Kunst meenutab meile igavesi väärtusi (0)

Kunst meenutab meile igavesi väärtusi.
Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast , väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi.
Kuidas muutis liikuvate piltide areng inimeste elu põnevamaks ja vaheldusrikkamaks? Filmikunst sai alguse juba 18. sajandist. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. Aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust nimega "Occident". Ta kasutades selles 12 seeria stereoskoopilist kaamerat. Samuti kasutas ta enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese kommertsiaalse teatri. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada vaid ühte stseeni, tõeline või lavastatud, igapäevaelust, avalik sündmus, spordisündmus. Inimesed said uusi ja vajalikke teadmisi liikuvate piltide olemasolu tõttu. Kahjuks oli vähe kinolikku tehnikat, monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine. Kuid realistlikult liikuvate fotode uudsus oli piisav liikuvate piltide tööstusele. Inimesed hakkasid üha rohkem väärtustama filminduse olulisust. Kiire areng toimus enne sajandi lõppu kogu maailmas.
A.Maurois. "Igasugune kunst eeldab julgust " . Filmiarengu tipphetk saabus 20. sajandi lõpul, kui valmisid fantastilised ja enneolematud teosed. Üheks neist kujunes 1999. aastal kinolinadele jõudnud „Matrix”, mis võitis kriitikute poolehoiu. Film kirjeldab tulevikku, kus ühiskonna loodud masinad võtsid kontrolli üle terve maailma ja kasutasid inimesi energiaallikatena. Filmi loojad olid väga julged kui otsustasid teha ulmeteemalise filmi, mis tundub üsnagi reaalne, kuna tänapäeva infotehnoloogia ja tehnika arenevad üleloomulikul kiirusel. Filmis kasutati suurepäraseid võtteid nagu stseenid aegluubis ja võimsad võitlused kübermaailma agentidega. Inimesed suudavad luua oma fantaasiatega uue tuleviku ja futuristliku maailma. See mõjutas ja mõjutab siiani vaatajaid ja paneb mõtlema, kas tõesti on õhkõrn piir masinate ja inimeste vahelisel sõjal. Ühiskond on hakanud suhtuma filmikunsti kui olulisse eluosasse, mis võib muuta erinevaid tõekspidamisi ja arusaamu. Filmis kasutatud eriefekte on hiljem edasi arendanud ka teised filmiloojad. Tänu uudsetele ja vaimustavatele filmidele said inimesed omale parimaid elamusi, mida 18. sajandil ei osatud ette kujutadagi.
Uue sajandi väljakutseks on kujunenud filminduse piiride lõhkumine. Üha enam näeme me reklaamides sõnumit „Just nagu filmis”, mida on hakatud ka reaalses elus praktiseerima. 21. sajandi tehnoloogia abil on võimalik vaadata 3D ja 4D filme. Filmid, mis on 3D-na kinolinadele jõudnud on inimestel võimalik vaadata ruumiliselt, tundes, et on ise osa stseenist. 4D filmide puhul saab vaataja kogeda peale ruumilisuse ka liikumist. Inimeste teadmised filmikunsti põhiväärtuste kohta on palju arenenud ja täiustunud, mistõttu suudetakse luua adrenaliini tekitavaid filme.
Meenutades aega , mil oli 18. sajand olid inimesed juba alustanud millegi uue loomisega , mis tänapäevalgi aset leiab – filmindus. Ühiskond väärtustas ja väärtustab siiani filmikunsti olulisust ja paindlikust. Filmikunstiga saame jäädvustada olevikku , muuta minevikku ja tulevikku.