Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
Meelis Kiisk 12A klass 18.oktoober 2009 Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? NSVL ja Saksamaa sõlmisid 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa osapoolte vahel kaheks. Saksamaa alustas 1. september 1939 II Maailmasõda ja 17. septembril astus sõtta NSVL, Balti riikide piiridele koguti ligi pool miljonit punaväelast. 24. septembril esitas NSVL Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. 28. septembril allkirjastati baaside leping Moskvas. Sarnase lepingu olid sunnitud sõlmima ka Läti 5. oktoobril ja Leedu 10. oktoobril. Punaarmee sisenes Eestisse 18. oktoobril ilma igasuguse vastupanuta Eesti poolt. Tänapäeval tuntakse seda ,,hääletu...
Baaside lepingu sõlmimise ajendiks peetakse seda, et pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl...
AJALUGU KT nr 3 1. Stalinism Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna loos see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse ...
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti ...
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta ...
Eesti liitumine Nõukogude Liiduga- annektsioon või rahva tahe? Eesti liitumist Nõukogude liiduga saab vaadelda erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töö...
1939-1940.aastate Eesti - kas ainult hääletu alistumine? Samal ajal, kui Saksamaa lubas likvideerida rahulepingute ebaõigluse ja liita kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks ja aidata aarja rassil võidule pääseda, seadis Nõgukogude Liit eesmärgiks laiendada nõukogudelikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ja tagasi võita kaotatud valdused, sealhulgas ka Eesti.Kuigi otseselt Moskva sõjast ei rääkinud, valmistusid nad selleks ette.Sündmuste arenedes ja eriti pärast Molotov-Ribbentrop'i pakti sõlmist jäi Eestil kaks valikut: kas kaitsta ennast Nõukogude Liidu vastu relvaga või Vene soovidele vastu tulla. 1939. aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Eesti juhid seda rahvaga ei arutanud ja ei näidanud ka üles vastupanu ning olid sellega nõus. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastas...
Eesti Vabariik 1920-1939 · 1938, 24.aprill-K.Pätsi valimine presidendiks. · 1939, 7.juuni-Eesti-Saksa mittekallaletungi leping · 1939, 23.aug.-Moskvas sõlmiiti Molotov-Ribbentropi pakt Murdeaastad 1939-1944- Nõukogude okupatsioon. Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K.Eenpalu astub tagasi, juhtima hakkab Jüri Uluots... Laidoner sõitis Narva kirjutas alla Narva dikaadile ja sellega oli Eesti anneteeritud. Lk 72-77
1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping? Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. 3. Millised sündmused ja millal viisid otseselt EV kadumiseni? Eestile esitati septembris 1939 nõudmine luua vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid, nõudmisi saatsid ähvardused. 28.sept kirjutati Baasidelepingule alla. 1940 ju...
Urve Varik II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastiku...
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi. Kuid ma leian, et kui Eesti olekskiseda teinud, siis oleks NSV Liit võinud selles näha vasutpanu ja alustada sõda. 1939. aasta 28. septembril sõlmiti baaside leping, mis sätestas, et Eesti on sõltumatu riik, kuigi Eestis on NVS Liidu sõjaväebaasid. Kas sellele lepingule oleks olnud ...
1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sini...
Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? 1. septemberil 1939.a. algas Teine maailmasõda. Eesti säilitas sõjaolukorras neutraliteedi. 1939. aasta 24. septembril tehti Eestile NSV Liidu poolt ettepanek kirjutada alla vastastikuse abistamise ettepanekule, mida praegusel ajal tuntakse baaside lepingu nime all. Lepingu kohaselt pidi Eesti territooriumile tulema NSVL sõjaväebaasid(Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiski, kokku u 25 000 NSVL sõdurit). Keeldumise korral oleks NSVL kasutanud Eesti vastu jõudu, Eesti juhtkond otsustas NSVL nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939.a. kirjutati vastastikuse abistamise lepingule Moskvas alla ja juba 18. oktoobril jõudsid Punaarmee sõdurid Eestisse. Peale Eestiga lepingu sõlmimist, tehti samasugune leping ka Läti ja Leeduga. Kuid, kas Eesti Vabariigil tegi õigesti, et NSVL vastu ei hakatud? Trivimi Velliste ütles, et Päts ja Laidoner tegid väga hästi, et nad vastu ei hakanud. Et see oli ai...
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stal...
Ettevõtluskeskkond Eestis Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigimajanduse keskkonna alla kuuluvad majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus. Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid, haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste p...
Kordamisküsimused ajaloos (AT8): Eesti II maailmasõjas 1939-1944. 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? *Suutmatus täita oma neutraalsust ja kaitsta Poola allveelaeva Saksamaa eest (Poola allveelaev jõudis 1. september 1939. Tallinna, kus aga 17. sept põgenes) 2. Kus peituvad ajaloo ühe suurema sõja II maailmasõja põhjused? *II maailmasõda oli I maailmasõja jätk (Saksamaa kättemaksuhimu I ms kaotuse eest ja Hitleri võimuletulek, kommunistliku Venemaa teke jne) 3. Millist kokkulepet võib lugeda II ms. seaduslikuks alguseks?(mida sisaldas) MRP pakti sõlmimine N-Liidu ja Saksamaa vahel, millega jaotati Ida-Euroopa omavahel ära ja lubati mitte üksteist rünnata. 4. Milles lepiti kokku MRP sõlmi...
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu ...
Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept...
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus har...
Baaside ajastu 1.Baaside leping, lk73.-75 28.septembril 1939 kirjutati alla NL ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. 1) Pooled lubasid hoiduda vastastikusest õõnestamisest ja lubati osutada abi kallaletungi või selle ohu korral. 2) Eesti andis NL rendile alad mereväebaaside rajamiseks Saare- ja Hiiumaal, ka Paldiskis. 3) Moskva kohustus omakorda müüma Eestile soodustingimustel relvastust 2.Baaside aeg Eesti valitsuse seisukoht NSVL tuleb Pakt sõlmida, sest muidu alustab NL Eestiga sõda mis hävitb Eesti rahva. Väideti et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi. Eesti võimalikud valikud 1) alistuda 2) alustada üksi võitlust mis ilmselt oleks lõppenud lüüa saamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid 3) veenda Lätit ja ...
Eesti teises maailmasõjas 1939.a. 23.08.- MRP ehk Molotov-Ribbentropi pakt. 1939.a. 01.09 Saksamaa tungib kallale Poolale. 1939.a. 28.09 NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping. 1940.a. 17.06 NL väed Eestis. 1940.a. 21.06 riigipööre. 1941.a. 14.06 massiküüditamine. 1944.a. 09.03 Tallinna pommitamine. 1944.a. 18.09 katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses. Rahvusvaheline olukord. 1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL- ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moder...
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õn...
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. m...
Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning too...
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse. 7)Millist sündmus...
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3....
Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944. Millega on võimalik seletada lõpptulemuse erinevus? Aastad 1939-1944 on Eesti ja Soome ajaloos määrava tähtsusega tänase ajaloo mõistmiseks. Just nendel aastatel langetatud otsused kasvatasid erinevust kahe vennasrahva riigi vahel: nüüdseks on Soomest saanud Põhjamaade heaoluriik, kuhu eestlased sooviksid elama ja töötama asuda, samal ajal aga on Eesti unistuseks saada nende rikaste heaoluriikide hulka Euroopa Liidus, kuhu Soome kuulus juba 2002.aastal. Miks kuulub Eesti Balti riikide ning Soome Põhjamaade hulka? Põhjusi saab otsida just nendes viies aastas pool sajandit tagasi. Ja isegi nendel aastatel oli oma eelmäng alanud juba 1930.aastate keskpaigas. Vähesed riigid Euroopas suutsid ülemaailmset majanduskriisist (a.1929-1934) välja tulla demokraatliku riigina. Üheks demokraatlikuks riigiks oli Soome. Soome oli noor vabariik, mille iseseisvus ...
Baaside ajastu Eestis Diana Ratušnõi Randel Lillep Martin Mägi Henri Kurvits Mari Tuvikene MOLOTOV-RIBBENTROPP PAKT • 30-ndatel valmistusid suurriigid maailmasõjaks. • Põhjuseks oli Hitleri- Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I MS. • Saksamaa ja tema liitlaste itaalia ja Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud NSV liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsiooni. • NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid ja tanke rohkem, kui teistel riikidel kokku. • Kremli võimurid tahtsid Lääne- Euroopa suur riigid omavahelisse sõtta ässitada. • 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma, millega l...
Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja...
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude s...
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani ...
1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korrald...
Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Teise maailmasõja ajal esitas Venemaa Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Võimaliku sõja vältimiseks otsustas Eesti valitsus järele anda ning kirjutas lepingule alla. Kuna Eesti on väike riik ning siinne sõjavägi ei oleks suutnud suurel määral vastu astuda kõvasti suurematele vägedele, oli vaja liitlasi leida ning Eesti nägi Venemaast natukenegi kasu. Peale lepingu sõlmimist nõudis Venemaa Eestilt valitsuse vahetamist. Kuna Venemaa sõjavägi oli tunduvalt suurem, siis ei olnud mõtet vastupanu ostutuda ning Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuna olukord riigis muutus- venelased hakkasid Eestlaste vastu relvi tõstma ning hakkasid toimuma massitapmised, siis otsustasid paljud Eestimaa pinna oma jalge alt pühkida. Palju lahkus koos tavainimestega ka kirjanikke ja luuletajaid. Nei...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
Eesti ajaloo ülevaade Eestlaste esivanemad jõudsid tänapäevastele aladele arvatavasti ligikaudu 9000 aastat e.kr. Umbes samast ajajärgust on teada ka mitmeid asulaid, neist vanim Pulli asula Pärnu lähistel. Teada on ka eestlaste muistsed asualad Kundas ja Reiul. Esimesed märkimisväärsed konfliktid välisvaenlastega jäävad 11sajandisse, kui Vene suurvürst Jaroslav Tark allutas enda võimule Kagu-Eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja rajas samasse ka samanimelise asula. Jaroslavi algatatut jätkas tema poeg, kes oma ettevõtmistes ebaõnnestus ja aastaks 1061 olid venelased muistse Eesti pinnalt minema löödud. Eestlaste rahulik elu ja õitseng sai otsa aastal 1208, kui peale liivlaste ja latgalite alistamist asus Mõõgavendade Ordu piiskop Alberti juhtimisel ristiretkele eestlaste vastu. Ent eestlastele ei olnud ristiusk meeltmööda ja nii asuti oma iseseisvust ja usku mõõgaga kaitsma. Ka...
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...
Miks Eesti kaotas oma iseseisvuse? Eesti Vabadussõjas verehinnaga kätte võidetud iseseisvus kestis kõigest 22 aastat ehk 1918-1940 a. Sinna perioodi kuulusid majanduskriis, Pätsi riigipööre ja I maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka, millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid. Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse, milles Eestil oli oma koht. Kuid miks juhtus nii, et Soome, kes ühesuguselt Eestiga omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli samalaadses olukorras, suutis kaitsta iseseisvust, Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50- ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-, poliitilistesse ühendustesse kuulumine. Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli 1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas....
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade teg...
Miks Eesti Vabariik ei suutnud oma iseseisvust kaitsta? Eesti Vabadussõjas verehinnaga kätte võidetud iseseisvus kestis kõigest 22 aastat ehk siis 1918-1940 a.Sinna perioodi kuulusid majanduskriis,Pätsi riigipööre ja 1 maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka,millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid.Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse,milles Eestil oli oma koht.Kuid miks juhtus nii, et Soome ,kes sarnaselt ka Eestile omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli sarnases olukorras, suutis kaitsta iseseisvust,Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50-ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-poliitilistesse ühendustesse kuulumine.Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli1930. aastate teine pool Eesti majandus...
Teise maailmasõja algus (1939-1941) II maailmasõja põhjused ● Poliitilised eeldused -Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks -Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime -sõjakaid riike ei suudetud ohjeldada, rahvusvahelised suhted teravnevad -Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 2...
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati t...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja alguseks peetakse üldiselt 1939 1. septembrit, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Ta...
Miks kaotas Eesti oma iseseisvuse? 23. augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis muutis Eesti saatuses nii mõndagi. Pakti salajasteks poolteks olid Saksamaa ja Venemaa, kes olid ära jaganud maad mille vallutamisel nad üksteist ei ründa. Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.. Ma arv...
Kas Teine maailmasõda oli paratamatu? Teist maailmasõda võib pidada globaalseks sõjaliseks konfliktiks, mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse- Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. Sõda lõppes 1945.aastal, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi. Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda, jä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
