100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaikahre16
Õppematerjali autor
Kloriit eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Antud viisil toodetakse näiteks titaani ja tina. (Metallurgia 2020) Elektrometallurgia Elektrometallurgia puhul toodetakse maakidest ja selle konsentraatidest, samuti metalli enda rafineerimiseks, sulami strukutuuri andmiseks elektrivoolu. Tavaliselt kasutatakse elektrolüüsi. 4 Antud metallurgia protsessi kasutatakse kas legeerteraste, ferrosulamite, rasksulavate või keemiliselt aktiivsete metallide ja nende sulamite tootmisel. (Kulu et al 2015) Elektrolüüs ongi majanduslikult kõige mõistlikum meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Samas on elektrolüüs väga energiakulukas. (Metallurgia 2020) Pulbermetallurgia Viimaseks põhiliseks protsessiks on pulbermetallurgia. See hõlmab pulbrite, olenemata, kas mitte- või metallne pulber, tootmist ja nendest toodete valmistamist
Allikad: Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailmaühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.em.ee , Õppeatlas 3, Koolibri 2002, www.ukrbascompany.at.ua ,www.wikipedia.org ,Interneti piltmaterjal Maailma ühiskonnageograafia Metallurgia 1. Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? 2. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist? 3. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! 4. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. 5. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? 6. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad metallide tootmisega
tootmisel. ● Kõrgahjugaas on kõrgahjust väljuv gaasisegu, mis sisaldab ● kütuse (koksi, metaani) mittetäieliku põlemise produkte ning samuti CO2 ja N2. ● Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. 5. Terase tootmise protsessi skeem, toore, etapid, metallurgia protsessid, seadmed (kõik seletada lahti) - Terase tootmise protsess on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus rauamaagist malm ning seejärel sulatatakse malm mitmesugustes terasesulatusseadmetes ümber teraseks. ● Lähtematerjalide sulatamine ja süsteemi metall-räbu tekkimine - Kõrgahjuprotsessis taandatakse raud rauamaagis sisalduvatest raudoksiididest. Samaaegselt taandatakse
Lisaks tolliliidule lisandub ka veel tööjõu ja kapitali vaba liikumine ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadlusandluse teatav ühtlustamine. Majandusliit- kõige laiahaardelisem mõiste, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadlusandlus, rahandus- ja majanduspoliitika ja ühisraha. Kõige tuntum ja edukam majandusliit on Euroopa liit, mis tekkis kuue lääneriigi osalise koostöö organisatsioonina söetööstuse, metallurgia ja tuumatehnikavallas. NAFTA- Põhja-Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon. Loojad: Kanada, USA, Mehhiko. Kanada ja USA majandus oli ammu kokkukasvand, Mehhiko tõmmati kampa sest seal on suured loodusvarade varud nt nafta. Majanduspoliitikat harrastavad iga riik eraldi nt Euroopa liit esineb ühtse blokina. NAFTAga võivad liituda kes soovib. ASEAN- Association of Southeast Asian Nations .Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, asutasid viis riiki ja hiljem on liitunud teisigi
.................................................... 47 1.4.4. Keraamilised komposiitmaterjalid............................................................................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 49 2.2.2. Metallide valuomadused.....
Poola oli kunagiste sotsialismimaade hulgas esimene, kus hakati tegema turumajandusreforme. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Poolas suur põllu- ja metsamajanduses hõivatute osatähtsus (2005.a. 17%). Energeetika põhineb kohalikul kivi- ja pruunsöel ning imporditaval naftal ja maagaasil. 92% elektrienergiast toodeti soojus- ja ülejäänud peamiselt hüdroelektrijaamades. Tähtsamad tööstusharud on masina- toiduaine- ja keemiatööstus, metallurgia ja metalltoodete valmistamine. Põllumajanduskasutuses on 51% riigi territooriumist, ning ülekaalus on väiketalud ja peamiseks on loomakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,2%. SKT-st põllumajandus 4,8%, tööstus 30,7% ja teenindus 64,5%. Jaapan Jaapan asub Ida-Aasias ja hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest idas paiknevad Nansei saared. Pindala on 377 835 km2 ja rahvaarv 128 389 000 (2006). Pealinn on 8 372 400 elanikuga Tokyo
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid