Puupuhkpillid (0)

Puhkpillid

Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse
Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma
Puhkpillid jagunevad : puupuhkpillid (PPP) ja Vaskpuhkpillid (VPP)
Puupuhkpillid(ppp)
Pilli ehitus ja soe tämber.
Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall ).
Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus)
Igal pillil on huulik.
Ühekorde huulik(flööt)
Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes.
Ühekordne lesthuulik e trost ( klarnet ja saksafon )
Kinnitub klambriga pillitorule ja paneb õhujoa vibreerima ning suunab selle pillitorusse.
Kahekordne lesthuulik e topelttrost( oboe ja faggot)
Kaks õhukest omavahel ostast kinnitatud pillirooliistakud hakkavad puhudes huulte vahel vibreerima, tekitades nasaalse tämbri
Flööt
Kõrgeima heliga. Tänapäeval kasutatakse küljelt puhutavat põikflööti. Sellel on 15 sõrmeava mis on varustatud klapimehanismiga.
Oboe
Väiksema mängu ulatusega oill. 16-22 sõrmeava. Osa avad kaetakse sõrmedaga teised klappisüsteemiga. Algaja mängitud oboe kõlab nagu keedetaks elavat parti, see kõlab kähedalt ja nasaalseltVirtuoosi mängitud oboe kõlab: kirkalt, vibreerivalt, mahedalt ja kaeblikult
Klarnet
Kõige suurem heliulatus. 28 sõrmeava, helikõrguse muutus klapide abil.
Fagott
Fagott on puupuhkpillirühma bass ja vahel nimetatakse teda ka orkestri klouniks, kuna ta kõlab kõrgemas registris naljakalt. Kõlatoru pikkus üle 2.5 m. 25-30 heliava osa sõrmedega osa klappidega.
Saksofon
Saksofon on puupuhkpillide kõige noorem instrument . Kuigi saksofoni valmistatakse valgevasest ehk messingist on ta oma mängutehnika tõttu siiski puupuhkpill. Teda kasutatakse ka klassikalises muusikas, kuid rohkem kuuleb teda džässmuusikas. 18-21 kõlaava(klapimehanissmiga)