1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250
Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu
4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000
Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4
· mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist.
poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria...................................
1220 Nõuded osanike vastu Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1221 Nõuded sots.ameti vastu-lisapuhkuspäevad Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1222 Pangalt laekumata intress Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1224 Tasaarveldused Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1226 Nõuded aruandvate isikute vastu Aktiva 122601 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 122602 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1227 Antud lühiajalised laenud Aktiva 122701 Antud lüh. laen /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 123 Ettemaksed teenuste eest Aktiva 1231 Ettemakstud kindlustus Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1232 Ettemakstud perioodika, telefonikataloogid Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1233 Ettemakstud rent Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1234 Ettemakstud töölähetuskulu Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1235 Ettemakstud kasutusrendi 1.sissemakse Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1239 Muud ettemakstud kulud Aktiva Ettemaksed teenuste eest 13 Varud Aktiva
standardite abil). ANGLO AMEERIKA KONTINENTAALNE MUDEL MUDEL Taust Tavaõigus Rooma õigus Traditsioonidega vana eriala Uus eriala Arenenud aktsiaturg Vähearenenud aktsiaturg Majandusarvestuse üldised põhimõtted Orienteeritud aktsionärile Orienteeritud võlausaldajale Avalikustamine Salastatus Maksuarvestus eraldatud Orienteeritud maksundusele Reguleeritud professionaalide Reguleeritud valitsuse poolt koostatud standarditega määrustega Näited riikide kohta
Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa 12 000 EEK Kreedit: Müügitulu 10 000 EEK Kreedit: Käibemaks 2000 EEK VÄLISVALUUTA ARVESTUS 7
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2
15-Jan maksti laenu 10,000.00 20-Jan rendiarve 8,000.00 25-Jan avanss tagasi 80.00 80 26-Jan elektriarve 12,000.00 27080 käibemaks ülesanne 12 D 1 tulu toodangu müügist 351,500.00 2 laen 10,000.00 3 tulu teenuse müügist 12,000.00 4 käibemaks laekub 17,400.00 5 arve tasumine pangast 39,000.00 6 tulu toodangu müügist 670,500.00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400.00 12,900.00 9 palga tasumine 17,229.00 10 viivisearve 1,706.00
D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000 K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000 See, mis on ettemakstud, tuleb bilansis kajastada kohustusena. 28. D Kaubakulu 550 000 K Müügiks ostetud kaubad 550 000 29. D Töötasukulu 350 000 K Võlad töötajatele 350 000 30. D Võlad töötajatele 9800 D Võlad töötajatele K Töötuskindlustusmaksed 9800 K Üksikisiku tulumaks 31. D Võlad töötajatele 280 200 K Arvelduskonto 280 200 32. Töötuskindlustusmäär 1%-tööandja D Töötuskindlustusmaksete kulu 4900 K Töötuskindlustusmaksed 4900 33. 25 500-summa
SALDOD 30.04.2011. 0,00 11 622,35 4 915,00 400,00 845,00 150,00 Põhivara Inventaar Amortisatsioon Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara Laen SEB Tagatiseta võlakohustused Tatnijad Masuvõlad Asutamisvõljaminekud Patendid,litsensid Isikutulumaks AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA PASSIVA
Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste
Kassapidaja: © 2014. Janek Keskküla 9 Raamatupidamise kontoplaan (RPS § 8) Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Konto Nimetus Kontoklass 1010 Kassa Varad Aktiva 1020 Swedbank Varad Aktiva 1210 Ostjate tasumata summad Varad Aktiva 1340 Muud lühiajalised nõuded Varad Aktiva 1420 Väärtpaberite dividendinõuded Varad Aktiva 1510 Sisendkäibemaks Varad Aktiva
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688
V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised A S Võlad ja saadud ettemaksed E Eraldised* D Sihtfinantseerimine 1 PÕHIVARAD* Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse O OMAKAPITAL*
Materjaalne põhivara kokku 565 643 Immateriaalne põhivara Patent 39 333 Immateriaalne põhivara kokku 39 333 Põhivara kokku 604 976 AKTIVA KOKKU 1 050 305 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajaline laen 35 000 Võlad tarnijatele 3 400 Maksuvõlad 110 340 Palgavõlad 12 699 Muud lühiajalised võlad 1 000 Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang .................
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang .................
c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka. Selle sündmuse mõju on järgmine:
tekkimise asjaolud. Arvelduskonto inventeerimine seisneb selles, et viimase pangakonto väljavõtte jääki võrreldakse arveldusandmetega ja panga poolt esitatud saldoteatisega. Majandusaasta lõppedes aastaaruande koostamiseks peab ettevõte arvelduskontode saldode kinnituseks tellima pangast saldoteatise, mis tõestab ettevõtte arvelduskonto saldode vastavust panga omaga. VARUDE ARVESTUS 1. Mõisted. Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud. Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: tooraine ja materjal; lõpetamata
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus.......................................
1. Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast kohustustest ja majandustehingutest. N: oma raha ja firma raha tuleb lahus hoida. 2. Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. Järjepidevuse ja võrreldavuse pr
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus
20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud................................................................... 20 Lisa 21 Muud ärikulud......................................................................................... 21 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud..............................................................................21 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega.................................................................. 21 Lisa 24 Laenude tagatised ja panditud varad....................................................... 22 Lisa 25 Tingimuslikud kohustused.......................................................................22 Majandusaasta aruande allkirjad.............................................................................. 23 Majandusaasta aruandele lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
