· Kuni kolme kuu vanuseni jooda vasikat piimaga. · Kuue kuu vanuseni jooda lõssiga. · Piimsööta võib vasikas saada 8-10 nädalat, maximaalselt 12. · Ära pea vasikat lõastatult, see on rangelt keelatud!! · Üksiksulus võib olla vasikas 8 nädala vanuseni. · Kuni 2 nädalase vasika sulg on 1,2m x 0,8 m ja 3-8 nädalasele vasikale 1,6m x 0,9m. Üksiksulus pidamisel peab vasikal olema võimalus näha teisi loomi! · Ühes rühmas võiks pidada üheealisi vasikaid kuni 25, mis tagab nende üle kontrolli. · Kõik pinnad, millega vasikas kokku puutub (seinad, söötmisseadmed jms.), peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. · Kõik vasika tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja mehhaanilised seadmed tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida! · 20.elupäevaks peavad olema vasikal kõrvamärgid. · Kaalu ja mõõda vasikat, et saaksid teada kehamassi.
kui ka sõrgade värkimisega. Käisin abis noorkarjalaudas vaktsiinide andmisel – hoidsime lehmi ühes kohas ja veterinaararst tegi süstid, tegin spreiga märke lehmale, et on vaktsiini saanud. Kõrvadesse märkide panemist nägin kõrvalt ning lehmade kaalumist lindiga. 01.08.17 Noorkarja laudas, tutvusin laudaga, kaalusime vasikaid, sain ka ise kaaluda. Tõstsime vasikaid ümber, augustasime kõrvu numbrimärgiga. Sain täita laudakaarte ja olin abis nii kuidas sain, osalesin ka koosolekul 02.08.17 Lehmad, kes lihakombinaati oli vaja viia, ajasime auto peale. Kontrollisin veiste passi, kas andmed vastavad passil sellele, mis vihikus kirjas. Mullikaid jaotasime sulgudesse 04.08
Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks. Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe
· Anti Teepress-Ant politsei pressiesindaja · Kalju Kindel investeerimispankur, valmistas ette "Suurt Rahvuslikku Kokkulepet" suurärimeeste heaolu nimel eelkõige, võttis Cyproselt üle panga Kilter Kubjas Aidamehe · Toomas Keegi lukustati korrusele 23 · Ostan-ma-jee.ee see on äri · Kaksikud Anna Aru ja Aru Anne · jt Tsitaate: · "Raha ei paljune. Kopikad ei sigine. Sendid ei sigine. Aga lehmad sünnitavad vasikaid, kanad munevad. Seal sünnib maaima midagi uut. /.../ Raha om impotentne." (Indrek Teine.lv, lk 148) · "Ühe ühiskonna kaos on teise mehe hoolika töö tulemus." (Toblerone Tahvel, lk 216) · "Ühiskond selveriseerub, maksimarketiseerub, stockmaniseerub kohutava kiirusega." (MM e Lennart meri, lk 220) · Suurärimeeste põhiideoloogia: 1. Kõik läheb edasi samamoodi, nagu kokku lepitud. 2
Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150-
karja juurdetulek ning karjast väljaminek. Taastootmine- on karjast välja prakteeritud lehmade asendamine noorloomadega. 21)Veiste aretusväärtuse hindamine- aretusväärtus näitab loomade geneetilist väärtust võrreldes teiste loomadega. Hinnatakse eelaste, järglaste, külgsugulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktiline valik- määratakse ära aretusprogrammiga, mille koostab aretusühistu. Esimene valik vasikaeas- kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist. Otsustav valik 6.kuu vanuselt-arvestatakse kasvu , arengut ja geneetilist väärtust. Teine otsustav hindamine 15...16kuu vanuselt- keda seemendama. Järgmine valik noorlehmade hulgast pärast I laktatsiooni lõppemist- hinnatakse piimajõudlust ja välimikku. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, hinnatakse kasvu, arengut ja põlvnemist, millised müüki, suguloomadeks ja nuumale. Teine valik 12kuuselt- sigimisvõimet ja spermakvaliteeti.
JAHINDUS OHUTUSTEHNIKA JAHIL Käsitse relva alati nii nagu see oleks laetud. Kedagi ei tohi panna sellisesse ebameeldivasse ja ohtlikku olukorda, kus ta märkab endale suunatud püssitoru. Relva kontrollimine: • puhkepausidel • vahetult peale lasku, kui paned relva käest • kui vahetad asukohta (autoga, jalgsi) • kui kohtad teisi inimesi • kui lahkud kütiliinilt • jahi lõppedes Relva hoidmine: • ühe relva puhul ei ole nõutav spetsiaalne kapp • kahe või enama jahirelva korral peab olema nõuetele vastav relvakapp Relva peab käsitlema hoolikalt! Relva ei tohi suunata inimese poole! Relv laadida alles siis, kui olla laskekohas! (kütiliinil, lasketiirul) Kaitseriiv eemaldada alles vahetult enne lasku! 1. Enne lasku veenduda, et laskeobjekt on ära tuntud 2. Tuleb veenduda, et sihtmärgi taust on ohutu. Haavlipüssi laskeul...
keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas. Vasikad loobuvad emapiimast umbes 6 10 kuuselt, kuid järglaste eest hoolitsev ema võib toita ka aastaseid vasikaid. Poegade eest hoolitsevad ainult emasloomad. Alguses jääb vasikas ema toiduotsingute ajaks üksi, 1 2 nädalaselt hakkavad vasikad emaga kaasas käima. Suurtes emasloomade karjades võivad tekkida "lastesõlmed", kus on palju mängulist käitumist. Mõõtmed Punahirve tüvepikkus on keskmiselt 165 260 cm (Sotimaal isastel umbes 200 cm ning emastel umbes 180 cm). Sabapikkus on 12 15 cm, koos karvadega 20 cm. Õlakõrgus
korral. Üks isasloom võib viljastada kuni 7 emaslooma. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi. Tiinus kestab 227- 235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Põdralehmad otsivad selleks turvalise paiga (näiteks tulvavees kõrguv küngas). Eelmise aasta põdramullikad peletatakse eemale. Sünnitus kestab ligikaudu poolteist tundi, kaksikute korral on nende sündimise vahe umbes veerand tundi. Noorematel lehmadel on vasikaid 1, vanematel 2 (3 või 4 järglast väga harva). Sündides on vasikad abitud (kaalub 11-16 kg) ja kaitsta saab neid ema. Kui põdralehma läheduses ei ole, siis varjuvad nad maapinnale (kulu värvi kasukas muudab neid märkamatuks). Emapiimast toitutakse umbes pool aastat, muud toitu hakkavad vasikad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Esimese viie kuuga suureneb vasika kaal umbes 10 korda. Põdravasikas Elupaik
ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli. Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües, meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu. 3.3. Vaeslapse lugu Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps, kes oli ühtlasi ka majapidamsie karjapoiss. Oma kauni sulni lauluhääle saatel karjatas ta laehmi, vasikaid, lambaid, otsides neile uuteks päevadeks paremaid rohelisemaid karjamaid. Kodus koheldi teda halvasti, kõik ta kallal sõitlesid, ei olnud rahu päeval ega ööl. Suve lõpus ei külmaks talveks isegi uut kuube mitte. Nii ta oma päevi veetis, lauldes oma kurvast saatusest ning loomi karjatades. Kui ühel päeval kuulis tema õrna häälekest haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas väiksest armsast poisist kahju ja otsustas teda veidike rõõmustada
Kuna enamik maa-ala on põllumajanduskasutatav, on peamisteks taimeliikideks põllukultuurid. Mõisa juurde viiva tee ääres kasvavad nooremad kased, varem oli seal ilus kaseallee vanade ja võimsate puudega. Kuna kinnistutel on palju aiamaad, siis kasvatatakse oma aedades viljapuid, maasikaid ja teisi marju, erinevaid köögivilju oma tarbeks. Loomadest asustavad metsi kitsed, rebased ja jänesed. Aktiivset jahti siin ei peeta. Koplites peetakse põllumajandusühistu mullikaid ja vasikaid. Põldudele teevad pesi linnud (nt nurmkana). Võib öelda, et talvel on linde võrreldes varemate aastatega vähemaks jäänud. Peamised liigid, kes lindude söögimaja külastavad, on varblased, vahel ka paar tihast. Looduskaitse Järsil asub tiik, mille pindala viimasel aastatel aktiivse kinnikasvamise tõttu väheneb. Tegu on karstijärvega. Karstinähtuse inimestele tutvustamiseks on Võhmuta naaberkülla, Järsile, loodud Puhta
on torusse lüps või väikesed lüpsiplatsid. Puhkeala on sügava allapanuga ja söömis ja puhkeala ei ole eraldatud. 72. Veiste asemetüübid ja allapanuliigid Asemed: matid ja madratsid. Allapanumaterjalid: hekselpõhk, saepuru, turvas. 73. Vasikate pidamine Alates 6 kuu vanuste vasikate lõastamine on loomakaitse eeskirjade kohaselt keelatud. Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaalsulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat. Kuni 2-nädalasi vasikaid tohib pidada ainult põhu või muu pehme materjaliga kaetud pinnal. Esimese 3 päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima, hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele. Alates 8. Elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina. 2-nädalasi vasikaid peaks olema grupis 5-6. Sobiv on avatud söödafrondiga ja rikkaliku allapanuga ülalt kaetud boksid. Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid
töökorraldus ja töövahendid on olnud puhtad või mustad. Kuni nädalastelt vasikatelt, aga mitte alla 18 tunni vanustelt võetakse vereproovid ja kui selgub, et kaitsekehade hulk veres on ebapiisav, siis see võib ka viidata, et on valesti külmutatud ternespiim üles sulatatud või kas kogu hügieen on olnud piisavalt puhas. (Kask, august 2017 ). Vasikatel on enim levinud haigus kõhulahtisus just lüpsikarjas, mis võib kaasa tulla ebapiisavast hügieenist. Selle kätte on sureb suur hulk vasikaid iga aasta. Kõhulahtisuse nakkuslikud tekitajad: Rotaviirus, coronaviirus, colibakter, krüptosporiidi Kõhulahtisuse mittenakkuslikud tekitajad: Mustad jooturid Liiga kõrge või madal piima temperatuur Liiga kontsentreeritud piimapulbri segud 4 Liiga suured joogikogused Joogiämbrid pole piisavalt puhtad Halvasti hoiustatud piim
Egiptus oli Lähis-Ida viljaait. Kasvatati leiva ja õlle jaoks nisu ja otra, samuti porrulauku, sibulat, salatit, meloneid, kurki ja ube. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka oliiviõli, kuid seda toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad viigimarjad ja Enamiku Egiptuse rahvast moodustasid talupojad Talupoja käsutuses oli väike maalapp datlid.Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, Elu oli üsna raske-pool saagist läks valitsejale! sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, Pidid ka kanaleid korras hoidma ja tegema ehitustöid! jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Niilusest ja jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli mesindusel. Perekond Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Teispoolsuses tahtis mees perekonnaga taasühineda. Poeg jätkas tavaliselt isa elukutset
Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6...8 nädala vanuseni. Seejärel viiakse nad noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Peetakse lõastatult või vabalt rühmasulgudes. -6 elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Suvel peetakse mullikaid ööpäevaringselt karjamaal, kus neile antakse juurde mineraal- ja jõusööta. Vihma ja tuule kaitseks on võimalik varjuda katusealusesse. Vasikaid peetakse karjamaal enamasti vaid päevasel ajal.
koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid
koronaviirus, millele järgneb e.coli kõhulahtisus. Rotaviirus ja koronaviirus: ternespiimaga saadav soolestikukaitse peab ära hoidma esimestel nädalatel viirustesse haigestumise. Kui kaitse hilineb või ei ole piisav, tekib 4-14 päevaselt vasikatel vesine kõhulahtisus. Lehm on nakkusallikas. Lahendus: ternespiima õigeaegne jootmine. Vasikate eraldamine lehmadest. Kuna AB ei aita, tuleb teha vedelikravi ja vitamiinidega vasikaid turgutada. E.coli kõhulahtisus: enamasti kuni 3 nädala vanuseni. Tekib järsku. Kui üks vasikas on juba haigestunud, levib ka teistele. Roe on vesivedel, hallikas, vahutab. Mõnel juhul vasikal kõhuvalud. Võib põhjustada kiiret surma (6-12 tunni jooksul). Põhjus: lihtne seedimatud võib üle minna nakkuslikuks. Ternespiimaga saadavad kaitsekehad peavad tagama kaitse kolmel esimesel elunädalal. Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus.
3 lehmvasikat (suurnud) 2. 16 lehmvasikat(nuumale), -27 seemendusele minevat mullikat. Lehmavasikad karja täienduseks kuni 1 a. 27 Mullikad 1-2 a. 27 Pullvasikad nuumale 46 Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16 Kokku 68 Kokku 62 Ühe lehma kohta saame vastavalt skeemil toodud arvudele järgmised koefitsendid: mullikaid ühe lehma kohta 68:100=0,68; vasikaid müügiks ühe lehma kohta 62:100=0,62; Praaklehmi ühe lehma kohta 25:100=0,25 Nuumaloomade puhul leitakse kattetulu põhimõtteliselt samamoodi nagu lüpsilehmade korral. Arvestatakse saadav sissetulek ja kõik nuumalooma üleskasvatamisega seotud muutuvkulud vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga. Kõik arvestused, tehakse tapaküpsete loomade kohta
arv praagitud lehmade arvuga. Norm. Loet., kui aastas praagitakse 25% lehmadest. tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju. Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv. Seemendusealisi mullikaid peaks olema mõnevõrra rohkem kui tiineid mullikaid (30-35% lehmade arvust), kõik ei tiinestu. Lehmavasik. peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40% lehmade arvust, sest osa vasikaid hukkub erinevatel põhjustel või praagitakse. Pullv. valitakse tervest populatsioonist ainult üksikud suguloomadeks, ülejäänud realiseeritakse lihaks. Kui soovitakse põhikarja lehmade arvu suurendada, siis on tegemist laiendatud taastootmisega- noorloomi rohkem kui lehmi välja praagitakse. 15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap
(Randla 1990, Lk 134) Põhjapõtrade metsikut karja Taimõril peetakse suurimaks geograafiliseks populatsiooniks . Põhjapõder on ainus hirvlane, kel sarvi kannavad mõlemad sugupooled. Päevas sööb 5kg samblikke ,tundrarohtu, pajulehti, seeni, linnumune ja –poegi, koguni lemminguid, lakub uriini ja soolavajaduse leevendamiseks ka ookeanivett , luid. Põdrad peavad pulmi sügisel. Karja liikmeil vahetuvad 1X aastas sarved. Kevadel on sarved tiinetel emastel , et vasikaid kaitsta. Suvel kasvavad sarved pullidele ja pärast jooksuaega aetakse need maha. Talvel kannavad sarvi emased ja noored. Sarved määravad koha karja hierarhias ja nende olukord peegeldab looma tervist ja seksuaalseid võimeid. Soovahekord pullile on 18 põdralehma. Kandeaeg on 192-242 päeva võimaldab hilise kevade korral poegimist edasi lükata. (Randla 1990, Lk 126- 127 ) Poegitakse mais , 1. Kuu toitub vasikas emapiimast, juunis sööb samblikke
Närvisüsteem on organismi keskne süsteem, mis reguleerib ja koordineerib kõiki protsesse- Närvisüsteemi tüüp e temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja ertutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub kehaehituse tüübist. 15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit. karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt
ammutada. Vee mehaaniliseks tõstmiseks tunti ainult saduffi, mis võeti kasutatusele Uue riigi ajal; mastaapseteks töödeks see ei sobinud. Egiptus oli Lähis-Ida viljaait. Kasvatati leiva ja õlle jaoks nisu ja otra, samuti porrulauku, sibulat, salatit, meloneid, kurki ja ube. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka oliiviõli, kuid seda toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad viigimarjad ja datlid. Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Niilusest ja jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli mesindusel. Papüürus Kuigi kohapeal kasutati näiteks palme, oli suur puudus puidust, mida toodi sisse Liibanonist. Papüürus-lõikheina saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tähtis oli avastus, et selle säsist saadavat papüürust saab kasutada kirjutusmaterjalina
seda ei usu, et jumal külastab teda templis ja puhkab sealsel asemel. Selles Baabüloni pühamus on allpool ka teine tempel, milles on suur istuva Zeusi (Marduki) kuldkuju ja suur kullast laud ja poodium ning sellel kuldtroon. Nagu babüloonlased räägivad, kulus selle valmistamiseks 80 talenti (u 2100 kg) kulda. Templi ees on kuldne altar. Seal on ka teine suur altar, millel ohverdatakse täiskasvanud loomi. Kuldsel altaril aga tohib ohverdada ainult tallesid ja vasikaid. Suurel altaril põletavad babüloonlased oma igaastastel pidustustel jumala auks 1000 talendi eest viirukit. Kyrose ajal seisis pühamu alal 12 pehys'i kõrgune jumala kuldne kuju. Ise pole ma seda näinud, vaid räägin, mida babüloonlased ütlevad. Dareios (Pärsia kuningas) ei julgenud kuju maha võtta, ehkki kavatses seda teha, tema poeg Xerxes aga võttis kuju maha ja tappis preestri, kes teda keelas. 539 eKr langes Babüloonia põhja pool tugevnenud Pärsia impeeriumi võimu alla.
Teine pool on trükitud kahes reas: 1 rida-registri 5 esimest numbrit, 2 rida- registri 5 viimast numbrit. Registrinumbriks loetakse kõik kõrvamärgil olevad numbrid. Nimbrite ees olevaid nulle ei loeta registrinumbriks. Veisele kinnitatakse identse registrinumbriga kõrvamärgid mõlemasse kõrva ja nii, et kõrvamärgi suurem, nn. Esimene pool, jääb looma kõrva sisse. Nudistamine e. sarvede eemaldamine. Vasikaid nudistatakse kuni 2-kuuselt-seaduse järgi ei ole vaja uimastada. Sarvedeta e. nudisid veiseid on kergem hooldata ning neid saab pidada laudas või karjamaal tihedamini. Seepärast on tarvis tootmisfarmides, eriti lõastamata pidamise korral, veistel sarved eemaldada. 3. Toitumuse hindamine Veiste vastuvõtmisel elusmassi järgi hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel.
vasikas; Laudad puhtad, kuivad ja valgusküllased; Loomi kohelda rahulikult Möödalaskmised Lihaveisekasvatusega alustamisel ei tutvuta enne mõne teise farmiga, et sealt kogemusi omandada; Ei kasutata emasloomade paaritamiseks puhtatõulist sugupulli; ristandpullidel on jõudlusnäitajad tagasihoidlikumad; Lihaveiseid on ostetud liiga palju, neile ei jätku sööta ja juurdekasv tagasihoidlik; Igal aastal kasutatakse uut tõugu pulli, teadmata, mida sellega saavutada tahetakse; Vasikaid ei võõrutata õigeaegselt- tekib suguluspaarituse oht; Ei grupeerita vanuserühmade järgi, mis põhjustab söötade ebaratsionaalse kasutamise; Poegimisi ei jälgita Sugupulli koormust mõjutavad tegurid Paaritamisele kuuluv lehmade ja mullikate hulk; Planeeritav vasikate sünniperiood; Sugupulli tõug, vanus, toitumus, tervis; Aastaaeg; Ümberindlevate emasloomade arv; Pulli koormus paaritusperioodil (kuni 60 päeva) 20...40 emaslooma Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades
Normaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25% lehmadest. Seega tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju. Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv. Seemendusealisi mullikaid peaks olema mõnevõrra rohkem kui tiineid mullikaid (30-35% lehmade arvust), sest kõik neist ei tiinestu ja realiseeritakse lihaks. Lehmavasikaid peaks olema vähemalt mõnevõrra rohkem, kuni 40% lehmade arvust, sest osa vasikaid hukkub erinevatel põhjustel või praagitakse. Pullvasikatest valitakse tervest populatsioonist ainult üksikud suguloomadeks, mistõttu praktiliselt kõik realiseeritakse lihaks. Seega sõltub nende arv karjas veiseliha realiseerimise tingimustest. Kui turul on veiseliha müügihind soodne, siis kasvatatakse pullvasikad lihaks. Spetsialiseeritud taludes, kus tegeletakse ainult piimatootmisega, müüakse pullvasikad teistesse ettevõtetesse, kes tegelevad ainult lihaloomade kasvatamisega.
zooloogide arvates on hunt karibuu elujõulise populatsiooni olemasoluks vajalik ja hunditõrje kogemused on näidanud, et see üritus ei aita säilitada ega taastada ulukpõhjapõtrade arvukust. Teine on lugu kodustatud põhjapõtradega. Nende karju rünnates murravad hundid palju loomi, kümmekond hunti suudab öö jooksul maha murda sadu loomi. Peale selle ajavad nad karja laiali, millega raskendavad selle talvitumist. Põhjapõdravasikate suremus on suur, eriti esimestel elunädalatel. Vasikaid ohustavad nii ahm kui ka polaarrebane, mõnel pool peale selle veel pruunkaru. Paljudes piirkondades on põhjapõtradele ohtlikud naha- ja ninakiinid, kes tungivad nele naha sisse ja ninaneelu. Nende ohtra esinemise korral ei saa loomad rahulikult toituda, jooksevad kogu aeg ringi ja jäävad poolnäljaseks. Ninakiinide vaglad tekitavad nahka haavandeid ja uuriseid, mis samuti kurnavad loomi. Suur ja ebameeldiv osa on põhjapõtrade elus ka verdimevatel kahetiivalistel: sääskedel,
Sügisel pärast viljalõikust viidi kogu kraam rehepeksuajaks toast välja ja hakati vilja kuivatama. Pärast rehtesid puhastati tuba tahmast ja tolmust ning seati elamiseks korda. Talvel elas ja töötas kogu pere soojas rehetoas. Põhja-Eestis sisemaal, kus saunu polnud viheldi ja pesti laupäeviti reheahju peal. Külmaga pidid ka loomad rehetuppa ära mahtuma, kukk ja kanad olid harilikult tubased (kanatool võrega eraldatud ruum). Ka vastsündinud põrsaid ja tallest ja vasikaid toodi tuppa. Isegi poegivaid lambaid ja lüpsmasaanud lehmi, rääkimata haigetest loomadest. Soojade ilmadega leidsid noored magamise õuehoonetes, tüdrukud aidas, poisid lakas, täiskasvanud kambris. Rehielamu kõrval on Eesti äärealadel tuntud ka ürgne suitsutuba. Nii on setu sautare valdavalt sama tüüpi suitsutuba nagu ümberkaudsetel venelastel. Umbahi oli ehitatud palkalusele, tare põrand olid alati laudadest ja selle
,,Metsapaharetid'', ,,Käopoja tänu'', ,,Nõiutud allikas'' ja teised. ,,Vennike ja tema sõprade lood''- Kirjastus Ilo 2007, toimetaja Kristi Siirman. Vennikese lood pajatavad meile mitmesugustest toredatest juhtumistest nii koolis kui ka kodus. Hästi palju on neis õpetlikku. Nii võime saada hulgaliselt kasulikke teadmisi looduse kohta: kuidas metsloomadele süüa viia, kasemahla koguda, vesiratast teha, linaskit akvaariumis hoida, vasikaid ajada ja mis juhtub, kui metsas ära eksida. Hulk jutte on lilledest ja nende kinkimisest: sinililled, kannikesed, ülased. Tähtsal kohal on ka kodu: suhted vanemate ja vanavanematega, kuidas sobib käituda ja mis õnne toob. Veel käivad tegelased tihti matkamas ja looduslaagrites, kus samuti ei puudu õpetlikud juhtumid. 2.2.2 Harri Jõgisalu ja Lembit Tihkani kahasse kirjutatud raamatud: *,,Lugusid vanalt Läänemaalt'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 1989, toimetaja Helle Michelson.
Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe
Jürga. Too ei suhtun Ekkese kenasti, väidab, et tema telgi ees on luusinud kiskjad ning ta peab ettevaatlikum olema. Kui ekke ka oma telgi ümbrust uurib keiab ta über visatud anuma ja mõistab, et Jürga on siin tüli norimas, lausub talle, et siin pole mingeid loomajälgi ja ta on petis kes siin terve hoomik on luusinud. Ekke ähvardab söödikud talle peale nõiduda kuid Jürga karjub ära joostes, et ta juba tema peale on. Lüpsmine pole ültse lihtne porodega neile ei meeldi isegi oma vasikaid toita, sa pead olema osav ja välkkiire kui tahad head saaki, tavaliselt lõigatakse vasika kaela haav mida siis ema põder hakkab lakkuma, see rahustab neid tavaliselt. Ekke kohtub hiljem Lassiga ja küsib talt selle kohta, et Jürga kavatseb ümber tema telgi kolmkorda kõndida mis tähistaks siis pruudi võtmist. Ta ütleb Lassile, et too on kaunis ja talle südamelähedane kuid Lassi on juba sissevõetud tiksuvast kuldest kellast mis Ekke oli teeninud ühel oma rohketest retkedest merel
6 liitrit päevas, 4-5 elukuul vähemalt 5 liitrit, 6-ndal kuul 3 liitrit. Kui lõssi on vähe, võib selle jootmise nuumloomaks kasvatatavatele vasikatele lõpetada 5-ndal elukuul. Heina ja jõusööta hakkavad vasikad sööma teise elunädala lõpul. Mida kiiremini ja rohkem, seda kiiremini arenevad nende seedeorganid mahukateks ja kohanevad üha suuremate söödakogustega. Sellest tulenevalt toimub nende areng ja kasv kiiremini ja neist saavad paremad lüpsilehmad. Et ahvatleda vasikaid sööma võimalikult palju, söödetakse neile hästi kvaliteetset peenekõrrelist soolaga maitsestatud heina. Heina hoitakse sõimes pidevalt. Jõusööta ja heina söödetakse isu järgi kuni 6-kuuseks saamiseni. Neljanda elukuu lõpul suudab vasikas süüa 1 kg jõusööta päevas, 6-kuuselt 1,5 kg päevas. Kahe aastaga vasikast piimalehmaks Loomakasvataja ei saa vasikast lehma kasvatamisel lubada endale ühtegi viga. Seejuures peab ta vasikakasvatusse investeerima nii oma aega kui raha
Räägib ka, kuidas ta vanaisa pool elab (et Momun on maailma parim vanaisa, ent Orozku kärgib temaga). Kord jutustas vanaisa tütrepojale muinasjutu: ,,Lapsed, poiss ja tüdruk eksisid metsas ära. Langesid Lonkurmoori kätte. Hirve-ema, kes rääkis nendega inimkeeli, kostis nende eest. Ta tahtis, et lapsed vabaks lastaks, ja tema lasteks saaksid vaatamata sellele, inimesed olid tapnud kaks tema last. Lonkurmoor arvanud, et milleks, kasvavad suureks ja hakkavad sinu vasikaid tapma. Hirveema vastu, et nemad ei hakka! Saigi lapsed. Viis nad Issõk-Kuli äärde. Pani nad sinna elama: elage siin 1000 aastat. Siiski hakkasid inimesed maraleid küttima, nende sarvadega kaubitsema. Maralid põgenesid. Marali ema öelnud, et ta ei tule iialgi tagasi". Ühel päeval oli vanaisa tütremees Orozkuliga metsas (too oli metsavaht), kus nad vedasid männipalke. Üks palk pääses veerema. Samal momendil nägi Momun hirveema, mis tähendas tema
Noorkuu ilmumisega taevasse algas aeg, mil suguvõsa elavate hulgast lahkunud suguvõsaliikmeid teispoolsusest taas oma kunagistesse kodudesse oodata oli. Peeti vajalikuks vältida mürategevate tööde tegemist puulõhkumist, pesukurikaga pesupesemist. Selle asemel, et videvikutundidel kedrata ja sukki- kindaid kududa, aeti omavahel vaikselt juttu ja veedeti aega mõistatamisega. Usuti, et nii toimida on kariloomadele kasulik sünnib palju tähnilisi tallekesi ja kirjusid vasikaid. Lõuna-Eestis mäletati veel saja aasta eest, et kodusid külastavatele hingedele tuli saun kütta, saunaviht ja soe vesigi lavale valmis panna. Komme ise aga on nii vana, et pidime olema siis veel rahvaks kujunemata, segi balti hõimudega samasugune on olnud hingede vastuvõtt Lätis. Saunakütmisest hingedele on teateid soomlastelt, karjalastelt ja liivlastelt ning kaugemateltki keelesugulastelt. Hingedele on toitu pandud kõrvalisse kohta, enamasti tarepealsele
annaabi.ee 
