kodanlus) tsaarivalitsusega, kuna ei suudeta olukorda parandada
marka) 23* tööjõu puudus: 11* kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus 12* mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) 13* keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida 24* puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: 14* kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal 15* nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu 25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid.
keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter tsaarivalitsusega, poliitiliselt aktiviseerusid nii
9 Võidupüha. 10.oktoober Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
9 Võidupüha. 10.oktoober – Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
(säästud), religioon (õudused, vapustused), võrdõiguslikkus (sõjast rikastujad) Suurenesid sotsiaalsed pinged: süüdistati rikkureid, levisid vasakpoolsed vaated Igapäevaelu sõja ajal Toiduainete nappus - eriti Saksamaal ja Austrias - piirati kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist, kartul asendati naeriga - toidupuuduse leevendamiseks keemiatööstus, mis asus tootma erastsuskaupu - järjekorrad - toidunormid - kaardisüsteem - 1917 algas nälg, millele lisandusid epideemiad Esmatarbe-kaupade nappus - karmid normid kaardisüsteem - ersatskaubad (kuivatuspaberist sidemed jne) Sõda ja tsiviilelanikkond (okupatsioon ja vägivald) Belgias sakslaste julmused - võeti hulgaliselt pantvange - hukati neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest - Belgia majandus läks täielikult Saksa sõjamasina käsutusse Vene vägede edasitungi Austria-Ungari territooriumil saatsid juudipogrommid
toiduainetega varustamine kuni 1917.a-ni, mil Saksa allveesõja mõjud tundma hakkasid andma.Saksamaal ja Austrias hakkas majanduses puudus ilmnema 1916.a. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade tarbimist, suhkru ja kartuli.Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis hakkas tootma ersatskaupu,mis pidid olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ja ebameeldivad.1917.a. algas nälg, millele lisandus epideemia.Sõja populaarsus vähenes, raksuseid polnud USA-l.Venemaal oli asi keeruline, kuna sai sõjas kannatada, ühiskonna mahajäämus ja nõrk organiseeritus. Maailmasõjas on kõige süngemaks episoodiks 1915.a. Armeenias türgi vägede vallandatud etnilinr puhastus, mille käigus tapeti üle 1,5mlj inimese. 8.KADUNUD SUGUPÕLV Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta.Üksikud
sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. Veebruarirevolutsioon- Puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks
* Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas ning Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. * Sõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 5. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Peterburgi vilets varustamine toiduainetega * Majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, näljamässud) * Venemaa suured kaotused sõjas * Talupojad tahavad oma maad * Venemaa on arengus vähemalt 50a maas * Keisrivõimu autoriteedi üldine langus * Rahutused sõjaväes (vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees pahameelt) KÄIK: * Rahutused Peterburis (tänavatel rahvas ja sõjavägi), tsaaril polnud poolehoidjaid ja ta pidi troonist loobuma * Parlamentaarne monarhia läks üle vabariigiks
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks
Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. · Veebruarirevolutsioon: puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega
Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. · Veebruarirevolutsioon: puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega
Koos Hindenbergiga suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. 22. Petain prantslasest kindral, kes määrati esimeses maailmasõjas Verduni lahingus Verduni kaitse juhiks ning kes suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustustes vastu panema. 23. Nivelle Prantsuse armee ülemjuhataja kindral, kelle järgi sai nime Nivelle`i tapatalgud. 24. Grigori Rasputin Venemaal moraali laostumise sümbol, "pühamees", kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916. aasta detsembris langes monarhistidest vandenõulaste ohvriks, kuid mis ei suutnud enam aga keisrikoja mainet päästa. 25. Nikolai II Venemaa valitseja, kes üritas veebruarirevolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuis mis läksid kas ülestõusnute poole üle või peeti kinni
Pogromm arveteõiendamine kohaliku elanikkonnaga Okupatsioon ja vägivald: · Sakslaste kehtestatud okupatsioon Belgias, kus tapeti belgialasi, kes ründasid saksa sõdureid, okupeeritud alasid kasutati ressursside saamiseks · Venemaa juudiprogrammid · Türgi etniline puhastus Venemaa kokkuvarisemine Kriisi tunnused: · Rahutused sõjaväes vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid sõjaväes käärimist · Majanduslik kaos majandus ei suutnud sõja laastavaid kulutusi kanda, tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis · Keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne raskus, G.Rasputini kahandas keisriperekonna autoriteeti · Rahulolematuse üldine kasv sõjalin, majanduslik ja moraalne allakäik põhjutas üldise rahulolematuse, sõda oli Venemaa elu segamini paisanud Nikolai II viimane kroonitud Venemaa keiser G
Gaasi ja teiste mürkainete mõju tõkestamiseks võeti kasutusele gaasimaskid. 5. Venemaa kokkuvarisemine 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused. Rahutused sõjaväes. 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917. aasta alguseks oli majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi-ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. Keisrivõimu autoriteedi langus. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai „pühamees“ Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916
pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiiresti Euroopa piireidest välja ja kaasati ka E riikide asumaad ja liitlased teistest maailmajagudest.(34 riiki)
Tallinna Tööstushariduskeskus. I Maailmasõda Referaat. Laura Oiluk 206 RMÜ 27.10.09 Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene
· Väärtushinnangud olid purustatud nad tõmbusid tagasi ja suhtusid kõike passiivselt · Osadele tundus, et nende ohvrimeelsust poldud hinnatud Sõjatehnika areng · Allveelaevad arenesid · Lennukid arenesid luurelendude tegemiselt pommide kandmiseni · Tankid, millega sai kaevikusõja lõpetada 4.Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine · Rahutused sõjaväes (kaotatud üle 6 miljoni mehe, viletsad olud armees) · Majanduslik kaos (venemaa majandus ei suutnud sõja raskust kanda, kõige puudus) · Keisrivõimu autoriteedi langus (Rasputini mõju, keisrinna medõde kostüümi draama) · Rahulolematuse üldine kasv (rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine) Rasputin- pühamees, kellel oli suur mõju keisriperekonnale; mürgitati, lasti ja uputati; Siber teeb tugevaks Veebruari revolutsioon · Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega · Rahutus kasvas avalikuks vastuhakuks
deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. Mitmed väiksemad riigid ja rahvad saavutasid võitlevatelt poolelt rahvuslike üksuste moodustamise, lootes neid hiljem kasutada iseseisvuse kehtestamiseks. Samal ajal suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. Puudus aga kasvas ning 1917. aastal algas nälg, millele lisandusid epideemiad, mis nii tagalas kui ka rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. 11. Millal ja millise vaherahuga sõda lõppes. Sõja lõpp 1918 11.nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja 12. Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused ja tulemused. (Venemaal) 1917. aasta 2. märtsil loobus viimane Vene tsaar Nikolai II võimust.
eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud,
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916
Ootamatu läbimurre saklaste kaitseliinist tekitas Saksa vägedes hetkeks aanika. Inglaselt ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatadee. · 1917.aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetundi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Venemaa kokkuvarisemine. (ptk.8) Kriisi küpsemine Venemaal · Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused. · Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine selle sümboliks sai ,,pühamees'' Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas. · Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Aktiviseerus töölisliikumine
Majanduses : riigi osa majanduses suurenes. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Tellimusi anti suurettevõtetele, väikeettevõtted laostusid. Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle. Kasvas maksukoormus. Igapäevaelus : piirati kalatoodete, munade, suhkru ja kartuli tarbimist. Esmatarbekaupadele (seep, küte) seati sisse karmid normid. Keemiatööstus asus tootma ersatskaupu, mis olid maitsetud ja ebameeldivad. 1917. a algas nälg, lisandusid epideemiad. 2. uued relvaliigid : Allveelaevastiku areng, mida saksamaa oskas ära kasutada, vastase sõjalaevade ründamiseks ja allveesõjaga vastase varustusteede läbilõikamiseks. Lennuväe areng, sõja alguses tehti vaid luurelende, sõja edenedes muutus lennuvägi tähtsamaks ka lahingutes. Sagenesid õhulahingud, lennukid muudeti kiiremaks. Tankid. Ind´glaste poolt loodud tõhusad sõidukid vastase kaitseliinidest läbimurdmiseks ja vastase ründamiseks. 3
Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil.
Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi. Lahingu tulemusena ei muutunud mitte midagi, ka 3 aastat polnud nende positsioonid muutunud. Kaotused olid aga meeletud. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui aasta, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve,