Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valimid kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valim, populatsioon, valimisse, tõenäosuslik, juhuvalim, õunapuu, juhitud, valimite, klastri, mugavusvalim, lumepallivalim, usaldusnivoo, haridus, kvootvalim, kriteerium, kihtvalim, driven, tegelikku, kvalitatiivsetes, flick, indiviidid, uurimisel, kalkulaator, teoreetilise, juhtumid, qualitative, juhuslikkus, usaldusintervall, struktuuridValim ja selle moodustamine Üldkogum: mõisteid Element (ühik, objekt?) ese, nähtus, indiviid vms, mille kohta kogutakse informatsiooni (küsitletakse, mõõdetakse, vaadeldakse) Üldkogum, populatsioon (population, universe) elementide agregatsioon, looduse või ühiskonna nähtuste või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Uuringuülesande jaoks täpsustatud üldkogumit nimetatakse ka uuringu sihtrühmaks (target group). Üldkogum sisaldab sihtkogumit, mida uuritakse. Tunnus näitaja, mida mõõdetakse (vaadeldakse) ja mis võib omandada erinevaid väärtusi erinevail objektidel Kõikne uuring (census) - andmete kogumine kõigilt üldkogumi objektidest
Mõisted Dispersioon [Variance] - mõõtmiskogumi dispersioon on iga mõõtmise hälvete ruutude summa Element - indiviid, nähtus, ese vms mille kohta kogutakse informatsiooni, mida mõõdetakse, vaadeldakse, küsitletakse. Juhuslik [Random] - juhusest sõltuv. Juhuslik valik [Random Sampling] - metoodika indiviidide valimiseks populatsioonist nõnda, et igaühel populatsioonist on võrdne võimalus saada valitud valimisse. Juhuslik varieeruvus/erinevus (Random variation) - andmete kõikumine, mis on tingitud ebakindlatest või juhuslikest sündmustest. Juhuvalim [Random Sample] Tõenäosuslik valim (probability sample) - taolisel viisil kokku seatud populatsiooni valim, et igal populatsiooni liikmel on võrdne ja mitte null võialus saada valitud. Kordustäpsus [Precision] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab
Valikumeetodi all mõeldakse uurimuse jaoks valimi moodustamist. ANDMETE KOGUMINE JA ETTEVALMISTAMINE TÖÖTLEMISEKS 1. Põhimõisted. Statistiline andmestik 1.1. Üldkogum ja valim Vihaselt viskas eesti keele õpetaja Üte ajalehe käest. "See statistika on üks suur jama. Muudkui uurivad ja uurivad. Nüüd siis noorte perede keskmine sissetulek. Mina neid uurimusi ei usu. Minu viiekümne eluaasta jooksul ei ole minu käest keegi midagi küsinud." "Aga rahvaloendus ? Ja valimised ? Pealegi, noorte perede uurimise korral ei kuulunud sa üldkogumisse, " pomises matemaatikaõpetaja Pluss ning parandas kontrolltöid edasi. "Kuhu ma ei kuulunud ?" oli õpetaja
1 Valimid ja nende moodustamine........................................................................10 3.2 Valimvaatlus ......................................................................................................11 3.2.1 Valimvaatluse tüübid ..................................................................................11 3.3 Valimvaatluse meetodid ....................................................................................11 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim ............................................................................. 12 3.4 Tõenäosuslik valim ............................................................................................12 3.4.1 Vaatlusvead ................................................................................................ 12 3.4.2 Mitte valimi vead.........................................................................................13 3.4.3 Vaatlusvead ............................
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
iga üksikfaktori mõju on väike, puudub domineeriv faktor. Normaaljaotuse jaotustihedus - Määratud ära kahe parameetriga: Keskväärtus µ määrab ära jaotuskõvera asukoha, standardhälbest σ sõltub, kui lai on jaotuskõver. Valem: Normaaljaotuse keskmised: aritmeetiline keskmine = mood = median 6. Valikuuringud Statistiline uuring võib olla: kõikne – uuritakse läbi terve üldkogum või valikuline – uuritakse läbi üldkogumit esindav osa : valim Valikuuring - eesmärgiks on valimi põhjal järelduste tegemine üldkogumi kohta. Kasutamise põhjused: Väiksem maksumus, Suurem kiirus, Suurem paindlikkus, Laiem rakendatavus • spetsiaalne aparatuur; • spetsiaalselt ettevalmistatud töötajad. • Suurem täpsus andmete kogumisel • suurema kvalifikatsiooniga tööjõud; • võimalik paremini kontrollida töötlemisvigu. • Mõnikord võib objekti testimine rikkuda objekti. Loend - vahend pääsemiseks üldkogumi objektide juurde
,,teaduse ratta" töötamispõhimõte.- . Mingi teooria on alati aluseks, mille põhjal tegelikkusest empiirilist materjali valitakse, liigitatakse, seostatakse. Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis.
Sotsiloogilise uurimistöö alused Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu,
Kõige levinumaks näitajaks on standardhälve. Standardhälve iseloomustab vastuste harjuvust keskmise ümber. Variatsioonikoefitsient on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe. VALIMI MOODUSTAMINE Valikuuring on statistiline uuring, milles otsustused kogumi kohta tehakse valimi (kogumi ühe osa) baasil. Valim peab olema representatiivne ehk andma õige ettekujutuse uuritava elanikkonna omadustest. Valimi moodustamise meetodid: · Juhuslik valik teatud kogumist valitakse valim juhuslikult. Igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse. (Näide: võetakse kogu elanike nimekiri ja siis juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja) · Süstemaatiline valim objektide valimine toimub fikseeritud sammuga. (Näide: elanikkonnaregistrist võetakse iga kümnes inimene) · Kihtvalim selle meetodiga püütakse vältida juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Valim
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Annika Krutto ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES Loengukonspekt Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel.....................................................................................................
Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad). 17. Mis on lumepallivalim? Leitakse mõned inimesed, kes vastavad uurimuse tingimustele, neist igalühel palutakse leida samalaadsed tuttavad, kes omakorda peavad kaasama veel mõned. 18
rühmitades võimalikud väärtused klassidesse. Näiteks kaalukategooriad maadlusvõistlustel. Tulemuste statistilise töötlemisvõimaluste laiendamise huvides kasutatakse ka ordinaalskaala kodeerimist arvuliseks (kvantitatiivseks) tunnuseks (näiteks keskmise hinde leidmiseks). Nii saadud statistiliste tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik (ei või näiteks väita, et keskmine hinne 4,0 on kaks korda parem kui 2,0). Üldkogum ja valim Üldkogum on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja vaatlemise alusel tehakse järeldusi üldkogumi kohta. Nõuded valimile: 1. Valimi maht peab olema küllalt suur. 2. igal üldkogumi indiviidil peab olema võrdne võimalus sattuda valimisse. Neid kaht nõuet rahuldavat valimit nimetatakse representatiivseks e. esindavaks.
d.ii. Levimus ajaperioodil võtab arvesse juhud, mis on olemas vaadeldava ajaperioodi alguses, ja samuti juhud, mis lisanduvad vaadeldava ajaperioodi jooksul. e. Haigestumus = TEKKESAGEDUS. näitab uute juhtude tekkimist populatsioonis kindlaksmääratud ajaperioodil (uute leeprahaigete arv Malawis, kes reg ajavahemikul 01.01-31.12.96) e.i. Levimus ja haigestumus vajavad, et oleks määratletud: juht, populatsioon, ajaraamistik:ajahetk(levimuse korral) ja ajaperiood(haigestumuse korral) e.ii. Haigestumusrisk uute juhtude osakaal, mis tek esialgselt tulemivabas (mittejuhtudest koosnevas) populatsioonis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Nt populatsioonis x diagnoositi 6 uut insuliinisõltuva diabeedi juhtu 100000 in kohta vahemikus 1.01-31.12.97. Loendab uusi haigusjuhte populatsioonis kindla
jälgida trende. Valimi määramisel paneeluuringuteks esineb kaks lähenemisviisi: paneeluuring iga kord sama valimiga ning uuring erineva, kuid võrreldava valimiga. Esimese puhul intervjueeritakse samu respodente teatud ajaintervalli tagant uuesti. Nii saab võrrelda, mida see konkreetne respodent vastas näiteks 3 kuud tagasi. Teisal lähenemisel ei intervjueerita samu respodente uuesti. Kuid valimi moodustamisel jälgitakse samu põhimõtteid, mis eelmine kord ning valim koostatakse struktuurilt eelmisega võrreldav. Vastavalt uurimisobjektile liigitatakse paneelid: tarbijate (üksikisikute, leibkondade) paneelid; kaupluste paneelid; televaatajate paneelid uuritakse telekanalite vaadatavust jne. Esimesse gruppi kuuluvad näiteks Emori poolt igakuiselt tehtav leibkondade paneeluuring, milles omakorda eristatakse 2 paneeli: 1. ostupaneel – kust ja mida leibkonnad ostavad (toote ja markide kaupa)
On see kollektiivne või individuaalne fenomen? Valikuraam (sampling frame) Valikuraami koostamisel väldi Alaesindatus Üleesindatus asjasse mittepuutuvad sees Topeltesindatus Kust valikuraami saada? Registrid Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid Erand: Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhu Esinduslikkus ehk representatiivsus Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride Nt. Uurides Tallinna linnavalitsust ei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) Mis on mu: uurimisobjekt? (e-õpe) uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) uuringu eesmärk? (analüüsida, kuidas, millisel määral ja millise efektiga
7 · Logaritmimine · Kui tunnuse väärtused varieeruvad suures ulatuses ja nende jaotus on ebasümmeetriline. · Mudelite lineariseerimisel, elastsuskordajate leidmisel. · Kasutatakse naturaallogaritmi ln NB! Paljudes inglisekeelsetes õpikutes, publikatsioonides tähistab naturaallogaritmi log Valimvaatlused I Valimvaatlused II · Üldkogum ja valim · Valimi põhjal leiame mudeli parameetrite hinnangud. Uuritav objekt on üldkogum · Olgu tegelik mudel y 0 1 x Andmebaas on üldjuhul valim · Valimvaatlusest saadud andmete põhjal hindame mudeli · Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation
C) Väline valiidsus mil määral võime tulemusi üldistada taolistele sarnastele olukordadele; või valimi tulemuste üldistus kogu populatsioonile. Mõõtmise usaldusväärsust mõjutab valimi (sample) suurus. Me ei uuri tavaliselt kunagi kogu populatsiooni, kuid selleks et teha õigustatud järeldusi populatsiooni kohta, tuleb koostada küllalt suur (reliaabluse aspekt!) ja esinduslik (valiidsuse aspekt!) valim. Statistilised testid on samuti sõltuvad valimi suurusest. Valim peab olema valiidne, s.t. esindama kogu populatsiooni võimalikult paljude tunnuste osas. Põhiline meetod valimi koostamiseks on juhuslik valik. (Juhuslik valik tähendab sisuliselt seda, et igal antud populatsiooni liikmel on võrdne võimalus saada valitud.) Teine sagedasem viis on stratifitseeritud valimi koostamine. D) Sisemine valiidsus - Sisemine valiidsus on kõrge uurimusel, mis on läbi viidud nii korrektselt, et muutused sõltuva muutuja
.. 200-300 200-300 250 28 7000 38 -179,5 32220,25 ... 300-400 300-400 350 42 14700 80 -79,5 6320,25 ... 400-600 400-600 500 50 25000 130 70,5 4970,25 ... Üle 600 600-1000 800 20 16000 150 370,5 137270,3 ... Kokku 150 64425 4822025 USALDUSINTERVALLID Usaldusintervalle on vaja selleks, et hinnata valimi ja üldkogumi vastavust. Valim on juhuslik,võib esineda erinevaid tulemusi. Tehes üldistusi üldkogumile,peame veaga arvestama. Usaldusintervalle kasutataksegi selle vea hindamiseks. Keskmine esindusviga. Valimi suurenedes esindusviga väheneb. Selle leidmiseks on erinevad valemid lähtuvalt sellest, kas üldkogumi suurus on teada või ei ole.(valimi mahu võtmisel ei arvestata missing lahtrit) Piiresindusviga. Jälle kaks valemit lähtuvalt üldkogumist. Kasutatakse t-jaotuse täiendkvantiili
Tuleb püstitada uurimisküsimused: mida ja kelle käest tahan teada saada; millistele küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4. Klaster- valin kellegi grupist b) mittetõenäosuslik: 1. Mugavus- pilootuuring testina 2
1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 1. dispersioonide leidmine 2. uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritm.keskmine=80 ja standardhälve 20. Üldkogumi maht 1200. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110 väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega +/-4 ühikut, usaldatavusega 95%. 1. 1700 (üldkogum 1200) 2. 1280 (üldkogum 1200) 3. Ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada (standarthälbe väärtus on olemas, tõstam ruutu saan dispersiooni, 2. Tahan teha kindlaks elementide osakaalu, ehk et kui dispersiooni ei tea, saan arvutada võttes maksimaalse dispersiooni) 4. Ei ükski eelpool toodud valikutest
● Juhuslik komponent ehk vealiige (u). 2. Andmetüübid. Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel: ● Ristandmed (cross-sectional) ● Aegread (time series) ● Paneelandmed (panel data) Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta, selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valimi põhjal leiame mudeli parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim => hinnang on juhuslik suurus. 4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang (point estimate) on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse. Näiteks valimi aritmeetiline keskmine on punkthinnang kogumi keskväärtusele.
tekivad uued institutsioonid, neljandaks võib algne institutsioon muutuda ülearuseks ja ta võidakse välja vahetada v uuendada. 2.Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon (lk. 272-276) Küsimused kvantitatiivse uuringu kohta (loengumaterjalist): 1. Valim ja üldkogum, representatiivsus (esindavus), valimi suuruse seos üldkogumi suurusega (faili lk. 1-2). Küsitletavate ÜLDKOGUM (ehk populatsioon) kõik need inimesed,keda antud küsitlusega tahetakse hõlmata (kelle seisundit,arvamusi või hoiakuid soovitakse uurida ). Näiteks kõik Eesti 15-75 aastased elanikud, kõik Tallinna koolide 8-te klasside õpilased, VALIM ehk väljavõtukogum (sample)-osa üldkogumisse kuuluvatest inimestest, kes on antud uuringus valitud esindama
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele Soov näha inimest, inimese elu tervikuna, mitte ainult kategooriatesse jagatuna Soov kätte saada inimese ainulaadset kogemust, tema eluilmast sõltuvalt Kvalitatiivne uurimus Paindlik ja andmestiku poolt juhitud lähenemine Suhteliselt struktureerimata andmestik On märgatav subjektiivsuse teatud aktsepteerimine ja isegi „pühitsemine“ Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis.
b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? a. küsimustiku täitmine veebis ankeetvaatlus b. andmete hankimine internetist dokumentaalvaatlus c
– Nt. Kui palju tallinlasi pooldab tasuta ühistransporti ja kuidas see jaotub linnaosade kaupa? • Ei tohi olla “kas” küsimused: – Nt. Kas “Harta 12” ja sotsiaalteadlaste kiri “Kaks Eestit” on oma diskursiivsetelt rõhuasetustelt erinevad? – Nt. Kas Vinni ja Kullamaa valdade ühinemine tõi kaasa parema koolihariduse kvaliteedi? • Ei tohi olla normatiivne • Nt: Kas Eestis peaks hariduspoliitikas rakendama enam kaasamist? • Nt: Kas juhitud demokraatia on parem liberaalsest demokraatiast? • Ei tohi puudutada tulevikusündmusi ja ennustada? • Nt. Milliseks võiks kujuneda valitsusvõimekus Vinni ja Kullamaa ühisvallas peale nende ühinemist? • Ei tohi olla kallutatud: • Nt. Miks on liberaalne ideoloogia parem kui sotsiaaldemokraatlik? • Ei tohiks olla puhtalt vaid kirjeldavad (kehtib just põhilise uurimisküsimuse kohta)? • Nt. Kuidas nägi välja tudengiesindajate kaasamise protsess kõrgharidusreformi aruteludesse
.. Too näiteid ametikohtadest, kus ei jää nn kodutööd! Too näiteid aktuaalsetest teemadest täna! Mis muudab Sinu uurimistöö aktualseks? Valim Valimiks nimetame üldkogumist uurimiseks valitud (üsna väikest) objektide gruppi. Selleks, et valimi põhjal üldkogumi kohta statistiliste meetodite abil üldistatud järeldusi teha, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkus statistikas tähendab, et igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus valimisse valitud saada. Too näide enda kooli ja enda klassi põhjal! Valimite liigid ... valimi ,,tugevuse" kahanemise järjekorras kõikne valim juhuvalim süstemaatiline valim kihtvalim mugavusvalim Näide 2 kaasamõtlemiseks Juss sai ülesandeks uurida kõiki oma kooli õpilasi. Uuringu teema oli rahulolu kooli toiduga. Kuna Juss ja tema sõbrad olid koolitoiduga väga rahul, ei pidanud ta vajalikuks küsitleda kedagi peale oma sõprade.
4. igal ajaperioodil väärtused vähenevad 0,48 korda 5. ei ükski Eksponentkeskmine 1. kasutatakse keskmise kasvutempo leidmisel 2. ei arvesta rea kõiki väärtusi 3. on alati aritmeetilisest suurem 4. kasutatakse aegrea tasandamisel 5. ei ükski Keskmine esindusviga 1. on vale keskmise valiku tulemus 2. on väljavõtukeskmiste lineaarhälve 3. vahe ühe valimi keskmise ja üldkogumi keskmise vahel 4. on ruutjuur valimite keskmiste dispersioonist 5. ei ükski Keskmise taseme arvutamise juures 1. ruutkeskmine annab võrreldes aritm. keskmisega 1,253 korda väiksema tulemuse 2. kronoloogiline keskmine sobib kasutamiseks ainult aegridade korral 3. mediaani ei kasutata kunagi paarituarvulistes ridades 4. ....harmooniline keskmine... Kronoloogilist keskmist kasutatakse kui on tegemist: 1. periodreaga ja perioodid on võrdsed 2. perioodreaga ja perioodid ei ole võrdsed
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
-1- 4. Kontent-analüüs ja selle erinevad variandid. Kontent-analüüs e. sisuanalüüs on uurimistehnika kommunikatsiooni sisu objektiivseks, süstemaatiliseks ja kvantitatiivseks kirjeldamiseks. Sisuanalüüsi süstemaatilisus - analüüsitav sisu peab olema valitud selgelt sõnastatult ja järjekindlalt rakendatud reeglite alusel valim peab moodustuma kindlaid protseduure järgides, nii et igal objektil oleksid võrdsed võimalused valimisse sattumiseks. Objektiivsus viitab asjaolule, et uurija enda eelistused ja suhtumised ei tohi mõjutada materjali töötlemist ega järeldusi. Mõistete definitsioonid ja sisu klassifitseerimise reeglid peavad olema sõnastatud ühemõtteliselt, nii et teine uurija võiks neid järgides jõuda samade tulemusteni. See eeldab valiku läbipaistvust
otsused/lahendused; uuringu kasutajad) 2.Uuringu eesmärkide püstitamine 3.Teabeallikate määratlemine Uuringumetoodika väljatöötamine 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuring) 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) Uuringu teostamine 6.Andmete kogumine 7.Andmetöötlus ja analüüs 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused) Valimivõtu meetodid: Juhuvalimid: Lihtne juhuvalim – igal üldkogumi liikmel võrdne tõenäosus sattuda valimisse, st üldkogumi nimekirjast valitakse juhuslikul viisil välja nii palju elemente kui tarvis; pole loodud kriteeriume valimisaluseks. Süstemaatiline juhuvalim – üldkogumi liikmed on võetud valimisse kindla süsteemi alusel. Näiteks uuringusse kaasatakse nimekirja alusel iga viies õpilane.
sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn. sõltuv muutuja). Pedagoogilises uurimistöös on sõltumatuks muutujaks tihtilugu mingi õpetamismeetod näiteks uus kirjaliku korrutamise viis, ja sõltuvaks muutujaks õpitulemuse teatud avaldumistahk näiteks kümne korrutustehte lahendamise peale kuluv aeg. Pedagoogilised eksperimendid on üldjuhul siiski vaid kvaasi-eksperimendid, kuna katse- ja kontrollrühmadena kasutatakse juhuslike valimite asemel tavaliselt 4 olemasolevaid klassikomplekte või õpperühmi. (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid %20uurimists.doc). Eksperimentaalse uurimuse (mõned) miinused pedagoogikas: · Õpilased (on erinevad) · Õpetajad on erinevad · Suhted mõjutavad · Raske on tagada võrdseid tingimusi. Eel-eksperimentaalne uurimus
annaabi.ee 
