Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust.
(sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 7. vandemeeste kohtu loomine on vajalik 8. monopolide kaotamine 9. tuleb kergendada kehvikute maksukoormust 10. tõeliste levellerite põhiseisukoht on, et inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused. Francis Bacon 1. väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. 2. rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas
Prantsuse Revlulutsioon Vaimulikud 1% Hinge eest hooltkanda Aadlikud 2% Tähtsamad riigitööd kaitsta! Talupojad jms.. 97% Vaba! Maksta makse/koormisi 60% tulust andsid talupojad ära 10% Kuningale 35% jäi endale 8% kirikule 7%maaomanikule 20% Renti 20% Viljavarusid Pransusmaa (üldiselt) Tulud suuremad kui kulud enamus osa rahast saadi riigimaksudest! Enim raha läks võlgade tagasimaksmiseks! REVULUTSIOON! Bastille kindluse vallutamine 14.juuli 1789a. Kutsuti kokku generalstaadid ja tehti uus riigikord kaotati seisuste eelistused! ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" et kõik oleks vabad! 1) seadus Piirati Monarhi! 2) Seadus andlik võim kuulus Seadus andlikule kogule 3) Täidesaatev võim Kuningale 4) Kohtuvõim Kohtunikudele 5) Seadusandliku kogu enamuse moodustasid soo Need kes ei võtnud seisuskohta! 6) Seadusandli...
olevast Saksa riikidest, mille eestkostjaks sai Napoleon. Hiljem liitusid ka teised Saksa liiduga, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu ning populaarsus sõdurite seas. Lisaks aitasid kaasa ka tema enda andekus ning katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning anti kodanikuõigused ka juutidele. Napoleoni sõdade peamine eesmärk oli levitada Revolutsiooni, suruda seda teistele riikidele peale ja vallutada uusi maid. Maismaal olid prantsuse väed edukad, kuid merelahingutes nõrgad. Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane: Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju: Napoléon Bonaparte.
Hiljem liitusid ka teised Saksa liidu, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu, populaarsus sõdurite seas, Tema enda andekus ning isiklikud ambitsioonid ning mõnes mõttes ka katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Napoleoni sõdade peamine eesmärk oli levitada Revolutsiooniideid ning suruda neid jõuga teistele riikidele peale ning muidugi vallutada uusi maid.. Maismaal olid prantsuse väed edukad kuid Trafalgari merelahingus sai Prantsusmaa Inglismaalt lüüa. Pärast lüüasaamist otsustas Napoleon Inglismaad terroriseerida kontinentaalblokaadiga. Uue laevastiku ehitamine oleks läinud liiga kulukaks ning selleks ei olnud nii palju aega ka
Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a
ajal Prantsusmaale läinud Lääne-Saksa aladel, jätkudes hiljem Reini Liidu riikides , kus neid tehti Prantsusmaa survel. Suurte reformide ajal üheks keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamiks Saksa riikideks.Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatusikud muudatused toimusid tsiviilelus: kaotati aadli eesõigused, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Osa Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks2". Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel ettendasid olulist rolli ülikoolid ja isalmaaliselt meelestatud kirjanduslikud ringkonnad. Revolutsiooni sõdade alguses sai Napoleoni väed lüüa , aga siis pöördus Seaduslik Kogu rahva poole üleskutsega ,,Isamaa on hädaohus".
Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud Euroopas Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, millest välja jäid ainult Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad. Peamised ümberkorraldused ja muudatused olid nendel aladel pärisorjuse kaotamine, aadlike eesõiguste kaotamine, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused, kõik inimesed olid nüüdsest võrdsed ja vabad. Napoleon saatis tema sõjakäikudel nii ünn kui ka ebaõnn. 1805.a detsembris purustasid Napoleoni väed Austerlitzi lahingus Austria-Vene väed ja 1806. a oktoobris purustasid tema väed Preisimaa. Kuid 1805. a oktoobris toimunud Trafalgari merelahingus hävitasid Inglismaa-Hispaania väed Prantsuse laevastiku, merelahingutes ei saatnud Napoleon üldse edu. Peale Preisimaa purustamist 1806
Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia
Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne. Tõelised levellerid 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: ,,Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. 1650 aeti nad laiali Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas):
4) Venemaa sai endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas ning vallutas sõjas Rootsiga (1808-1809) endale Soome VI Suured reformid Saksamaal (lk 87) Napoleoni vallutused mõjutasid Saksamaad ja tingisid mitmete reformide läbiviimise. 1) Pärisorjuse kaotamine enamikes Saksa riikides 2) Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused 3) Kaotati aadliõigused 4) Sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid 5) Sisse seati vandemeeste kohus 6) Juutidele anti kodanikuõigused 7) Osades Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 8) Preisimaal tehti põhjalik sõjaväereform VII 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda (lk 88-89) Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa aga ei olnud rahul, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi ja tõstis tollitariife. 1811
nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist (nende hulgas ka usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus). Nad arendasid mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Seetõttu ei ole parlament kõikvõimas, vaid ta volitused on piiratud. Nende programm nõudis sisuliselt kuningavõimu kaotamist ja vabariigi loomist. Lisaks rõhutasid nad inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale küttematerjali. Talupoegade olukorda silmas pidades oli Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist. Paljude meelest polnud see piisav ja 1674. aastal kujunes välja vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine, kelle põhiseisukoht kõlas: kõik inimesed
Sealt jäi Jean Valjean talle kui ülitugeva mehena hästi meelde. Javert oli väga täpselt seadusi järgiv ka iseenda suhtes karm. Peale sunnitöölaagris töötamist töötas Montreuil-sur-mer'is politseiülemana samas linnas, kus Jean Valjean oli linnapeaks ''Kas Te ei tunne mind ära?'' küsis ta. Kõik kolm vaikisid ja raputasid pead , märgiks, et nad ei tunne teda. Hirmunud Cochepaille tervitas sõjamehelikult. Härra Madeleine pöördus vandemeeste ja kohtu poole ning ütles lahke hääleha: ''Härrad vandemehed. Laske kaebealune vabaks. Härra eesistuja, laske mind arreteerida. Mees, keda otsite, ei ole tema, see olen mina. Ma olen Jean Valjean.'' Nii saame lugeda ühest lõigust raamatu keskel, kus raamatu peategelane, Jean Valjean, annab end ise üles kui endise sunnitöölise keda on kaua otsitud. See lõik näitab raamatu peakangelase põhiolemust vaatamata tema elus olnud
Majandus: *monopolide kaotamine *südametunnistuse vabadus *parlamendi laiali saatmine *uus kord valimiste läbi viimises Levellerid rajaja John Lilburne -> võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus);"Rahva kokkulepe"-> demokraatliku konstitutsiooni projekt e.üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus. Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine *talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda võis nende senistest taludest ära ajada. *Liburne nõudis tarastatud kogukonnamaade tagastamist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms Tõeliste levellerite liikumine-kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara.
Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja iskuvabaduste kindlustamine usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik. Sellega ühinesid ka sõdurid. "Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast, valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes. Ühekojaline parlament, kuningavõimu asendamine vabariigiga. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees,, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Monopolide kaotamine, kehvikute maksukoorma kergendamine. Francis Bacon ettevõtlikkuse, kaubanduse rolli rõhutaja. Ründas Aristotelest, väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, EKSPERIMENT. John Milton suur inglise luuletaja. Avaldas revolutsiooni ajal poliitilisi pamflette, nt. Trükivabadust kaitsev "Areopagitica". Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. Pooldas vabariiki.
liidumaade konstitutsioonikohtuid. USA kohtusüsteem Pretsedendiõigus, aga ka tänapäevane statuudiõigus, kujutab endast eelmistele kohtuotsustele toetumist käsitlevas kohtumenetluses. Sealjuures ongi kohtulahendid õigust loovateks allikateks. Kohtusüsteem on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust eraldatud. Seega on USA kohus iseseisev ega sõltu teistest võimuharudest. (Patterson, 2008, lk 403.) Ühendriikide kohtusüsteemi teeb omanäoliseks vandemeeste kasutamine kohtuistungil. Vandekohus aitab kohtunikel otsust langetada, samas ei ole vandemeeste kasutamine kohustuslik, kuna nad valitakse kohalike elanike seast ning see on aeganõudev. (Lowi & Ginsberg, 1996, lk 186.) USA kohtusüsteemis esineb paralleelselt kaks kohtusüsteemi föderaalne kohtusüsteem ja osariikide kohtusüsteem. Mõlemaid võib nimetada 3-tasandiliseks süsteemiks. Kohtuprotsess algab asja menetlevas kohtus, mis on süsteemi madalaim tase
tõusid kuni 300%. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid ka ajendiks suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Napoleoni sõjad said lõpu Waterloo lahinguga 1815.a, mil Napoleoni väed purustati tema enda liitlaste poolt.
Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. - Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed –
Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - 3 varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale
Lk 256 Kuningakohtust kasvasid välja muud kohtud, lõid sellest lahku, neid täiendati põhimõtetega ja ikkagi valitsesid neis kõigis samad juristid ning sama õigustehnika. Kuningavõimul läks korda muuta oma kohtupidamine kogu maal kohustuslikuks ja laiendada oma teegevusala kõrgemale kohtuinstantsidena kohalike kohtute suhtes. Sellel õnnestumisel on mitmeid põhjusi: kuningakohtunike (judges itineram) liikuvus, juba 13. Sajandil ragatud kõrgema kohtu residents Londonis, vandemeeste (jury) osalemine õigusemõistmises, kuninglike kohtute praktika tõmmata kuninga käsul (writ) enda arutada õigusasju kogu maalt. Selle alusel arenes Inglismaal õigus varakult ja omapäraselt edasi. Ta pidas küll silmas rooma ja kanoonilise õiguse tarkusi kuid ei lasknud neil enese üle valitseda, nagu toimus kontinendil. Ka Inglise õigusemõistmist ei jätnud kriisid puutumata, kuid ta tuli neist välja omal moel, vältides ettevaatlikult edasiliikuva menetluse ootamatut purustamist. 16
Soome Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning hispaania kuningatroonile asus Napoleoni vend Joseph. Rahva hulgas vallandas Prantsuse ülemvõimu kehtestamine aga ülestõusu partisanisõja gerilja vormis. 1810.a. kutsuti Cadizis kokku Hispaania parlament e. Cortes. 1812.a
Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid
Preisi reformidega taheti saavutada rahvuslik vabanemine. Reformid said tegelikult alguse juba revolutsioonisõdade ajal Prantsusmaale läinud Lääne-Saksa aladel kus neid tehti Prantsusmaa survel. Suurte reformide aja üheks keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides ning korraldati põhjalikult ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Suured muudatused toimusid ka tsiviilelus: kaotati aadli ees-õigused, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Preisi armees valmistati ette sõdureid tulevaseks vabadussõjaks, mis puhkes Saksamaal siiski alles 1813. aasta algul. (Tannberg , T 2003) 3.2 Monarhistlik reaktsioon Euroopas 1814. aastal kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kuhu sõitis esindajaid enamikust
Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas
õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist (nende hulgas ka usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus). Nad arendasid mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Seetõttu ei ole parlament kõikvõimas, vaid ta volitused on piiratud. Nende programm nõudis sisuliselt kuningavõimu kaotamist ja vabariigi loomist. Lisaks rõhutasid nad inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. Valgustusajastu 4 Valgustusajastu, see on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Kuigi Valgustuse defineerijaks loetakse saksa filosoofi Immanuel Kanti, kes 1794. aastal avaldatud artiklis ,,Vastus küsimusele: mis on valgustus?" väitis,
· usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ja trükivabaduse pooldajad · ideaaliks demokraatlik vabariik · demokraatliku konstitutsiooni projekt ,,Rahva kokkulepe" o milles nähti ette üldist valimisõigust kõikidele meestel al 21 eluaastast ja valimisringkondade moodustamist elanike arvust lähtuvalt o parlament ühekojaline o kuningavõim tuli asendada vabariigiga o rõhutas inimeste võrdsust seaduse ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust · majanduses nõudsid monopolide kaotamist · nõudsid kehvikute maksukoorma kergendamist Tõelised levellerid ja digerid · intensiivistunud olid tarastamised kogukondliku maa kasutuse lõpetamine · rüütlilääne kaotamine tõi kaasa suuri probleeme feodaalne maaomand asendati maa eraomandusega · talupojad rentnikud ja põllutöölised · Liburne nõudis kogukonnamaade tagasiandmist
Viimaste hulka arvasid Lilburne ja ta pooldajad usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ning trükivabaduse. Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. Nende liikumine muutus massiliseks, kui sellega ühinesid sõdurid. Levellerite progr. Formuleeriti dokumendis, mis kandis pealkirja ,,Rahva kokkulepe." Sisulit oli see dem. Konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldie valimisõigus. Selle viimane variant rõhutas kõigi inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. Tõelised levellerid ja digerid Probleeme tekitas Inglismaa põllumajanduse areng. Intensiivistusid Inglismaal tarastamised, mis tähendas kogukondliku maakasutuse lõpetamist. Suuri probleeme tõi kaasa rüütliläänide kaotamine parlamendi aktiga. Talupoegade olukorda silmas pidades oli levellerite juht Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms.
bürokraatiahierarhi institutsioon, võib riiki ast, eeldatakse kritiseerida riigikorra kaitsmist ja lojaalsust sellele Konstitutsioonilist Konstitustioon Iga kohtunik võib tõstatada järelevalvet iline seaduse-põhiseaduse vastuolu teostab ainult järelevalve küsimuse kõrgeim kohtuaste või eraldiseisev konstitutsioonikoh us Kohtunik langetab kohtumõistmi Otsuse langetab vandemeeste otsuse, karistuse ja ne kogu, kohtunik jälgib jälgib kohtuprotsessi läbiviimise kohtuprotsessi õiguspärasust ja määrab karistuse läbiviimise õiguspärasust. Kohtunikud Kohtuniku Tihti valitakse, vahel kinnitab nimetab valitsus ametissemäära osariigi kuberner (kohtunike mine kolleegiumi soovitusel) Reeglina eluaegne Kohtuniku Reeglina eluaegne
õpetada teisi kohtunikke. Riigikohtu kohtunikud nimetab parlament ning riigikohtu esimees. (Priit Pikamäe) Kohtus selgub tõde vaidluse käigus. Vaidlevateks poolteks on süüdistaja e. prokurör ja kaitsja e. advokaat. Kohut mõistab kohtunik, kes peab olema juriidilise eriharidusega ning tema kõrval 2 kaasistujat e. toetajat, kellelt ei nõuta eriharidust. (eksisteerib ka anglo-ameerika kohtusüsteem, kus töötab vandemeeste kogu, kes otsustavad süü, ning kohtunik määrab karistuse) 3. Empirism ja ratsionalism Empirism( tõe otsimine läbi kogemuste)-J. Locke, kes uuris millisena inimene sünnib. Kas kimbu kaasaantud mõtetega või puhta lehena. Pärast mitmeid eksperimente oli ta veendunud, et kõigi ideede ainsaks allikaks on inimlik kogemus. Ideed tekivad kas välismaailma esemete poolt meeleorganitele avaldatava mõju tulemusena või hinge enese olekute ja tegevusele suunatud tähelepanu tulemusele
armee nimed konstitutsiooni projekt: · Juhtiv osa riigi valitsemisel pidi kuuluma parlamendile · Kaotada monopolid · Sooviti südametunnistuse vabadust Levellerid Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja ,,Rahva kokkulepe". · Üldine valimisõigus · Ühekojaline parlament · Vabariik · Kõikide inimeste võrdsus seaduste ees · Vandemeeste kohtuloomine 1.3 Valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant. Sellise nimetusega väljendati inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustajate jaoks oli kõige tähtsamaks inimmõistus ja nad uskusid, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus. Volitaire Ta pidas peavaenlaseks katoliku kirikut. Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Rõhutas isikuvabadust
aastal ka lahkamine. Jacksoni sõbrad ütlesid, et laulja ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes alasti läbiotsimisega. Uurimiseks ei olnud piisavalt tõendeid ja süüdistust ei esitatud. Jackson kirjeldas läbiotsimist emotsionaalses avalikus teadaandes ja kinnitas enda süütust. 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmis Jacksoni kindlustusfirma Chandlerite perega kohtuvälise kokkuleppe ning neile maksti 22 miljonit dollarit. Santa Barbara ja Los Angelese maakonna vandemeeste kogu saadeti 1994. aasta 2. mail laiali, ilma et Michael Jacksonile oleks süüdistust esitatud. Chandlerite pere lõpetas kriminaaluurimisega koostöö 6. juulil 1994. aastal . Kohtuvälise kokkuleppe dokumendid ütlesid sõnaselgelt, et Jackson ei ole midagi valesti teinud ja et ta ei ole vastutav. Chandlerid ja nende pereadvokaat Larry Feldman kirjutasid sellele alla ilma mingite vastuväideteta. Chandlerite advokaat ütles ka selgesõnaliselt, et tegemist ei olnud maksmisega vaikimise eest
° Levellerite programm formuleeriti dokumendis pealkirjaga ,,Rahva kokkulepe". ° See oli sisult demokraatliku konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast ja valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes. ° Parlament pidi olema ühekojaline ja kuningavõim tuli asendada vabariigiga. ° Rõhutati võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. ° Nõuti ka monopolide kaotamist ja kehvikute maksukoorma kergendamist. ° Levellerite kõrgpunktiks kujunes sõdurite ülestõus mais 1649. ° levellerite liikumise mahasurumisega said independendid oma kontrolli alla sõjaväe, see aga tähendas demokraatia eest võitlevate jõudude lüüasaamist ja kurssi diktatuurile. 7 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul intensiivistusid Inglismaal tarastamised (kogukondliku maakasutuse lõpetamised).
Pass a sentence karistust määrama? To assess the facts hindama fakte Appeal against the conviction to the next court level Discharge lükkama tagasi, saadatakse edasi (nemad sellega enam ei tegele) Doppel jepordy ei saa enam samas asjas süüdi mõista Burglary murdvargus Insist tried by jury sul on õigus nõuda vandekohuse poolt õigusmõistmist Indictment [indaidzment] süüdistus, süükspandav. Verdict otsus,mille teeb vandemeeste kogu Tribunals erikohtus; tribunal Arbitration suurem mõiste kui 'tribunals'. Erikohus, aga ei pea olema KOHTULIK vmt.. Adjudication kohtumõistmine Extra-court adjudication kohtuväline kohtumõistmine Limited jurisdiction tegelevad väga kirtsa valdkonnaga mis neile on usaldatud.. Employers tööandjad Employees töötajad Welfare system sotsiaalsüsteem To dismiss sb kedagi vallandama To make sb redundant koondama kedagi Labour contract act -
· Vabariiklik mõtlemine hakkab levima · Võetakse vastu uus põhiseadus 1791.a. septembris: on 19.saj. põhiseaduste oluline eeskuju! 1. Prantsusmaa on konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga veto on vaid edasilükkav: L XVI kasutab tihti 2. Seadusandlik kogu ühekojaline (väga moodne) Põhiseadus 1791... 3. Ei ole üldist hääelõigust, varanduslik tsensus 4. Ametnike, kohtunike ja vandemeeste valmine 5. Tagatakse inimõigused, võrdsus seaduse ees, eraomandi puutumatus · Likvideerub vaid aasta hiljem, kuna monarhia kaotati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Monarhia kaotamine ja vabariigi kehtestamine (1791-92) · Uue põhiseaduse alusel valimised: ... Keelas senistel delegaatidel kandideerida ... Uutel rahvasaadikutel puudub poliitiline kogemus! ... Jälle enamuse moodustavad advokaadid ... Revolutsioon radikaliseerub
Isiklik julgeolek 2. Õigus kanda relva. 3. Keeld majutada sõjaväelasi ilma pere nõusolekuta. 4. Kaitse õigustamatute läbiotsimiste ja kinnipidamiste eest. Õiglane kohtlemine seaduse alusel 5. Õigus tutvuda süüdistusaktiga; tagatised kahekordse süüdistuse ja enesesüüdistuse vastu; tagatis, et õigust mõistetakse vastavalt reeglitele ning õiglasele kompensatsioonile. 6. Õigus nõuda avalikku ja kiiret kohtumõistmist. 7. Õigus kasutada tsiviilprotsesside korral vandemeeste kogu. 8. Tagatised ülemääraste kautsjonite, trahvide ja karistuste vastu. Tagatud õigused ja võim 9. Inimestele tagatud võimupiirid. 10. Osariikidele tagatud võimupiirid. 10. parandus: ,,volitused, mis pole põhiseaduse järgi delegeeritud keskvõimule ega ole keelatud osariikidele, on reserveeritud vastavalt kas osariigile või kogu rahvale". 5.3. 1865.a. 13. parandus 5.3.1. orjuse kaotamine 1863
annaabi.ee 
