Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valikvastustega küsimused geograafias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
antarktika, antarktikas, tuhat, pikima, sinivaala, kere, pingviinid, jääkaru, morsad, lähispolaarne, troopiline, okasmetsa, lumepüü, metsis, lumekakkPOLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni )
Arktika elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Pinnast katab killustik ja kooriksamblikutega kaetud kivitükid, mullad on primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Taimestik on hõre, peamiselt kasvavad tarnad, mõned kõrrelised, samblikud ja harvem samblad. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka vähesed õistaimed, näiteks polaarmaguun. Loomastik on liigiveane, peamised loomad on: hülged, kotikud, morsad, jääkarud, lemmingud, polarrebased ja polaarhundid. Külmades arktilistes vetes ujub ka maakera suurim imetaja sinivaal. Rikkalikul on kalu. Arktika linnud näiteks hahad, polaarkajakad, jääkaurid, pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates ligipääsmatutel kaljuseintel, moodustades nn. linnulaatasid. Pärast lühikest pesitsusperioodi suvel lendavad linnud külmade eest taas lõuna poole. Põhja-Jäämere jääväljad on püsiva asustuseta
Koostaja : muna - klass Juhentaja : - - 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Antarktika 4 Antarktika avastuslugu 6 Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas 7 Antarktis 9 Antarktise avastamine 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 ' 2 Sissejuhatus Antarktis on manner lõunapolaarvöötmes . Ta on maakera kõrgeim manner ja üle 98% on kaetud mandri jääga
suureks ohuks laevaliiklusele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. · Taimestik Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. · Loomastik Kus on taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Polaarpiirkondades esineb elu peamiselt vees. Mereloomad - Kuigi meri on käetud paksu jääkihiga, on jää all veetemperatuur siiski üle nulli. Kõiki polaaralade karmi kliimaga kohastunud mereloomi kaitseb külma vastu paks rasvakiht, mis takistab kehasoojuse kadu. Energiat, mis aitab külmale vastu seista, tuleb aga koguda toiduga
· Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse lennuvõimetut pingviini. Antarktikas elab 17 pingviiniliiki. · Hülged, merileopardid · Sinivaalad, mõõkvaalad · Tormilinnud, ännid, albatrossid Asustus · Antarktis on ainuke manner, kus puudub alaline asustus. · Antarktise ainukesed elanikud on teadlased, kes töötavad siin lühiajaliselt · Polaaruurijad elavad spetsiaalsetes külmakindlates uurimisjaamades (polaarjaamades).
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel
Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. 4 Antarktiline kliimavööde Antarktiline kliimavööde on lõunapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb antarktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid (21
1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF uuris Sibeerit ja igikeltsa GEOGRAAFIA on teadus, mis uurib maailma eri piirkondade loodust, seal elavate inimeste elukeskkonda ning inimese ja looduse vastastikuseid seoseid. GEOGRAAFID õpivad tundma ja vaatlevad ümbritsevat keskkonda. Neid huvitavad nii
aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. Seal katavad mandreid ja saari jäämassiivid. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. 10 Kokkuvõte
Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses Floristilised riikkonnad , zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid · Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid · Wallace´i joon tsoon Elurikkuse mitmekesisus Laiuskraad vs. Biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid · Erandeid vähe ( pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta Taimedel vähemalt 110 milj. a.t. Mereloomadel vähemalt 250 milj. a.t. · Seletused Neutraalsed mudelid Bioloogilised interaktsioonid - Keskkonnafaktorid primaarne produktsioon ( pole külma talve) Biogeograafilised protsessid Liigitekke mehhanismid · Mutatsioonid, alleelide varieeruvus
Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud toituvad käbideseemnetest, rändlinnud on enamasti putuktoidulised. Põhised loomad: karu, põder, hunt, soobel. 7. Inimesed lõunapoolsetel aladel tihedam inimtegevus. Põlde ei harita, sest puuduv sobiv maa. Põhilised tegevusalad on metsandus ja vähesel määral ka loomakasvatus. TUNDRA 1. Kliimavööde lähispolaarne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Rannikualadel soojem ja niiskem. 3. Piirkonnad Euraasia põhjarannik, Põhja-Ameerika põhjarannik 4. Mullastik õhuke mullakiht ja vähe viljakas 5. Taimestik peamised taimed on samblad, samblikud ja puhmastaimed. Lõuna pool on taimkate tihedam kui põhja pool. Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid. 6. Loomastik vähe loomi
Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Vaata lisalehelt tsükloneid + asju Briisid- maa ja merebriis põhjustatud aluspinna erinevast soohenemisest rannikul. mäe ja oru tuuled - olemuselt samad briisiga , kus tuule suund ööpeva jooksul muutub vastupidiseks katabaatiline tuul(mistraal) - külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugevaid külmasid kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal. Boora - maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Puhangud võivad rannikuga piirnevate mäeahelike vahel ulatuda -160km/h Föön - soe tuul mägede. Niiske jahe õhumass tungib üle mäaehliku õhk jahtub algab kondenseerumine ja kaotab sademetena niiskuse. Häeaheliku teist nõlva mööda laskudes toimub kuiva õhu kuure soojenemine.
Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 2. Energeetika. Looduslikud energiaallikad, nende kasutamine. Enimkasutatavad energiaallikad. Nafta, maagaas, kivisüsi Nafta taastumatu, suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega. Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
(Looduslikke kooslusi ei ole soovitatav nimetada harvikuteks.) Metsatundras saavad puud edukalt kasvada ainult parimail kasvukohtadel, seal, kus mullad on soojemad, kergema lõimisega ja parema aeratsiooniga. Suurte jõgede orgusid pidi ulatub metsatundrasse tõelisi tihedaid taigametsi. ANTARTIKA · Jäävaba maismaad 2% · Jääkihi keskmine paksus >2000 m · Sademeid keskmiselt 200-500 mm/a · Jaguneb kontinentaalseks osaks (kontinent ja Antarktika poolsaare idaosa) ning mereliseks (poolsaare lääneosa ja saared) · Taimed: vetikad, samblad, samblikud, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki
Arktika suvi on lühike ja tuuletu. Mööda jäist vett kiirustavad laevad - sügiseks on vaja toimetada lastid kohale ja varjuda sadamaisse. Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega luba temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri. Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 1020 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad
1. Mandariini keel 2. Hindi keel 3. Inglise keel 4. Hispaania keel 5. Araabia keel 8. Millistesse suurregioonidesse jagab UNWTO maailma? Euroopa Lähis-Ida Aasia ja Vaikne ookean Aafrika Ameerika 9. Millised on erinevused UNWTO ja loodusgeograafilisel maailma regioonidesse jagamisel? Loodusgeograafiliselt jaotub maailm 6 regiooni: o Ameerika o Euroopa o Aasia o Aafrika o Austraalia ja Okeaania o Antarktika 10. Millised on maailma rikkaimad riigid? USA Hiina Jaapan India Saksamaa 11. Milline on maailma peamine turismiregioon? Maailma suurim turismisuurregioon on Euroopa. 12. Millised on rahvusvaheliste saabumiste järgi maailma peamised sihtkohariigid? Maailma välisturistide suurimad vastuvõtjad on Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko. 13. Kust kulgeb Euroopa ja Aasia tinglik piir? Leidke see kaardilt.
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too nä
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põ
millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini. Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu. Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: polaarne, lähispolaarne, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne 1. Polaarsed õhumassid- Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on
järgmist suve ootama. Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. · Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. · Erinevaid loomariigi esindajaid: Taimtoidulised imetajad: lemmingid, uruhiired, põhjapõdrad (karibuud, porod), polaarjänesed ja oravad. Lihatoidulised imetajad: polaarrebased, hundid, jääkaru. Linnud: pistrikud, kaurid, metstildrid, tutkad, hangelinnud, tiirud, mitut liiki kajakaid ja hanesid. Putukad: sääsed, kärbsed, koid, ritsikad, kimalased. · Inimesi elab tundras vähe. · Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist.
TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas
kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus. · Tasakaalustatud veereziim: Sademeid ja auramine tasakaalus, rohtlates ja lehtmetsades, mulla vesi vihmaperioodil viib küll toitained sügavamale, aga kuival perioodil jõuavad toitained veega pindmistesse kihtidesse, kamardumine, mulla viljakuse kasv. MAAILMA MULLAD · Tundra: karm lähispolaarne kliima, madal temp, maapinna läbikülmumine- igikelts, liigniiske, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 10 cm, peamised horisondid AT, CG, gleistumine, turvastumine, voolamine, hapniku puudus. · Okasmetsad: jahe, niiske, parasvööde, keerulise ehitusega mullad, läbiuhteline veereziim, mulla paksus kuni 1m, peamised horisondid O, A, E, B, C, D, leetumine, väike toitainete hulk.
laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 14 K M K M K M K N 60º N 30 ºN Oº 30 ºS 60 ºS 90 º S ekvaator Kliimadiagrammid
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C
kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb.Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. N : Põhja-Venemaa,Antartika,Arktika. PÕLLUMAJANDUS : arktilises kliimas igasugune põllumajandus võimatu,lähisarktilises kliimas põhjapördad,kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid
Pedosfäär 1) Pedosfäär e. mullastik - biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid: veereziim, taimed, vesi, lähtekivim. 2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised - ülekaalus kuivas klii
Seetottu toimub pidev ohuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tottu suure niiskusesisaldusega ohu, mis pohjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on kulmem kui meri, mistottu puhuvad tuuled merele, jattes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. katabaatiline tuul- kulm ohumass liigub raskusjou mojul korgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid labides tugevaid kulmasid kuivi puhangulisi tuuli. Vaga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jaavaljade kohal. geostroofiline tuul- tekib siis kui baariline gradientjoud ja sellele vastassuunaliselt mojuv Coriolisi joud on tasakaalus. Nende joudude koosmojul kujuneb valja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tahendab uhtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki samarohujooni (pohjapoolkeral gradientjou suunast paremale). · Selgitada moistet upwelling, nimetada merehoovuste tuupe-
areaal läheb väiksemaks. Põhja pool on liike vähem, ökosüsteemid on üksluisemad. Kasutas atlast- ei käinudki ekspeditsioonidel. Areaali kuju · Geograafilised levikutakistused areaalid üldiselt väljaveninud o Euraasias ida-läänesuunas - mäestikud o Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas Apatsid, Kaljumäestik · Vööndilised o tsirkumpolaarsed ümber pooluse levinud (nt jääkaru, raudrohi) o pantroopilised troopikas levinud (nt kookospalm · Katkestustega (disjunktsioonid) ühe taksoni esinemine eri piirkondades. Areaalid on erinevate piirkondadega (vahepeal on piirkond, kus seda liiki/taksonit ei leita). o Miks ei ole seda liiki selles katkestuskohas? Tekib mingisugune barjäär mandrite triivimine. o Kauglevi algselt on olnud üks areaal, aga siis on liik leidnud teise
keskmist õhutemperatuuri. 15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägiliustikud libisevad raskusjõu mõjul piki orge kõrgemalt madalamale. Mandriliustikud liiguvad jääkihtide survel ehk ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid liikuma. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt. Neid on rohkesti Antarktikas, Arktikas ja Gröönimaal. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored, moreenitasandikud, moreenkünkad, rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv, rannavall, maasäär, mandri- ja
pangas mäestiku teke.),+ 3 näidet Victoria jv, Kariba jv, Njassa jv 9.Mis on antud loetelus üleliigne ja millega on tegemist? Samuum, boora, föön, tFšuktšid, briis, laguun, mussoon, passaat. Mis on nimekirja enamik nähtusi? Erinevad tuule tüübid Üleliigne on loetelus tšuktšid kes on on Aasia kirdeosa põlisrahvas. 10.Milliseid kõrbetüüpe eritatakse vastavalt pinnase ja vee iseloomule? Liivakõrb ja Soolakõrb 11.Mis maailmajagudes savannid puuduvad? Antarktika ja Euroopa 12.Kus elab hiidpanda? elavad looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. tema teine tuntum nimi on bambuskaru Tema tähtsaim iseärasus on toitumine toitub ainult bambusest 13. Nimeta looduslik põhjus, miks metsavöönd asendub rohtlaga? Vee taseme kõikumine. *14.Hanid on Hiinas ja Vietnamis põlisrahvas, ainud Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, bušmanid ja hotentotid elavad Lõuna- Afrikas (kus?) 15
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak
Eristatakse positiivset ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. 18. Maa loodusgeograafilised vöötmed Polaarne Aastaaegadest esineb ainult talv, esineb polaaröö ja päev. Lähispolaarne Talviti on siin valitsevaks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused Parasvööde Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv Lähistroopiline Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased Troopiline Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur
annaabi.ee 
