koletis on kadunud. Pärast mõnda aega saab ta isalt kirja oma väikevenna Williami mõrvast, süüdlasena hukatakse teenjatüdruk Justine. Frankenstein mõistab kodukülasse tagasi tulles, et koletis jälitab teda. Teadlane kohtub oma kätetööga, viimane tunnistab, et on süüdi Williami mõrvas ja, et ta lavastas Justine'i süüdi. Koletis pöördub Victori poole palvega, et ta elukale naiskaaslase valmistaks. Victor keeldub ja koletis vannub talle kättemaksu, lubades teadlase elu hävitada. 4) lõpplahendus koletis tapab Victori sõbra Henry Clervali pärast seda, kui Frankenstein rebib puruks eluka lootuse kaaslast saada ja hiljem mõrsja Elizabethi pulmaööl. Pärast isa loomulikku surma vannub Victor koletise kättemaksu, hakates teda jälitama sooviga oma looming tappa. Lugu jõuab lõpusirgele põhjanabal, kus eesmärgist paari meetri kaugusel Frankenstein lahutatakse ta
Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele nõu Leenale laps teha Kaarel jätab töö pärast Leena hooletusse Jaan vallutab Leena Leena jääb rasedaks Jaak astub Leena poolele Anu tuleb Jaani nimel Leenat nõudma Leena ei soostu Jaanile minema KULMINATSIOON - Jaan saadetakse talust minema Jaan vannub kättemaksu Kaarel jääb kõigest hoolimata Leena kõrvale Jaan läheb metsavennaks Jaan tuleb oma õigust nõudma Kogemata aknast sisse lennenud kuul tapab Leena Jaan tapab Kaarli LÕPPSÜNDMUS - Jaak murrab Jaani teatega Leena surmast
burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode.
Otello kuuleb kära ja tuleb võitluskohale. Pidades Cassiot süüdlaseks, võtab ta temalt auastme. II vaatus Jago saadab Cassioti Otellolt armu paluma. Jago näitab Cassio ja Desdemona süüta suhet halvas valguses ja Otello saab armukadedaks. Jago lasi varastada taskurätiku, mille Othello oma naisele kinkis. Jago andis Othello'le taskurätiku ja valetab, et nägi seda Cassio käes. Otello neab oma abielu ja vannub kättemaksu. III vaatus Desdemona kurdab, et on rätiku kaotanud. Othello kuulab pealt Jago vestlust Cassioga ja usub, et jutt on Desdemonast. Näitab Jagole siidrätikut. Othello kavatseb Desdemona ja Cassio tappa Jago soovitab Desdemona kägistada Othello kaotab enesevalitsuse IV vaatus Naine ärkab Maur avaldab oma viha põhjuse ja on otsustanud, et Desdemona peab surema
Toomas Nipernaadi Toomas on näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui ka vihmast Eestimaad, tutvub ta erinevate inimestega. Neile mulje avaldamiseks valetab ta kas mõnikord enda ameti, päritolu, varanduse või kavatsuste kohta. Peaaegu kõikjal, kus ta peatub on ka naine, kellele ta oma armastust vannub ja kõik ilusa kokku valetab. Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult
ja kõiki teisi oskusi ning kogemusi, mille inimene omandab ühiskonna liikmena. Igas kultuuris on väga palju erinevaid käitumisnorme, mis on lubatud ja mis mitte. Ebakultuurne käitumine omaenese kultuuriruumis võib eraldada suuremeelsest sotsiaalsest elust. Tavade ja normide rikkujale saab omaks ühiskondlik hukkamõist. See on natuke karmilt öeldud, kuid nii on. Inimest, kes tänaval valjult vannub, viskab prügi avalikus kohas maha, ei paku vanematele inimestele istet, ei taheta võtta kergelt omaks. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Võib öelda, et enese sotsiaalse elu rikkumine juhtub pigem lihtsamate põhimõtete rikkumisel, kui seaduste kerges rikkumises. Kindlasti ma ei
ebaõnnestusid sept.1559 SaareLääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see läänistas omakorda oma vennale hertsog Magnusele Laiuse lossi vare med Liivi ordu häving pillav eluviis sõjaline nõrkus 1560 alustasid Vene väed uut pealetungi: 2.08.1560 Hoomuli lahing Viljandi ordulossi vallutamine Fürstenberg viidi Venemaale 1560 Kettler palub abi Poolalt/1561 vannub truudust Poola kuningale 1561 poolakad aetakse Tallinnast minema ja asendatakse rootslastega Talupoegade ülestõus 1560 sõja majanduslik raskus lasus talupoegade õlgadel abistati vaenlase vaenlasi 1560 sept. ülestõus Lääne ja Harjumaal Koluvere lahing 1561 jätkuvad väiksemad rahutused Liivimaa kuningriik hertsog Magnus läks tülli oma vennaga ja otsis toetust teiste riikide juhtidelt
W.Shakespeare "Hamlet" Tegelased: Hamlet, Claudius(Hamleti onu), Polonius(Ophelia isa), Horatio, Laertes(Ophelia ven), Gertrud(Hamleti ema), Ophelia(Hamleti armastatu) jt. Tegevuskoht: Taani Sündmustik: Hamlet räägib oma isa vaimuga. Vaim räägib Hamletile, et Claudius(Hamleti onu) tappis ta ning abiellus Gertrudiga(Hamleti ema) ja sellise võika roima teel pürgis Claudius troonile, vaatamata sellele, et troon kuulub Hamletile. Hamlet vannub isale, et (see vaim on Hamleti isa!) maksab kätte. Sisse tuleb intiimne armastusteema Hamleti ja Ophelia vahel. Ophelia isa ja vend seda heaks ei kiida. Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid on Taani
Need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui inimesel õnnestub lehma ümber üks ring kõndida, ei saa lehm enam vette tagasi. 6.Kubjas Hans pidi ristteel mitu korda Vanapaganat hüüdma, sest enne Hansu käinud Oskar oli vanapagana kurjaks ajanud kirjutades Vanapagana raamatusse Jeesus Kristus. 7.Räägu Reinu tütar Liina ei olnud nõus Õuna Endlile naiseks minema, sest ta vannub koguaeg ning Liina oli armunud kubjas Hansu. 8.Sandri juurde tuli minna abi otsima, sest ta oli küla kõige targem mees ning alati oli tal tagataskust mõni nipp võtta. 9.Parun käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa juurest koos kottidega, milles oli mõisa vili, sest aidamees ütles, et tahab mõisale enda vilja tuua. Parun seda aga ei teadnud ning tähtis mees annetusi vastu võtta ei soovi, seepärast ta aidamehe minema saatiski. 10
tundub sel hetkel kindel olevat. · Peale näidendit oleks Hamletil võimalus Claudiusel ühe mõõgahoobiga pea maha lüüa, kui ta näeb teda audientsisaalis palvetamas, aga ta ei tee seda. Miks? Hamlet arvab, et see oleks liiga lihtne, lausa pääsemine Claudiuse jaoks, kuid mitte KÄTTEMAKS. Hamlet tahab, et Claudius sureks mõõgahoobi läbi siis, kui ta teeb parajasti midagi sellist mis taevas lunastust ei too; nagu näiteks vannub, märatseb või on joobunud. · Hamleti suhtumine Opheliasse muutub näiliselt siis, kui Claudius ja Polonius korraldavad Opheliale ja Hamletile ,,juhusliku" kohtumise audientsisaalis. Hamlet heidab Opheliale ette, et too ei ole aus ning üritab oma kõlvatust lihtsameelsusena näidata. Tegelikult ei saaks Hamlet Opheliale tegelikku olukorda mitte ühelgi juhul seletada, kuna ta paljastaks ennast nii Claudiuse ees. Kohtumise ajal muutub Hamleti suhtumine ka kogu ülejäänud naissoosse.
läikivad. Iga tema iludusveaga käis kaasas kaunidus, mis kontrasti tõttu seda enam mõjule pääses. Carmeni ilu oli kummaline ja metsik; nägu, mis esimesel pilgul hämmastab, mida aga ei suuda unustada." Carmeni ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Iseloomujooned: ,,Tema silmad, mis väljendasid iharust ja tõrksust ühtaegu, nagu ma pole kohanud kellegi teise pilgus." Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel vannub ta mehele armastust, teisel hetkel paistab, et ta vihkab teda. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele
Teine vaatus algab luikede ilmumisega metsajärve kaldale. Luikedeks osutuvas nõiutud tütarlapsed, kes öösiti inimesteks muutuvad. Võlur Robert noiab neid nõiduse vangis ning ainult tõeline armastus saab nad uuesti inimesteks muuta. Prints jõuab järve äärde ning märgates valget lindu tõmbab vibu vinna. Lind muutub ootamatult tütarlapseks, kes on luikede kuninganna Odette. Prints armub temasse. Odette näeb Siegfried´is tema võimalikku päästjat ning too vannub talle igavest truudust. Läheneb hommik ning tütarlapsed peavad uuesti luikedeks muutuma ja Odette jätab Siegfried´ida hüvasti. Kolmandas vaatused korraldab Siegfried´i ema poja auks balli. Ballil peab ta valima 6 neitsi seast endale neiu, kellega ta abiellub. Pirnts mõtleb Oddete´ile. Ema soovile alludes pöörab ta igale neitsile tähelepanu kuid ootamatult saabub tundmatu külaline. Külaliseks osutub võlur Robert, kes
asitõendeid, et Okidoki portaalis müügis olev kaup on tõepoolest sellele firmale kuulunud varaga. Maris otsustas müüjaga anonüümselt näost näkku kohtuda. Telefonitsi kokkulepitud kohtumine leidis aset müüja kodus ühes Supilinna eramajas. Maris veendus koheselt, et tegemist on sajaprotsendiliselt nende toodetega. Müüja ise väitis, et tegemist on mingisuguste laojääkidega ning ta sai need kellegi tuttava kaudu ja rohkem neid müügile ei pidavat tulema. Prügifirma vannub, et nende tagauste kaudu ohtlike kemikaalide taas mustale turule ringlusesse sattumine on välistatud. Järgmisel päeval külastavad Maris ja Annabel koos taaskord Supilinna näopesuvedelike müüjat ja seekord mitte anonüümselt, et küsida otse välja: kuidas sattusid hävitamisele saadetud tooted nende käsutusse? Sel korral oli ka pereisa kodus, kes viskas firmaomanikud vihaselt välja. Nii kosmeetika- kui ka prügifirma eitavad enda süüd
Julia ärkamistja ära hoida kõige halvemat. Romeo otsustab apteekri käest mürki osta ja ratsutab kalmistule koos Balthasariga , kus tema arvates lebab Julia surnukeha. Jõudes surnuaeda kohtab Romeo Parist, neil tekib sõnavahetus ning Romeo tapab ta. Edasi läheb Romeo hauakambrisse sisse ja otsib Julia üless. Nutab natuke tema kohal ja võtab mürki. Just siis kui Rome on ärasurnud ärkab Julia üless vaatab tühia mürgi pudelit vannub, et miks Romeo pidi kõik mürgi ära jooma. Saabub Lorenzo, palub Juliat et too temaga kaasa tuleks. Julia keeldub ja tapab end Romeo pussiga. Siis jõuavad kohale valvurid, keda oli kutsuma läinud Paaz, kes oli koos Parisega. Koos valvuritega tulevad Capulettid, Montecchi ja vürst. Lorenzo ja Balthasar tõestavad kogu loo ära. Capulettid ja Montecchid lepivad ära.NB ! Kaldkirjas tekst on raamatust.
(kurjad, rumalad, ahned inimesed surevad heade kõrval). Jumalad olid heade inimestega võrdsed. Naised olid ennast ohverdava armastusega kallima vastu. Lendav Hollandlane 3vaatuseline rahvalegendist ooper. teg: Daland: norra meremees; Senta- tütar; Erik - jahimees, senta peigmees; Hollandlane - tundmatu laeva kapten....Tegevus: 17saj. Norra rannik. Järsku maabub sina punaste purjete ja musta mastiga *lendav hollandlane*. Ta oli needuse all. Senta aitab needust päästa. Ta vannub hollandlasele truudust. Senta ohverdab end kaptenile, kuid kapten ei pääse needustse vaid pääseb needusest märjas hauas.
eemal sellest virtuaalmaailmast, kuhu alla kuuluvad televisioon ja arvutid. Tänapäeval ongi see mure, et peale kooli läheb suurem osa lapsi kas trenni või istub koju arvuti taha. Aga mitte kunagi ei lähe laps koju ja hakka puid laduma või tube koristama. Alati peab väevõimuga käskima. On ka neid, kes teevad vabast tahtest, kuid neid on vähe. Ja peenarde rohimine, prügi välja viimine, tolmuimemine, puude ladumine, muru niitmine ja kõik muu tekitab suuri erimeelsusi. Laps kindlasti vannub: ,,No, miks kurat pean seda mina tegema?". Noor ei mõista jälle, et erinevad oskused, võivad elus kasuks tulla ja ema-isa ainult tahavad aidata. Kuidas me neid erinevusi saaks ära hoida? Kui nüüd aus olla, siis ei saagi, mingi konflikt tekitab ikkagi erimeelsusi ja probleeme suhtlemisega. Ega vanemad ei saa järgi anda ja lastele kõike lubada või ette-taha ära teha. Kui nii juhtub, on lapsed ära hellitatud ja ka järgmised põlved on upsakad ja hellitatud kratid
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas
koos eidega metsa. Varsti liitub nendega ka karkudel ätt. Kusti ja Iti põgenevad. Nuki tahab kaasa tulla, aga Kusti ei luba. Iti pealekäimisel võetakse ta siiski kaasa. Linnuke näitab teed. Kusti kannab Nukit seljas. Metsakollid ajavad juba lapsi taga. Põgenemistee on pikk, aga lõpuks jõutakse tänu linnukese juhatusele metsast välja. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde elama. Nukitsamees käitub nagu tõeline metslane: vannub varastab, kisub Itit juustest. Püütud on ka sarvedest vabaneda, aga need kasvavad alati tagasi ja nahk ei lähe isegi saunas hõõrudes valgemaks, vaid on ikka must. Sügise saabudes lendas hoovi linnuke. Ta teatas, et metsamaja on tühi. Kollipere on ära läinud. Kusti otsustas üle käte läinud jõnglast ise kasvatama hakata. Väike metsaelanik harjub uue eluga. Möödub mitu aastat ja Nukitsamehel on vaja kooli minna. Kuna tal pole aga mingit tunnistust, siis on ta vaja kõigepealt
tahab Antsu tüssata ; noor Jürka kaotab parema labakäe --> Eleonore tuleb teda vaatama ; noor Jürka poob end üles ; Ants tahab Jürka poega Kustat enda juurde tööle XIII - lk.158 - Jürka ja Juula vanem tütar Maia tahab ka Antsu juurde (noore Antsu pärast) --> Maia saabki Antsu juurde --> muutub seal uhkeks --> ei tule enam koju ; Maia surm rasedana ; Jürka tahab, et Maia maetaks surnuaiale ja ta pääseks taevasse XIV - lk.169 - Kusta vannub noorele Antsule Maia pärast kättemaksu ; Antsu ja õpetaja jutuajamine --> õpetaja mõtisklused XV - lk.182 - Ants laseb Põrgupõhjale uued hooned ehitada --> uued inimesed ; allesjäänud kaksikvend Joosu sureb ; noor Ants välismaalt tagasi --> upub (Kusta) ; noore Antsu hauda kardetakse XVI - lk.194 - Juula tervis halb --> õpetaja juures ; Kusta ülestunnistus emale XVII - lk.203 - Juula surm ; Jürka ja tütar Riia suhted soojenevad XVIII - lk
Hamletist lahti saada. Ta saadab Hamleti oma koolivendadega Inglismaale, et väidetavalt kaitsta Hamletit Poloniuse mõrva tagajärgede eest, kuid tegelikult annab ta kaasa kirja, kus kästakse Hamlet kohe Inglismaal hukata. Tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet saab teada kuninga kavatsustest. Ta muudab kirja selliseks, et Inglismaal hukataks hoopis tema koolivennad ja tuleb ise lossi tagasi. Ophelia upub jõkke. Laertes vannub oma isa ja õe surma eest kätte maksta. Tema kättemaksuiha õhutab takka Claudius, kes iga hinna eest soovib Hamleti surma. Claudius räägib Laertesele plaanist, kuidas igal juhul peaks Hamlet surma saama. Ta soovitab Laertesel Hamletiga kihlveo sõlmida, et kumb võidab mõõgavõistluse. See paistaks välja kui ohutu võistlus, kuid Laertese mõõga ots on terav ja mürgi sisse kastetud. Igaks juhuks plaanib kuningas ka võidupeekrisse mürgi panemist, et Hamlet igal juhul surma saaks.
hobuse, mõõga, raha ja soovituskirja ning saadab ta Pariisi, härra Treville juurde. D'Artagnan asub teele, ning peatudes ühes kõrtsis, solvab teda üks võõras. D'Artagnan asub ,,tõelise gaskoonlasena" kohe temaga võitlema ja kaotab. Ta näeb veel kuidas võõras rääkis kellegi Mileediga. Kui ta toibub avastab ta et ta soovituskiri on kadunud. Võõras oli olnud Kardinali käsilane ning arvas, et kiri mis sisaldab härra Treville nime peaks kardinali huvitama. D'Artagnan, aga vannub et lööb võõra maha kui peaks teda veel kunagi nägema. Jõudes lõpuks Pariisi, läheb ta otsekohe Musketäride majja. Härra Treville küll kahtleb d'Artagnani jutu tõsiduses, aga lubab ta katseajaga kardinali kaardiväelaseks ning katseaja läbimisel saab temast musketär. Treville majas näeb äkki d'Artagnan aknast võõrast kes ta kirja varastas ning tormab talle järele. Ta jookseb teel järjest otsa kolmele Treville parimale musketärile Athosele( Athos on
tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahendada ja kes vannub sellele alla. Lahenduseks on endas elu mõtte leidmine. Nähes elu mõttetust, võib inimene postitada endale küsimuse: kas elu on elamise vaeva väärt. On indiviide, kes näevad, et vaev on liiast, mis omakorda tingibki enesetapu. See on üks absurdi lahendusviise, kui nii võib öelda. Absurdsust on võimalik leevendada ükskõiksust hüljates, luues ennast ja oma ühiskonda ning kaitstes inimesi elu julmuse eest. Aga on ka inimesi, kelle ,,tapab" kiire
ent peremeest ennast veel pole Tuleb Henry naine, kellega noormees meeleldi juttu ajab Saabub Henry ta ei pea oma naisest lugu Ent Dorian vaidleb talle vastu, kuna leidis teatris armastatud tüdruku Sibyl Vane`i Dorian ja Sibyl kihluvad 5.peatükk Sibyl teatab oma emale suurest õnnest kihlumisest Doriani nimeks ütleb ta vaid Unistuste Prints James, neiu vend, kavatseb Austraaliasse sõita Nad lähvad veel viimast korda parki jalutama James vannub, et kui Dorian peaks õele haiget tegema too tapab Printsi James lahkub, südames vihaga tundmatu noormehe vastu ja põlgusega ükskõikse ema vastu, kes on huvitatud vaid Doriani rikkusest 6.peatükk Lord Henry teatab Basilile Doriani kihlumisest Kunstnik, lord ja noormees kohtuvad õhtusöögilauas, et Sibyl Vane`i arutada Basil kurvastab, kuna tunneb, et Dorian hakkab muutuma sama paheliseks kui on lord Henry 7.peatükk
noort. Samal ajal on Julia sarnaselt mures, kui ta avastab, et Romeo on Montague. Tollel sellel ööl tõuseb Romeo aia seina Julia aias. Juliet ilmub tema rõdul ja räägib oma eraviisilisi mõtteid valjusti. Ta soovib, et Romeo võiks oma nime ära võtta ja temaga abielluda. Tema ülestunnistuse ärakuulamisel ilmub Romeo ja räägib Juliett, et ta armastab teda. Ta hoiatab teda, et ta on oma armastuses tõsi ja vannub iseenesega, et ta saab. Enne kui nad osalevad, nõustuvad nad, et Julia saadab oma õe Roomaust kohtumiseks järgmisel päeval kell 9.00, kus ta määrab koht, kus nad saavad abielluda. Õde täidab oma kohustust ja ütleb Juliet, et kohtuda Romeo kabeliga, kus Friar Laurence elab ja töötab. Juliet kohtub Romeo'ga, ja kristlane abiellub neid salaja. Benvalo ja Mercutio (teine Rooma sõprade seast) ootavad Tybalt saabumist tänavale hiljem. Tybalt nõuab, et teada saada, kus Romeo on,
külm ja rõske. Kolmas vaatus toimub Irina ja Olga toas. Linnas on tulekahju. Olga otsib kapist igasuguseid riideid, et need siis abivajajatele anda. Taas tekib lahkheli Natasaga, kuna too tahab lahti lasta nende vana teenija, aga Olga on sellele vastu. Sinna saabub ka arst, kes mainib, et Natasa peatab Andreid, aga sellest jutust asi kaugemale ei jõua. Saabub ka Masa, kes teatab oma õdedele, et armastab Versininit. Mingi hetk hiljem vannub Irinale armastust juba üks teine mees Soljonõi ning pärast veel ka parun Tusenbach. Olga soovitusel otsustabki Irina lõpuks Tusenbachile mina. Andrei on tõsistes võlgades ja on isegi maja panti pannud. Tal on Natasaga veel üks laps. Neljandas vaatus vana aed maja juures. Siin hakkavad kõik linnast lahkuma. Koos sõjaväega läheb ka sõjaväearst. Versin peab samuti lahkuma jättes ennast taga nutma Masa, keda ta ka ise armastas. Kusjuures Masa mees Kulõgin teadis nende
Kohe kindlasti lööb igasugu suhetele mõra sisse kasvõi ühepoolne usalduse reetmine, sest tekitab küsimusi- miks siis mina pean vaeva nägema kui tema seda ei tee? Passiivne seis, mil üks osapool annab ,,loobumisvõidu" ja kaasa pingutustel ei ole enam eesmärki, mille poole püüelda. Siinkohal tooksin näite Eduard Vilde aegumatust kirjanduklassikast ,,Tabamata ime", kus Lilli, tehes Leole nii palju haiget- talle valetades, teda reetes ja kogukonna naerualuseks tehes- vannub oma abikaasale ikkagi pisarsilmil surematut armastust. Oma südamliku ülestunnistusega jättis võimuahne naine mulle raamatut lugedes isegi mulje, et ta mõtles seda tõsiselt. Kujutelma Saalepite õnnelikust abielust purustas aga Lilli hilisem ülestunnistus kõigest halvast, mida ta eales Leole teinud oli- kõik need kinnimakstud suurustavad arvustused ajalehtedes, lavale visatud lillekimbud peale kontserti, klaköörid ja lakkamatu mehe kiitmine.
(42 aastane) on uus sõjaväelane, et sinna väiksesse linna tuli. Tal on naine, kes teda piinab kodus oma pidevate enesetapu katsetega. Kulõgin on samuti Masa ära piinanud oma igavate haritlaste seltskonnaga, kuhu ta Masat koguaeg kaasa on vedanud. Masa on sügavas masenduses oma mehe pärast ning talle ei meeldi oma mees enam. Fedodik ja Rode mängivad selles etenduses narride rolli, lõbustades inimesi oma lollimängimisega. Natasat häirib, et kõik tema riietuse üle naeravad, Andrei vannub talle truudust (suudlevad). Versinin avaldab Masale armastust. Terves teoses levis pidevalt väljend, et kui igav hakkas, hakati filosofeerima. Natasal on väike laps ka. Koguaeg räägib, kui tark tema väike pamp on. Soljonoi avaldab Irinale armastust (Irina vastab külmalt). Natasa tahab, et Irina loovutaks oma toa Bobikule, kuna tal pidid külmatoa tõttu mingid terviseprobleemid olema. Selline käitumine tundub kuidagi kahtlasena, nagu korraldaks tema seal asju
Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka usub, et tema lähedase sõbra Edward Rabani mõrvaga seonduvatele küsimustele leiab ta vastused lossist. Seega vannub ta, et sinna ta läheb, kuigi keegi ei ole sealt eales elusalt naasnud. 5. Mida tegelikult tähendab loss? Millega seal tegeletakse? Filmis, nagu romaaniski, püüab peategelane pääseda lossi, kus tegutsevad salapärased ametivõimud, kes valitsevad kogu linna tundmatutel põhjustel. Loss võiks sümboliseerida võõrandumist, bürokraatiat, näiliselt lõpmatut frustratsiooni inimese katsetest seista vastu süsteemile ning saavutamatu eesmärgi mõttetut ja lootusetut tagaajamist. 6
Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga tuhat kajakat tukub ta peal. Meie vööri ees kaugusesse kaovad poide ümarad tumedad pead. Lainet pole. Ei tõuse,eivao nad , nagu piiskopid istuvad reas. Vaiksel veel pole lõppu, ei algust. Taevaservani tõuseb ta ring. Ning ta kiirgab nii valusat valgust, nagu oleks tal silmad ja hing. Nõnda valusat valgust ta kiirgab, et sunnib sind sulgema laud. Ja nõnda see valgus mind piirab nagu kauge ja igatsev laul. Morn triivmeister sõneleb sillal, vannub vaikust ja taevast ja maad. Siis kasvatab madrust: ,,No millal sinust, heeringast,meremees saab? Kas kojujäi nutma su mammi, kas kirja eiole veel talt? Tahad, kallan sull`viiskümmend grammi puhast piiritust kompassi alt? Tahad varastan! Hakkan või suliks -ära noruta ainult!" - Ning veel hõõgub jäine ja rahutu tuli. Valus Atlandi valgus on see. Selles valguses kallas on kauge. Junga lõpmatult viisikest veab: ,,Süda igatseb selliseid laule . . ." Kuid milliseid laule ei tea.
30. Miks Tarzanil habet ei ole? 31. Kui inimesed arenesid ahvidest siis, miks ahvid veel eksisteerivad? 32. Mis on pimeduse kiirus? 33. Kas krematooriumid peaksid tegema allahindluseid juba põlenud ohvritele? 34. Kui kägistada Smurfi, mis värvi ta nägu tõmbub? 35. Mida teha kui avastada ohustatud loom söömas ohustatud taime? 36. Miks koerad autosõidul pea aknast välja pistavad? 37. Miks hapukoorel on realiseerimisaeg, kui koor juba hapu on? 38. Kui tumm vannub, kas ta ema peseb ta käsi seebiga? 39. Kas on ebaviisakas, kui kurt räägib (viipekeelt) suu täis? 40. Miks on vanilje jäätis valge, kui vanilje ekstrakt on pruun? 41. Kui välk lööb ookeani, miks kõik kalad ei sure? 42. Kas haigutad magades? 43. Kas Noa laevas oli rähni? 44. Kui politsei ukse maha murrab, kas nad maksavad ka selle eest? 45. Kas kosmoses puhutud mull läheks katki? 46. Kuidas panna inimesel käed raudu, kui tal on vaid üks käsi? 47
enda lossis! Saabub Rigoletto. Saanud teada, et Gilda on hertsogi juures, haiskab ta aadlikele näkku tõe - röövitu on tema tütar! Ta anub neid anda tella tagasi tema laps, kuid õukondlaste kõrvad jäävad palvetele kurdiks. Paotuvad hertsogi magamistoa uksed ja tütar sööstab oma isa käte vahele. Jäänud isaga kahekesi jutustab ta tale loo oma armastusest, mida hertsog kuritarvitas. Raevunud Rigoletto vannub tütre rüvetamise eest hertsogile kohutavat kättemaksu. 3. vaatus Veenmaks Gildat hertsogi truudusetuses, viib isa tütre äärelinna, kuselab palgamõrtsukas Sparafucile koos oma kaunist õe Maddalenaga. Siia peab saabuma Rigoletto sepitsuste kohaselt ka hertsog, et Maddalenaga ,,tiiba ripsutada." Hertsog saabubki ja kõik isa poolt räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse
Igaüks võitles oma eksistentsi eest, igaüks erineval moel. Sõda muudab inimesi ning paneb nad teisiti käituma, ollakse valmis kõigeks, et ellu jääda. Eriti hästi toob autor seda esile peategelase Scarlett O´Hara näitel varem oli ta ärahellitatud õrn naine, kuid pärast sõda saab kaunitarist karm ja jõhkralt hoolimatu isik. Raha oli tema jaoks tähtis olnud juba enne sõda ja on seda ka siis. Ta on raha nimel valmis kõigeks. "Iialgi enam," vannub ta endale, "ei kavatse ma tunda rahapuudust." Just rahapuudus oli see, mis muutis inimesi, paljud olid kaotanud oma kodu ja varanduse ning seda taheti tagasi saada. Kuid samamoodi võideldi ka oma au eest pigem vaesuses surra, kui vaenlasega äri teha. Siin toobki autor välja kontrasti tavainimeste ning Scarlett O´Hara vahel Scarlett ei hooli enam vanadest tavadest, tema isepäine võitlusvaim on talle päästjaks. Autori sõnum on see, et millestki ei tohi end heidutada
tema enda lossis! Saabub Rigoletto. Saanud teada, et Gilda on hertsogi juures, haiskab ta aadlikele näkku tõe - röövitu on tema tütar! Ta anub neid anda tella tagasi tema laps, kuid õukondlaste kõrvad jäävad palvetele kurdiks. Paotuvad hertsogi magamistoa uksed ja tütar sööstab oma isa käte vahele. Jäänud isaga kahekesi jutustab ta tale loo oma armastusest, mida hertsog kuritarvitas. 3 Raevunud Rigoletto vannub tütre rüvetamise eest hertsogile kohutavat kättemaksu. 3. vaatus Veenmaks Gildat hertsogi truudusetuses, viib isa tütre äärelinna, kuselab palgamõrtsukas Sparafucile koos oma kaunist õe Maddalenaga. Siia peab saabuma Rigoletto sepitsuste kohaselt ka hertsog, et Maddalenaga ,,tiiba ripsutada." Hertsog saabubki ja kõik isa poolt räägitu osutub tõeks. Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse
silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku langeb ja majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. MOOSESE SEADUSED 21, 12. Kes inimest lööb, nii et ta sureb, peab surema. 21, 16. Kes inimese varastanud, ta ära müüb või oma juures peab, peab armuta surema. 21, 17. Kes oma isa ja ema ära vannub, peab armuta surema. 21,24. Silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu. 21,25. Põletamine põletamise vastu, haav haava vastu, muhk muhu vastu. 21,27. Kui ta oma mees- või naisorja hamba välja lööb, peab ta tasuks hamba eest tema vabaks laskma. 22,17. Nõida ei pea sa mitte elusse jätma. 21, 18-21. Kui kellelgi on poeg, kes kangekaelne, vastu paneb ega võta oma isa ja ema sõna kuulda,
Kolmas käsk sina pead hingamispäeva pühitsema pole kristluses kunagi kehtinud, välja arvatud seitsmenda päeva adventistidel ja mõnes pisemas denominatsioonis. Kui kogu elu oli religioonist läbi imbunud, oli seda loomulikult ka käitumine. Iisraellane uskus, et Jumal, kes teab, kuidas asjad on, ei jäta õiglust jalule seadmata. Näiteks prohvet Sakarja kinnitab: "Igaüks, kes varastab, kuidamoodi jääb ta siin süüta? Ja igaüks, kes valet vannub, kuidamoodi jääb ta siin süüta? Ma toon ta välja, lausub vägede Issand, ja see tuleb varga koja peale ja selle koja peale, kes valet vannub minu nime peale." Sellist kõigile ühist ja endastmõistetavat veenet, et Jumal näeb ja mõistab kohut, ei ole enam. Kui keegi veel usubki Jumalat, siis saab too olla vaid absoluutne headus ja armastus. Seitsekümmend aastat tagasi sõnastas Marie von Ebner-Eschenbach aforismi: "Kunagi
Vaidluse arenemine ei lõppe ja suurendades nuttu naisso hulgas ja imestust meessoos tuleb päevavalgele fakt Mogri Märdi suust et Leena on rase. Kui kõik on toibunud palub Noor-Märt Antsult kätt ja Vana-Märt propageerib tal võlg ära maksta ja ta tütar ära koristada ning annab valiku oma pojalekas Leena või tema. Ants käsib tal lapsed rahule jätta ja Noor-Märt valib Leena isegi kui peab nüüd mõisa orjama minema. Mogri-Märt saadab kõik p**se ja vannub et kas tema sõna midagi ei maksa. Kolmas vaatus Anu tuleb Mogri tallu, et teatada enda lahkumisest Räätsa talu teenistusest. Küsib Mogri-Märdilt, et kui too ei taha talle talu laenata siis andku ta raha tagasi mis ta hoiule oli toonud. Mogri Märt annab talle vaid väärtpaberit kuid Anu ei soovi seda. Märt saab vihaseks ja viskab vägivaltselt Anu välja, Anu vannub kohtusse minna. Järgmisena sekkub Marjapuu kes nõuab uue taluhoone ehitajate raha 50 rubla neile ja 10 endale
Teener aga küsis koguaeg et kas Juan usub jumalat või kuradit või üldse midagi aga juan vastas et ta usun e 2+2=4 ja 4+4=8. Juannile tunud et nad olid ära eksinud ja otsustas küsida abi ühe sandi käest sant juhatas lahkesti et tuleb minna läbi metsa ja palus et mehed talle midagi annaksid ,kuna ta ise oli sant ja palus koguaeg juamalat et möödaminejaid oleks kes talle midagi ennaks. Juan lubaski anda kui too sant midagi vannub , kuid sant ei suutnud ja Juan andis ikkagi armust selle luidoori. Metsa ääres nagid nad aga meest kes oli langenud röövlite küüsi ja võitlus tundus ebaõiglane kuna 3 meest ühe mehe vastu juan ja teenr läksid talle appi ja tegid röövlitele tuule all. See abitu mees ie olnud keegi muu kui Don Carlos ,sama meees kes oli juani otsinud et talle ots peale teha või teda häbistada ,kui ta ei tundnud juani ära. Don Carlos oli aga väga tänulik ja ei tundnud juani ära.
inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armast aja võib luiged taas inimesteks muuta. P r i n t s S i e g f r i e d j õ u a b j ä r v e ä ä r d e . Ta m ä r k a b v a l g e t l i n d u j a t õ m b a b v i b u v i n n a . O o t a m a t u l t m u u t u b lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette. Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. III vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja v a l i m a . K u i d p r i n t s i m õ t t e d o n i m e k a u n i O d e t t e ´ i j u u r e s . Va i d e m a s o o v i l e a l l u d e s p ö ö r a b t a b a l l i l e kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline.
truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis Pjotr Tsaikovski elulugu oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tsaikovski sündis 7. mail 1840 Udmurtias Votkinskis haritlaste Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. perekonnas. Tema isa Ilja Petrovits Tsaikovski oli mäeinsener ja töötas Votkinski tehases juhtival ametikohal. Helilooja ema, III vaatus
Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda oluliselt krahv Edmond Dantsist. Krahv armastab ainult ht ja ainukest Mercedest, ja kuna nende hine nn purustatakse, vannub krahv kttemaksu, mille sarnast on kirjanduses tnaseni raske leida. 19-aastane meremees Dants vangistatakse, kui ta peab Mercedesega kihluspidu. Krahvi rivaal, kes taotleb samuti ilusa katalaanlanna soosingut, ja kade ksualune on sepitsenud heskoos vandenu. Dantsi sdistatakse spioneerimises Napoleoni kasuks, kes oli tol ajal, 1815. aasta kevadel, Elba saarel pagenduses. Dants heidetakse kohtupidamiseta Ifi kindluse vangikongi. Korrumpeerunud prokurr mtsib skandaali
Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. II vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline. See on õel võlur
Irdriim: (käsud – pääsud) – lk 23 (serval – kõrval) – lk 5 Kujundianalüüs Epiteet: 1) kristallselge hommiku – lk 41 2) üksainus täht – lk 33 3) piiritu krunt – lk 30 4) sidumata haavad – lk 27 5) väikesed poisid – lk 24 6) sügavaimas unes – lk 48 7) sammeldund verandal – lk 45 8) õnnelik lapsepõli – lk 42 9) valget ööd – lk 38 10) pimedasse õue – lk 58 Isikustamine: 1) su mõte hingab – lk 25 2) varblane vannub kurja – lk 31 3) tuuled undavad – lk 46 4) minult küsivad mu meeled – lk 52 5) kui ajavaim nad tõmbas sõnasõtta – lk 23 Võrdlus: 1) kas tõuseb ta kui päikene? – lk 32 2) näen, et vastuolu minus on nii suur, nagu kogu inimlik kultuur. – lk 11 Metafoor: 1) Suule sulanud vaikusevaha. – lk 11 Sinu silmadeküünlaid, nendekt nõrguvaid vahatilku, Hüperbool: 1) nii et on tuhat aastat häbi – lk 32
Siegfried, kuulnud kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Islandi kuningannat Brünhildi, kes on seni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitleb ise Brünhildiga. Tasuks saab ta Kriemhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Kriemhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi
Nipernaadiga. Jaanusele ei meeldinud et Nipernaadi elab seal, kuna Jaanus tahtsi Maretit omale naiseks. Maret sellest ei hoolinud ja unistas sellest kuidas ta leiab kaldalt pärleid ja saab väga rikkaks kunagi. Maret ja Nipernaadi rääkisid oma unistustest. Nipernaadi rääkis Maretile oma tädist Katarina Jeest, kes on väga rikkas. Maret muidugi ei uskunud Nipernaadi lugusid. Maret uskus rikka tädi juttu alles siis, kui ta paneb oma käe piiblipeale ja vannub, et see on tõsi. Jaanus tegi metsas tööd, tulles tagasi ähvardas Nipernaadit, et kui ta ei lahku annab kerepeale. Järgmisel päeval plaanis Nipernadi lahkuda ja andis Maretile teada, et on oma rikka tädile kirja kirjutanud. Maret sai väga pahaseks Nipernaadi peale. Kaks inimest tuli pooljoostes Sirvaste kõrtsu poolt. Need olid Jaanus ja Nipernaadi abikaasa Inriid Nipernaadi. Inriid astus onni mitte midagi nähes ja küsis, kus on tema abikaasa Toomas Nipernaadi
Kui vigastajaks osutus kõrgemast klassist isik ja vigastatuks madalamast klassist isik, siis tihti piirduti vaid rahatrahviga. Ja mida madalamast klassist oli niinimetatud ohver seda väiksema karistuse või trahvi sai süüdlane. Samuti eristati üsnagi konkreetselt, kas kahjutekitaja oli oma kuriteos süüdi - kas tegu oli tahtlik või siis osaliselt või täielikult tahtmatu ning ettekavatsematu7. Nt paragraff 206 toob välja, et kui lööja vannub, et ta ei teinud seda meelega, siis maksab ta vaid ravitseja kulud. Süütuse tõestamisel kasutati ka jumala eest vandumist- see pidi süüst vabastama. Lisaks on erinevad karistused sõltuvalt isiku soost. Naistele olid ettenähtud tunduvalt karmimad karistused kui meestele ja naised olid igapäeva elus nõrgemini kaitstud, välja arvatud rasedad, kelle jaoks jaoks olid vähesed kaitsvad reeglid formuleeritud. Peres oli mehel piiramatuvõim ja isegi mitmenaise pidamise võimalus
Liis Vaher leitud helidele seletust. Mahajäetud pesuruumis võis mõnikord tunda tugevat suitsu lõhna, nagu põleks seal midagi. Järsk lämbumistunne on ajanud tihti valvurid ruumist välja ning ainult paar minutit hiljem uuesti ruumi vaadates on see täiesti suitsuvaba. Fantoom suitsu on esinenud mitmeid kordi aastate jooksul. Isegi Warden Johnston, kes ei usu kummitusi, on kuulnud selgelt kellegi nuuksumist tehes külalistele vanglas ringkäiku. Ta vannub, et helid tulid koobaste seinte seest. Imelikele helidele järgnes jääkülm tuul, mis läbis ringkäigul oleva rühma. Ta ei osanud pakkuda mitte mingit selgitust nendele imelikele nähtustele. 6 KOKKUVÕTE Liis Vaher Sain teada hämmastavaid lugusid vanglas toimunust. Ei tea, kas need kõik vastavad tõele aga tundub, et päriselu oli seal hullem kui filmis. Seal viibisid kuulsad vangid,
sügavasse unne ning ei näita elumärke, et Capulettid ta ära saadaksid teise ilma ning vahepeal saadab Lorenzo isa mungaga Romeole kirja kus on kirjas nende plaan ning kavatsused, et Romeo saaks Julia endaga Montuasse(sinna kus ta ise läks, kuna ta pagendati Veronast) viia ja see päästaks Julia häbist ning noored saaksid koos olla. 2. stseen(Capuletti maja) Capuletti kamandab teenreid. Julia ilmub ja palub andeks isalt põlvitades tema ees ja vannub et alistub talle kõiges(käitub Lorenzo plaani järgi). Isa on nii rõõmus et tõstab pulmad päev varasemak(kolmapäeva peale). 3. stseen(Julia magamistuba) Julia palub, et Amm tal täna üksinda magada laseks ning Amm ja ema soovivad Juliale head ööd. Veidi aega Julia kaalub kõiki varianti, mis võib juhtuda, kui ta seda imejooki joob, kuid heites kõrvale kõik ebameeldivad mõtted joob ta selle siiski ära. 4. stseen
ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souche vastu. Vannub, et saab pahaseks, kui inimesed teda seda nime pidi kutsuma ei hakka. Tema jutust tuleb korduvalt välja tõsiasi ,et ta kardab abieluga alt minnaning endale sarved pähe saada. TEINE STSEEN Arnolphe on ukse taga ning möirgab oma teenritele, et nad ta sisse laseksid. Alain ning Georgette viivitavad meelega ning leiavad asju põhjenduseks, et mitte ust avada. Kui neid ähvardatakse neljaks päevaks ilma toiduta jätta, tormavad nad võidu ust avama. Väidavad mõlemad, et nemad
tagasi oma tuppa peksma. Gregor jääb pagedes ukse vahele ja vigastab ennast ning uinub. Õhtul ärgates avastab ta et keegi on talle leiba ja piima toonud, kuid talle ei maitse enam ta lemmik jook ega leib. Korter on haudvaikne kuid keegi piilub ukse vahelt sisse ja sulgeb selle koheselt. Mõne aja pärast kustutatakse tuled teises toas ning Gregor mõtiskleb selle üle, mis ta pere küll ilma tema toetuseta ette võtab. Ta ronib diivani alla ja vannub oma perele olla nii vähe koormaks kui võimalik. Hommikul tuleb Grete tuppa ja avastab, et vend pole söönud, ta toob talle erinevaid jääke köögist. Värsked toidud talle enam ei meeldi, kuid hallitanud küll. Edasipidi saab rutiiniks, et õde viib vennale süüa ja koristab ta järelt jääke ning hiljem ütleb vanematele palju ta sõi. Gregor viidab aega kuulates mida teises toas räägitakse, ta tunneb uhkust oma pingutuste üle kui saab
kahvatu kapten Lendav Hollandlane, kel lasub needus leida omale ustav neiu. · Hollandlane soovib Dalandi tütart naida. Dalandile on helde kapten meeltmööda. · Tormi vaibudes alustatakse kojusõitu. II vaatus · Dalandi majas oodatakse meresõitjaid. Seinal ripub Hollandlase pilt. · Saabuvad Daland ja Hollandlane. Senta tunneb külalises ära pildil oleva meremehe. · Senta vannub tundmatule igavest truudust. III vaatus · Dalandi kodusadamas seisab kaks laeva. Pühitsetakse pääsemist tormist. · Äkitselt puhkeb torm. · Erik püüab Sentat veenda, et too ei seoks end sünge tundmatuga. · Nähes Sentat Erikuga, kaotab Hollandlane usu naise truudusevandesse. · Hollandlane annab käsu lahkuda. 12
annaabi.ee 
