loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti? Vana hea Rootsi aeg Rootsi suurvõimu ajastu oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611. aastast kuni 1718. aastani. Sel perioodil saavutas Rootsi Euroopas suurriigi positsiooni, mis ühendades endas paljusid
tervikvõrgustikud – võrgustiku tihedus, ankruisikud, suhete mitmetasandilisus, ligipääsetavus ja hulk; egovõrgustikud – keskendub ühele inimesele ja tema sidemeile võrgustikus, iseloomustab madalama majandusliku tasemega, homogeenseid ja territoriaalselt kergesti piiritletavaid kogukondi. III. Hulsen jt eristus: primaarsed võrgustikud – tähtsamad kontaktid, mitteprimaarsed võrgustikud – vähemtähtsamad kontaktid. IV. Labie eristus (jagab suhtlusvõrgustiku alamvõrgustikeks): alamvõrgustikud - multietnilise dünaamikaga võrgustik, mis koosneb eri etnilistest alamvõrgustikest, mida ühendavad tihedad ja mitmetasandilised suhted teiste alamvõrgustikega; - ühe rahvuse keskne võrgustik, mis on samuti moodustunud erinevatest etnilistest alamvõrgustikest, kuid mille etnilised rühmad pole teiste rühmadega kontaktis;
annaabi.ee 
