12-ndate klasside õpilaste alkoholi tarbimist vabal ajal. Teema valikul lähtuti eelkõige faktist, et koolinoored tarbivad alkoholi kõige rohkem koolivälisel ajal. Suurt mõju avaldab esmasel alkoholitarbimisel ka seltskonnas viibimine, kes valdavalt tarvitavad alkoholi ja kellele sõprussuhete säilitamise nimel ei julgeta ära öelda. Kas olete tarvitanud alkohoolseid jooke ? 1 jah 2 - ei 1314 aastaste vanusegrupis (n=26) vastasid jaatavalt 14 õpilast, alkoholi tarbimist eitasid 12 õpilast. 1819 aastaste vanusegrupis (n=23) vastasid jaatavalt kõik õpilased (joonis 1). Kirjanduse andmetel on üle poole 1013aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16
Negatiivsed mõjud: Kahjustab inimese psüühikat Toob kaasa arvutisõltuvuse Kahjustab ajutegevust Positiivsed mõjud: Arendab inimese oskusvõimeid (sõiduoskus, otsustusvõime) Aitab paraneda isuldist Muudab silmanägemist (kontrasti tundlikumaks) Aitab und juhtida Teda on võimalik rakendada ka kooliõpingutesse UURIMUSTÖÖ MEETOD Uurimistöö meetodiks on kasutatud kirjalikku küsimustikku, millele vastas 50 Keila Kooli õpilast, vanusegrupis 14-17 aastat. Teiseks meetodiks on kasutatud intervjuud, kus intervjueeriti viit Keila Kooli õpetajat. Valisin küsimustiku sellepärast, kuna küsitleja saab kindel olla, et vastaja on selles vanusegrupis, mis on küsitud ning vastaja on anonüümne. Intervjuu valisin, kuna õpetajad saaksid vabamalt oma arvamust ja teadmisi SISUÜLEVAADE UURIMUSEST Uurimistöö küsimustik koosnes 11 küsimusest. Intervjuudes esitati 10 küsimust
aborti võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks. Augustis avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu tulemused, mis kinnitasid, et abort suurendab naiste tõenäosust sattuda psüühilise tervise häirete ohvriks. 8 ABORDI STATISTIKA EESTIS Diagramm 1. Antud aastal meditsiinilise abordi teinud naiste osakaal oma vanusegrupis aastatel 1994-2006 . Ka kõigi vanusegruppide siseselt langeb meditsiiniliste abortide osakaal. Aborteerijate osakaal on kõige suurem 20-24 aastaste vanusegrupis, ainult veidi väiksem on nende osakaal kahes järgmises vanusegrupis ning enam-vähem ühesuur on aborteerijate osakaal 35-39 aastaste ja 15-19 aastaste vanusegrupis, ehkki viimastel aastatel on 15- 19 aastaste osakaal oma grupis jätkuvalt langenud samal ajal kui 35-39 aastaste seas
Island Islandi lipp Islandi vapp Huvitavad faktid Islandi külades ei eksisteeri peaaegu üldse vanusegrupis 2035 olevaid inimesi kõik kolivad Reykjaviki. Külades on siis peamiselt päris noored ja vanainimesed, kes jäävad sinna oma surma ootama. Huvitavad faktid Islandil on keskmiselt 2025 vulkaanipurset sajandis Huvitavad faktid Suurim liustikuala Islandil Vatnajökull on 8% kogu Islandi pinnast. Keskmine jää paksus on seal umbes 400 meetrit. * Liustiku kohta on neil siin ka ütlus Liustik annab alati võetu tagasi ehk
Umbrohutõrje Umbrohu tõrjet alustatakse äestamisega ja kitkumisega, kuid ka muud abinõud aitavad tõrjuda umbrohtu, näiteks taimedevahelise pinna mulsimine. Tähtsaim tõrjevahend on loomulikult kultuurtaim ise. Taimekaitse Haigusi ja kahjureid ei tõrjuta keemilistetõrjevahenditega,vaid kasutatakse kiiresti kahjutuks lagunevaid taimse päritoluga tõrjevahendeid Praktiline töö Küsitlus oli suunatud inimestele viies erinevas vanusegrupis: 1418; 1930; 3145; 4660; 61... Küsitluslehti koostasime 150, millest me saime tagasi 101 vastust. Täname tähelepanu eest!
Teiste Euroopa riikidega kõrvutatuna on Eestis suremus sellistel põhjustel nagu enesetapud, mürgistused, liiklusõnnetused ja tulesurmad, väga suur. Võrreldes Põhjamaadega on eestlase risk surra vigastussurma koguni 3-4 korda suurem. Kõigi nende suremuse põhjustajate üks ühine nimetaja on alkohol, mis põhjustab suuremat riskikäitumist. Pea iga teine Eestis elav 16–44aastane mees joob end kord kuus purju. Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal. Iga kuues naine joob end purju kord kuus. Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas. Meie 11–15aastased noored hoiavad purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis masendavat 3.-4. kohta Elanike hinnangul oli 2011. aastal Eestis kõige tõsisemaks alkoholist tulenevaks probleemiks sõiduki juhtimine joobnud olekus. Sellele järgnesid sellised probleemid nagu: laste ja noorte alkoholi tarbimine
Green State University professori Priscilla K. Colemani uuringu tulemused, toodi välja, et aborti võib pidada erinevate ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise põhjuseks. Augustis avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu tulemused, mis kinnitasid, et abort suurendab naiste tõenäosust sattuda psüühilise tervise häirete ohvriks. Mõned statistikad Diagramm 1. Antud aastal meditsiinilise abordi teinud naiste osakaal oma vanusegrupis aastatel 1994-2006. Ka kõigi vanusegruppide siseselt langeb meditsiiniliste abortide osakaal. Aborteerijate osakaal on kõige suurem 20-24 aastaste vanusegrupis, ainult veidi väiksem on nende osakaal kahes järgmises vanusegrupis ning enam-vähem ühesuur on aborteerijate osakaal 35-39 aastaste ja 15-19 aastaste vanusegrupis, ehkki viimastel aastatel on 15-19 aastaste osakaal oma grupis jätkuvalt langenud samal ajal kui 35-39 aastaste seas on aborteerijate osakaal püsinud stabiilsena 3,1%
· Luude hõrenemine · Käitumishäired ja hüperaktiivsus Näide: · Ostes ühe 1.5 l limonaadi, suure paki krõpse ja sokolaadibatooni, täidab laps praktiliselt kogu päevase energiavajaduse, saades suurel hulgal suhkrut ja lipiide, saamata enamust vajalikest mineraalidest ja vitamiinidest. Sama hulga kaloreid on võimalik tagalt ja tervislikult majandades ära mahutada nelja tervisliku söögikorra sisse!!! Esmavajalikud toiduained · Neid toite peaks sööma igas vanusegrupis iga päev või ülepäeviti. Kogus ja vahekord oleneb vanusest, soost ja energiakulust · Leib · Piim ja piimatooted · Puuvili · Juurvili · Liha ja kala Kokkuvõtteks: · Inimes toitumisharjumustele pannakse alus lapsepõlves, seega ebapiisav või väärtoitumine lapsepõlves avaldab mõju kogu ülejäänud elu tervisele!
kannatama ning aeglustunud ainevahetuse tõttu on organism sunnitud tavalisest rohkem vaeva nägema, et säilitatavaid süsivesikuid lagundada või rasva ja proteiini aju jaoks kasutatavaks muundada. Seda on oma kehalt palju tahetud, kui samal ajal peab keskenduma ja intensiivselt töötama. Teaduslikult on tõestatud, et hommikueine söömine parandab märkimisväärselt laste ja noorukite keskendumisvõimet, probleemide lahendamise suutlikkust, mälu ja meeleolu; täiskasvanute vanusegrupis on näitajad veidi ebastabiilsemad. Kaalulangetajad võivad arvata, et hommikusöögi vahelejätmine aitab neil kiiremini saleneda, kuid tegelikkus on hoopis vastupidine. USAs läbi viidud uurimuste järgi sööb igapäevaselt hommikusööki 78% ja enamikel päevadel 90% inimestest, kes on alla võtnud vähemalt 13 kg ja säilitanud saavutatud kaalu kauem kui ühe aasta. Vaid 4% uuritavast grupist ei söönud kunagi hommikusööki. Mida süüa ?
tähelepanelikud ja sellest haigusest teadlikud. Enamasti on õpilaste käitumine igas suhtes täitsa normaalne, näiteks võivad nad olla töörügajad ja hästi edasijõudvad õpilased, mis teeb haiguse äratundmise küllalt raskeks. Enamik inimesi eeldavad, et söömishäiretega isikutel on probleemid ainult söögiga. Söömishäired ei ole paraku ainult söögi probleemid, pigem on need isiku sügavuses peituvate eluprobleemide sümptomid. Söömishäired on kõige enam levinud vanusegrupis 12-15 aastat, sest see on tundlik iga, mis on kergesti mõjutatav sotsiaalsetest teguritest, stressist ja kasvuprobleemidest. ,,Pealtnägija" vahendas, et uuringute kohaselt peab Eestis veerand esimese-teise klassi lastest dieeti, rohkem kui pool 15-18aastastest on end näljutanud või teinud ekstreemset trenni ning need numbrid kasvavad. Probleem on väga aktuaalne nagu seda võib uuringudest järeldades tuleks sellega kindlasti palju rohkem tegeleda.
välisruumides, samuti ka erinevatel pinnastel, näiteks liival, murul või vees. Sisetingimustes mängitakse tihti viieliikmelistes võistkondades ning ketta hoidmiseks on 10 asemel 8 sekundit. Frisbit saavad mängida nii mehed kui ma naised igas vanuses. Võistlused toimuvad erinevates kategooriates, näiteks võivad mängida eraldi meeste- ja naistevõistkonnad, samuti on olemas ka segameeskonnad ning osadel turniiridel saab võistelda ka noorte või laste vanusegrupis. Kreete Laidna 8a
Kodutöö: Valitud riigi rahvastiku analüüs 1) Afghanistan 2) Rahvastiku andmeid soo ja 5-aastase vanusegrupis hindamiseks kasutatakse hinnanguid ja prognoose. Sündimus 2006 uuringu 2007-08 Kaudne hinnang summaarne sündimuskordaja. Suremus 2004 uuring 2006 kaudsed hinnangud imikute ja laste suremust informeeritud aastaks 2006 Afganistani terviseuuringute ja Coale-Demeny West mudel elu tabelid. Ränne 2009 pagulase statistika 2009 põhjal muutus pagulase varu hinnangul kahe järjestikuse aasta jooksul. · Elanikke on seal riigis: 29,120,727 in · Keskmine riik maailmas
Kaalukategooria Kaal Helveskaal kuni 48 kg Kärbeskaal 4851 kg Kukk-kaal 5154 kg Sulgkaal 5457 kg Kergekaal 5760 kg I kergkeskkaal 6064 kg II kergkeskkaal 6469 kg Keskkaal 6975 kg Poolraskekaal 7581 kg Raskekaal 8191 kg Üliraskekaal Üle 91 kg Olümpiastiili poksis matsi kestvus meeste täiskasvanute vanusegrupis on 4 kaheminutilist raundi. Naistel 3 kaheminutilist raundi. Vaheaeg raundide vahel on 1 minut. Niinimetatud profipoks on aga oma olemuselt meelelahutustööstuse osa, kus olulised on poksivõistluse väline külg ja sõulikkus, samuti asja rahaline pool (totalisaatorid). Kokkuvõtteks võib öelda, et elukutseliste poksi võib nimetada sõupoksiks, neil on omad võistlusreeglid, mis oluliselt
abiellusid rohkem. 5.SUREMUS Lääne-Viru maakonnas suri 2007 aastal 912 inimest, mehi 470 ja naisi 442. Järgnevatel aastatel surmade arv kahanes, 2011-ndaks aastaks oli arv vähenenud 807-le, millest naisi suri 408 ja mehi 399. Aastal 2007 suri kõige rohkem naisi vanuses 85 aastat ja vanemad, neid oli 137 ja mehei vanuses 75-79 aastat, neid oli 89. Viie aastaga on naiste suremus 85aastaste ja vanemate hulgas kasvanud, aastaks 2011 oli Lääne-Virumaal registeeritud 142 surma selles vanusegrupis. Kuid meeste vanusegrupis 75-79 aastased surmade arv viie aastaga kahanes, aastaks 2011 oli meeste surmasid enim registeeritud vanusegrupis 80-84aastased. Järelikult tähendab see seda, et meeste eluiga aastatega pikeneb ja üha enam elavad meesterahvad kauem ja naistega võrdväärselt. Samuti on ka teiste vanusegruppide surmade arv aastatega märgatavalt vähenenud, kui aastal 2007 suri 40-44 aastaste seas 16 meest siis 2011-ndaks
Narva 9% 54 Pärnu 6% 36 Tartu 18% 108 Viljandi 3% 18 KOKKU 100% 600 Tegemist ei ole esindusliku valimiga, sest küsitluses ei ole esindatud kõik maakonnad. Samuti ei ole intervjueeritavate valik juhuslik, vaid küsitletakse ainult naisi ja ainult vanusegrupis 20- 29. Valimisse satub ainult see, kes vastab etteantud kriteeriumitele.
2. a) Tervislik seisund ja vanus, tulpades toodud välja vastanute vanusegrupi keskmine vanus. b) Tulpdiagramm c) d) Järeldus: Kui pensioniiga kätte jõuab on Eesti inimeste tervislik seisund juba väga halb, seega ei ole mõtet koguda raha pensionifondi. 50+ inimeste enese terviseseisundi hinnang on ülehinnatud, kuna võrreldes arenenud riikide sama vanusegrupi inimestega on Eesti elanikel selles vanusegrupis pigem juba halb tervis, mitte rahuldav. 3. a) Uuringus osalenud vastajate arv vanusegruppide järgi b) Histogramm c) d) Järeldus: Kõige enam vastanuid on 50-59 aasta vanuste inimeste hulgas ja seda 282 isikut. 4. a) Kooliskäidud aastate arv b) Kirjeldavate arvnäitajate arvutamine c) Statistics Kooliskäidud aastate arv Valid 1643 N Missing 18 Mean 12,44
Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõhise küsimustik Valimiks oli saja erinevate taustandmetega inimest Ankeete laekus seitsmekümne kaheksalt inimeselt Vastanute vanuselised andmed 18 meest ja 60 naist Vanused varieerusid 12 57 eluaasta vahel Kõige rohkem vastajaid (41) olid alla 20 aasta vanad Vähim arv vastajaid oli 26 35aastaste vanusegrupis üle 35; 14% 26-35; 12% alla 20; 53 20-25; 22% Arvamused hüpnoosist Tagasihoidlikud teadmised Samastamine unelaadse seisundiga Võrdselt nii positiivne kui ka negatiivne hinnang Ohtlikud küljed: Alateadvuse nõrgenemine
TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 13.00 - 14.15 III tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 14.30 Mängude lõpetamine spordikeskuse staadionil. Tegevused toimuvad kolmes vanusegrupis: a) 1.- 3. klass b) 4.-6. klass c) 7.-9. klass Tegevuste järjekord: 1.- 3. klass: 1) sporditegevused staadionil 2) töötoad kooli juures 3) tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil 4.- 6. klass: 1) töötoad kooli juures 2) tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil 3) sporditegevused staadionil 7.- 9
Viimase kuu jooksul on alkoholi tarvitanud 45 protsenti Eesti lastestest .Alkohoolseid jooke tarbivad eesti noored vene rahvusest eakaaslastest rohkem, vastavalt 87 ja 82 protsenti. Vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja hasisit, vastavalt 20 ja 15 protsenti Märkimist väärib fakt, et isegi kõige nooremas vanusekategoorias (12-13-aastased) oli 31 protsenti tüdrukutest ja 32 protsenti poistest küsitlusele eelnenud kuul vähemalt korra alkoholi tarvitanud.16-aastaste vanusegrupis oli viimase kuu jooksul alkoholi tarvitanud 53 protsenti tüdrukutest ja 67 protsenti poistest .Alkoholi tarbimine kasvab vanusega ühtlaselt nii tüdrukute kui ka poiste puhul. Nii lahjat kui ka kanget alkoholi oli viimase kuu jooksul tarvitatud kõige enam Tallinnas. 45 protsenti pealinna noortest oli viimasel kuul tarvitanud lahjat alkoholi ning 27 protsenti kangeid alkohoolseid jooke. Kui Tallinn välja jätta, siis üldiselt on lahja alkohol populaarne suuremates asulates, väiksemates
Uurimistöö keskendus televiisori vaatamisele eri vanusegruppides. Koostatud uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda inimeste televiisori vaatamise harjumusi, välja selgitada kõige populaarseimad ning koostada küsitlus veebiportaali facebooki vahendusel. Küsitluses osales 100 inimest, kellest 29 olid mehed ning 71 naised. Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest)
Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega.
võimalusi, oluline sanktsioonide rakendamise võimalikkust ja nende suurust. Isikute sooline jaotus ja võlgnike arv rahvastiku koosseisus • Rohkem esineb võlglasi meeste seas. • Täitmata maksukohustusi on kõige enam meeste seas vanuses 30–39 eluaastat, naistel vanuses 40–49 eluaastat, mis tuleneb sotsiaalsest aktiivsusest. Võlglaste vanuseline võrdlus Kõige vähem on maksuvõlglasi eakamate vanusegrupis ehk vanuses üle 61 eluaasta.See tuleneb sotsiaalse aktiivsuse langusest, lisaks on neil olemas parem materiaalne kindlusatus ning hirm karistuse eest. Haridustaseme seotus maksude tasumisega • Haritumad inimesed teavad rohkem maksuõigusest ja maksutulu kasutamisest ning selle vajalikkusest, see annab neile eelise teadlikult maksukuulekam olla. • Samas teavad nad ka rohkem maksudest kõrvalehoidumise ja vältimise võimalusi.
1) Inimkapitali arengut ja väärtust. Siin all on mõõdikuteks kõrgema hariduse omandanud inimeste osakaal ning hinnatakse inimeste haridustaset a. Doktorikraadiga inimeste osakaal b. Kõrgharidusega inimeste osakaal c. Keskharidusega inimeste osakaal Mõõdikutes on mitmeid detaile, mida tasub järgida ning tähele panna. Mõõdetakse doktorikraadiga inimeste arvu, kuid ainult uute doktorite arvu vanusegrupis 25 kuni 34 aastat. Kõrghariduse taset mõõdetakse vanusegrupis 30 kuni 34 aastat. Kõrghariduse alla loetakse ka rakenduslik kõrgharidus vastavalt ISCED klassifikatsioonile. Keskhariduse taset mõõdetakse vanusegrupis 20 kuni 24 aastat ning sinna alla kuuluvad nii gümnaasiumi kui ka kutsekooli lõpetajad. Kuigi EL soodustab väärtustena elukestvat õpet, siis mõõdikute järgi hinnatakse nooremate inimeste panust kõrghariduses.
tulevikus: kasvab 7,3 miljoni inimese kasvab 57,4 miljoni inimese võrra. Kõige enam võrra. Kõige enam suurenevad vanusegrupid 45- suurenevad vanusegrupid 35- 55 a. Negatiivne on kasv 45 a. Kõige väiksem on kasv vanusegruppides 85-100 ja 0- 90-100 ja 0-4. Mitte üheski 10. vanusegrupis kasv negatiivne ei ole. Kokkuvõte: Mille poolest erinevad nende riikide rahvastikupüramiidid? Egiptus kasvav püramiid (2010 a.). Seda tüüpi püramiid iseloomustab elanikkonda, kus on kõrge sündivus, kõrge suremus ja lühike eluiga. Püramiid näitab laste suurt osakaalu, kiiret elanikkonna kasvu ja vanemate inimeste väikest osakaalu. See on
suurendada haavandite tekkeriski ja põhjustavad valu tugevnemist. - Arvatakse, et ka stress soodustab haavandite teket, kuid selle osakaal haavandite põhjustamises ei ole veel selge. - Inimestel, kelle perekonnas on esinenud kaksteistsõrmiku haavandtõbe, on suurem risk haavandite tekkeks. Kaksteistsõrmikuhaavandid esinevad meestel neli korda sagedamini kui naistel ning esinemissagedus on kõrgeim vanusegrupis 40 kuni 50 eluaastat. Haiguse sümptomid Teil võivad esineda: - näriv või kõrvetav valu ülakõhus; - valu, mis leeveneb söömisel või pärast happesust vähendava ravimi võtmist; - valu, mis tugevneb paar tundi pärast või vahetult enne söömist; - valu, mille peale te öösel üles ärkate. Kui haavand veritseb, siis: - võib oksemassides esineda erepunast verd või verd, mis näeb välja nagu pruun kohvipaks. - võib väljaheide olla musta värvi.
puutunud 15-19-aastased elanikud. Eesti 6-74-aastastest elanikest kasutab internetti 54% ehk ligi 648 000 inimest. Vanemaealiste hulgas on internetikasutajaid vähe stabiilselt juba mitmeid aastaid, kuigi ka see näitab tõusutrendi, sest 50-59-aastaste hulgas tuleb internetikasutajaid juurde aasta lõikes kõige rohkem. (Puhja Gümnaasium) TNS Emor kogub igakuiselt Gallup e-Ratings uuringu raames 15-74-aastastelt internetikasutajatelt infot 48 veebilehe külastamise kohta. Vanusegrupis 6-14-aastat uuritakse kaks korda aastas 18 veebilehe kasutamist. Viimases korraldatud uuringus vaadeldi esmakordselt 12 veebilehe kasutamise infot mõlemas sihtrühmas kokkuvõetuna. (Emor) Ülekaalukalt on Eesti populaarseim veebileht Neti, mida külastab iga päev keskmiselt 40% ehk ca 262 000 6-74-aastast internetikasutajat. Netile järgnevad Delfi ja Hot. (Emor) 3 Küsitluse tulemused
7-aastaste lastel avaldus sama kalduvus, mis 6-aastastel, kuid ajamääramise täpsus oli tunduvalt parem (5,5,-6,7 s). 8- aastaste last seas avaldub juba aga vastupidine kalduvus alahindamine ning ülemõõtmine, kuid seegi ainult osadel lastest (4,2-4,1 s). 9-10 aastaste seas vigade suurus väheneb 50% võrra (3,0-3,6 s), võrreldes 7- aastastega. Märkimisväärseid erinevusi tüdrukute ja poiste tulemuste vahel antud vanusegrupis ei leitud. On kindlaks tehtud, et 11-aastastel suureneb täpsus ajalise intervalli määramisel ja mõõtmisel (2,7-2,1 s), kuid juba 12-13 aastaste seas vigade suurus hoopis suureneb (3,0-3,8 s). 14-aastaste puhul on märgata rohkemat tulemuste täpsust, kuid vigade suurus on siiski märkimisväärne. Kolmanda vanusegrupi (15-17) tulemused näitasid, et 15-aastaste seas olid vead piisavalt suured (3,4-3,6 s), kuid 16-17 noorukite ajataju tunduvalt paraneb (2,0-2,5 s). Järeldused
Kuidas anda lastele vabadus öelda, et nad on tõesti hädas ja mida peaks tegema, et õpilased pinge all ei murduks? Organisatsioon NAMI, kes toetab vaimsete haiguste all kannatajaid, tegi 2017. aastal uuringu, kus selgus, et igal neljandal kooliõpilasel on diagnoositav mentaalne haigus. Kusjuures, lausa 40% neist ei ole abi otsinud. Sooritasin ka oma tutvusringkonnas küsitluse, et teada saada, kui paljudel neist samad probleemid on. Kõige nooremas vanusegrupis on 70 protsendil, keskmises rühmas 46 protsendil ja vanimas grupis 50 protsendil noortel mitu vaimset haigust korraga. Enim on levinud depressioon ja ärevus. Selgus, et depressioon on kuni 16-aastaste seas 10 protsendil, 17-21-aastaste seas 18 protsendil ja üle 22 aastastel 50 protsendil vastanuist. Kuni 16-aastaste seas oli ka 20 protsenti neid, kes kannatavad ainult ärevusehäirete all. Samuti ka 17-21-aastastel 36% on ärevus.
alkohoolsete jookide eelistus oleneb vanusest ja soost: nooremad tarbijad ja tüdrukud eelistavad lahjasid ning vanemad meessoost tarbijad eelistavad kangeid alkohoolseid jooke. 3.1 Alkohoolsete jookide tarbimine sõltuvalt soost ja vanuses Joonis 1. Alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15-16 aastaste meeste (n=38), 18-19 aastaste meeste (n=24), 15-16 aastaste naiste (n=28) ja 18-19 aastaste naiste (n=25) seas. 15-16 aastaste vanusegrupis vastasid jaatavalt 89% meestest ja 82% naistest, 15-16 aastastest õpilastest eitasid alkoholi tarbimist 11% meestest ja 18% naistest. 1819 aastaste vanusegrupis vastasid jaatavalt kõik õpilased (Joonis 1). Kirjanduse andmetel on üle poole 1013aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel 13
aastaseks Cosmopolitan Eestis Materjalid tulevad Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast ning toimetuse kasutada on peaaegu kõik, mis ilmub sealsetes ajakirjanumbrites. Igal «Cosmol» on Hearstis oma rahvusvaheline toimetaja, kes annab nõu, soovitab ja vastab küsimustele. Kõik kujundatud küljed saadetakse Hearsti ülevaatamiseks ja kinnitamiseks ning järgneb tagasiside ettepanekute ja ideedena. Cosmopolitani lugeja Eestis 15-34 aastaste vanusegrupis on 29 000 lugejat (üldarv 37 000) Tallinnas 10 000 lugejat Lõuna-Eestis 10 000 lugejat Lääne-Eesti 6000 lugejat Muudes linnades 8000 lugejat Keskharidusega 18 000 lugejat Üliõpilastest 14 000 lugejat Töötavatest inimestest 8000 lugejat Huvitavat: Kuidas Eestis saada peatoimetajaks Valimine toimub konkursi teel 1)Inglisekeelne CV saadetakse Ameerikasse Hearst Corporationisse. 2)Kahetunnine konverentskõne Hearst Corporationi tegevdirektori ja asetäitjaga, kelle teha on otsus.
hilisemaks. (Kaia Otti 2005. Õhtuleht. 24.04.2015) 11 TULEMUSED Järgnevalt on esitletud ja lahti seletatud uurimustöö tulemused, mille leidsin 12 – 17 aastate koolinoorte seas läbi viidud internetipõhise küsitluse (lisa 1) läbiviimisel. Uuringus osales 71 noort, kellest 39 olid tüdrukud ja 32 poisid. Uuritavaid vaatlesin kolmes vanusegrupis, millest esimene oli 12 - 13 aastased, teine 14-15 aastased ja kolmandaks 16 – 17 aastased noored, antud uurimustöö raames poisse ja tüdrukuid eraldi ei käsitletud, kuna uuritavad olid soo alusel jaotunud gruppidesse enam vähem võrdselt. Uurimustöö andmed on kogutud Eesti noorte küsitlemisel. Tabelis 1, 2 ja 3 on välja toodud õpilaste andmed (protsentides) nende tundide alguseaja, kodutöödele kuluva aja, unepikkuse ja puhanud tunde kohta. Tabel 1
Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle põhjused peituvad ilmselt tema lapsepõlve valusatest kogemustest. Olgu need siis tingitud kodusest keskkonnast või teistest inimestest, kellega ollakse elu jooksul kokku puutunud. Sotsiaalne tõrjutus võib olla paratamatu, kuid kas seda ainult teatud vanusegrupis. Siinkohal võiks eraldi grupina välja tuua lapsed, kes näevad välja teistsugused või on teatud käitumishälvetega ja saavad seetõttu tõrjutuks näiteks oma eakaaslaste poolt. Kurb paratamus või annab ka siin midagi ära teha laste vanematel? Peamine on välja selgitada lapse käitumishälvete põhjused ja on lapsevanema kohus teha kõik endast olenev, et laps sulanduks oma igapäevasesse keskkonda.
Maarja Kallis 5/22/1976 n kesk 8/12/1998 Inna Väli 3/12/1975 n kesk-eri 7/15/1999 Merrit Suur 7/19/1987 n kõrgem 5/7/2007 Külli Pedraudse 10/25/1989 n kesk-eri 12/1/2006 ÜLESANDE KIRJELDUS: 1. Leia töötaja vanus. 2. Jaga töötajad alljärgnevatesse vanusegruppidesse: alla 20 20-24 25-29 30-44 üle 45 3. Leia töötajate osatähtsus igas vanusegrupis. Kujuta see graafiliselt. 4. Leia töötaja tööstaaž nö tänase päeva seisuga 5. Jaga töötajad alljärgnevatesse gruppidesse tööstaaži järgi: 0-4k üle 4k-11k 1-2a 3-4a 5a ja rohkem 6. Leia töötajate osatähtsus igas staažigrupis. Kujuta see graafiliselt. 7. Jaga töötajad soo järgi. Leia meeste ja naiste osatähtsus. Kujuta see graafiliselt. 8. Jaga töötajad hariduse järgi alljärgnevatesse gruppidesse:
v=zXjANz9r5F0 Kui paljud meist ei joo? Neid, kes alkoholi üldse ei joo, on vaid umbes 13% täiskasvanuid Eesti elanikkonnast. Mittetarbijate hulk on viimastel aastatel langenud. Veel 2007. aastal väitis 16% elanikest, et nad ei tarbi alkoholi. Vanusegrupiti on alkoholi mittejoojaid rohkem vanemate naiste ning noorte hulgas. Mõtlemapanevaid fakte Pea iga teine Eestis elav 16–44aastane mees joob end kord kuus purju. Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal. Iga kuues naine joob end purju kord kuus. Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas. Meie 11–15aastased noored hoiavad purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis masendavat 3.-4. kohta. Noored alkoholi küüsis Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana. Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 (HBSC) ning
Euroopas on vähene va. Eestis on närimistubaka kasutamine väga hõredalt levinud. Põhjamaades. Vastavalt Rootsis ajavahemikus 1970-1992 tarbimine kasvas 92% (kasutajate hulka kuulub üle 900 000 inimese). Närimistubaka tavalisteks kasutajateks on sportlased - inimesed kellel on raskendatud avalikult sigareti kasutus - ja noored. Närimistubakat kasutatakse enim peale lõunat, autot juhtides ning TV vaadates. Nuusktubaka tarbija keskmine vanus on 18-30 aastat, enam tarbijaid vanusegrupis 18-24 aastat. 1983 aasta aruandes järeldatakse, et noor põlvkond võib eelistada närimistubaka tarbimist sigarettidele ja tarbijate demograafiline koostis on nihkunud noortegruppide suunas.(Altosaar, T. (2004). Närimistubakas. Hammas, 3 2004, 23, 24). 5 NÄRIMISTUBAKA MÕJU ORGANISMILE JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED Peamiselt põhjustab närimistubakas nikotiinisõltuvust, nagu ka suitsetamine. See seob
98% vaktsineeritutel tekkis antikeha kõigi vaktsiinis sisalduvate HPV genotüüpide suhtes Antikehade max taset täheldati uuringutes 7.kuul peale vaktsineerimist, edaspidi see langes, kuid 4-4,5 aastat peale vaktsineerimist jäi kõrgemaks kui naturaalse infektsiooni läbipõdemise järel. Tüdrukutel ja poistel antikehade tase 2x kõrgem võrreldes noorte naistega Uuringud 24-55a naistel on näidanud head immunogeensust ka selles vanusegrupis. Immuunsuse kestus Käesolevani läbi viidud uuringud on näidanud, et esialgselt saavutatud immuunsus kestab vähemalt 8,4 aastat Cervarixi ja 5 aastat Gardasili järgselt Uuringute põhjal peaks immuunsus kestma vähemalt 15 aastat Käimasolevad uuringud on planeeritud hindama vaktsiinide efektiivsust 10 aasta jooksul. Efekti populatsiooni tasemel saab hinnata alles 15-20 aasta pärast. Vaktsiinide kõrvaltoimed Lokaalsed reaktsioonid:
27 – 40 11 % 9% 80 % 41 – 62 20 % 13 % 67 % 63 + 15 % 13 % 72 % Ülejäänud vanusegruppides osutus erapooletus kõige populaarsemaks variandiks, kuid võib välja tuua, et kõige vähem rahul on Tartu linna turvalisusega inimesed vanusegrupis 41 – 62. Võib oletada, et vanemate (kui 27 aastat) inimeste rahulolematus turvalisusega on seotud laste 2 olemasoluga. Korrelatsioonanalüüs näitas aga, et laste arvu ja turvalisuse hinnangu vahel statistiliselt olulist seost ei ole (r= -0,032, p= 0,507). Viimaks vaatasin turvalisuse rahulolu neljas erinevas linnaosas, kus esines statistiliselt olulisi erinevusi: hii-ruut-statistik= 126,95 (df= 15, p= 0,000)
6. Iseloomusta riigi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030. A) B) Rahvastiku vanuseline jaotus : 0-14 aastased: 18.3% (mehed 2,040,848/naised 1,937,544) 15-64 aastased: 67.7% (mehed 7,469,092/naised 7,266,143) 65 aastased ja üle: 14% (mehed 1,398,576/naised 1,654,508) Järeldus: Kõige rohkem on riigis 15-64 aastaseid. Pigem on ühiskond vananev. C) 2030. aastaks on igas vanusegrupis rohkem inimesi. Rahvastik on arenenum. 2030. aastaks on mehi vanuses 35-39 isegi rohkem kui naisi samas vanuses. D) 7. Migratsioon. A) B) Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. C) Sisserändajad on pärit Aafrikast, Ameerikast, Aasiast, Euroopast ja mujalt põhjast ja lõunast. Ja on ka selliseid, kelle päritolu ei ole teada.
. Sama riigi kohta leitud hinnangud võivad olla erineva väärtusega Võrreldes 2011 aastaga on . palgatasemed kasvanud kuid sooline palgalõhe on samuti kasvanud Palgalõhe on suurem nooremates vanuserühmades ning kõige vanemas vanuserühmas . Väiksem on palgalõhe . . vanusegrupis 45–64aastat Palgalõhe suurus on rahvuseti erinev Vaadates erinevaid analüüse ning läbiviidud statistilisi näitajaid võime järeldada seda,et eesti tööturul on küll palgalõhe naiste ja . meeste vahel suur,kuid samuti oleneb palgalõhe suurus tihti rahvuslikust taustast Peale selle on .
Arvestades kõike eelnevat, tuleb välja, et suitsidaalset noort ei olegi nii lihtne ära tunda, aga kui seda mitte teha või vähemalt püüda teha, võivad tagajärjed olla juba tagasipöördumatud. 3. Noorukite suitsiidide ennetamine ja ärahoidmine ,,Mõnel maal on ikka veel seadusevastane suitsiidi üritada ja mõned religioossed kommuunid näevad enesetapus pattu" (Persaud 2007: 263). Siinkohal võiks võrdluseks tuua Eesti, kus näiteks 2001. aastal toimus vanusegrupis 014 neli enesetappu ja vanusegrupis 1524 lausa 42 enesetappu, millest 36 olid sooritatud meeste poolt (Värnik 2003: 4041). Lisaks on tänu erinevatele laiahaardelistele uurimustöödele selgunud, et Venemaa kõrval toimub just Balti riikides rohkem suitsiide, kui mujal maailmas (Värnik jt 2010: 55). Kuna Eesti on nii väike riik, ei tohiks ju need näitajad nii kõrged olla ja selle jaoks saab tegelikult igaüks meist veidikenegi abiks olla.
ja seal küsitluse hetkel elanud inimesed. Peale sünni- ja elukoha mõjutavad keelekasutust veel mitmed sotsiaalsed tegurid. Kõne all olevas töös tulid käsitlemisele vanus, haridus ja majanduslik aktiivsus. Vanuse puhul on suurim erinevus kahe grupi vahel. Üle poole vanematest inimestest (45– 64 a) kõneleb murret pidevalt, sama paljud noorematest (25–44 a) aga vahetevahel. Nende inimeste osakaal, kes mitte kunagi murret ei kõnele, kasvab nooremas vanusegrupis järjekindlalt. Koolihariduse mõju näitab selgelt asjaolu, et kõige aktiivsemad kohaliku keele kasutajad on põhi- ja kutseharidusega inimesed, kes teevad põhiosas traditsioonilisi oskustöid. Nende seas on ka vähe selliseid inimesi, kes oma keelt kunagi ei kõnele. Ka majanduslikult mitteaktiivsetest ehk tööl mitte käivatest inimestest kõnelevad kohalikku keelt pidevalt umbes pooled, tööl käivatest aga vähem kui kolmandik. 4. Hinnangud oma keeleoskusele 5
sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Ebaloomulik surm. Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu. Õnnetused ja enesetapud on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti vähk.Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja ennesetappude tõttu. Õnnetus – ootamatu juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma või suure varalise kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja sealgi võib nende tagajärjel hukkuda palju inimesi. Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult tekitatud.
võimelised koolis käima, saavad oma õpingutega hakkama ka interneti kaudu. Strateegia ,,Euroopa 2020" Eesti eesmärgid. Eesti eesmärkide seadmiseks koostati põhjalik konkurentsivõime väljakutsete analüüs, mis koos esialgsete eesmärkide ettepanekutega arutati läbi kõigi seotud ministeeriumidega ning seminari vormis ka peamiste valitsusväliste partneritega. Allpool on ära toodud Eesti eesmärkide esialgsed sõnastused. Esimene eesmärk on saavutada Eestis aastaks 2020 vanusegrupis 20-64 tööhõive määr 76%. Teine eesmärk on saavutada Eestis aastaks 2020 teadus-ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst. Kolmas eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20% võrra võrreldes 1990. aastaga; taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%-ni energia lõpptarbimisest; energia lõpptarbimise efektiivsuse suurendamine 20% võrra. Neljas eesmärk on madala haridustasemega ja õpinguid mittejätkavate
sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Ebaloomulik surm. Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu. Õnnetused ja enesetapud on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti vähk.Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja ennesetappude tõttu. Õnnetus ootamatu juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma või suure varalise kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja sealgi võib nende tagajärjel hukkuda palju inimesi. Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult tekitatud. 3
samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi kas olemasolevad sünnimärgid on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike. 4.2 Melanoomi riskitegurid Melanoomile on iseloomulik kiire haigestumuse tõus valge elanikkonna hulgas kogu maailmas. Haigestuda võivad inimesed igas vanuses, kuid haigestumuse juurdekasv toimub põhiliselt nooremas vanusegrupis. Melanoom on üks sagedamini esinevaid vähivorme noorte hulgas. Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised. Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse 4 erinevat
jõudnud või lähenevad pensionieale, mille tulemusel on ka kõige suurem põlvkond 55-59 vanused inimesed. Üldisest trendist kaldub kõrval 70 - 79 aastaste põlvkond, mis on ümbritsevatest silmapaistvalt väiksem. See on tõenäoliselt tingitud II Maailmasõjast, mis jääb täpselt antud perioodi keskele. Naiste ja meeste osakaal Ida-Virumaal on jaotunud põlvkonniti ebaühtlaselt. Vanusrühmades 0 - 44 oli 2017. aastal mehi rohkem kui naisi, väikese erandiga vanusegrupis 10 - 14, kus naisi oli rohkem kui mehi. Vanuserühmades 45 - 80+ oli naisi rohkem kui mehi ja naiste osakaal vanusegrupiti suurenes iga järgneva aastaga. See võib olla tingitud naiste pikemast elueast, võrreldes meestega. See avaldub väga hästi rahvastikupüramiidi tipus, kus vanuses 80+ naisi on 3,5 korda rohkem kui mehi. 2040. aasta rahvastikupüramiidilt (joonis 2) on näha, nagu ka 2017. aastal, et noorte osakaal on ka 2040
Sugu 27% 73% Naine Mees Joonis 1. Vastajate sooline jaotus 2 3. VASTAJATE VANUSELINE JAOTUS Kõige rohkem oli vastajaid vanusegrupis 20-24, mis teeb kogu vastajate arvust 52% (joonis 2), 19% vastanuist olid 30-34 aasta vanused, 10% 35-39 aastased ja 10% 40-44 vanused mehed ja naised. 25-29 aastaseid vastanuid oli vaid 9%. Vanus 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 10% 10% 52%
kõrgeimate seas, aga teistes vanusegruppides madalaimate seas. Joonis 4. Vanuse ja haridustaseme mõju immigrantide elukeskkonna mõju hinnangule. Järgnevalt käsitlesin samamoodi hinnangut homoseksuaalide õigusele elada nii, nagu nad ise soovivad. Tulemused olid sarnased immigrantide tunnusele antud hinnangutega (vt ka Joonis 5 ja Joonis 6). Suurim erinevus oli soo puhul – naiste hinnangud olid kahes noorimas vanusegrupis 95% usaldusnivool meeste omast kõrgemad. Ka Studenti t-test kinnitab erinevust vanuse alusel olulisuse tõenäosusega alla 0,05 (t=-3,8). Sooerinevus oli suurem nooremates vanusgruppides. Meeste puhul erineb vaid noorim vanusgrupp kahest vanemast vanusgrupist 95% usaldusnivool. Meeste noorim vanusegrupp on ka ainus, mille hinnangu usaldusvahemik jääb nõustuva poolele (neutraalne hinnang on väärtusega 3). Naiste puhul
Kuna söömisharjumused võivad olla meestel ja naistel erinevad, siis sai 62 ankeeti jagatud enam-vähem võrdselt nii meestele kui ka naistele. 12 ankeeti sai välja praagitud ja selle tulemusena jagunesid 50 vastajat soo järgi võrdselt.. Joonis 1. Sooline jaotus TOITUMISHARJUMUSED 3.1 Jagunemine vanuse järgi Vanuselist jaotust vaadeldes on näha, et kõige rohkem vastanuid oli vanusegrupis kuni 25 aastat. Seda ilmselt seetõttu, et ainetöö autor kasutas ankeedipõhist meetodit, jagades ankeedid inimestele, kellele oli hetkel võimalik anda. Nende seas olid paljud autori sõbrad, kes suures osas jäävad samasse vanusegruppi tema endaga. Pea sama palju, kui kuni 25 aastaseid vastanuid oli ka 26-34 aastaste vastanute osakaal. Kuigi kuni 25 aastaste ja 26-34 aastaste vastanute osakaal on teistest suurem oli ka teistes vanusegruppides piisavalt
Seega on naiste tööhõive määr kõrgem Euroopa keskmine ja ületab juba praegu aastaks 2005 seatud sihid. Kolmandaks eesmärgiks on Euroopa Liit seadnud vanemaealise elanikkonna (55-64- aastased) tööhõivemäära tõstmise aastaks 2010 50%-ni. Aastal 2001 oli Euroopa Liidus vanemaealiste tööhõive määr 38,6%, Eestis 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist. Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu. Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui ka vähenema mitteaktiivsus. Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu. Tööhõive määra tõusule aitab ka kaasademograafilise situatsiooni muutus, kuna aastail 2005-2010 tööealiseks saavad vanusegrupid on tunduvalt väiksearvulisemad kui praegu.
annaabi.ee 
