Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui
Barokk (arhitektuur) Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi!
Barokk (maal). Peter Paul Rubens Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3
Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Usuliselt ükskõiksed või vastureformatsiooniga ühinevad kunstnikud. Ruumikujutuse ähmastumine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Rahutu pildikompositioon. Inimeste moonutatud kujutamine. Kunstnikud: Parmiginanio (1503 - 1540), hüüdnimega "pisikene parmast" - Oli Firenze, Rooma, Bolognaja ja Parmas tegutsenud maneristlik maali- ja trükikunstnik. Pikakaelaline madonna
Barokk-kunst on väga rahvalik. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita laia publikut. Barokk on jätnud paljude maade rahvakunsti sügavama jälje kui hilisemad stiilid. Näiteks rahvariietes on barokiaegne ametlik mood sageli äratuntav. 17. sajandil jagunes Euroopa kunsti alusel kolme rühma kuna eri maade areng oli ebaühtlane. Esiteks olid need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Need riigid olid eelkõige Habsburgide dünastia võimu alused alad nagu Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), samuti Poola-Leedu. Nende maade kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja tore, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus, kuid see oli saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu
kõrgkultuurid ja palju inimesi veeti orjusesse. Seninägematud avastused muutsid aga kaarti ja parema tehnikaga sõit võimaldas teha veel pikimaid reise kui ennem. Reformatsiooni (XVI saj) ehk usupuhastuse algataja Martin Luther (1483-1546) püüdis ristiusu õpetust puhastada sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Seega hakkas kirik üha enam ühiskonda mõjutama ja tekkisid mitmed usuvaenlused. Vastureformatsiooniga (XVI- XVII saj) seati aga eesmärgiks protsetantismi väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.Tagajärjeks jõuti uuele haridustasemele katoliku kiriku ühtsuse taastamisega . Taolised ususõjad ja vaenud on aga ühtpidi täiustanud veelgi inimeste usulisi väärtusi ja teistpidi muutnud kiriku osatähtsust ühiskonnas. Ususõjad on toonud aga palju kahju ja tohutu hulk inimesi on tapetud. Tänapäeval kestavad taolised vaenud siiani ja usu pärast surevad süütud inimesed
Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks absolutism · Absolutismi toetas pea kogu rahvas loodeti pääseda kodusõdadest, korralagedusest · Tomusid revolutsioonid, usulised sõjad, valitses korralagedus · Teaduste ja filosoofia areng, inimeste maailmapildi avardumine Euroopa jagunes kunsti alusel kolmeks : 1. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna Saksamaa Lõuna Madalmaad, Poola-Leedu) 2. Teiseks absolutistlikud maad, kus kiriku võim ilmaliku võimu mõju all ja valitsevaks olid peamiselt õukonna tellimused.(Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad) 3. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud ei absolutistlike maade kunstist ega vaimulikust kunstist. (Põhja Saksamaa,
presbüterlasteks ja prantslasi hugenottideks. Vastureformatsioon oli katoliku kiriku usuline liikumine oma võimu taastamiseks. Trento kirikukogu, 1545-1563- katoliku kirik asus ennast innukalt muutma. Trentod üritasid lepitada reformeeritud ja katoliku kirikut, kuid ebaõnnestusid. Jesuiitide ordu- Loyola poolt asutatud, Pariisis tegutsev ühing. Tema ja seitse kaaslast soovisid end tingimusteta paavstile allutada, et arendada katoliikliku misjoni tööd ja võidelda vastureformatsiooniga. Jesuiidid olid targad mehed. Augsburgi usurahu- 1555 a sõlmitud rahu, milles oli nii, et kellele kuulub maa, selle usk ka on. Pärtliöö,1572-Suured tapatalgud mille korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva. Nantes'i edikt- rahukiri, mille ette lugemisel vaibus prantsusmaal kodusõda. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vataseid Hispaanias, sest seal oli kuningas Felipe 2. Kergel käel mõistis inkvisitsioonikohus inimesi hukka
oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele. Mõistagi tekitas selline muutus katolikus kirikus suurt ängi ja soovi inimesed tagasi katoliiklasteks pöörata. Seetõttu alustaski katolik kirik vastureformatsiooniga, mille käigus püüti säilitada kirikutraditsoonid, samaaegselt välja juurides protestantism kui väärõpetus. Paljastused kiriku ilmalikkusest ja valedest jõudsid ka katolikku kirikusse endasse. See aga muutis katoliiklased veel vastuolevamaks rahvakirikule. Püüti tagasi saada oma kõrge moraal, mille päästmiseks loodi Jesuiitide ordu, mille liikmed pidid vajalikke, rahvale ennist häirinud punkte erilise täpsusega
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus
BAROKK 16 saj lõpp 18 saj algus. Totaalne stiil, hõlmab kõiki kunsti valdkondi, kirjandust, muusikat. Barokk ebakorrapärane pärl. Kõike on teadlikult kujutatud keerukana. Seostub vastureformatsiooniga. Iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus, iha. Silmapaistvamad näited on katoliku kiriku maades. (Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania) 17 saj on barokk sajand. Tallinnas võib kohata barokki Kadrioru lossi näol. Peamine keskus on Rooma. Barokki eesmärk on ilu loomine. Esimene ilu stiilis objekt on Jesuiitide kirik roomas. Purskkaevud muutuvad oluliseks. Peetruse kirik, peetruse väljak linna muutumise katse. Silmapaistvaim kunstnik oli Velazques. VELAZQUES 1599 1660
· ,,Saadikud" 3. arvestus Power Point Natüürmort barokki ajal Borokk 17. saaj. Ühised tunnused: · Kummaline- lopergune pärl · Dekoratiivne toredus · Kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus · Liikumine · Pinge · Kontrastid · Üksikosade allutamine maalilisele tervikule · Kat.kirik ja monarhid kasutati oma suuruse ja võimu näitamiseks. Jaotus: Ebaühtlase arengu tõttu suurederinevused euroopa maades- 1. Absolutism liidus katoliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), hisp, Austr, L-Saksamaa, L-Madalmaad, Poola, Leedu · Tellijaks oli kirik, kiriku huvid- usulisel teemal · Kunst- esinduslik, sümboliseeris ülevust ja jõudu · Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · Barokk- kunst mõjutas rahvariideid 2. Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud
BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud-
Keiser Karl V nõustus aastal 1555 Augsburgi rahuga, mis tunnistas luterlike piirkondade valitseja õigust määrata rahva usk. Rooma püüdis tõkestada luterluse levikut "vastureformatsiooniga", mis toetus Trento kirikukogu (1545-1563) otsustele. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) muutis Euroopa kaarti ning tõi vabaduse luterlikele ja protestantlikele piirkondadele. Samuti peetakse Martin Lutherit jõulukuuse tava isaks
sama, suurendada usku neisse, läbi sellise kirgliku kunsti, proovisid nad näidata inimestele oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuidas see stiil on sealkandis levinud: Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga, nendes maades tegutses agaralt katoliku kirik (kirik oli haaranud võimu riigivalitseja üle kiriklik kunst ). Sellist barokkstiili kutsuti ka pärisbarokk, ning sellise stiili alla kuulusid Itaalia, Austria, Hispaania, Madalmaade lõunaosa ehk Flandria ning Lõuna-Saksamaa. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Sellist barokki stiili kutsutakse ka nimega vanaklassitsism kuna oli rahulikum ja eeskuju võeti antiikkunstist.
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti)
laiendamist ning seetõttu pole midagi imestada, et ka 17.sajandil koostati järjest enam uute linnade planeerimiskavu, kusjuures eeskuju võeti renessansiajastu ideaallinnade ideest. Loomulikult olid eri maade ebaühtlase arengu tõttu ka erinevused linnaehituses väga suured, oli ikkagi 17.sajand selleks ajaks, mis tõi suure murrangu linnaehitusse. Linnu hakati rekonstrueerima igal pool , nii seal, kus absolutistlik võim tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. 2. Mis linn kujunes barokiajastu linnaehituse näidiseks, iseloomustage lühidalt kuidas ümber planeeriti ja lisage linnaplaan. Roomast kujunes barokiajastu linnaehituse näidis. Kiiretaoliselt hargnevate tänavate süsteem sai iseloomulikuks ka teistele barokiajastu linnaansamblitele, kuigi tänapäeval vihjatakse ka sellele, et ühest punktist kiirjalt hargnevate tänavate süsteemi rakendati esmakordselt mitte Roomas vaid Torinos. Just tänu selle arhitekti,
Tema lugu on hiljem kokku pandud kohtuprotokollide järgi, tema raamatute ja teadmiste põhjal järeldusi tehes. Lugu toimub 16. sajandil, mis on oluline ajasõlm Euroopas. Teadmised ajaloolisest taustast annavad võimaluse möldri lugu analüüsida ja näha seda, mis oli säilinud dokumentide taga. 16. Sajand oli murranguline aeg, kus varem kehtinud usulises maailmapildis tekkis lõhenemine. Hakati võitlema ilmalikuma kiriku ees, toimus reformatsioon. Selle vastu võitles katoliku kirik vastureformatsiooniga. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil ja reformatsioon 16. sajandil tegi võimalikuks Menocchio juhtumi. Ka tekst viitab sellele, et Menocchio pooldas Martin Lutheri vaateid. Lugemisoskus andis möldrile sõnavara ja analüüsivõime. Tema loetud kirjanduse põhjal ei saa väita, et see tema mõtlemise aluseks oleks olnud. Selles on suur osa suulisel kultuuril, mis suhtub tekstidesse teisiti ja pani teda sealjuures ise mõtlema ja analüüsima.
näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. 1598.a
tutvumine eksootiliste kultuuridega ja senitundmatu loodusega, avardus maailmapilt. 6. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17. saj. kunsti kohta? Barokk 7. Miks on hakatud hiljem eri maade 17. saj. kunsti erinevalt nimetama? 8. Mitmeks rühmaks saab jagada 17. saj. Euroopa maad kunsti üldilme järgi?Maini neist esimene ja iseloomusta seda? Kolmeks rühmaks. Need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. 9. Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Absolutislikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Kunsti ilmestasid õukonna tellimused. Prantsusmaa oli selle ilmekaim esindaja???? 10. Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus? Keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Ei hoolitud absolutistlike
mitmed olulised ajaloolised muutused mitmete riikide ühiskondlikus korralduses. Hollandis oli visuaalne kunst hoopis teise ilmega kui teistes riikides kus valitses kuningas. 17 sajandil ja ka 18 sajandi alguses ei tekkinud ühtstet kogu Euroopat hõlmavat kunsti voolu vaid tulenevlat nende erinevate maade arengutasemelt oli ka täiesti erinev nende kunst. Seda kõike nimetatakse ikkagi Barokiks. Euroopa jagunemine kunsti alusesl 17. sajandil: 1.Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kuningas tegutses kirikuga ja kiriku võim oli üsnagi suur ehk siis kunsti tellijaks oli kirik. Selliseid maad olid nt: Itaalia, Austria, Hispaania. 2.Absolutistlikud mada kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Valitsejaks oli õukond ja kirikul mõjuvõimu ei olnud. Tellijaks oli õukond. Kunstnike peamisteks tööks oli õukonna teenistuses olemine. Kunstnikud tegid mida kuningad tahtsid (üldjuhul kuninga losside kaunistamine) 3
senitundmatu loodusega, avastus, et inimene ja Maa ei olegi maailma keskpunktiks. 1Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17.saj kunsti kohta? Barokk 1 Miks on hakatud hiljem eri maade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Eri maade ebaühtlase arengu tõttu on kunsti erinevused väga suured. 1Mitmeks rühmaks saab jagada 17. saj Euroopa maad kunsti üldilme järgi? Maini neist esimene ja iseloomusta seda. 3- maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola-Leedu. Vastas ainsana täielikult baroki tunnustele. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. 1Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused.
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti
kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon – usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis.
uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. Kokkuvõte Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas suurema ühtsuse poole, toimunud on ka taasühinemisi. Samal ajal tekib aga mitmel pool maailmas uusi ja eripäraseid kristlikke rühmitusi
võimas karaktiseerimine, haarav elulisus. 44. Albert Dürer saksa suurim graafik 45. Sõna barokk tulene portugali keelsest sõnas barocco, mis tähendab erakorralist pärli. See stiili üldiseloomustus oleks uhke, dekoratiicne, tundeküllased maalid, arhitektuur sümmeetriline, paraadlikkus. 46.Euroopas jaotatid maad kolme rühma barokki ajal: 1) Need maad kus absolutism tegutsed tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga nt. Itaalia, Hispaani ja Austria. 2) Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku täielikult oma huvidele allutanud, kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaa 3) Piirkond mille kelmeks oli kapitalistlik ja potestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistliku maada paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkaliku tundeküllast kunsti. Nt. Põhja-Saksamaa, Skandinaavia ja isegi tol ajal Rootsi alla kuulunud Eesti. 47
jätkusid ka edaspidi. Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning ta ise oma õpetuse ametlikku tunnustamist ei näinud. Hoolimata tema surmast ning puhkenud sõjast, ei surnud reformatsioon välja. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elupäevade lõpuni peamiselt ajalooga suri 1960 a. Ta maeti samuti Wittenbergi Martin Lutheri kõrvale. Rooma püüdis tõkestada luterluse levikut "vastureformatsiooniga", mis toetus Trento kirikukogu (1545-1563) otsustele. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) muutis Euroopa kaarti ning tõi vabaduse luterlikele ja protestantlikele piirkondadele. 7 Kokkuvõte Reformatsioon ehk usupuhastus osutus mõjukate ja suurejooneliste muutuste ajaks kogu Euroopas. Tervel Euroopal on nüüd olemas kaks korraliku usutunnistust, kuna protestantism on
95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. 8 Joonis Kristluse levimine maailmas riigiti. 9 Kokkuvõte
95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. 8 Joonis Kristluse levimine maailmas riigiti. 9 Kokkuvõte
Jesuiidid tegelesid roomakatoliku usu kindlustamisega Euroopa riikides. Nad jõudsid mitmesse kuningakotta pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena. Nt. kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümnekolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastaks olid kõik senaatorid katoliku usku. 44) Milles seisnes pildirüüste? Madalmaades üritas Felipe II võimu tugevdada vastureformatsiooniga. Selle vastu astusid vabadusvõitlejad “göösid”, aadlikud, kes polnud just kõige paremates rõivastes. Augustis 1566 puhastati enam kui 5000 kirikut: võidmissalviga viksiti saapaid ja armulauakarikast joodi gööside terviseks. 45) Kui suur oli rahvaarv Euroopas ja mujal maailmas aastatel 1500 ja 1800? Varauusaja alguseks elas Euroopas umbes 8085 miljonit inimest, 1800. aastsks oli see
(Aava 2003: 29-30) Marthin Lutheri kõnekunst oli suunatud "nii südamele kui mõistusele". Luther oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keele kasutamises. Tema pärandisse kuuluvad ka lauakõned, mis on ülestähendused tema sõnavõttudest nii peolauas kui ka kodusemas ringis. Rahvuskeelne kõnekunsti areng algab reformitud kiriku kantslikõnedest. (Aava 2003: 30) 1.5 Vastureformatsioon Retoorika omandas 17. sajandil erakordse tähenduse seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Pärast Lutheri algatatud reformatsiooni pidi katoliiklik kirik oma mõjuvõimu suurendama. 1500.-1700. aastani ilmub 193 kiriklikku kõnekunsti teost, mis on eriti viljakas aeg retoorika ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist
eksootiliste kultuuridega ja senitundmatu loodusega, avardus maailmapilt. 6. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17. saj. kunsti kohta? Barokk 7. Miks on hakatud hiljem eri maade 17. saj. kunsti erinevalt nimetama? 8. Mitmeks rühmaks saab jagada 17. saj. Euroopa maad kunsti üldilme järgi?Maini neist esimene ja iseloomusta seda? Kolmeks rühmaks. Need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. 9. Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Absolutislikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Kunsti ilmestasid õukonna tellimused. Prantsusmaa oli selle ilmekaim esindaja???? 10. Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus? Keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Ei hoolitud absolutistlike maade
1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti kolme kuninga valduses Liivi sõjaga oli Eesti kolme erinevad võimu all. Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsile, Liivimaa alad Poolale ning Saaremaa Taanile. Liivimaal alustas Batory poolastamist: saadeti omad ametnikud, kõrgeimaks määrati asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (hiljem vojevoodkonnad). Kohalikud aadlikud said esindusorgani Maapäev. Poolastamise juures taheti maa muuta "vastureformatsiooniga" taas katoliiklikuks. Selles etendas suurt osa jesuiitide ordu, kes hakkasid preestrite kollegiume kujundama, rajasid gümnaasiumi ja tõlkide seminari, et eestikeelseid jumalateenistusi pidada. Rootsi ala, Põhja-Eestit, nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks, jaotati aga seitsmeks linnuselääniks ja neljaks maakonnaks (kreisiks). Kohalik aadel säilitas suure mõju. Riigimaid haldas kohalik kuberner, kes sõdades täitis pealiku kohustusi. Makse kogusid ja kohut mõistsid mõisate foogtid.
millega luteri usk kinnitati kui teise riigireligioonina. Veel üheks usuvooluks kujunes kalvinism nimelt selle õpetuse järgi oli Jumal juba ette ära otsutanud, kes saab õndsaks ja kes mitte. Oli ka võimalik, et andis väljavalitud inimestele sellest märku. Näiteks oli selliseks märgiks inimese edukus. Ka see usk pani inimesi teistmoodi mõtlema ja levis väljapoole emamaad Sveitsi kogudes poolehoidjaid. Sellisele usupuhastusele e reformatsioonile astus vastu katoliku kirik vastureformatsiooniga, mis hõlmas endas protestantide väljajuurimist ja kiriku endise ühtsuse taastamist. Näiteks Felipe II (Hispaania keiser) ajal toimus üle saja ketseripõletuse, mis on minu arvates äärmiselt julm ja rumal tegu.
5 BAROKK Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest- tähendas korrapäratu kujuga pärlit. Siit ka omadussõna ,,barokne", tähendades ,,iseäralikku, korrapäratut". Eri maade ebaühtlase arengu tõttu on 17. saj. kunsti erinevused väga suured. Kunsti üldilme järgi võib selleaegse Euroopa maad jagada kolme rühma: 1. Maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. · Eelkõige Habsburgide dünastia võimu alused alad: Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), Poola-Leedu · Kunst vastas täiel määral baroki tunnustele. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore- pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Jesuiitide ordu asutaja
grammatikaviga. Ta kirjutas budistlikke eeposi. Kuulsaim eepos on Buddha elust ,,Buddhacarita". See kirjeldab Buddha elu sünnist surmani, kuid kõik osad pole säilinud. Mahayana suutrad. Renessanss 13.16. saj; 14. saj II pool vararenessanss, 15. saj lõpp ning 16. saj algus küpsrenessanss, 16. saj II pool ja natuke ka 17. saj lõpp hilisrenessanss. Itaalias algas renessanss juba Dante ,,Jumaliku komöödiaga". 16. saj II pool Itaalias on seotud vastureformatsiooniga ning see ei sobi hästi renessansi ideega kokku. Inglismaa elas renessansi üle 16. saj lõpus ja 17. saj alguses Shakespeare'i ajastuga. Katoliku vs reformeeritud maa renessanss: Itaalias toretsemine, Saksamaal ja Madalmaades aga lihtsus. Karolingide renessanss 9. saj Karl Suure õukonnas; 12. saj renessanss Prantsusmaal. Renessanss toob rahvakultuuri perifeeriast tsentrumisse. 10
Äärmuslikele puritaanidele see ei meeldinud ja tulemuseks olid usurahutused Inglismaal ja Sotimaal (16-17saj). Ühel poolel olid rahulolematud puritaanid ja teisel poolel katoliiklased. Iirlased ei võtnud vastu protestantismi ja seetõttu neid käsitleti kui teise klassi kodanikke. Lahendus nendele probleemidele oli anglikaani kiriku säilitamine ja usuvabadus protestantidele. Katoliku kiriku vastureformatsioon: reformide protsesse katoliku kirik ei suutnud peatada ja seetõttu alustati vastureformatsiooniga. 1536a moodustati katoliku kiriku reformikomisjon. Katoliku kiriku vastureformatsioonis oli oluliseks paavsti liitlaseks püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Toimus katoliku kiriku spontaanne sisemine uuenemine. Selle eestvedajaks oli Ingnatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas ta uue mungaordu Jesuiitide ordu (1540). Jesuiitide ordul olid väga dogmaatilised tõekspidamised ja nad olid paavstile lojaalsed ning prioriteediks oli katoliku
Habsburgide kulukad sõjad nõusid maksukoorma suurendamist, mis põrkus mõistagi seisuste vastupanule, mis tuli murda. Hispaania-vastaseid hoiakuid süvendas Madalmaade kaupmeestele kehtestatud keeld kaubelda Hispaania kolooniatega. Madalmaade pankureid tabas valusalt Hispaania 1557. aasta riigipankrott. Ka Hispaania ja Inglismaa vastasseis oli vastuolus Madalmaade kaubandushuvidega. Teisalt ajendasid Felipe II-t Madalmaades Hispaania võimu tugevdama vastureformatsiooniga seotud taotlused. Inkvisitsiooni karmistamine vallandaski 1566. aastal Madalmaades vabadusliikumise Hispaania ülemvõimu vastu. 5. aprillil 1566 andsid Madalmaade aadlikud eesotsas Hollandi, Zeelandi ja Utrechti provintside asehalduri Oranje Willemi (ka Willem Vaikija) ning Flandria ja Artois’ asehalduri krahv Egmontiga Madalmaade ülemasehaldurile Parma Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist.
fassaat. Ta on leidnud tuge Florise mustriraamatust. 15. Barokk. Bernini, Perrault, Rastrelli, Carracci, Caravaggio, Rubens, Velazques, Hals, Rembrant, Poussion, Lorrain Baroki üldiseloomustus (korrapäratu pärl) Eri maade ebaühtlase arengu tõttu on 17. sajandi kunsti erinevused väga suured. Kunsti üldilme järgi võib selleaegse Euroopa maad jagada kolme rühma: · Maad kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Siia kuulusid eelkõige Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (Belgia). 22 · Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaal, Saksamaa
Hispaania teistes valdustes. Habsburgide kulukad sõjad nõusid maksukoorma suurendamist, mis põrkus mõistagi seisuste vastuseisule, mis tuli nüüd murda. Hispaania-vastaseid hoiakuid süvendas Madalmaade kaupmeestele kehtestatud keeld kaubelda Hispaania kolooniatega. Madalmaade pankureid tabas valusalt Hispaania 1557. aasta riigipankrott. Ka Hispaania ja Inglismaa vastasseis oli vastuolus Madalmaade kaubandushuvidega. Teisalt ajendasid Felipe II Madalmaades Hispaania võimu tugevdama vastureformatsiooniga seotud taotlused. Inkvisitsiooni karmistamine vallandaski 1566. aastal Madalmaades vabadusliikumise Hispaania ülemvõimu vastu. 5. aprillil 1566 andsid Madalmaade aadlikud eesotsas Hollandi, Zeelandi ja Utrechti provintside asehalduri Oranje Willemi (ka Willem Vaikija) ning Flandria ja Artois' asehalduri krahv Egmontiga Madalmaade ülemasehaldurile Parma Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist.
annaabi.ee 
