Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist jne. Erivoolud:1.presbüterlased: koguduse eesotsas peaks seisma koguduse vanemad ja nemad peaksid valima koguduse vaimulikud.2.indipendendid:arvasid et kogudus peaks olema sõltumatu Parlamendi tekkimine: see kujunes normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Loodi 1265a. Koosnes kahes kojast alam ja lordide koda. 1688-kuulus revolutioon, 1689- õiguste bill. Friedrich Wilhelm(1713-1740)-Pühendas oma elu Preisi sõjaväe loomisele, rajas alalise armee, sõjaväe osad rajati üle terve riigi. Absolutistlik valitseja Friedrich II(1740-1786) oli huvitatud kirjandusest,filosoofiast,muusikast ja kunstist. Asutas üle 1000 küla. Valgustatud absolutistlik valitseja.
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na)
Kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg. Koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. Kuid 11. novembril 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Samal ajal valmistus Venemaa endise impeeriumi loomiseks, 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Väikearvulised Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid
1. Andke ülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. Parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Kutsuti esimest korda kokku 1265.a ning sellest ajast peale oli sel kindel koht Inglismaa valitsemises. Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks
rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 28. nov. 1918 ründas Punaarmee Narvat, Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus. Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaan. 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele
osutavad ristiusu kiirele aktsepteerimisele vähemalt kohaliku eliidi hulgas. Kristlikule maailmale omaste tõekspidamiste ja väärtushinnangute aktsepteerimine Saaremaa ülikkonnas kajastub ka Eesti vanimate kivikirikute püstitamises, mis ilmselt toimus kohaliku eliidi majanduslikul ja ideoloogilisel toel. Eesti talupoegade mõttemaailmas juurdus kristlus üldjuhul siiski võrdlemisi aeglaselt, mida soodustas algselt kohalikku päritolu eliidi saksastumine vallutusele järgnenud sajandite jooksul. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli.2 XII sajandil algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust
Pärast kõike seda sai d'Artagnan teada, et ta ei saa jääda Pariisi, sest peagi oleks kardinal saanud kõigest teada, mis toimus Londonis ning siis mõistis, et nüüd on hea aeg välja uurida, mis tee peal juhtus ta kolme sõbra musketäriga. Ta läks tagasi kõikidesse kohtadesse kus ta oli viimati sõpru näinud ning siis leidis ta nad üles. Nad vajasid raha, et osta uus varustus ja minna La Rochelle'i alla vallutusele. Samal ajal, kui nad otsisid kohti kust raha saada kohtus d'Artagnan mileediga juhuslikult ja oli pimestatud ta ilust ja üritas teda kaitsta kõige kurja eest. Tee peal kohtusid nad Lord de Winteriga ning d'Artagnan arvas, et ta on mileedi vaenlane, sest ta rääkis temaga halvasti, kuid tuli välja, et ta oli mileedi surnud abikaasa vend, aga d'Artagnan ei teadnud seda ning nad pidasid duelli. D'Artagnan jäi peale ja Lord de Winter anus, et ta ei tapaks
rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 28. nov. 1918 ründas Punaarmee Narvat, Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja varustus. Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaan. 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele
Machiavell", "Essee valitsusvormidest", tihe suhtlus Voltaire'iga. Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale. "Leiutage ettekääne!"- Voltaire jt valgustajad väga pettunud. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: Israelliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Jagab õpetusi sõjapidamiseks. Võidetud saak on Jumala and, mille võib endale kasutamiseks saada. Julgustab minema vallutusele ja hävitama kaugemaid rahvaid. Uus Testament: keelab sõja ja tapmise üsna üheselt. Isegi rünnakule reageerimine on keelatud. Kätte maksab Jumal. Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus. Tõeline kurjus sõjas ei ole mitte surm, vaid ihad ja tungid (verejanu, kättemaksuhimu), kurjus seisneb patustes soovides nagu abielurikkumine
Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 9 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas 5
Saaremaa alistus kuna vastupanu näis lootusetu. Kas idaslaavlased (vene vürstid) olid pigem vallutajad/vaenlased või liitlased eestlastele? Pigem vastased, sest tulid appi, sest lubati hõbedat kõvasti, polnud väga usaldusväärsed, sest Madisepäeva lahingu ajal jäid tulemata. Liituti sellega, kellega kasulikum. Ristisõdijate eelised / eestlaste eelised? Ristisõdijad: sõjaline ülekaal (elukutselised sõjamehed, parem relvastus), sõjategevus orienteeritud pikemaajalisele vallutusele, oli kindel juht (katoliku kirik laiemalt) piiskop Albert, taanastel Valdemar II, olid head diplomaadid. Eestlased: tundsid kohalikku alasid ja maastikuu paremini, suurem motivatsioon, sest võideldi enda alade ja vabduse eest, kohanemisvõime, sest hiljem õppisid tegema kiviheitemasinaid, linnuste olemasolu. Vastaste eelised kaalusid üle siiski. Eestlastel läks halvasti, sest sõjaline tase erinev (polnud ambu, heitemasinaid, sakslased
neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. Anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused"
Kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg. Koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. Kuid 11. novembril 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Samal ajal valmistus Venemaa endise impeeriumi loomiseks, 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Väikearvulised Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid relvastus ja
Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed neid tuleb kohelda kui tavalisi alamaid rikkumiste tõttu indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu rahumeelne kolonisatsioon ja kristianiseerimine Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed barbaarsed kombed, seega loomu poolest orjad hispaanlased loomu poolest isandad Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele argumendid, mis ei päde Paavsti annetus indiaanlased oma maa täieõiguslikud isandad Maade avastamine Keeldumine ristiusust sunniviisiliselt ristida ei tohi Barbarite patud hispaanlastel pole jurisdiktsiooni õiglased põhjused Loomulik reisimine ja kommunikatsioon(kui ei lubata...) Ristiusu levitamine(kui takistatakse...) Ristitute kaitsmine Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku
Las Casas versus Sepulveda. Las Casas indiaanlased on samasugused inimesed nagu Eurooplased ja seega on neil õigustus sõjaks eurooplaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Jutlustas rahumeelse kolonisatsiooni, kaubanduse ja kritianiseerimise ideest. Kuid indiaanlased pidid koheldama kui alamaid, seega tunnistas juriidilist argumenti. Sepulveda indiaanlased on metsikud barbarid, ja seega orjad, kelle isandad on hispaanlased. *5.Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. Peab olema võimalus vabalt reisida ja kommunikeeruda, ristida inimesi (ja ristituid kaitsta), kaitsma barbareid nende türanlike valitsejate eest, tuleb kaitsta oma liitlasi ja sõpru, kuid jätta neile täielik ja vaba valik. Kui kõik inimesed on ristitud võib paavst määrata neile kristliku valitseja, samas on see ka õigustatud, kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama. 6.Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. Universaalmonarhias (monarhia, mis valitseb kogu
Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: las Casas vs Sepulveda, ent tulemust polnud. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele · Loomulik reisimine ja kommunikatsioon · Ristiusu levitamine · Ristitute kaitsmine · Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja · Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu · Tõeline ja vaba valik · Liitlaste ja sõprade kaitsmine · Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 7 6
Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme: kreeklased olid sealse elanikkonna seas juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme.
päästmiseks. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las casas- indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, neid tuleb vastavalt kohelda. Kuna nende õigusi on rikutud on neil õigus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonialiseerimise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda – indiaanlased on pigem loodam kui inimesed. Voorusetud ja orjad, hispaanlased on isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud. Kolmandaks, kui indiaanlased keelduvad ristiusust, siis sunniviisiliselt ei tohi ristida. Neljandaks barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle. Küll aga leidis ta 'õiglased põhjused' vallutuse õigustamiseks :
tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse koloniastsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5) Francisco de Vitoria õigustus vallutusele - loomulik reisimine ja kommunikatsioon - ristiusu levitamine - ristitute kaitsmine - kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja - barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu - tõeline ja vaba valik - liitlaste ja sõprade kaitsmine - barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6) Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased ,,vabadused" .(Karl V impeerium)
loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlaste põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: indiaanlased on ,,homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele Loomulik reisimine ja kommunikatsioon. Ristiusu levitamine. Ristitute kaitsmine. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Tõeline ja vaba valik. Liitlaste ja sõprade kaitsmine. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda. 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhia tähendab ühe inimese piiramatut võimu suure territooriumi üle. See aga
kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. ,,Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb
riigivormi: ° Põhiseisukoht omand loob võimu. ° Vabariigi aluseks on maaomand. ° Rahva vabadust ei saa usaldada rahva enda kätte, kontroll selle üle peab minema vabariigile. ° Valimisõigus kuulub nendele, kellel on maaomand või raha. ° Teistel puudub valimisõigus. 8.Parlamentarismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul Inglise parlamendil olid 17.sajandiks juba pikaajalised traditsioonid. See oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Esimest korda kokku kutsutud 1265.aastal ning sellest ajast on omanud kindlalt kohta Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes kahest kojast: ° Alamkoda, mille valmis piiratud arv valimisõiguslikke mehi ° Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlamendi õiguste ümber uus võitlus. See viis konfliktide ja kodusõdadeni, mis mõjutasid oluliselt Inglismaa sisepoliitikat ka järgnevatel sajanditel. Inglise parlament oli
Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 1548. aastal telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist. Sepulveda nõudmisel 1550. aastal toimus Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust sel polnud. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon (v.a kui ei lubata võib sõdida) 2. Ristiusu levitamine (v.a kui takistatakse...) 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed
kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad · 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist · Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust polnud 26 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele a) Loomulik reisimine ja kommunikatsioon (kui ei lubata...) b) Ristiusu levitamine (kui takistatakse...) c) Ristitute kaitsmine d) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja e) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu f) Tõeline ja vaba valik g) Liitlaste ja sõprade kaitsmine h) Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed · "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18
on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Loomu poolest orjad, hispaanlased loomu poolest isandad. 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust polnud. 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Argumendid, mis ei päde: a. Paavsti annetus <-> indiaanlased on oma maa täieõiguslikud valitsejad b. Maade "avastamine" naeruväärne, seal olid ju juba indiaanlased c. Keeldumine ristiusust <-> sunniviisiliselt ristida ei tohi d. Barbarite patud <-> hispaanlastel pole jurisdiktsiooni, nad ei saa karistada teisi rahvaid mingite pattude eest Loomulik reisimine ja kommunikatsioon, kui ei lubata, kui indiaanlased
võtmetähtsusega faktoriks: sündmusliku teksti nii- või teistsugune tõlgendamine määrab sündmuste edasise kulu." "Kultuurisemiootiline lähenemine ajaloole eeldab toetumist ajalooprotsessis osalejate endi seesmisele vaatekohale: tähenduslikuks tunnistatakse see, mis on tähenduslik nende vaatepunktist." Tzvetan Todorov (19392017) ,,Ameerika vallutamine" 1982 Uurimus Ameerika avastamisest ja vallutamisest 15.16. sajandil, rõhuga vallutusele järgnenud koloniseerimisprotsessil. Kui tavaliselt on Ameerika vallutamist käsitletud esmajoones sõjalises võtmes, siis Todorovi silmis ei ole tegemist mitte niivõrd sõjalise, kuivõrd semiootilise konfliktiga. Ja konkistatooride edu tagas ülekaal informatsioonis ja selle osavas kasutamises, mitte paremad sõjajõud. Raamat analüüsib erinevaid kommunikatiivseid situatsioone 16. sajandi Ameerikas (täpsemalt Mehhikos), rõhuga kultuurilistel
Hakati otsima süüdlasi. Reetmise jutt hakkab kõige rohkem levima ordu leeris, põhjuseks see, et ordul oli tarvis leida süüdlane. Ordu ei olnud ise appi läinud, Kettler ei tulnud linna, vallutamise alguses laagrist ei väljutud, linnale appi ei mindud ning päev hiljem pandi asjad kokku ja lahkuti. Kettleril oli vaja end süüst puhtaks pesta. Kettler väitis, et oleks linnale appi läinud, aga tulid kahetised teated. Ühelt poolt, et linnas on tulekahju ja oht vallutusele, teisalt aga, et tulekahju on möödas ja ohtu pole. Tõi mängu Narva raehärra, kes oli saatnud oma teenja, et öelda, et oht on möödas. See sama raehärra oli enne Narva langemist saatnud oma pere ja vara Tallinnasse, justkui oleks midagi ette arvanud/teadnud. Samas uurimisel tuli välja, et tema oli tol päeval linnas, väravad olid kinni, aga teenja oli väljaspool. Vene pool sai Narva langemisega indu juurde, edasi hakati Virumaad enda kontrolli alla püüdma. Vasknarva oli järgmine
Sepulveda raamatule telliti ametlik eksperthinnang ning Salamanca teoloogid mõistsid Sepulveda teooria hukka, soovitasid hoopis selle keelustamist. Sepulveda aga ei andnud järele ning nõudis, et asi selgitatakse avalikul väitlused või dispuudil Las Casase ja Sepulveda vahel. Mõlemad tõid välja argumente oma kaitseks, kuid mingile lõplikule järeldusele ei jõutud. 60. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Vitoria töötas välja kompromissivariandi. Ta lükkas ümber tavapärased argumendid: ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud. Kolmandaks, kui indiaanlased keelduvad ristiusust, siis sunniviisiliselt ei tohi ristida. Neljandaks barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle.
kastiilia alamaid. Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Siiski tunnistas juriidilist argumenti: indiaanlasi tuleb kohelda kui alamaid (paavsti suveräänsuse luba kõigile vallutamata Atlandi maadele). Sepulveda: indiaanlased on pigem loomad, metsikud barbarid; oma metsiku loomu poolest orjad, kelle isandad on loomu poolest hispaanlased. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1) Loomulik vaba võimalus reisida ja suhelda 2) Inimeste ristimine 3) Ristitute kaitsmine 4) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata alale kristliku valitseja 5) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama, võib paavst ka neile kristliku valitseja määrata. 6) Tõeline ja vaba valik 7) Sõprade ja liitlaste kaitsmine, samas tuleb jätta neile täiesti vaba valik 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed
saarlastest ülikud. Vast kõige paremini illustreeerivad Saaremaa eliidi ja kirikute vahelist seost mehe ja naise figuurid Pöide kiriku konsoolil, mis riietuse ja ehete järgi otsustades kujutavad kahtlemata eestlasi. Naabermaadest on teada, et sellisel moel jäädvustati tavapäraselt kiriku patroon abikaasaga. Eesti talupoegade mõttemaailmas juurdus kristlus üldjuhul siiski võrdlemisi aeglaselt, mida kahtlemata soodustas algselt kohalikku päritolu eliidi saksastumine vallutusele järgnevate sajandite jooksul. Paganlike joonte pikaajaline püsimine rahvapärases kultuuris on siiski üldisem nähtus, mis ilmnes väga tugevasti ka näiteks Skandinaavias. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd
annaabi.ee 
