end 19.saj intelligentsia järeltulijatena nad vastandasid end neid maha suruvale ja rõhuvale kehtivale korrale ning püüdlesid üleüldise heaolu ja väärtushinnangute poole. Nagu nende eelkäijadki, langesid ka nemad tagakiusu ohvriteks, aga siiski õnnestus neil omavahel kokku saada ning moodustada salajasi ringe (kruzhki). Moodustati ka hulk opositsioonilisi parteisid, mh liberaalid, Sotsiaaldemokraadid, kommunistid, anarhistid jne.2 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni peamiseks baas-põhjuseks oli otseselt see, et Nikolai II polnud õppinud 1905. aastal toimunud revolutsioonist, kuna peagi pärast revolutsiooni lõppu oli ta pimesi tagasi autokraatiasse langenud. 1905. aasta revolutsiooni detailidesse ma 1 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 83 2 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 72
Gaasi ja teiste mürkainete mõju tõkestamiseks võeti kasutusele gaasimaskid. 5. Venemaa kokkuvarisemine 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused. Rahutused sõjaväes. 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917. aasta alguseks oli majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi-ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. Keisrivõimu autoriteedi langus. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai „pühamees“ Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916
sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. Veebruarirevolutsioon- Puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks
Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. · Veebruarirevolutsioon: puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist. · Majanduslik kaos- Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. Suurtemates linnades oli oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteed langus. Õukonnas võtis maad moraalne laostumine. Selle sümboliks sai ,,pühamees" Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti- midagi ei muutunud) · Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud. · Veebruarirevolutsioon: puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega
(ajutine valitsus). Idarinne sõdisid Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Manööversõda, laialdane maa- alade hõlmamine. Venemaa taganes enamasti (alguses oli ajutine edu). 1915. aasta lõpuks hõivatakse ära Venemaa läänealad (Poola, Leedu, Lõuna-Läti). Hakkas kulgema rohkem nagu positsioonisõda. Vene vägi halvemini ette valmistatud. Venemaal kukutati tsaar Veebruari revolutsiooni käigus, 1917 oktoobri pöörde käigus said võimule kommunistid. Valitses kaos nii ühiskonnas kui ka rindel (joon hakkas lagunema). See viis separaatrahuni 1918. saksamaa sai okupeerida hiljem veel Eesti, Ukraina, Valgevene (sai rohkem okupeerida, kui oli enne vallutanud). Okupatsioon siin idas lõppes siis kui Saksamaa oli sunnitud sõlmima Compiegne'i rahu : kõik okupeeritud alad tuli vabastada. 19.11.09 Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel Suhetest kõrvale jäid algselt Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1922 Genova majandusk. NV polnud nõus midagi tagasi andma
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
karmid tarbimisnormid. Loodeti naistööjõu peale. Levisid nälg ja epideemiad. Sõja populaarsus vähenes. Kadunud sugupõlv Sõjas osalenud perekonnad. Sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud kohaneda normaalse elustiiliga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud. Sõda muutis inimesi täielikult, halvema poole. VENEMAA KOKKUVARISEMINE: Veebruarirevolutsioon: 1) Rahutused sõjaväes Venemaa kaotas sõjas palju sõdureid ja varustamine oli vilets. 2) Majanduselu kaos majandus ei suutnud piisavalt pakkuda tööjõudu, tooraineid, transporti ega kütust. Sõda röövis kõik raha. Toimusid näljamässud jms. 3) Keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas toimus moraalne laostumine ja selle põhjuseks oli Rasputin, kelle mõju kahandas monarhia autoriteeti. 4) Rahulolematuse üldine kasv moraalne ja majanduslik allakõik. Rahvusvahelised vastuolud. Paljud suundusid linnadesse elama. Tööstusliikumise aktiviseerumine. 1917
võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine genotsiid-tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine kadunud sugupõlv-sõjas osalenud põlvkond, kes ei suutnud rahuaegses maailmas endistviisi elada Ajutine Valitsus-Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud koalitsioonivalitsus, mille eesotsas oli vürst Lvov Petrogradi TSSN- Venemaa 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan kaksikvõim-Venemaal välja kujunenud võim, mille ühepoole moodustasid Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teise Ajutine Valitsus Asutav Kogu-1917 aasta detsembris Venemaal valitud kogu, milles olid ülekaalus esserid ning mis juba 6
Kaupadele ligipääsu takistati Eksootiliste kaupade sissevedu piiratud (nt kohv) Ei kuulda enam kirikukelli, sest need sulatatakse mürskudeks jne ümber Revolutsioon Venemaal ja enamlaste tõus võimule kommunism kui religioon Venemaal süveneva kriisi ilmingud Tsaariivõimu autoriteet nõrgeneb Grigori Rasputini mõju tagajärg Rasputini mõrv ei päästa enam olukorda tsaari autoriteet nkn juba kadunud maine väga langenud, sest Grigori Rasputin võetakse õukonda kuna tal on justkui võime tsaari poja haigust ohjeldad, samas rahvas räägib väga palju kuidas see imemees väga liiderlikku elu elab, kui tsaar vägesi juhib siis tsarinna mehkeldab Rasputiniga, tsarinna tegelt saksa spioon vms keerulistes oludes hakkab rahvas rohkem erahuvidele mõtlema Majanduslikud probleemid toitlustusraskused raudteed ummistunud, linna jõuab vähe toitu tehasetöötajad rahulolematud
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Võitjad: USA, Prantsusmaa, omariikluse võitjad, tehnika areng Kaotajad: Venemaa, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa pidid kõik loobuma osadest oma territooriumi osadest, kes suuremal, kes vähemal määral, lisaks Saksamaal reparatsioonid 7. 1917.a. Venemaal - nõukogude võimu kehtestamine. Veebruarirevolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Kaksikvõimu olemus. Reformid. Enamlaste populaarsuse kasvu põhjused. Oktoobripööre. Nõukogude võimu dekreedid. Nõukogude võimu kehtestamine. Veebruarirevulutsiooni põhjused ja tagajärjed Sõjaväe halb varustatus, lüüasaamised rindel Tööjõupuudus, rasked töötingimused Metalli-, kütuse- ja toidukriis Vähemusrahvuste iseseisvuspüüded Rahulolematus tsaarivalitsusega
langus. Tallinna tähtsus Eesti ala tööstuskeskusena kasvas seoses Venemaa sõjaliste ettevalmistustega. Vajati ju uusi laevaehitusettevõtteid. Ehitati kolm uut sellist. Loodi ka muid sõjalisi tellimusi täitvaid ettevõtteid, arnedati infrastruktuuri. Tööstuse kasv kujunes migratsioonipumbaks, toodi sisse arvukalt spetsialiste ja töölisi Venemaalt. Maailmasõja sündmused mõjutasid oluliselt Eesti majandust. Tekkisid probleemis tooraine ja kütuse hankimisega. 1916 rajati seetõttu esimesed põlevkivikaevandused. Esmajärjekorras varustati sõjatehaseid. Kaleivabrikud hakkasid tootma mundrit. Keskvalitsus määras kindlaks toodangu, kütuse ja tooraine hinnad ja normeeris ettevõtte varustamist. Juhtiv oli metalli ja masinatööstus. Naiste osakaal tööliste hulgas al 1915 kasvas 40%ni. Põllumajandus: edenemist takistas vähesed töökäed, kuna enamus mobiliseeriti või rakendati kindlustuste ehitusel
saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 - allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev "Louisitania" uputamine koos 1198 reisijaga). 1.6. Esimese maailmasõja lõpp: 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata)
saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 - allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos 1198 reisijaga). 1.6. Esimese maailmasõja lõpp: 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata)
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu.
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail Aleksandrovits (1878-1918) kui ka paljud teised lähisugulased hoiatasid Nikolaid, et keisrinna rahvus ja Rasputini liiga suureks kasvanud mõju ässitavad niigi ärritunud rahvast veelgi enam üles ja see lõpeb halvasti
Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest.
Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2.Tsaari kukutamine Venemaa, kaksikvõimu loomine, enamlaste võimu kehtestamine 1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süvenevast kriisist andsid tunnistus: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv Revolutsioon puhkes veebruari lõpul. Ajendiks Petrogradi halb varustamine toiduainetega. Kasvas avalikuks vastuhakuks ning sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid mitmed teised Venemaa suurlinnad. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsi 1917 alla aktile, millga loobus troonist
Itaalia 1920.-1930. aastatel I Sisepoliitika Itaalia oli sel perioodil kuningriik (kuningas oli 1900-1946 Vittorio Emanuele III). Peale Esimest maailmasõda oli Itaalia väga kurnatud. Inimkaotused sõjas olid väga suured. Pärast sõda valitses riigis laos ja tööpuudus, rahva rahulolematus kasvas. Sellises olukorras tugevnes Itaalia Sotsialistlik Partei. Oli oht, et Itaalias tuleb revolutsioon nagu Venemaalgi. Kõik, kellel oli mingi omand, sattusid ärevusse. Pahandati valitsuse peale, kes midagi ette ei suutnud võtta. Itaalias kujunes soodne pinnas diktatuuri tekkeks. Kerkis esile Benito Mussolini (1883-1945). Eluloost: sepa poeg, sündis maal, lapsepõlv vaene. Siiski õppis mitmes koolis, sai õpetaja kutse. Sel alal töötas vähe, hakkas ajakirjanikuks
**Maailmasõja tagajärjed ja tulemused Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus 1918.a.nov. revolutsiooniks. Wilhem II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks Weimari vabariigiks. 11.nov.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i vaherahule alla, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Compiehne'i vaherahu oli sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaan.1919 avati Pariisi rahukonverents, kus osales 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim
kogud, kus organiseerid) · Mobilisatsioon 100 000 (10 000 hukkub) · Majandus kannatab · Elavneb rahvuslik liikumine Linnadeliidu Komitee (Tln) ja Põhja-Balti Komitee (Trt) Jüri Vilms 1889-1918 *advokaat *esimene mees, kes rääkis Eesti rahvuslikust autonoomiast Vene riigi koosseisus (1916) 1917 VENEMAA ON NÕRK *Rahutused sõjaväes (suured kaotamised, vilets varustamine) *majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, näljakriis, kütuse- ja transpordikriis) *keisrivõimu autoriteedi langus sümbol ''pühamees'' Grigori Rasputin *Rahulolematuse üldine kasv-rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine, linna kolinud maaelanikud, konstitutsioonilise monarhia kava Veebruarirevolutsioon AJEND Petrograd (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega *27.02.1917 võim ülestõusnute käes *3.03.1917 Nikolai II kirjutab alla Riigiduuma Ajutise Komitee koostatud aktile
o Allakirjutab vabariik, mitte keisririik, mis ajab rahva segadusse, sest hakati rääkima, et sotsid kukutasid keisri ja tegid vabariigi ja siis tekitavad jura alla andmisega ja et me maksame pr ja ingl kätte -> II ms :) Saksale vaherahu tingimused rasked - Pidi kõik oma väed igalt poolt välja viima, ka oma lääne-saksast. Vene revolutsioon (’17-..) Kriis – 1. Rahutused sõjaväes 2. Majanduslik kaos 3. Võimu maine langus 4. Üldine rahulolematus – käärimine; Grigori Rasputin – ravis tsaari poega, vaimulik, vihati teda, suri atendaadis Suurlinnade elankkond piinles näljas Maainimesed linna elama -> vaesed, masendunud ei saanud linnas hakkama, olid kergesti manipuleeritavad. Veebruari revolutsioon o Sõjavägi – keeldub rahva pihta laskmisest; läheb võimule vastu
ühe partei süsteem 3. isikukultus 4. hirmuvalitsemine ehk terror 5. valitsev, lubatud ideoloogia 6. riigi kontroll inimese meelsuse üle 7. eelneva seadustiku hävitamine 8. sõjaks valmistumine 9. võitlus sise- ja välisvaenlastega NT: NSVL, Itaalia, Saksamaa Saksamaa, Itaalia ja Jaapani olukord pärast I MS Saksamaa- Saksamaa sai I MS lüüa ning pikka aega kasvanud rahulolematus 1918. aasta novembris revolutsiooniks. Wilhelm oli sunnitud troonist loobuma ning kuulutati välja vabariik. Vabariik kuulutati välja Weimaris, sai ka riigi nimeks Weimari vabariik. Compiegne'i vaherahu tingimused- pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumidelt, vaid ka Reinimaalt. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus, ka allveelaevad.
,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastati radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivsed ained. Oletati, et aatom on keeruline laetud osakeste süsteem, mille koosseisu kuuluvad elektronid, mille J.J Thompson avastas 1897.a. Ta arvas, et keemiliste elementide omadused olenevad elektronide väliskihist. Rutherford koostas aatomimudeli, milles on positiivne
Kaotas tähtsamad maavaraleiukohad, andis ära kõik kolooniad, rahvas sunniti elama võõrastele aladele. Sõjaliselt kaitsetu. Kesk-Euroopa killustus väikesteks riikideks, Bulgaaria kaotas väljapääsu Vahemerele. Ida-Euroopa uued riigid- puhvertsoon Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahel. Venemaal mässasid enamlased, Euroopa kartis. USA tugevnes, ei astunud Rahvasteliitu, ei ratifiseerinud Versailles lepingud. Teised olid võlgu. 9. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? Millised positiivsed muudatused toimusid rev järel, miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda? Sõjalised põhjused- sõjaväsimus, kaotati palju sõdureid sõjas, rahutused sõjaväes. Majanduslikud põhjused- kaos, puudus tööjõud ja tooraine, toidupuudus, nälg, transpordikriis. Sõjavägi astus ülestõusnute poolele. Positiivsed muudatused: palju reforme, mis muutsid olukorda paremaks; trükivabadus,
Maadekreet enamlaste seadus, millega lubati talupoegadele maad Maailmapank rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Maailmarevolutsioon enamlaste täitumatu soovunelm muuta kogu maa kommunistlikuks Manifest tähtis määrus (seadus) Marshalli plaan maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Massikultuur keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Mitteühinemisliikumine rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike mobilisatsioon meeste värvamine sõjaväkke Monokulturism ühe kultuuri või maavara viljelemine NATO Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 Neokolonism tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult NEP uus majandus poliitika Venemaal
Maailma majandus 20 saj alguses Iseloomulikud jooned 1. loodi monopole e ainuvalitsevaid suurettevõtteid 2. tugevnesid riikide vahelised majandus sidemed 3. kapitali väljavedu(saksamaa suurbritannia ...) mahajäänud riikidesse 4. seninsest majandusliidrist suurbritanniast läksid mööda usa ja saksamaa 5. kolooniad e asumaad andsid odavat toorainet ja olid tööstus toodangu tarbijad tooraine Koloonia emamaa toodang imperialism- selle all mõistetakse suurriikide vallutus poliitikat ja püüdu valitseda maailma. Toimus suurriikide majanduslik sissetung e ekpansioon ja koloniaal vallutused. Euroopa valitses maailma sest euroopa oli majanduslikult ja sõjaliselt arenenum kui maailm. Rassism- valge rassi loomulik üleolek võrreldes teiste rassidega Eurooplased viisid teistele rahvastele 1. ristiusu 2
3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn. kaksikvõim: reaalselt omas võimu kodanlik ajutine valitsus, kuid seda kontrollisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3
võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas sõjategevus Venemaa pinnal, in. kaotused sakslaste okupatsioon b)majandus oli allutatud sõjategevusele, samuti majanduslik kaos c) venemaa põline aristokraatia keisriperekond ja kindralite rahulolematus väejuhi Nikolai II ga d) Venemaal puudus demokraatia, rahval puudusid igasugused võimalused riigi valitsemisest osa võtta e) keisripere autoriteedi langus f) keisriperekonna saksasõbralikkus tulemused: riigiduuma moodustab ajutise komitee, mille sõjavägi legiteerib. B) ametisse pandi ajutine valitsus c) 2. märts poliitiline amnestia erakondade tegutsemisvabadust C) 3. märtsil Nikolai loobub
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
