Talupoja õigusliku seisundi muutumine 19. sajandil. (5 p) 8.1. Täitke tabel. Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu- rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 1.Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 2.Vallakohtute loomine 3.Talude pärandatav kasutusõigus 4.Talude kruntiajamine 5.Pärisorjuse kaotamine 6.Perekonnanimede panek 7.Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8.Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva- seadused seadused seadused
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwaNäddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus vallasvarale *1802 (eestimaal) ja 1804 (liivimaal) a talurahva seadused- talupoegade pärandatav kasutusõigus , õigus vallasvarale, vallakohtute loomine *1816 (eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade vabastamine ilma maata, perekonna nimede andmine *1849(liivimaal) ja 1956 (eestimaal) talurahvaseadused- mindi üle teorendilt raharendile, talupoegdel võimalus talusi päriseks osta Majandus *18 saj viinaköökide rajamine mõisates, härgade kasvatamine, mõisate juures tegutsesid saeveskid, lubjaahjud, telliselöövid, asutati Räpina paberivabrik1734, Põltsamaa
2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad olid küll pärisorjad, kuid nende müük, kinkimine ja pantimine keelati. Neil oli kindel maaala, kus olla. Teokoormiste normeerimisel? Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupojad pidid vastavalt maalapile tööd suutma teha. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Vallakohtute loomisel? Kõik õiguslikud teemad koondusid ühte kohta kokku. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu (mõisakoormised), karistasid üleastunuid kepihoopidega. 3. Kuivõrd oli oluline talupoegade/mõisnike jaoks talurahvaseadus? Miks? Talupoegadel ebasoodne, sest see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi üldiselt kirja senised koormised.
Neg: hakati esitaa sotsiaalseid nõudmisi; liikumine väljus usulistest raamidest6)1804.A talurahvaseadused.Mis olid seaduste vastuvõtm põhjused?Mõisnikke sundis talupoegade seadustega nõustuma see, et mõisnike laenu saamine sõltus sellest, kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub.7.Too välja 5 olulist momenti seaduste sisust. Teokoormiste norm, Kodukari õiguse piiramine;Talude pärandatav kasutamisõigus;Õigus omada vallasvara;Vallakohtute loomine.8.Mis olid seaduste vastuvõtmise tagajärjed?Talupojad ei vabanenud mõisnike alt- pärisorjad;Tp said talusid edasi pärandada; Teokoormiste fikseerimina muutis tp. Elu kohati kergemaks9.Mis olid pärisorjuse kaotamise põhjused?see takistas majanduse arengut-töö mõisapõllul ei olnud enam nii tulus;Kriis mõisamajanduses-kulud olid suuremad kui tulud;Aleksander I tahtis tp elu kergendades oma mainet parandada. 10.Too välja 5 momenti seaduste sisust
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2
● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised fikseeriti mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad kui Liivimaal ● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed. ● Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks olid talupojad, õigus kaevata mõisniku peale. ● Õigus omada vallasvara. ● Talupojal õigus osta maad ● - (omada kinnisvara) ● Abieluks pole mõisniku luba ● Mõisnik pidi kihlused heaks vaja. kiitma. ● Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid.
1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi
Tulemus ühtekuuluvustunde Kujunes rahvuslik parlament Kasutusele võeti uus saavutamine, andis jõudu ja kirjaviis, rahvaluule julgust tulevikuks, kogumine, Eesti laulupidude traditsiooni algus Rahvamuuseum Pärisorjuse piiramine 1802/1804 talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste
Teokoormiste määramine L&E : viidi läbi teokoormiste normeerimine, koormised nii palju kui talu peremees suutis täita Koormiste määramiste alus L: maade hindamine ja mõõtmine E: fikseeriti koormised olemasoleval tasemel, koormised suuremad kui Liivimaal Töö iga L: mehed(1760) naised(1555) E: mehed(1560) naised(1560) Mõisniku õigused talupojale L&E: mõisniku kodukariõiguse piiramine, L:2päeva aresti või 15 kepihoopi, E:30 kepihoopi Talupoja õigused L&E: vallakohtute loomine, õigus kaevata mõisniku peale, L: õigused suuremad E:õigused väiksemad Tehingud talupoegadega L: keelati talupoegade müümine ja maast eraldamine E: talupoegi ei tohi müüa väljapoole kubermangu Vallasvara omamine L&E: Vallasvara omamise õigus Abielu sõlmimine L: ei pidanud olema mõisniku luba E: pidi olema mõisniku heakskiit Kinnisvara omamine L: õigus talupojal osta maad E: ei olnd õigusi
1730. Aastate algul toodi see Eestisse. Negatiivne- paljudes kohtades läks vennastekoguduse liikumine usulistest piiridest välja ja tekkisid äärmuslikud kõlbsustaotlused. Positiivne- see aitas suuresti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, eestlased hakkasid omandama rohkem kirjutusoskust, koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levik. 1802/1804. aasta seadused. Milline tähtsus oli talupoegadele: a) talude pärandataval kasutamisõigusel, b) teokoormiste normeerimisel, c) vallakohtute loomisel? a)talupojad said talude pärandamise õiguse, ja seda ei tohtinud talt ära võtta b)Koormiste tõstmine keelati c)vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, ilma kohtu loata ei tohtinud ükski mõisnik talupoega talust välja tõsta ega maata müüa.' Pärisorjuse kaotamine 1816/1819: muutused talurahva ja mõisnike elus? talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid
mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1868 keelati teorendi maksmine lõplikult 8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine, vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad), valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid), kohaliku kooli toetamine(remonditööd ja rahaline toetus), teede ja sildade korrashoid jne. 9. Mida ja millest toodeti Eestis 19. sajandil? villatöötlemine - kalev(tekstiil) puuvill - kedratud puuvill (venemaal riideks) paber tsement, tellis, lubi
äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Senisest hoopis jõulisemalt hakkasid valitsusringkonna murendama Balti kubermangude eristatust, et muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja vallakohtute tegevust. Tugevnes tsensuur. Kubermanguasutusse suunati tööle venekeelsed ametnikud ning taotleti õigeusukiriku tegevust. Sahhovski eestvedamisel ehitati katedraal Toompeale ja Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale. Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keel sunduslik 1887.a ka vallakoolides. 1888 Aleksandri kooli avamine vene keeles. Tallinna toomkooli lõpp. Ei õpitud enam kodumaa ajalugu, maateadust ning kirjandust. Kogu suhtlus vene keeles ka tundide välised
Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2.1802/1804 talurahvaseadus von Bergi poolt pkutud talurahvaregulatiiv, ,,Iggaüks...". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. 1804 alustati Liivimaal ka koormiste normeerimist. Keelati talupoegade müümine, piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati selle alt sootuks. Vallakohtute moodustamine. Tagajärjed: Kuid keegi polnud nende seadustega rahul, tekkisid talurahvarahutused. 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest. 1) Isiklik vabadus talupoegadel, kuid vabastati ilma maata, see jäi endiselt mõisniku omandiks. 2) Perekonnanimed. Tagajärjed 3) Pärisorjus asendati teoorjusega 4) Majanduslikult halvemas seisus 5) Vabadusega oli vähe teha 1849/1856 1) Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele
väärtusega. Mõisniku kodukariõigust piirati: 15 hoopi või Mõisniku kodukariõigust piirati: 30 hoopi. 2 päeva aresti (v.a taluperemehed). Õigus omada kinnisvara. Kinnisvara omamisõigus puudus. Abieluks ei ole mõisniku luba vaja. Mõisnik pidi kihlused heaks kiitma. Talusid võis pärandada. Viidi läbi teokoormiste normeerimine, selleks seati sisse vakuraamatud. Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks talupojad; õigus mõisnike peale kaevata. Õigus omada vallasvara. Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. 2. Pärisorjuse kaotamine. Kuna talurahvaseadused ei rahuldanud ühtki osapoolt, võeti vastu uued seadused Eestimaal 1816.aastal ja Liivimaal 1819.aastal, mil pärisorjus kaotati: Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata.
palvemajades, astuti välja, vanade kommete vastu, kuritegevus kadus, talupoegade eneseteostus tõusis, esitati sotsiaalseid nõudmisi 1743. keelati liikumine. 8. Talurahva kaitseseadused - koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid. III 1. Talurahvaseadused 1802 Eesti- ja 1804 Liivimaal, ,,Iggaüks", millega muudeti talud pärandatavaks, teokoormiste normeerimine, vallakohtute loomine. 2. Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. a.-l, ühtlasi loodi ka valla omavalitsused. 3. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja tagajärjed: Venemaa mahajäämine muust maailmast, katsetatus olukord, valgustusideede pärast. Mõisnikud ei vastutanud enam talupoegade eest. Talupoegadel oli osaline liikumisvabadus, ametit vahetada ei tohtinud, ise enda eest vastutavad ja teoorjus säilis. 4
Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati pärisorjus. Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist.
Ülevaataja Jüri Miku palvele maja mitte põletada maha vastasid kurjategijad, et see maopesa tuleb ära kaotada. Valitseja tütar Maria Aron tundis kurjategijate seas ära talupoja Johannes Aroni ja mõisatööline Jaan Ringenberg talupoja Aleksander Brenneri 19. s I poole tähtsamad sündmused 1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I. 1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 – vallakohtute loomine. 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht” 1816 – pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 – pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 – Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 – seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 – Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
- Rõugete vastu kaitsesüstid RAHVAHARIDUS 1765.a Zimmermanni koolikorralduse kava koolid ka mõisatesse IV 19.SAJANDI REFORMID I 1802 Eestimaal/1804 Liivimaal · Bergi talurahvaseadus - Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine - Teokoormiste normeermine (vastavusse talu kandevõimega) - Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine - Kodukariõigus 2 päeva aresti või 15 kepihoopi (taluperemehed vabastati) - Vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) - Ülejääki mõisakoormistest võis talupoeg turul müüa II 1816 Eestimaal/1819 Liivimaal · Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade üle · Perekonnanimede panek (priinimed) · Maa mõisniku ainuomand rentimine, koormiste asemel olid rendilepingud, kus mõisnik määrab ise rendi, seega 1802/1804 aastatel teokoormiste normeering kaob · Liikumisvabaduse piiramine III 1849 Liivimaal/1856 Eestimaal
süütegudele, mida rahukohtu nuhtlusseadustik ja vallakohtu nuhtlusseadustik ei reguleerinud. Olgu need siin nimetatud vaid selleks, et anda lugejale ülevaade kriminaalseadustike rohkusest. Rahukohtu nuhtlus- seadustik oli allikas, mis sätestas karistused vähem tähtsate süütegude ja üleastumiste eest*20, mille eest ettenähtud karistused ei ületanud ühte aastat ja kuut kuud vangistust*21 ning mis kuulusid rahukohtute pädevusse.*22 Vallakohtute nuhtlusseadustiku puhul oli algusest peale tegemist ajutise aktiga. Seadustik sätestas, et see pidi kehtima kuni vallakohtute määratavaid karistusi reguleeriva üldriikliku seaduse vastu- võtmiseni. Siiski püsis akt jõus kuni Vene keisririigi lagunemiseni.*23 Käesoleva artikli teiseks uurimisobjektiks on uus nuhtlusseadustik (UNS) („Уголовное уложение“), mille projekt valmis 1895. aastaks ja mille tsaar Nikolai II kinnitas 22. märtsil 1903
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing.
reformida(et talupojad paremini tööd teeks), muutunud majandusolud, talurahva järjest ulastuslikum käärimine, valgustuse mõju: Garlieb Merkel, Johann Christoph Petri, Aleksander I uuendusmeelsus. 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." Eestimaal: talude pärandatav kasutamisõigus, õigus vallasvarale 1804 Liivimaa talurahvaseadus: talude pärandatav kasutamisõigus, õigus vallasvarale, teokoormiste fikseerimine, maade mõõtmine ja hindamine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) 1804 Eestimaa talurahvaseadus: teokoormiste fikseerimine, vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) Eestimaa seadused konservatiivsemad, rahulolematud nii mõisnikud kui talupojad rahutused 1804 Eestimaal ja 1805 Liivimaal 1816 Eestimaa talurahvaseadus ja 1819 Liivimaa talurahvaseadus: talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks, aadelkond loobus kõigist õigustest talupoegade isiku üle, talupojad pidid
7 4.2 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1804. aasta veebruari ja märtsi kuus toimusid Eestimaa rüütelkonna maapäevad. Otsustati vastu võtta kas uut dokumenti : ,,Eestimaa Tallorahwa Seädus" ning ,,Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-raamat" 10. Esimene neist fikseeris koormised talupoegadele ehk teoorjust, teine aga kajastas talupoegade isiklikke õigusi ning vallakohtute tegevust. Kohtu ülesandeks oli järelvalve pidamine talupoegade tegevuse üle, see tähendas seda, et talupojad maksaksid mõisnikele õigeaegselt koormisi, et talumajapidamine ja suhted naabritega korras oleksid. Talupoegadevaheliste tülide lahendamine jäi samuti vallakohuste ülesandeks. Lisaks anti talupoegadele õigus omada vallasvara, millel polnud seni ajani seaduslikku alust. Talupoegi aga uues seadused ei rahustanud ning nad ise arvasid, et uued seadused
· loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet 1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt rahukohtunikele ja rahukogudele. 1920. a: EV PS (7. ptk: "Omavalitsusest). "Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohapeal riigivõim, kuivõrd seaduses ei ole selleks loodud eriasutusi." Siit tulenevalt: 1) KOV on kohalik valitsemine 2) pole vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel 3) KOV on seega kohalik valitsus ehk teostab valitsemise ülesandeid mitte üksikute eriseaduste
Hernuutlased vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. Eestimaa maapäeval võeti vastu. ,,Iggaüks.." Talude pärandatava õiguse kehtestamine. Pärast talupeogade surma jäi talu poegadele. 1804 võeti sama vastu ka Liivimaal, kuid lisaks teokoormiste normeerimine ehk vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Mõlemas piirkonnas vallakohtute loomine. Talurahva vabastamine pärisorjusest. Kuna Napoleon oli vallutatud aladelt pärisorjuse kaotanud, siis oli ka Vene tsaar sunnitud järeleandmistele: 1816. aastal kinnitas keiser Aleksander I Uue Eestimaa talurahvaseaduse, Liivimaal 1819. Sellega kaotatigi pärisorjus aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isikute üle. Kuigi samas tunnistati talupoeg maa mõistniku ainuomandiks. Maad tuli mõisnikult rentida
8 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine 19. sajandil. (5 p) 2.1. Täitke tabel. Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu- rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 1. Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 2. Vallakohtute loomine 3. Talude pärandatav kasutusõigus 4. Talude kruntiajamine 5. Pärisorjuse kaotamine 6. Perekonnanimede panek 7. Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8. Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva-
kehtivaks need õigusaktid, mis kehtisid ühendatud Eesti- ja Põhja-Liivimaa kubermangu piirides enne enamlaste võimuletulekut Peterburis. Ajutiselt jäid kehtima samuti Saksa okupatsioonivõimude poolt antud üldised seadused ja määrused. Nii tekkis õiguslik järjepidevus enne 1917.a. oktoobrit kehtinud õigusega. Mõningaid muudatusi tehti endisesse kohtusüsteemi. Nii nägi ajutiste kohtute sisseseadmise määrus ette vallakohtute kui seisuslike kohtute kaotamise ja nad jäid tegutsema vaid hoolekande alal.Ülemtalurahvakohtud likvideeriti täielikult. Asutav Kogu 21. oktoobril 1919.a. võttis vastu "Riigikohtu seaduse", mis kehtis kuni 1938.a. Riigikohtule anti kõik õigused, mis varem kuulusid Vene kõrgeimaile kohtuinstantsidele (näiteks peasõjakohtule, peamerekohtule). Kui teised kohtud oma enamuses juba 1918.a. lõpul tööle rakendusid, siis Riigikohus asus tegevusse alles 1920.a. algul
kehtivaks need õigusaktid, mis kehtisid ühendatud Eesti- ja Põhja-Liivimaa kubermangu piirides enne enamlaste võimuletulekut Peterburis. Ajutiselt jäid kehtima samuti Saksa okupatsioonivõimude poolt antud üldised seadused ja määrused. Nii tekkis õiguslik järjepidevus enne 1917.a. oktoobrit kehtinud õigusega. Mõningaid muudatusi tehti endisesse kohtusüsteemi. Nii nägi ajutiste kohtute sisseseadmise määrus ette vallakohtute kui seisuslike kohtute kaotamise ja nad jäid tegutsema vaid hoolekande alal. Ülemtalurahvakohtud likvideeriti täielikult. Asutav Kogu 21. oktoobril 1919.a. võttis vastu "Riigikohtu seaduse", mis kehtis kuni 1938.a. Riigikohtule anti kõik õigused, mis varem kuulusid Vene kõrgeimaile kohtuinstantsidele (näiteks peasõjakohtule, peamerekohtule). Kui teised kohtud oma enamuses juba 1918.a. lõpul tööle rakendusid, siis Riigikohus asus tegevusse alles 1920.a. algul
Napoleoni sõdade ajajärk, revolutsioonid olid kaasa toonud uue fenomeni, massiarmeede rakendamise. Balti aadel oli nekrutikohustuse vastu, kuna pidi ära andma töökäsi mõisatest. Iga 500 meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12. Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19.saj alguses talurahvaseaduste vastuvõtmise järel, vallakohtute loomise järel otsustasid nemad, kes nekrutiks lähevad. Üsna levinud oli, et nekrutiks saadeti inimesi karistusena. Kasutati ka liisutõmbamist, kes läheb, kes mitte. Nekrutisse võetutest tuli tagasi mitte üle viiendiku ja needki enamjaolt invaliididena. Kui nekrutissevõtmist poleks olnud, oleks Eesti rahvaarv võinud olla suurem 200 000 inimese võrra. Rahvastik 18.sajandil 1695: Rahvaarv kokku: 350 000 – 400 000 Linnarahvastik 5-6%, kokku ca 20 000 1712:
Talupoegade kasuks. Deklareeritakse talupoegade õigust vallasvarale, piiratakse ihunuhtlust ja talupoegade müüki. Ka talu pärandamise õigus. Hakatakse õigusi publitseerima, üsna mahukad eraõigused, mille järgi elati. Mõni mõis astub ühe sammu veel edasi, mis saavad edaspidi keskse tähtsuse. Mõned mõisad seavad sisse vallakohtud. Institutsioon, milles talupojad said oma elu korraldamises kaasa rääkida. Vallakohtutes nutikamad talupojad. Tegevust kontrollib mõis. Vallakohtute puhul on oluline, et talupoeg õpib norme, paragrahve tundma. Praktilise asjaajamise oskuse suurenemine talupoegadel. Mõnes mõttes sepitsetakse samm-sammult ka tulevast Eesti Vabariiki. Mõisad, aadel, Eestimaal on valmis reformideks. 19. sajandi alguse juurde kuulub Peterburi võimuvahetus. Aleksander I puhul satub paljuski löögi alla Eestimaa. Liivimaal leiti, et positiivsed määrused olid olemas, Eestimaal midagi sellist polnud. Toona rüütelkonna peamehe funktsioonis oli Jakob
klooster Kuressaarde). 24 Koolides hakati õpetama venekeelse. Seetõttu vallandati venekeelt mitte oaskavad õpetajad ja nende asemele võeti tööle venekeelt purssivad nekrutid. See põhjustas otseselt haridus taseme langust eesti talurahva seas 19. sajandi teisel poole. Kindral-kubernerideks said Zinovjev Eestimaal ja Sahhoskoi Liivimaal. Eestlaste õigused omavalitsustes vähenesid. Vallakohtute ja -valitsuste tegevust hakkasid kontrollima Talurahva Asjade Rahva Komissarid. Hakati levitama ja propageerima õigeusku. Tartu nimetati Jurjeviks. 08.08.1888 - avati Aleksandri kool venekeelse koolina. Eestlastest pooldasid Venestamist Ado Grenztein (andis välja ajalehte "Olevik" ja ka eesti esimese maleõppiku), Jakob Kõrv. Venesatmise vastu oli Villem Reinman (Hurda ja Tõnissoni vaheline mees). MAJANDUSLIK JA POLIITILINE ARENG ÄRKAMIS AJAL.
· 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. · 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet, kutsudes ellu rahvuslikke väeosi, viies läbi mobilisatsiooni, hoolitsedes sõjaväe varustamise ja rahva toitlustamise eest, korraldades küüte ning vedusid jne. · 1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt rahukohtunikele ja rahukogudele. 2. Põhiseaduslik alus 1920. a: EV PS (7. ptk: "Omavalitsusest). § 75: "Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohapeal riigivõim, kuivõrd seaduses ei ole selleks loodud eriasutusi." Siit tulenevalt: 1) KOV on kohalik valitsemine 2) pole põhimõttelist vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel
annaabi.ee 
