18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. 19. Mäletsejaliste eesmagu on vajalik toidu segunemiseks, rasvade imendumiseks. 20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt:
4)kapsel- üldiselt puudub v.a. mõnedel tüvedel võib esineda polüsahhariidse kattena (S.Typhi, S.Paratyphi C, S.Dublin). Eristatakse 3-e kapsliantigeeni (Vi, M, 5). Kapsliantigeeniga tüved on resistentsemad fagotsütoosi vastu. 5) invasiinid (bakteri välismembraani pindmised valgud, mille abil salmonellad sisenevad põletikust kahjustatud sooleepiteeli) 10)S. Dublin`i tekitatavad haigused veistel Eestis on veiste salmonelloosi tekitajaks põhiliselt S. Dublin. Vasikatel enteriit, sepsis,pneumoonia, meningiit,latentne kandja, artriidid, lehmadel abordid, jäsemete distaalosade gangreen 11)E. coli antigeenid E.coli liigisisene diferentseerimine põhineb bakteri antigeense struktuuri alusel. E.coli' antigeenid on järgmised: 1) rakukesta e. somaatiline 0 antigeen (termostabiilne lipopolüsahhariid ja tähistab serogrupi varianti) 2) kapsli K- antigeen (happelised polüsahhariidid)
loomakarjad ja kolmandaks postindustriaalne mahepõllundus. Põllumajandusministeerium kombineeritud piiril on kasutanud riigieelarvelist väljamaksete määrust ja haldusprotsesse, et toetada kodumaist toodangut. Valitsus kasutab hinnavahetoetusi, riisi diversiooni programmi riski kindlustus toetusi ja varude hoidmis poliitikat.Hinnavahetoetust, hinnasihti ja tegelikku turuhinda aitavad tasakaalus hoida juurde maksmine riigi poolt. Sellised programmid on olemas veiselihal, vasikatel, sojaubadel, ja sealihal. Põllumajanduskultuuridel ja loomadel on olemas kindlustus, mille maksab riik, kui taimi või loomi on tabanud haigus/kahjustus. Jaapani põhilised põllumajandus harud on riisi-ja köögiviljakasvatus, endisest rohkem kasvatatakse teepõõsast, suhkruroogu ja suhkrupeeti. Levinud on ka maisi- ja hirsikasvatus. Hokkaido saarel on levinud piimakarjakasvatus, mujal Jaapanis aga linnu- ja seakasvatus.
kala püüdmas ja haris põldu. Kera oli juba päris suur ,ning lehmad olid väga vanad nad olid väsinud. Kahel neist sündisid väikesed vasikad.Lehmad tahtsid välja mõelda nime sellele kerale mida nad loonud on ja nad tulid ühisele otsusele ,et selle kera nimeks saab „Maailm“. hiljem need lehmad surid vanadusse . Inimesed olid väga tänulikud lehmadele ja otsustasid hoolitseda vasikate eest aga vasikatel juba tiivu ei olnud. Ühel varahommikul ärkas mees ja nende kodu juures oli üks roosa paks pekine elund. Ta ruigas ja jooksis ringi .Mees seos looma kinni ,ning läks kaugele metsa. Ta kõndis väga kaua ja järsku mets lõppes ning edasi oli suur lagendik kus oli väga palju igasuguseid elundeid. Mees läks koju ja kutsus naise lagendikku näitama. Lagendikul nad kõndisid ringi ja imetlesid neid elundeid ja mees ütles ,et need on loomad .
siiski eristada vaktsineeritud ja haigusega nakatunud looma. (Chaubey et al; 2016) Paratuberkuloosi nakkuse allikaks on teised nakatunud loomad, kes võivad eritada mikroobe koos fekaalide, sperma ja piimaga. Nakatumine toimub peamiselt alimentaarsel teel. Paratuberkuloos nakatumine võib toimuda ka emalt lootele või enamasti, kui loomad on alles vasikad ja kõige vastuvõtlikumad haigustele. (Koets et al; 2015) Vasikatel on -, -, T-rakud ülekaalus, kuni 6 elukuuni. Neis toodetakse interferoone, mille ülesandeks on immuunvastus, samuti kasvaja nekroosifaktor alfat TNF- (Tumor Necrosis Factor alpha). Paraku pole need piisavalt efektiivsed, et tappa rakusisest Mycobacterium paratuberculosist. Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013)
imenduvad 50%-liselt. E vitamiin · Tal on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses, kaitseb kudesid oksüdatiivse stressi eest (antioksüdant). Tema vähesus või puudumine söötades häirib kõigi elundite normaalset talitlust, sagedamini avaldub see närvisüsteemi ja lihaste (ka südamelihase) talitluse häiretes. Loomadel esineb lihaste kärbumist (düstroofiat), mis avaldub lihaste nõrkuses, krampides, vahel ei ole loom võimeline käima. Vasikatel võib esineda keelelihaste kahjustusi, mis takistab piima joomist. Talledel, vasikatel esinev nn. valgelihastõbi on seotud vitamiini E vaegusega ja on ravitav vitamiini E ja seleeni preparaatidega . Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. D-vitamiin · (kaltsiferool) on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse
mis teevad poja teistest erinevaks. Harva võib juhtuda, et vanad loomad on ka täpilised. "Sabapeegel" kreemikasvalge, ulatub lühikesest sabast kõrgemale ning pole kindlalt mustaga ääristatud nagu tähnik- ja kabehirvel. Üks eritustunnustest on beez saba. Punahirve talvekasukas kasvab üldjuhul septembrist detsembrini. Suvekarv hakkab tekkima mais ning lõplikult kujuneb välja juuliks-augustiks. Karvavahetuse esimesed kohad on pea, jalad ja keha esiosa. Vasikatel toimub 2 karvavahetust esimene toimub 2 kuud peale sündimist, kui kaovad täpid. Teine karvavahetus toimub sügisel, kui tekib talvekasukas. Elupaik Punahirvede elupaikadeks on metsad (eriti lagendikega liigestunud metsamaastikud), rohumaad, nõmmrabad ning võsastikud. Peamiselt elabki metsas ning toitub metsaservades või rohumaadel. Mõnel pool elutseb ka mägismaade nõmmrabadel (nt.
Põdral on ülihea haistmine ja kuulmine, nägemine nõrgem (võrreldav inimese omaga). Karvakate on tihe ja pikk, värvuselt pruunikasmust. Pea ja keha küljed on tumedamad, jalad ja alapool heledamad. Sõrad on suhteliselt suured ja nihkuvad laiemale pehmel pinnasel (kasulik rabapinnasel liikumiseks). Põdra kolju Sarved on ainult isasloomadel (pullidel), võivad olla 1,8 m laiused, kaaluda kuni 36 kg. Suurus oleneb looma vanusest ja toitumisest, nad ilmuvad vasikatel esimesel eluaastal sarvemüksudena. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, 2-3 aastastel kahe- või kolmeharulised jne. 5-10 a vanusena on võimsamad sarved, hilisemas vanuses muutuvad sarved väiksemaks (näiteks 10 a vanustel ja vaneatel väheneb keskmine sarveharude arv 4-ni). Vanadel isenditel on sarved jämedamad (ümbermõõt üle 150 mm). Kuju järgi eristatakse pulk- ja kühvelsarvi. Levila lõunapoolsematel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi, põhjapool kühvelsarvedega
piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul)
, kogus). Lahendus: kasutada lisaks piimale elektrolüütide lahuseid ja joota mitmeid kordi sagedamini ja väiksemates kogustes. Nakkuslik kõhulahtisus. Viirused ja bakterid kõhulahtisuse tekitajatena: peamised tekitajad on rotaviirus ja koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle
Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus. Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada. Adenoviirused ja enteroviirused. Loote viirusinfektsioonid: * läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad) * koerte parvoviirus – viirus läbib platsenta, nakatab loodet, tekib väikeaju hüpoplaasia, kui sünnivad, on eluiga max 3 kuud (kutsikatel villid). * veiste viirus diarröoa viirus – kui ema nakatub enne immuunsüsteemi kujunemist, siis viirus paljuneb lõputult, vasikas on püsiinfitseeritud. Kui nakatab pärast immuunsüsteemi kujunemist, siis immuunsüsteem hakkab tööle. 6
(Pentjärv, 2016). Vasikate kaudu on võimalik kindlaks määrata, kas ternespiim on olnud sobiv või kas kogu töökorraldus ja töövahendid on olnud puhtad või mustad. Kuni nädalastelt vasikatelt, aga mitte alla 18 tunni vanustelt võetakse vereproovid ja kui selgub, et kaitsekehade hulk veres on ebapiisav, siis see võib ka viidata, et on valesti külmutatud ternespiim üles sulatatud või kas kogu hügieen on olnud piisavalt puhas. (Kask, august 2017 ). Vasikatel on enim levinud haigus kõhulahtisus just lüpsikarjas, mis võib kaasa tulla ebapiisavast hügieenist. Selle kätte on sureb suur hulk vasikaid iga aasta. Kõhulahtisuse nakkuslikud tekitajad: Rotaviirus, coronaviirus, colibakter, krüptosporiidi Kõhulahtisuse mittenakkuslikud tekitajad: Mustad jooturid Liiga kõrge või madal piima temperatuur Liiga kontsentreeritud piimapulbri segud 4
LPS – endotoksiin, antifagotsütaarne toime, stim. põletiku teket eksotoksiin A – tsütotoksiline, kudede invasioon proteaasid – kahjustavad kopsukudet, veresooni tüüp III sekretsiooni süsteem – tsütotoksiline, akuutne epiteelirakkude kahjustus, kudede kahjustus ja invasioon. Moodustab biofilmi – AB resistentsus siderofoorid – rauda siduvad molekulid, mis transpordivad raua rakku. 8. C. jejuni poolt põhjustatud haigused Lammastel abordid, koertel, kassidel, sigade, vasikatel enteriit, lindudel hepatiit, inimestel enterokoliit. Bakter on leitud sageli soolestikust kliinilistel tervetel loomadel ja lindudel. Sageli eraldatud piimast või toidust, mis on reostunud fekaalidega ja on suurimaks bakteri infektsiooni allikaks maades, kus tarvitatakse toorpiima. 9. C. jejuni virulentsusfaktorid kapsel – mikrokapsel või pindmised välised membraaniproteiinid saavutavad resistentsuse fagotsütoosile. kinnitumisfaktorid – fibronektiini siduv proteiin, lipoproteiin
märgatakse siiski ka isu vähenemist ja piimatoodangu langust, mille põhjuseks arvatakse kaasnevate teiste mükotoksiinide olemasolu. Seega on DON sobivaks markeriks söötade uurimisel (Whitlow et al, 2006). 3.4.3. T-2 toksiin T-2 toksiin toimib seedetrakti ärritavalt, seda seostatakse gastroenteriidi ja sooleverevalumitega. Vasikatele manustamisel väheneb seerumiproteiinide ja komplemendiproteiinide sisaldus, väikestel 10 50 kg vasikatel pidurdab tõenäoliselt ka leukogenees. Vasikatel on raporteeritud anoreksiast ja tagajäsemete ataksiast (Whitlow et al, 2006). Oluliste tselluloosi lagundavate vatsamikroobide Ruminococcus albus ja Methanobrevibacter ruminantium kasv pidurdub. Metaboliidid on vähem toksilised, aga siiski ohtlikud. Trihhotetseenide atsetüleerumine vatsas intensiivistab lipofiilset ainevahetust, mille korral tekkivate ühendite imendumise ulatus ja toksilisus pole teada (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.4.4
D-vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti. Täiskasvanud loomadel esineb D- vitamiini vaeguse korral osteomalaatsiat ehk luude haprust. D-vitamiini leidub rohkesti: mõnede kalaliikide kalamaksaõlis (tursk, paltus), munakollases, ternespiimas, söödapärmis, päikesepaistel kuivatatud heinas. Vähe: teraviljades, silos, lehma täispiimas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin (tokoferool) on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. Talledel, vasikatel, tibudel esinev nn valgelihastõbi on seotud E-vitamiini vaegusega. Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. Rohkesti: taimede rohelistes lehtedes. Vähe: jõusöötades, loomsetes söötades, lehma täispiimas. B-rühma vitamiinid (üle 20) C-ja P-vitamiin. Kõiki B-rühma vitamiine sünteesivad vatsabakterid, kellele nad on eluliselt vajalikud,
Kui ratsioonis on proteiini vähem vajadusest kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Valguvarude kahanemisega organismis halveneb noorloomade juurdekasv, lihased jäävad kiduraks, jalad nõrgaks, täiskasvanud loomadel viljakusenäitajad halvenevad, toodang väheneb, vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Proteiinivaegus võib tekkida kui loomi söödetakse ühekülgselt süsivesikuterikaste söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suur noortel kasvavatel loomadel - vasikatel, põrsastel, lambatalledel, tibudel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt valgurikka lihasmassi (tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt. Selle moodustamiseks kulub aga palju sööda proteiini. Kuna proteiinirikkad söödad on kallid (piim, lõss, kalajahu, lihakondijahu, valgurikkad söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suure toodanguga piimalehmad,
Sigadele ja lindudele söödetakse mikroobest fütaasi looduskaitselistel eesmärkidel. Rauast, tsingist, vasest, naatriumist peab rääkima, et miks tarvis jne. Seleen Seleeni on pärmis palju, tuleb leiba süüa, et hoida seleeni tase organismis normi piires. Seleen on rakusisese ensüümi glutatioonperoksüdaas koostises. Ta muudab rakkudes rasvhapete oksüdatsioonil tekkinud radikaalid alkoholiks. Seleeni puudus põhjustab noorloomadel ( talledel, vasikatel) valgelihastõbe. Söötmisõpetus loeng 07.10.08 Vats kui ökoloogiline süsteem · Vats on anaeroobselt töötav fermentaator ( mikroornismide poolt toodetavad fermendid hakkavad lagundama sööta) · Vatsa-võrkmiku kontraktsioonid 1,6...1,7 X min · Vatsavedeliku pH kõigub piirides : 5.0...7,5 · Vatsa temperatuur on vahemikus 38...42°C · Vatsa satub ca 100 ml hapnikku ööpäevas
Ka inimesed võivad nakatuda suu- ja sõrataudi. Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid jne. Kui leitakse viirus farmis, siis tuleb veretu tapmine, kogu kari likvideeritakse. Kliinile pilt: Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. Vesivillid lõhkevad kiiresti (24 tunniga). Vasikatel ei teki kunagi ville, neil on tugev kõhulahtisus. Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina “tiigersüda”. SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Laboriloomadest on vastuvõtlikud merisead ja 2-5 päevased imikhiired. Patogenees: Viirus satub organismi hingamisteede, suu kaudu, naha kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub limaskesta epiteelirakkudes. Nukleiinhapete süntees ja uue viiruse
Vasikate võõrutamine. Kas piim või piimapulber? Ternespiimaperiood kestab tavaliselt kolm päeva. Üleminekul piima või piimapulbriga söötmisele peab farmer kindlasti arvestama kumb on odavam. Siiski pole hind ainuke näitaja mida arvestada. Nii piimal kui piimapulbril on omad plussid ja miinused. Piimapulbri eeliseks on tema koostise stabiilsus. Nõrgad vasikad aga kasvavad paremini kui neid sööta täispiimaga. Samas esineb piimapulbri kasutamisel vasikatel harvem aneemiat ehk kehvveresust. Piimaga söötmisel võib vasikas nakatuda lehmalt pärinevate haigustekitajatega. Piima temperatuur. Täispiima temperatuur söötmisel on alla 37oC. Piimaasendaja söötmisel peab segu temperatuur olema 40oC, et see enne vasikateni jõudmist ei jõuaks liigselt maha jahtuda. Vasikate kõhulahtisus võib olla tingitud kas söötmisest või nakkusest. Kõhulahtisus on laialt levinud ja selle varases staadiumis on raske tekkepõhjusele jälile saada. Et
Nt vähe vajavad kitsaste püstiste lehtedega heintaimed, punane aruhein. Ja Heintaimed mis on laiade harali asetusega lehtedega, suure lehe pinnaga nt päideroog, ohtetu luste on suure toitainete omastamise võimega. 73)Rohumaade uuskülvid 1 lü ehk lehma aastaseks rohusööda vajakuks peaks olema rohumaade pinda kesk-eestis 1 ha, põhja- ja l- eestis 1,5 ha ja L-eestis 2 ha. Rm aasend karjamaad peavad paiknema piimalehmadel lautadest mitte kaugemal kui 1, 5km, vasikatel, sigadel ja lindudel lautade läheduses. Hobustel, noorloomadel ja lammastel võivad paikneda laudast kaugemal, kuid neil peab olema varjualune , lisa sööda andmiseks ja lammastel ka vihma varjuna. Lehmadel 1km vähendab piima kogust 1-3 kg. Vasikatel, sigadel, lindudel on karjatamine päevas lühikest aega ja neid peab saama kiiresti lauta ajada. Niidetavad rohumaad peaksid paiknema, rohusööda säilituskohtadest, küünidest või transeedest mitte kaugemal kui 15 km.
Kõhulahtisus – suurenenud vedelikukaotus (roojas rohkem vett). Põhjus võib olla suurenenud sekretsioon või vähenenud imendumine või mõlemat. Mõned bakterid põhjustavad seda toksiinidega. Suurenenud vedeliku maht sooles – sool laieneb – sisu liigub kiiremini välja. Edasi vee imendumine on häiritud, roe on vesine ja hõre ja väljutatakse tihti. Toiduallergia ja muud haigused väljaspool seedesüsteemi võivad kõhulahtisust põhjustada. Vastsündinud vasikatel ja põrsastel on akuutne kõhulahtisus sage surma põhjus (suur vedeliku ja elektrolüütide kaotus). E. coli põhjustab seda – enterotoksiinid seonduvad epiteelirakkudele, suureneb cAMP tootmist ja eritamist – tekib kõhulahtisus. Võib olla ka füsioloogiline – aitab soolestikul toksiinidest lahti saada. Tõsine krooniline kõhulahtisus põhjustab suur vedeliku ja elektrolüütide kadu – tekib dehüdratatsioon. Vaja vedelikuteraapiat, et vererõhk ja –maht väga ei langeks
3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku (s.o. tapa või paaritus) küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmispidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud (seega 180–210 päeva). Vastsündinud põrsastel kulub ainult 8 päeva, et oma kehamass kahekordistada (1–1,2_2–2,4 kg). Vasikatel kulub selleks aga 1,5 kuud. 2kuuselt kaaluvad põrsad 15–20 kg ja 6–7kuuselt on sünnimass suurenenud ligikaudu 100 korda. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel vahel juba 4–5kuuselt. Sobivaks vanuseks esmakordsel paaritamisel on meie seatõugudel 7…8 kuud, mil nende kehamass on 110–120 kg. 4. Kõrge tapasaagis (sigadel 75–85%, veistel 55–65%). Sigade tapasaagis oleneb toitumisest ja kehamassist
ei hakka munele. Lipiidse VEISTE KORONAVIIRUSINFEKTSIOON (TALVINE DÜSENTEERIA ) ümbrisega Põhjustaja: Coronaviridae Alfacoronavirus Pleomorfne Veiste koronaviirus · Veiste talvist düsenteeriat kirjeldati esmakordselt 1931.a vastsündinud vasikatel. · Haigust iseloomustab kõhulahtisus ja respiratoorne haigestumine. · Kuni 10 päeva vanused vasikad haigestuvad äkki, tulemusi on andnud ravi elektrolüütidega. Nakkusallikad: Haiged loomad Viiruskandjad · Nakatumise teed: Fekaal oraalne Aerogeenne · Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku.
töödeldud sealiha söömisel. Fast food haigus (hamburgerihaigus). AB ravi ei tehta reeglina. Enteropatogeensed kolibakterid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Paljud on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis kolibakter hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik just kohalik joogivesi. Ei tasu juua jääga jahutatud kokteile jne. Ka põrsastel ja vasikatel esineb kolibakterioos ja ka seal on oluline virulentsusfaktor piilid. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E. coli põhjustatud (tsüstiidid ja püelonefriidid). Uropatogeensetel E. coli tüvedel peavad olema spets. piilid kinnitumaks kuseteede epiteelile. Nad toodavad ka hemolüsiine ja endotoksiine, mis kahjustavad epiteelirakke.Oluline on ka see, et fekaalidega loodusse sattunud E. coli võib kanda plasmiidseid resistentsusfaktoreid ABdele, mis võivad edasi kanduda teistele bakteritele.
söögiseen. Oma erakordse suuruse tõttu pälvib meedias rohkesti tähelepanu samasse sugukonda kuuluv hiidmuna. Murumunaga on seotud peamiselt kaks, kummalisel kombel üksteisele üpriski vastukäivat uskumuste rühma. Ühelt poolt usutakse, et murumuna on ohtlik ja mürgine, teiselt poolt, et temaga saab ravida. Murumuna spooritolmu on sajandeid rahvameditsiinis kasutatud lahtiste haavade puhul vere sulgemiseks ja kõhulahtisuse vastu nii inimestel kui koduloomade, eriti vasikatel. Kuigi murumuna farmakoloogiline toime pole otseselt tõestamist leidnud, on teda hilisemal ajal katseliselt kasutatud veterinaarias. Rootsis pandi leiget vett koos murumunaga kõrva kõrvavalu puhul. Astma vastu on kasutatud murumuna ja viina leotist. Hiinas tarvitatakse hiidmurumuna Lycoperdon giganteum spooritolmu mee ja veega segatult ravimina kurguvalu, palaviku ja kopsuhaiguste puhul. Veel rahvauskumusi seentest ja milleks seeni veel kasutada saab Seentega saab lõngu värvida
Vasikate sulud või boksid võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Boksid on kitsad, selle mõõtmed ei võimalda vasikal ennast ümber pöörata, mistõttu vasikad ei saa lakkuda boksi sõnnikuga määrdunud tagumise osa seinu. Raamsulud on tagant avatud. Vasikas lõastatakse kohe pärast sündi. Asemete vahel on kergesti lahtivõetavad vaheseinad. Vasikad ei saa üksteist ega ka sulu tagumise osa määrdunud vaheseinu imeda ega lakkuda, kuid liikumisvabadus vasikatel on piiratud. Et vasika ase oleks kuiv ja puhas, võib vasika boksi või sulu põranda teha puidust restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud
Vasikate sulud või boksid võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Boksid on kitsad, selle mõõtmed ei võimalda vasikal ennast ümber pöörata, mistõttu vasikad ei saa lakkuda boksi sõnnikuga määrdunud tagumise osa seinu. Raamsulud on tagant avatud. Vasikas lõastatakse kohe pärast sündi. Asemete vahel on kergesti lahtivõetavad vaheseinad. Vasikad ei saa üksteist ega ka sulu tagumise osa määrdunud vaheseinu imeda ega lakkuda, kuid liikumisvabadus vasikatel on piiratud. Et vasika ase oleks kuiv ja puhas, võib vasika boksi või sulu põranda teha puidust restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud
II Lootejärgne periood 1. Vastsündinuperiood 2. Piimaperiood 3. Sugulise küpsemise periood 4. Täiskasvanuperiood 5. Vananemis- ehk raukumisperiood Lootejärgne periood algab noorlooma sünniga. Pärast sündimist tehakse kindlaks noorlooma sünnimass. Sel on nii bioloogiline kui ka majanduslik tähtsus. Suurema sünnimassiga loomi on tähtis eristada siis, kui neid loomi kasutatakse liha tootmiseks. Piimalehmadeks kasvatatavatel vasikatel pole sünnimassil nii suurt tähtsust, sest ka väiksema sünnimassiga vasikatest on saadud häid piimalehmi. Vasikate liiga suur sünnimass (50-70 kg) ei ole hea, sest see põhjustab rasket sünnitust. Pullvasikad on harilikult suurema sünnimassiga. Vastsündinuperiood kestab 2...3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab kohanemine väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub
Veiste sugu mõjutab aga lihas- ja rasvkoe lõigete ja soolterasva/rasviku (määratletud riskiteguriga materjali) osatähtsust, emasloomade ja härgade puhul on see kõrgem (tabel 20). Kitsede ja lammaste puhul on tapasaaduste osakaal suhteliselt suur (ligikaudu üks kolmandik; tabel 21). 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste osakaal on madal. Samas on mao-sooltetrakti sisaldise osakaal 35% (2. kategooria) kõrgem kui veistel (u 14%) ja vasikatel. Sigadel on tapasaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste väljatulek kokku kõige madalam, 25% rümba massist; veistel on see peaaegu 75% rümba massist, lammastel/kitsedel isegi 96% rümba massist. 1. kategooria materjali osakaal veistel on 11 kuni 14%. Lehmmullikate puhul on see suurem kui teiste sugude puhul (suurem rasviku/soolterasva sisaldus). Lammastel/kitsedel on 1. kategooria materjali osakaal umbes 11%, vasikate puhul oluliselt madalam (9%).
Vasikate sulud või boksid võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Boksid on kitsad, selle mõõtmed ei võimalda vasikal ennast ümber pöörata, mistõttu vasikad ei saa lakkuda boksi sõnnikuga määrdunud tagumise osa seinu. Raamsulud on tagant avatud. Vasikas lõastatakse kohe pärast sündi. Asemete vahel on kergesti lahtivõetavad vaheseinad. Vasikad ei saa üksteist ega ka sulu tagumise osa määrdunud vaheseinu imeda ega lakkuda, kuid liikumisvabadus vasikatel on piiratud. Et vasika ase oleks kuiv ja puhas, võib vasika boksi või sulu põranda teha puidust restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele
sünnitusi. Lihaskius on suhteliselt vähe rasva. Lihastik on hästi väljaarenenud. 32 KALAKASVATUSE ERIALA Piemont - Värvuselt on pullid tumehallid, peal ja kaelal võib olla tumedamaid laike. Lehmad on helehallid. Kõik loomad on nudid. Täiskasvanud lehmade kehamass on 650 kg, pullidel 1000 kg. Pullid saavutavad tapaküpsuse vara. Rümbasaagis on 60%. Tõu eripära on kaksiklihas, mis areneb vasikatel juba mõne nädala vanuselt. Piemondil ei ole nii suuri poegimisraskusi, kui teisel kaksiklihast omavatel tõugudel, kuna nende vasikad on suhteliselt väikesed. Eestis on praegu vaid üksikud ristandveised. Soti mägiveised - Kasvult väikesed, täiskasvanud pullide kehamass on kuni 800 ja lehmadel 550 kg. Lehmvasikate sünnimass on 28, pullvasikatel 31 kg. Karv on pikk, aluskarv tihe. Tavaliselt on nad värvuselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi ja musti
annaabi.ee 
