Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator
..................................................................................lk. 3 Estonias.........................................................................................lk.4 Leningradis...................................................................................lk. 5 Kirjad koju....................................................................................lk.6 Tagasi Estonias.............................................................................lk. 7-8 Varietee.........................................................................................lk. 9 Estraad, raadio, televisoon............................................................lk. 10 ``Õnne 13´´...................................................................................lk.11 -3- Sissejuhatus Väino Aren sündis 11. augustil 1933. aastal Palal, Tartumaal. Ta isa oli raudteelane
naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand: Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator
Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele
sümfooniaorkestrile(Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile- poeem, karakterpala, sõnadeta laul, ekspromt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss,polka,masurka,polonees), rapsoodia,nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritraskriptsioonid- tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberkirjutised" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimekuste näitamine. Operett- meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks.
Õigekirja kontrolltöö 1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus,
ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile Kammerlikud väiketeosed klaverile tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile Operett meelelahutuszanr koomilis eooperi, kabaree, vodevelli ja varietee baasil, mis jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 1828 · Tema loomingust korraldati ta enda eluajal üksainus avalik konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma. · Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad.
Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers". Osales ka ansablis ,,Andromeeda" ning jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta ametis ENSV Riiklikus Filharmoonias ning vahemikul 1981- 1991 ka ,,Viru" varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda tulvase kaasaga, pianisti ja Collage'i laujla Katrin Mägiga. Ta oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel Tbilisi Jazzi Festivalil, sealset menukat etteastet võib pidada ka tema karjääri tipphetkeks. BigBändi muusika oli Helmuti üks nõrkusi, ta arranzeeris seda ka oma orkestrite tarbeks
Nõukogu esimees Bruno Saul, Eesti NSV välisminister Arnold Green ning hotelli piduliku avamise korraldajaks oli legendaarne Olümpia hotelli avamine laulupidude liikumisjuht Fred 6.aprill 1980 Raudberg. Kui hotell 30 aastat tagasi avati, anti külaliste käsutusse 405 tuba, restoran Olümpia, kohvikud ja baarid 2, 14. ja 26. korrusel. Majas alustas tööd legendaarne varietee Olümpia, kus on omal ajal töötanud näiteks Anne Veski, Ivo Linna, Tarmo Pihlap jpt. Öö uues hotellis maksis 9 rubla ja 80 kopikat, sviidis ööbimise hinnaks oli 14 rubla ja 40 kopikat. Kolme aastakümne jooksul on hotellis tehtud palju renoveerimistöid ning 405 toast on saanud 390. Kui hotell 1980. aastal avati, puudus vajadus
elava liikumise pildiga. Aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust nimega "Occident". Ta kasutades selles 12 seeria stereoskoopilist kaamerat. Samuti kasutas ta enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese kommertsiaalse teatri. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada vaid ühte stseeni, tõeline või lavastatud, igapäevaelust, avalik sündmus, spordisündmus. Inimesed said uusi ja vajalikke teadmisi liikuvate piltide olemasolu tõttu. Kahjuks oli vähe kinolikku tehnikat, monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine. Kuid realistlikult liikuvate fotode uudsus oli piisav liikuvate piltide tööstusele. Inimesed hakkasid üha rohkem
Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvastase luuletuse, aga see ei sobinud Berliozile
Nikanor Ivanovits Bossoil- korteriühistu esimees, kes pidi välja üürima kadunud Berliozi korteri. Ta peetakse kinni valuutaga spekuleerimises. Afranius Fjodor Vassiljevits Azazello- Kõrbedeemon taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid tegema ja naisi nägu värvima. Peemot- kass, kes käitus nagu inimene, isegi rääkis. Wolandi narr Hella- Neiu Lesbose saarelt, kes varakult hukkub ja muutub vampiiriks. Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger Bar-Raban vabaks lastud vang · Teos kajastab sellist probleemi, et inimesed on mass, kes lähevad kõiksugu lollustega kaasa. Nad on ahned ja tahavad saada midagi, mille eest nad annaksid kas või elu. Ja Woland karistab neid selle eest. Teos kajastab ka sellist probleemi,
Esindusrestoranide eriliik on gourmet-restoranid, kus rõhk pole sageli niivõrd interjööril ja serviisil, kuivõrd roogade erilisel maitsebuketil ja väljapanekul. Need restoranid pakuvad gurmaanidele e toidunautlejatele erilisi maitseelamusi. Hinnatase on kõrge. 8 Ajaviiterestoranid võivad olla sissepääsumaksuga esindusrestoranid, tantsu-, piljardi-, kaardi-jm mängude ning ööklubide restoranid. Sissepääsumaksuga esindusrestoranides on õhtusel ajal põhiliseks ligitõmbajaks varietee- või muu programm, mille vaatamine on tasuline. Roogade ja jookide valik on rikkalik. Programmi vaheaegadel ning pärast programmi võivad külastajad tantsida. Tantsurestoranis on põhi tähelepanu tantsuvõimalusel, mis eeldab head parkettpõrandat ja tantsuorkestri olemasolu. Ööklubide restoranides kasutatakse restoraniroogade serveerimiseks tavalist saaliteenindust, baarijookide serveerimiseks aga baarilette.
Berliinis Max ja Emil Skladanowsky poolt, kes projekteerisid enda aparaati "bioskoop" välguvaba sisetrepiga konstruktsioon. 1. november kuni 31 nov. 1895 aastal. Kuni hilis maini 1895 oli Lauste USA-s oma eidoskoobiga mille ta avastas Lathami pere pärast. Esimene avalik esitamine filmis üldse toimus tänu Jean Aimele "Acme"Le Roy, prantsuse fotograafile. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada vaid 1 stseeni, tõeline või lavastatud, igapäevaelust, avalik sündmus, spordisündmus või slapstick. Filmis oli vähe kinolikku tehnikat, vähe oli monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine ja igavad, näitlejalikud (ebaehtsad) kompositsioonid. Kuid realistlikult liikuvate fotode uudsus oli piisav liikuvate piltide
Woland põhjustas küll palju kaost seoses varieteeteatri ja ettekuulutustega, ent andis sellega võimaluse saada teadlikuks ühiskonna psüühilistest probleemidest. Näiteks iharusest esemete vastu või suutmatusest enese saatusega leppida või üldse usaldamatusest nii inimeste kui ka rahva vastu. Pealtnäha võiks ju öelda, et Woland oli negatiivne tegelane, ent kui loosse rohkem süüvida ning kui see kestaks tänapäevani siis nähtavasti tol ajal varietee teatris olnud naised täna enam lavale ei jookseks ning hegemoon usaldaks Jeshuat. Niisiis võimaldab näiliselt halb õppida, ning hea annab vaid võimaluse puhata. Eelnevast tulenevalt võib tõepoolest tõdeda, et usun Wolandisse, selle maailma kaose ja halva vajalikkusesse ning sellesse, et see annab võimaluse inimkonnal areneda ja õppida. Luule Viilma, Michael Newton ja mitmed teised kirjanikud leiavad, et just Maa on see koht kuhu hinged saadetakse ainsa eesmärgina õppima.
Professor Woland on silmakirjalik ja kaval, kuid samas ka üllas ja suuremeelne. Tema sisemisi vastuolusid ilmsestavad välimised ,,Parem silm must ja vasak millegipärast roheline. Kulmud mustad, aga üks oli teisest kõrgem. Ühesõnaga välismaalane." Wolandi välimus muutub vastavalt vajadusele. Tema Moskvasse tuleku peaeesmärk on viia ära Meister ja Margarita ning romaani käsikiri. Samal ajal provotseerib ta kaaskonnaga ette sattuvaid inimesi. Heaks näiteks on Varietee teatris korraldatud musta maagia etendus, kus daamidele pakutakse uusi riideid ning raha laest alla tiirleb. See kõik oli aga Wolandi trikk - varsti pärast seda jooksevad naised karjudes tänavale aluspesus või paljalt. Ehtsana näiv raha aga muutub tavaliseks paberiks. Inimesed, kes nõudsid trikkide paljastamist, paljastasid iseenda. Läbi raamatu kasutavad tegelased kuradi nime vandesõnana. Vältimatult järgneb sellele mingi kohutav ebaõnn
Lahkudes kuulis ta veel, kuidas näpitsprillidega võõras helistas politseisse ja rääkis, et korteriühistu esimees tegeleb kahtlaste rahaasjadega. Nikolajevitsi korterisse tuli politsei, leidsid ventilatsioonist dollareid ja viisid ta minema. Kui Nikolajevits tahtis korteriostu lepingut näidata, siis seda enam kohvris ei olnud. (Miks Nikolajevits raha ventilatsioonilõõri pani, kui kuulis telefonikõne pealt, et tullakse otsima sealt?) X peatükk Tegelased: Varietee finantsdirektor Rimski, Varietee administraator Varenuhha Rimski ja Varenuhha ootasid teatris Lihhojedovit. Olid hämmingus, said telegramme Jaltast ning mõtlesid, et see pole võimalik, et Lihhojedev Jaltas on. Mõtisklesid ja arutlesid. Varenuhha läks telegramme uurimise tarbeks politseisse viima. teda küll hoiatati telefonitsi, aga ta ei kuulanud. Vahepeal algas kõva äikesetorm ning poolel teel nabiti ta kinni, peksti poolsurnuks ja viidi Lihhojedevi korterisse
Kammerlikud väiketeosed klaverile karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, tantsud (valss, polka, masurka, polonees), rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritranskriptsioonid tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,Ümberkirjutused" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimaluste näitamine. Eriti palju on klaveritranskriptsioone teinud Liszt. Operett meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks (Offenbach) ja meloodiliseks Viini operetiks (Strauss,Suppe, Zeller, Kalman).
Tehniline varustus: dataprojektorid, ekraanid, whiteboard, pabertahvlid, sülearvuti ühendamisvõimalused, IT support, helistamisteenused, tõlketeenused, tõlkeboksid o Väikesed ühekordsed kontorid ehk business corner'id. Printimine, scannimine, koopiad, kullerteenused jne. o Rahvusvaheliste ajakirjade tellimisvõimaluse olemasolu o Seif väärisasjade hoidmiskoht · Meelelahutused o Karaoke o Varietee o Ööklubi o Huvitegevus (nt võimlemine, sportimine jne) · Vabaajateenused o Iluteenused o Terviseteenused (SPA või veekeskus) o Rekreatsiooniteenused (Liikumisteenused) o Linnaekskrussioonid Reeglina sisseostetud teenus, st. vahendatakse mõne reisikorraldajate ekskurssioone · Luksusteenused o Turn-downservice õhtuse toateenija tellimise teenus · Kliendile mugavust lisavad teenused
poleks keegi aru saanud, mis tähendab maksan kaardiga. Perekonnaringis ei arutatud, kas võtta korterilaen või korteriliising. Reklaamiala on toonud sõnavarasse klipid, copywriter´id, posterid. Tööle saamiseks tuleb esitada CV, mille kohta varem öeldi elulugu või elulookirjeldus. Turvateenust pakuvad turvamehed ja plaate keerutavad DJ-s, varem olid diskorid. On tekkinud ööklubid ja rohkesti pubisid. Eesti esimene ööklubi oli 1992. aasta lõpus hotelli Olümpia endise varietee ruumides avatud XL. Eesti ekspress kirjutab: ,, Koos panid pidu tuntud ärimehes ja kurikuulsad allilma tegelased. Toimus suguühteid, kaklusi, isegi mõrv. Konjakit osteti mitme tuhandekrooniste pudelite kaupa, mis oli tollel ajal enneolematu." Palju elevust pakkusid seal olevad ultravioletvalgused. Ööklubis käisid ka esinemas välismaa artistid ja ka Eesti artsistid loomulikult. Kahekümne aasta sees on jäänud meelde paljud Eesti artistid: Maarja-Liis Ilus, Eda-Ines Etti,
prostituutide argipäevast ning oli mõeldud austusavaldusena naistele üldse, eriti aga ühiskondlikult põlatud prostituutidele. Toulouse-Lautrec kujutas lõbunaisi ilma vähimagi ühiskonnakriitika ja sentimentaalsuseta, maalides neid inimlikkusega, millest on näha, et kunstnikul oli võime sisse elada prostituutide olukorda. Kunstniku bordellisarja tema eluajal kunagi avalikkusele ei näidatud. Toulouse-Lautrec portreteeris arvukaid inimesi oma perekonna-ja sõpraderingist. Kui varietee-ja tantsusaalipiltidel paistavad nad selgelt pelgalt kujudena inimmassis, siis üksikportreedel annab kunstnik edasi nende eripära. Toulouse-Lauterc maalis peamiselt kahte liiki üksikportreesid: ühtedel portreteeritav istub, teistel näitab ta neid hetkeülesvõttes. Ta kujutas oma modelle sellisena nagu nägi neid tema ning pidas inimese kehahoiakut lahutamatuks tema individuaalsusest. Toulouse-Lautrecil oli eriline anne kasutada pintslit nagu joonistuspliiatsit. Et oleks võimalik
Süvenes huvi rahvamuusika vastu. läbi avaliku elu tegelasena arenguid suunates või Konstrueeriti ka uusi pille: inglisarv, meelelahutuslik lavazanr koomilise ooperi, vodevilli, Grieg, Jean Sibelius, Carl Nielsen (Põhjamaad); Kontserdikavade ülesehitusse hakati esmakordselt lisama eelmiste ajajärkude ise represioonide alla langedes. pikolo- ja bassklarnet, tuuba, saksofon. kabaree ja varietee baasil). Mihhail Glinka, Modest Mussorgski, Nikolai heliteoseid. Interpreedidelt nõudi ülimalt tehnilist Kammermuusika soolipilline jätkas Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski, Sergei
operatsioonidele. 1892.aastal valmisid Lautrec'il uued plataid Bruant'ile ja plakat "Le Divan Japonais'le". Tema huvi Montmartre vastu hakkas kahanema ja tema käigud avalikesse majadese sagenevad. Sel aastal valmisid ka esimesed litograafid. 1893.aastal oli Lautrec'il pingeline loominguperiood- illustreerib laule, teeb palakteid, millest tuntuim on "Jane Avril", avaldab koos Henri Gabriel Ibelsiga litograafia-albumi "Varietee" ja jätkas maalimist.1894.aastal innutus Lautrec äkitselt teatrist. Ta valmistas teatriteemalisi plakateid, litograafiaid, maale lõbumajade elust, album "Yvette Guilbert". Järgmistel aastatel töötab Lautrec innkalt, ta maalib palju uusi pilte ja teeb mitemeid plakateid. Toimub palju kunstinäitusi ja Lautrec'il on ka mitmeid reise Brüsselisse ja Hollandisse. 1898.aastast hakkas Lautrec üha enam jooma ja vähem töötama. Aasta lõpu poole muutus Lautrec'i tervis veel eriti tõsiseks
Radisson Blu Hotel Olümpia endised nimed olid Hotell Olümpia ja Reval Hotel Olümpia. Hotell ehitati 1980. aastal Tallinnas toimunud 1980. aasta suveolümpiamägnude purjetamisvõistlusteks. Maja projekteerisid A.Anderssoo, Toivo Kallas ja Rein Kersten. Hoone kõrguseks on 84m. Hotell avati 6.aprill 1980. Sellel ajal oli külaliste kasutuses 405 tuba, Restoran Olümpia teisel korrusel.Kohvikud ja baarid 2., 14., 26. 26 Korrusel oli NSV Liidus legendaarne Varietee Olümpia . Esialgselt asus ühes toas Eesti Ekspressi toimetus.Kui hotell avati 1980 aastal, siis puudus vajadus konverentsiruumide järele, sest kõik koosolekud pidi toimuma hotellist väljas. Töötajate arv avamisel oli 600, nüüd on 200 , millest 6 töötab seal avamisest saati. Hotelli tegevusaladeks on enamasti inimeste majutamine. Hotellis saab veel rentida konverentsisaale ning einestada restoranis ja kovikus.Nüüdses hotellis on pesu ja minibaarid renditud.
vastavalt ettevõtte äriideele. Teenindus võib olla nii iseteenindus kui lauas teenindus (nii osaline kui täielik). Hinnatase võib sõltuvalt äriideest olla väga erinev. Ajaviiterestoranid võivad olla: · sissepääsumaksuga esindusrestoranid · tantsurestoranid · diskorestoranid · piljardi- ja kaardimängu jne mängude restoranid · ööklubide restoranid Sissepääsumaksuga restoranides on tavaliselt varietee- või kabareeprogramm, striptiisi- või muusikaprogramm jne, mille vaatamine on tasuline. Roogade ja jookide valik on rikkalik. Võidakse pakkuda ka kindla menüüga mitmekäigulist õhtusööki, mille juurde kuuluvad sobivad joogid. Tavaliselt on külalistel võimalus programmi vaheaegadel ja pärast programmi tantsida. Sellistes ettevõtetes on lauas teenindus (tavaliselt osaline teenindus, aga võib olla ka täielik või guéridon- teenindus). Teenindavad kelnerid. Hinnatase on kõrge.
Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal. Eesti balleti ajalugu Nõukogude okupatsiooni periood Nõukogude võim katkestas Eesti kokkupuuted moderntantsu arenguga. Sel ajal olid lubatud zanriteks klassikaline ballett, eelkõige jutustavas laadis; rahvatants, mille viljelejad järgisid lavatantsu põhimõtteid ja stiili; ning varietee, mis balansseeris lubatu-lubamatu piiril - sageli eksperimenteerisid koreograafid seal pisut ka vormiga, loomulikult antud zanri piires. Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948). Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979).
kohutava pohmelliga sketsist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi. Pärast hommikusööki tuleb doktor Stravinski (40ndates aastates,
Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline
Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Ballett kujunes välja Prantsusmaal. Eesti balleti ajalugu Nõukogude okupatsiooni periood Nõukogude võim katkestas Eesti kokkupuuted moderntantsu arenguga. Sel ajal olid lubatud zanriteks klassikaline ballett, eelkõige jutustavas laadis; rahvatants, mille viljelejad järgisid lavatantsu põhimõtteid ja stiili; ning varietee, mis balansseeris lubatu-lubamatu piiril - sageli eksperimenteerisid koreograafid seal pisut ka vormiga, loomulikult antud zanri piires. Nõukogude okupatsiooni algaastatel oli valdavaks suundumuseks luua koreograafiat etnograafilistele teostele ning sel perioodil valmisid ka eesti esimesed oma balletid - Eduard Tubina "Kratt" (1943) ja Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1948). Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979). 1950
Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline
muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse
eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi. Peale hommikusööki tuleb doktor Stravinski
lihtsakoelistest teatritükkidest. Siis tuli operett, mis eriti rikkalikult toitis 20 sajandi alguse levimuusikat, ja muusikal, mis vallutas sajandi teise poole. Kui operett ja muusikal on välja kujunenud selgete tunnusjoontega kerge muusika- teatrite žanriks, siis niisugused lavakunsti žanrid n agu v arietee, revüü, kab aree, m usic- hall, estraad ja tsirkus on omavahel põimuvate elementidega segavormid, mille juured ulatuvad kaugele minevikku. Varietee ja revüü eelkäija on prantsuse rahvalikesse naljamängudesse pikitud laulude põhjal iseseisvaks žanriks kujunenud laulum äng - vodevill (vaudeville). Nimetus tekkis arvatavasti sõnad est “voix de ville”( pr “linna hääl”), kun a n en de laulude päevakajalisus ja moraliseeriv sisu kajastas tõepoolest linnarahva häält. Vodevill on ka koomilise ooperi eelkäija. Kandunud Põhja- Ameerikasse, sai vodevill seal koos
vahel veelgi teravamaks. 20ndatel arenes raadio, lindistamise võimalus, telefoni areng, elektrifitseerumine, tarbimiskultuuri tõus. Teaduslikud avastused: Einstein ja Freud (oluline kunstides). Kõige selle tulemusena tekkis väga palju erinevaid voole, mille ühiseks eesmärgiks oli vanade traditsioonide hülgamine. Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga. Teatris sünteesiti erinevaid uusi zanre: kabaree, varietee, tsirkus, spordivõistlused. Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus. Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt. Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii
Suures restoranis võib olla mitu teenindussaali, mis annab klientidele valikuvõimaluse. Saalid võiksid olla spetsialiseeritud tava ja eriteeninduseks. Eestlasele meeldib rohkem privaatsus ning seetõttu eelistatakse väiksemaid saale. Selleks võiks suure saali jagada lükandseintega väiksemateks osadeks. Kui restoranil on eesmärk ka klientide meelt lahutada, tuleb osa saalist eraldada parkettkattega tantsupõrandaks ja orkestri lavaks. Varietee või suuremahuliste ajaviiteprogrammide jaoks peab see osa saalist olema piisavalt suur. Lauad tuleb paigutada nii, et programm oleks kõigile nähtav. Vajaduse korral kujundatakse saal amfiteatrina, kaugemal olevate laudade all tõstetakse põrand siis kõrgemale. Klientidele mulje avaldamiseks on väga oluline teenindussaali sisekujundus. Kogu sisustus peab moodustama kauni ja maitseka terviku ning olema mugav. Kliendi
välis- ja sisekujundus, mööbel, teenindajate riietus. Teenindus võib olla iseteenindus või lauas teenindus. Hinnatase on äriideest olenevalt väga erinev. Ajaviiterestoranid Need võivad olla: sissepääsumaksuga esindusrestoranid, tantsurestoranid, diskorestoranid, piljardi- ja kaardimängu jt mängude restoranid, ööklubide restoranid. Sissepääsumaksuga restoranid Neis on tavaliselt varietee- või kabareeprogramm, striptiisi- või muusikaprogramm. Roogade ja jookide valik on rikkalik. Programmi vaheaegadel või pärast programmi on külastajatel võimalik tantsida. Tavaline on lauas teenindus. Teenindavad kelnerid. Hinnatase on kõrge. Tantsurestoranid Põhitähelepanu on võimalusel tantsida. Selleks on vaja tantsupõrandat ja orkestrit. Toidu- ja joogikaardid on suure valikuga. Need peavad rahuldama
230 Kontserdilaval ta aga enam ei esinenud. 228 21.01.2005 Stockholmis. 229 “Estnisk swing”. Orkester Journalen 1944, sept. 230 Autori intervjuu H. Speegiga Stockholmis 21.01.2005. 103 Tähelepanuväärne erand Vladimir Sapožnin On ka üks tähelepanuväärne erand – Vladimir Sapožnin (1906–1996), keda tunti rohkem artistinime Boba järgi (vt foto 61). Olles üks maailma omanäolisemaid varietee- ja tsirkuse- artiste-imitaatoreid, step-tantsija ja multiinstrumentalist, oli ta muu hulgas ka suurepärane viiuldaja (õppinud Moskvas prof. K. Mostrase juures ja lõpetanud eksternina Tallinna Konservatooriumi prof. J. Paulseni klassis 1936), ksülofonivirtuoos jne, kes hoolimata oma vene nimest oli isa poolt eestlane ja pidas oma kodulinnaks Tartut231 . 1920.–1930. aastatel esines ta pidevalt Euroopa ja Ameerika lavadel (Pedusaar 2000: 64–66) 232 ning kodumaale
annaabi.ee 
