Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vastus oled sina ise". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
religioon, uskuda, millegipärast, uskumine, olend, erand, psühholoogid, loota, reetmine, ennekõike, uskuma, tahtejõu, aktuaalne, oldud, tegusid, tehta, enesesse, sajandeid, ajupesu, igat, tõepoolest, astunud, lahke, jagamise, armust, usuks, usaldada, preestrid, viltu, vedanud, kummitab, muresid, sõbraga, uudishimulik, aitama, valima, tasapisiTesttöö usundiõpetus Maria Anisovets 10E 1)Mis on religioon – selgita selle sõna tähendust. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk
inimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse, on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab? Kas kummardamine, ohverdamine või tahab sisemist pöördumust, pühendumust talle nagu temal on teile? Ta nõuaks justkui tegu, mis on inimese sisemuses, mis peab toimuma inimese sisemuses. Jumal pole loodusjõud vaid inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb iseenda ja selle peale, mida ta teeb. Kes suudab seada eesmärke ja neid ellu viia jne. Iseloomustab isegi isiksuse sisene konflikt, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Kõige olulisem omadus on see, et ta eksisteerib teiselpool aega ja ruumi. EI saa esitada küsimust, et KUS jumal praegu on? Kristluik jumalus pole selle ruumi suhtes kusagil, ta asub ruumist väljaspool ning see teeb võimalikuks olla nii igalpool samas mitte kusagil korraga
Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga jackpoti, teised on aga nnelikud siis, kui neil on
Kas on olemas igavene elu? Sellele me ei saa mõistusega vastust anda. Ometi peame sellele vastama, et teaks millist elu elada. Kui peaksime kihla vedama, kas jumal on olemas või jumal ei ole olemas. Panus on maapealse elu peale. Kui me usume, et jumal on olemas, siis meie suurim võimalik tasu on igavene elu. Suurim võimalik kahju on põrgu. Otsustan, et jumalat pole, aga on. Kui otsustan, et jumal on, aga tegelikult ei ole, elan moraalselt head elu. Parim valik on uskuda. Kui ei usu ja jumalat polegi, elame moraalselt halba elu. Skeptik peaks ristiusu väiteid vähemalt põhjalikult uurima. Kui inimene on valiku teinud, otsustanud, et jumal on olemas, siis rajab inimene ka oma elu jumalale. Inimene on oma vaimu tõttu ingel, oma madaluse tõttu peaaegu loomad. Inimene on vaheolend. ,,Inimene on pilliroog, aga mõtlev pilliroog." Prantsuse tuntumad valgustajad: Voltaire (Francois Marie Arouet) Denis Diderot Montesquieu
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.
kasutata, mis selle väite kummutab. · Kristlusele spetsiifiline kristoloogiline argument: Jeesuse Kristuse elu, nagu see on kirjas Uues Testamendis, tõestab tema usaldusväärsuse, nii et me võime olema kindlad selles, mida ta Jumala kohta ütleb. Pascali kihlvedu, mis ei ole küll jumalatõestus, püüab mänguteooria abil näidata, et Jumalasse uskumine on parim strateegia (mänguteooria): kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sündiv kahju väike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiis on Jumalasse uskumine nagu kindlustuspoliis. Inimestel on teisigi aluseid Jumalasse uskumiseks. Näiteks väidavad paljud, et nad on oma elus Jumala kohalolu otseselt tajunud. Mõned kirjutavad Jumala arvele oma tugevaid emotsioone või rabavaid taipamisi pärast palveid ja jumalateenistusi. Mõned kirjutavad Jumala mõju arvele sündmuste arengut oma elus ja hämmastavaid kokkusattumusi
headele tulemustele), st töötab. Kuid (Bertrand Russell juhtis sellele tähelepanu) arutlegem edasi: usk sellesse, et ta tõesti viib/viis headele tulemustele, on tõene siis, kui see usk, et kindel uskumus viib/viis headele tulemustele, viib headele tulemustele jne lõpmatuseni. Teisisõnu: uskumus on tõene siis, kui see on kasulik. Ent seda, kas konkreetne uskumus on kasulik, ei tea me ju absoluutse kindlusega. Me võime ainult uskuda, et see on kasulik. Uskumus on omakorda tõene siis, kui see on kasulik jne. Toome näiteks kolm esimest uskumust sellisest lõputust uskumuste reast. o Esiteks, ma usun, et see inimene on heatahtlik. o Teiseks, ma usun, et usk sellesse, et see inimene on heatahtlik, on kasulik. (Teisisõnu, ma usun, et esimene uskumus on kasulik.) o Kolmandaks, ma usun, et usk sellesse, et usk sellesse, et see inimene on heatahtlik, on kasulik, on kasulik
Tänapäeva inimese jumalad. Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vaste Jumala mõistele „Jumal on religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend või jõud, keda austatakse ja teenitakse“. Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud. Me võime seda üleloomulikku jõudu nimetada kuidas
filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust". Antud arutluse käigus on meile hoopiski olulisem nende vaheline suhe, mis pole pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste hoiakutest või tõestustest, sest need võivad viia
lähtuvalt, et inimene on teisega üks, tema on ka enesega 1. Ei põgeneta enda eest. Annab tõendit suhete sügavus , tundlikkus, jõud. Armastuse praktika- keskendumisvõime tuleb elada praegu, mitte mõelda, mis järgmiseks tuleb.Distsipliin, püsivus (kiiresti õppides ei õpita korralikult), ülim huvitatud meisterlikkuse saavutamisest, enesetundlikkus. Armastuseni jõudmiseks peab üle saama nartsissismist. Siis näeb inimesi sellistena, nagu nad on objektiivselt. Tuleb uskuda endasse ja teisesse, ka tema võimetesse. Uskumine nõuab julgust, võimet riskida, valmisolekut välja kannatada valu ja pettumusi. Igapäevaelu pisiasjadesse tuleb uskuda. Tuleb näha, kus kipub kaduma ja miks näha mõtteid, millega me usu puudumist arvame, millal juhib käitumist argus ja kuidas argust targutuste abil varjatakse.
Religiooni roll inimese elus Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Selle tekke tõenäoliseks põhjuseks peetakse seda, et ürgaja inimesed ei osanud seletada loodusnähtusi, tänu millele tekkis arvamus, et looduses valitsevad võimsad üleloomulikud jõud, kes mõjutavad ka inimese elu. Religioone on maailmas väga palju. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline n: looduse alistamine
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamin
Sisyphose müüdis Karl Jaspersi:" See piiratus viib mind iseendasse, sinna, kus ma ei saa enam jääda objektiivse vaatepunkti varju, mida ma ainult esindan, sinna, kus ei mina ise ega teiste eksistents ei saa mulle enam vaatlusobjektiks olla." Eksistentsialiste leidub ka usklike seas ning nemad lahkavad elu absurdi küsimust läbi usu. Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid peetakse üldiselt eksistentsialismi alguseks, kirjutab, et uskumine on justkui arukaotamine selleks, et võita jumal. Teoses ,,Kartus ja värin" propageerib ta usku kui kirge, mille eesmärk on paradoks, mis ühendab vastaspooled, teeb ajaloolisest igavikulise ja igavikulisest ajaloolise. Tõsi, et vanasti, kui religioon omas ühiskonnas suurimat tähtsust, toimus enesetappe vähem. Kirik, vähemalt ristiusu korral, kui usu materiaalne ja institutsionaalne religiooni kehastus oli midagi, mis inimesi ühendas ja samuti propageeris suuresti
vaatlemine (nt ekstaas). Üldiselt liigutakse selle poole, et kasutada individuaalset lähenemist. Uuritakse selle inimese ekstaasi, kahetsust, palvet, mitte üldiselt seda. Juhtteooria kaudu(võetakse üks algteooria ja sellest lähtuvalt), nt et meie käitumine lähtub alateadvusest. Probleemid on sellega, et uurimisel peab olema võimalikult individuaalne, ehk siis võtab kauem aega ja nõuab teistpidi lähenemist, ei saa teha väga üldiseid uuringuid ja loota mõistlike tulemusi, järeldusi. Erinevates religioonides kogetakse ekstaasi erinevalt. 4. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. (Grom 2007) on usulise kogemus komponentideks kognitsioonid , emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Need väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades ja kogemuste kirjeldustest. Nende ülesandeks on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Mu püüdluseks on öelda kümne lausega sama, mida teine ütleb terve raamatuga. Märksõnad: püüdlus, raamat Kategooria: Raamatud, kirjandus ja lugemine Tõlked: puuduvad Hääleta: + (3) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Ma ikka elan, ma ikka mõtlen: Ma ikka pean elama, sest ma pean mõtlema. Märksõnad: elamine, mõtlemine Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (0) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Ma ei saa uskuda Jumalasse, kes soovib pidevalt olla jumaldatud. Märksõnad: jumal, soov,jumaldatus Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (4) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Jumal on idee, kes teeb kõik mis on sirge, kõveraks. Märksõnad: sirge, jumal, idee Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Hirm on moraali ema. Märksõnad: moraal, hirm Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) --
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.
Mina ei pea ennast usklikuks inimeseks ma ei kummarda ühtegi jumalat ega pöördu kellegi poole konkreetselt. Küll aga usun ma nii palju kui võimalik iseendasse, inimeste headusesse, armastusse ning sellesse, et iga kogemus on väga suure väärtusega. Ma usun ka hariduse, teadmistesse, sõprusesse ning ilusasse tulevikku. Minu usus on aga piir reaalselt võimaliku ning unistuste vahel on raskesti hoomatav, peaaegu et olematu. On asju, millesse ma tõesti väga tahan uskuda ning millesse ma mitmeid pettumusi trotsides siiski edasi usun. Samas on ka asju, millesse on lihtsalt tore ja ilus uskuda, ning asju, millesse peab uskuma. Üks väga tähtis osa minu usus on usk iseendasse. See on just see, millesse peab uskuma, sest vastasel korral ei saa seda teha ka sinu lähedal seisvad inimesed. Eneseusk ei tule alati kergelt. Tegelikult pole see üldsegi mitte kerge, kuna kasvades ning täiskasvanumaks saades kogetakse
rõhumise ja eaõigluse vastu, lohutab ja lepitab, suunates nende lootuse illusoorsesse fantaasiamaailma."( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane ei ole ? Bertrand Russell) "Usu tõttu jätavad inimesed end ilma paljust väärtuslikust, mis neid vaimselt rikastaks".(Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) mõnes mõttes on ju hea see religiooni lohutav funktsioon, kui seda poleks, siis ma leian et needsamad alandlikud
Pooled neist olevat ilma igasuguse tõepõhjata. Teatri-iidolid seisnevad selles, et inimesed ei vaevu enam kontrollima, mis on ehtne ja mis mitte vaid usuvad seda, mis neile meeldivam tundub. Näitkes sobiks minu arvates kollane ajakirjandus, kus kirjutatakse igasuguseid lugusid seltskonna inimeste kohta. Lugejad pahatihti usuvad neid ilma mingi tõestuseta, vaevumata uurima, kas lool tõepõhi ka on või mitte. See tundub neile huvitav ning seetõttu meeldib neile seda lugu uskuda. 35. Bacon väitis, et teadmised on jõud (ld scientia est potentia). Selgitage seda mõtet. Baconi väide, et teadmised on jõud tähendab seda, et teadmiste abil saavutab inimene mõjuvõimu looduse üle. Ta pidas silmas seda, et ilma teadmiste abita ei suudaks inimene looduslikke kehasid muuta. 36. Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane. Selgitage seda võrdlust.
igasuguse tõepõhjata. Teatri-iidolid seisnevad selles, et inimesed ei vaevu enam kontrollima, mis on ehtne ja mis mitte vaid usuvad seda, mis neile meeldivam tundub. Näitkes sobiks minu arvates kollane ajakirjandus, kus kirjutatakse igasuguseid lugusid seltskonna inimeste kohta. Lugejad pahatihti usuvad neid ilma mingi tõestuseta, vaevumata uurima, kas lool tõepõhi ka on või mitte. See tundub neile huvitav ning seetõttu meeldib neile seda lugu uskuda. 35. Bacon väitis, et teadmised on jõud (ld scientia est potentia). Selgitage seda mõtet. Baconi väide, et teadmised on jõud tähendab seda, et teadmiste abil saavutab inimene mõjuvõimu looduse üle. Ta pidas silmas seda, et ilma teadmiste abita ei suudaks inimene looduslikke kehasid muuta. 36. Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane. Selgitage seda võrdlust.
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Usklike arvates on jumalale iseloomuomane Agape- armastus, mis annab ning on üleüldine ja tingimusteta. Agape armastab midagi lihtsalt, seepärast, et ta on olemas. Usk jumalasse peetakse ka pühaks, sest see on salapärane ja hirmutav. B. Pascali arvates jumala defineerimine inimlike mõistetega pole võimalik. Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Tema arvates usk jumalasse on igati kasulik, sest kui uskuda jumala eksisteerimisse, siis tagatakse paradiis, kui uskuda, et jumalat pole, siis usk teeb inimese elu lihtsalt paremaks ja hormooniliseks. Filosoof Anselm väidab, et jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda ja eksisteerida tegelikkuses on midagi enamat kui eksisteerida vaid mõistuses. Sellega tõestas ta, et jumal on olemas, kuid seda ta tõestas ta ajal, mil inimeste nägemus asjast oli teistsugune kui tänapäeva inimestel. Kuid tänapäeval on inimesed rohkem matearlistlikud, sest neil on kindel seisukoht, et
jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos jumalate kogu. Üleloomulik printsiip - kogemuseväline, supranaturaalne. Numen ebaisikuline vägi, jumala vägi, mis on rooma religiooni põhimõtetest meieni kanduud
Kui palju siis maksab õnn? Teadagi on tõsiasi, et kui inimene on õnnelik on ka teised ta ümber õnnelikud Samas, kui küsisin sõpradelt, kas nad on õnnelikud sain nende vastustest välja lugeda kahte asja. Esiteks enamus neist ei teadnudki, mida õnneks pidada ja teiseks seda, et paljud olid oma hetke õnnes väga kahtleval seisukohal. Seda võib pidada, kas liigseks rahuloluks või rahulolematuseks. Järgnedes esitatud küsimusele saab ka öelda, et kõik sõltub inimesest. Iga inimene maksab oma õnne eest erinevalt. Palju sõltub ka sellest, kui ambitsioonikas ta on. Liigne rahulolematus võib olla nagu ka liigne rahulolu võib olla kaos, sest tegelikult ei kesta miski igavesti. Inimene, kellel pole eesmärke ei maksa õnn midagi ning ta ei hakka ka kunagi kogema tõelist õnne, sest ta on rahul vaid sellega, mis tal on. Mõnes mõttes võib see ka hea olla, aga mina arvan ,et inimene peab arenema, läbides eluetappe ning kui ta sureb vot al
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Eetika südametunnistus, mõistus ühiskondlik või kokkulepe heakskiit/halvakspanu Õige ja väär (patt), nagu Südametunnistus; neid määratleb usuline kiitus/laitus; Religioon autoriteet (pühakiri, püha ühiskondlik traditsioon) heakskiit/halvakspanu Seaduslik ja ebaseaduslik, Seadusandliku kogu poolt Seadus nagu neid määratlevad määratletud karistused
erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme pühakirja järgi Jumala loodud, koosneme luust ja verest, hingame ja mõtleme ning saame alguse pisikestest rakkudest, mis omavahel ühinevad ning millest saab alguse inimene. Harva, kuid siiski olen end leidnud mõtlemast Jumalale, tema kõikvõimsale
pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse
elust religiooni. Kirjutama hakates avastasin, et mul ei olegi kujunenud otseselt oma arvamust religioonist. Selle essee vältel üritan seda kujundada ning need sellega seonduvad asjad enda jaoks selgemaks mõelda. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu
ajastu lõplikult kadunud. Lisaks leiab ta, et kätte on jõudnud ajastu, mille peamine tunnus on see, et Jumal on surnud. Jumal on see, mis inimest piirab ja selle tõttu aheldab inimene end keskpärasuse külge. Nietzsche maailmavaade toetub eksitusele ja ettekujutusele. Ta eitab reaalsust, ta on pigem suunatud tegevusele. Teadmisele ei tohi anda suurt tähtsust, kuna see ei pruugi meid välja viia parima tegevuseni. Teadmine on tegelikkuses üksnes uskumine, ent kasulikkus ei ole seotud tõega. Nietzsche leiab ka, et me ei saa kunagi teada, mis maailm on, sest meile polegi seda vaja teada. Kõik on tõlgendus ja see sõlbtub rakendusest. Inimene haarabki maailma tõlgenduste kaudu. Inimene võib maailma muuta ja moonutada, teisiti tõlgendada. Inimestes on tendents öelda seda, mis on kasulik või mis vähemasti tundub õige. Usk Jumalasse andis inimesele kindlustunde, lohutuse. Ent nüüd see osa, mis oli reserveeritud Jumalale, vabaneb inimesele
annaabi.ee 
