Kolm musketäri sisukokkuvõte (1)

Kolm musketäri
Raamat räägib mehest nimega d’Artagnan, kes oli küll vaene kuid tuleviku suhtes lootustandev noor mees, kes lahkus oma kodust, et minna Pariisi. Ta sai kaasa soovituskirja mehele nimega Monsieur de' Treville , kes oli ta isa vana sõber, musketäride kapten.
Teel Pariisi satub ta hätta – kiri, mis teda tutvustas ja oli kirjutatud ta isa poolt varastati ära. Tee peal suutis ta kaela kiskuda kolm duelli, mille kolm musketäri ja d'Artagnan ka võitsid ning pärast seda kutsus de Treville teda enda juurde jutule ikkagi ja ta lubas talle kõike paremat, kui sai teada kui võimekas võitleja ta nii noore mehe kohta oli ja ta avaldas muljet kõigile, nii musketäridele kui ka Treville’ile ja ta võeti vastu kui üheks nende seast. Alguses ta ei saanud kohe musketäriks, aga ta sai musketäridega headeks sõpradeks ja Treville usaldas teda. Peaaegu terve riik teadis, kui hea võitleja d'Artagnan oli ja ühel päeval palus tema maja omanik, Bonacieux tema abi. Bonacieux'i noor naine Constance oli röövitud ning Bonacieux arvas , et kardinali meeste poolt, sellepärast, et ta oli kuninganna teenijatüdruk ja teadis palju saladusi, mida kardinal tahtis meeleheitlikult salajases hoida. D'Artagnan'il õnnestus Constance päästa röövijate käest ning nad armusid.
Hiljem, kui mõned sündmused olid veel juhtunud, nägi ta juhuslikult Constance'i üle silla kõndimas ja kui ta talle järgnes, avastas ta, et Constance jalutas Buckinghami hertsogiga - kuninganna armukesega. Nad kõik olid prantslased, ka kuningas ja kuninganna, aga Buckingham oli inglane, seega ka prantslaste vaenlane tegelikult, kuid Anna (kuninganna) armastas teda ikkagi. Constance tegi hertsogile katet , et ta saaks kohtuda kuningannaga, kuna tegelt nad poleks tohtinud suhelda. Sellel ööl andis kuninganna hertsogile 12 teemantiga ripatsi, kui kardinal sai teada, et kuninganna oli hertsogile andnud teemantitega ripatsi ütles ta kuningale, et kuninganna kannaks neid ripatseid mingil pidulikul üritusel. Kui kuninganna sai kuninga soovist teada, läks ta närvi, sest need teemandid olid Londonis Buckinghami hertsogi käes. Samal ajal saatis kardinal ühe oma käsilastest - kauni ja võluva mileedi Londonisse, palus tal tantsida ja ära võrgutada hertsog , et ta saaks temalt ära lõigata vähemalt 2 teemantit ripatsi küljest ning nendega tagasi tulla. Kuninganna palus toateenijal, Constance'l minna Londonisse ja võtta hertsogilt tagasi see ripats ning kuna Constance oli kuningannale väga ustav, võtsid nad ette teekonna Londonisse. (Selleks, et saada enne balli kätte teemantid ning et kuninganna maine jääks rikkumata ning ka kuningas ei saaks teada midagi ta suhtest hertsogiga.)d'Artagnan oli ka nõus minema ja koos kolme musketäriga nad võtsidki ette tee Londonisse. (Kuid Constance ei läinud vist ikkagi nendega kaasa.)
Tee peal oli palju kardinali käsilasi ja kuna musketärid läksid kaasa, et tee peal d'Artagnanil oleks vähem ohtu, kuid nad said siiski vigastada. Kui d'Artagnan jõudis Londonisse, teatas ta hertsogile, et ta vajab ripatsit, aga õudusega avastas hertsog, et kaks teemanti on kadunud. Kohe kutsus ta isikliku teemantimehe (vms.) ning palus tal teha koopiad nendest teemanditest. Ta andis d'Artagnanile 2 ripatsit ja ülejäänud 10 veel ning hea hobuse, millega ta jõuaks 12 tunniga Pariisi tagasi. Tagasi jõudes kuninganna andis talle tänutäheks suure briljantidega sõrmuse.
Pärast kõike seda sai d'Artagnan teada, et ta ei saa jääda Pariisi, sest peagi oleks kardinal saanud kõigest teada, mis toimus Londonis ning siis mõistis, et nüüd on hea aeg välja uurida, mis tee peal juhtus ta kolme sõbra musketäriga. Ta läks tagasi kõikidesse kohtadesse kus ta oli viimati sõpru näinud ning siis leidis ta nad üles. Nad vajasid raha, et osta uus varustus ja minna La Rochelle'i alla vallutusele. Samal ajal, kui nad otsisid kohti kust raha saada kohtus d'Artagnan mileediga juhuslikult ja oli pimestatud ta ilust ja üritas teda kaitsta kõige kurja eest.
Tee peal kohtusid nad Lord de Winteriga ning d'Artagnan arvas, et ta on mileedi vaenlane, sest ta rääkis temaga halvasti, kuid tuli välja, et ta oli mileedi surnud abikaasa vend, aga d'Artagnan ei teadnud seda ning nad pidasid duelli. D'Artagnan jäi peale ja Lord de Winter anus , et ta ei tapaks teda ära ja kuna d'Artagnan oli hea mees siis ta jättis ta ellu juhul, kui mees tutvustab teda mileedile, kellesse ta oli juba hakanud armuma. Alguses d'Artagnan armus Constance'i, kuid nüüd hakkas mileedisse armuma. Mileedi oli tegelikult d'artagnani vaenlane ja kardinali parem käsi. Mileedi ütles d'Artagnanile, et ta armastab teda, aga mileedil oli tegelikult annet kõiki endasse armuma panna. Ta oli ülipaha naine, samal ajal kui ta koguaeg käis mileedi juures, nägi ta iga päev ühte toateenijat, kes alati teda pikalt jõllitas. Hiljemsai ta teada, et ta meeldib tollele tüdrukule ja see toateenija avaldas d'Artagnanile saladuse , et tegelikult on mileedi alati armastanud Count de Wardes'i, mitte teda. Ta andis d'Artagnanile kirja, mille mileedi oli kirjutanud de Wardes'ile, sest mileedi oli andnud selle kirja oma toatüdrukule, et too edastaks selle de Wardes'ile, kuid toatüdruk oli usaldusest d'Artagnani vastu andnud selle kirja talle. D'Artagnan oli kade ja ta võltsis de Wardes'i allkirja, kirjutas talle ise vastu kirja, et nad kohtuksid järgmine öö pimedas ruumis, aga tegelikult läks ta ise de Wardes'i asemel. Kui d'Artagnan oli teel Londonisse, kohtus ta de Wardes'i ja haavas teda ja kui nad seal pimedas olid, siis mileedi andis de Wardes'ile (kes oli tegelt d'artagnan) kirja, kus ta lubas tappa d'Artagnani tema haavamise eest. D'Artagnan kirjutas ka teise kirja, kus vastas jälle de Wardes'i eest. Ta kirjutas sinnna, et mileedi peab ootama tema armastuse pärast või, et ta polnud teda kunagi armastanudki (vms.) Siis sai mileedi nii kurjaks, et palus d'Artagnanil de Wardes tappa. Vastutasuks läks ta d'Artagnaniga voodisse ja kui d'artagnan seal temaga voodis oli, tõotas mileedi taaskord talle teda igavesti D'Artagnan küsis üle et kas ta armastab teda ükskõik mis juhtub ja mileedi lubas igavest armastust. D'Artagnan tunnistas üles, et see pole esimene kord kui nad voodis on, et eelmine kord nad käisid siis kui olid pimedas ja ta teeskles krahv de Wardes'i. Mileedi vihastas ja üritas d'Artagnani tappa tema petmise pärast, kuid kui nad võitlesid, tõmbas d'Artagnan ta hommikumantli katki ja avastas ta õla peal häbimärgi. Häbimärk tehti neile, kes olid millegi eest süüdimõistetud ja see häbimärk oli kõige jubedam asi üldse. Mileedi lubas, et tapab d'Artagnani, kuid d'Artagnan pääses majast elusana.
Athos andis alati d'artagnanile isalikku nõu, kuid oma suhetest ei rääkinud kunagi, hiljem tuli välja, et mileedi oli abielus Athosega, kuid Athos arvas, et mileedi oli surnud. Athos ütles ka, et ta pigem hoiaks sellest naisest eemale, kuid tal polnud aimugi, et jutt käib samast inimesest. Pärast kui nad said teada, et jutt käib ilmselt samast inimesest, nad otsustasid ta tappa kõige halva eest. Vahepeal võeti kolm musketäri vangi mingi üheks päevaks (vist). Ühel õhtul saadeti talle vein, milles oli kiri, et see on kolmelt musketärilt talle, aga tal oli liiga kiire, et seda juua ning ta andis veini ühele teisele sõdurile . Pärast tuli välja, et see vein oli mürgitatud ja saadetud mileedi poolt hoopis d'Artagnanile ja see sõdur, kes seda jõi, suri. Musketärid pääsesid välja ja nägid juhuslikult tee peal kardinali. Nad said teada, et kardinal läheb kohtumisele mileediga, kellel oli olnud talle midagi tähtsat öelda, siis nad seal rääkisid kardinaliga plaanist, mida musketärid kuulasid altkorruselt läbi kamina , sest seal oli mingi ava vist olnud nad läksid mingisse paari jooma ja musketärid pidid kardinali allkorrusel ootama ja said teada, et tal mileediga kohtumine no ja siis nad rääkisid oma plaanist, mis oli j'rgmine - mileedi läheb Londonisse, et olla kindel, et Buckingham on tapetud . Tagasiteel kardinal teeb võitluse d'Artagnani vastu. Pärast tuli ka välja, et mileedi tappis oma vana abikaasa ehk lord de Winteri venna. Lord de Winter pani ta vangi ja hoidis seal kinni, et ta ei saaks tappa Buckinghami hertsogit, kuid mileedi oli võluv ja võlus ära oma valvuri ning veenis , et hertsog on tapmist väärt. Valvur aitas tal põgeneda ning ta tappis hertsogi, siis läks mileedi tagasi Prantsusmaale, et maksta kätte d'Artagnanile. Ta otsis üles Constance'i, d'Artagnani armastatu ja võitis kiiresti ta usalduse ja südame. Kui mileedi kuulis kolme musketäri lähenevat kloostrile, kus nad kahekesi olid, tappis ta kiiresti ka Constance'i. D'Artagnan langes hullu masendusse. Musketärid ja D'Artagnan otsustasid ta lõplikult ära tappa. Nad kutsusid kohale timuka , võtsid mileedi kinni, süüdistasid teda mitmes mõrvas ja häbimärgistuses ning tapsid ta hiljem. Kui kardinal sai teada, mida mileedi oli teinud, pakkus ta d'Artagnanile kohta sõjaväes ja kuna Porthos, Aramis ja Athos olid sellega nõus, ütlesid nad, et nemad on selle jaoks liiga vanad. D'Artagnan nõustus kardinali pakkumisega ning oli kaugele jõudnud oma noore - 21-eluaastaga ja kolm musketäri tunnistasid ka teda ühena neist, mis oli ka D'Artagnani unistus.