valgustusidee. VALGUSTUSIDEE Pidi algama laiade rahvahulkade ,,valgustamine", ühtlasi oli see ka parema ühiskonna eeltingimus. Arvati, et viletsuses ja rõhumises on süüdi teadmatus ja ebausk. Seetõttu pöörati suurt tähelepanu nii laste kui kogu rahva kasvatamisele, pole juhus, et pedagoogika kui teadus sai alguse just valgustusajal. Valgustusidee suureks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia, ehk prantslaste ,,Encyclopedia", mis ilmus 28-köitelisena kõigi suurte valgustusfilosoofide osalusel aastatel 1751-1772. KULTUURIOPTIMISM Valgustusmõtlejad arvasid, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui ainult avardataks mõistust ja teadmisi. Mõistmatuse ja teadmatuse taandumine ,,valgustatud" inimkonna ees oli vaid ajaküsimus. Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE Mõnedele sai nüüd hüüdlauseks tagasipöördumine looduse juurde. ,,Loodus" tähendas valgustusfilosoofide
Descartes pidas teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Sellest tuletas ta ka järgmise ütluse: “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. Seega, kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Valgustuse eeskujuks oli loodus. Loodus on hea ja inimene on hea, kuid kõik halb tuleb ühiskonnast. Seetõttu, peaksid lapsed üles kasvama maal, looduseläheduses. Loodus oli nende silmis väga tähtis ja puhas, kõik muu, mis pole sellega seonduv, vaadati kurja pilguga. Prantuse valgustusfilosoofide vaadetest tooksin välja humaniseeritud kristluse ja inimõigused. See valdas seda, et religioon tuli vastavusse viia inimese loomuliku mõistusega. Seepärast tuli kristlusest kõrvaldada kõik see, mis on ebamõistlik. Võideldi ka väga innukalt inimõiguste eest: naisõigused ja isikupuutumatuse põhimõte. Taheti saavutada vabadus ja võrdsus. Selle eest võitles Rousseau. Tema arvates lähtub võim rahvast ja rahvas on võimu allikas.
väga sarnane klassitsismile. 5)Ehitustüübid: sakraalhoone, eeskätt kuppelkirik, tetrihoone, muuseumihooned, seltsimajad, lossid, mõisad, pargipaviljonid. 6)Ehitusmaterjalid: kivi teliskivi, malm, hakatakse valmistama kunstmarmorit. 7) Ehitustehnika: eelnevate perioodide oma täiustub, metalltarindid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias. 9) Prantsuse revolutsioon 1789 vabadus , vendlus ja võrdsus. Sellele ei jäädud küll kindlaks kuid revolutsioon kindlustas kapitalismi. 10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus
vastu, kuna kõik lähtuvad enesesäilitamise instinktist. Seda vastuolu saab aga ületada rahu sõlmimisega inimeste vahel, mille garanteerib ,,ühiskondlik leping." Teine inglise filosoof John Locke kutsus kaitsma inimese loomulikke õigusi ja arendama mõistust ja viisakust. Neist loomulikest õigustest loovutatakse osa vabatahtlikult, kui minnakse üle ,,looduslikust olekust poliitilisse olekusse" (riik). Riik peab neid loomulikke õigusi aga säilitama ja kaitsma. Prantuse valgustusfilosoofide vaateid võiks kokku kokku võtta seitsme märksõnaga. Need on: autoriteedi eitamine (seisnes vanade autoriteetide ründamine), ratsionalism (kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest), valgustusidee (rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks), kultuurioptimism (edu oleks kohe võimalik, kui eeldused (valgustamine) oleks täidetud), looduslähedus (loodus on hea ja inimen on hea, kõik halb tuleb ühiskonnast, nii et lapsed peaksid
Gottorpi hertsogi Peteriga. Katariina II tõus troonile Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürtsi tütrena.Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks venekeele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks tõsteti Katariina II ( valitses 1762- 1796). Valgustatud valitseja Saanud võimule, kavandas Katariina II Venemaal suuri ümberkorraldusi. Keisrinna uskus, et ühiskonna paremaks muutmisekspiisab headest ja õiglastest seadustest
KLASSITSISM Muutused Euroopas · Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) · Napoleoni sõjad (1799-1814) · Prantsuse valgustusfilosoofide mõju (Rosseau, Voltaire) -Olid vastu ühiskonna seisuslikele korraldustele -Olulised inimese loomupärased omadused -Võitlesid hariduse ja loodusteaduste arengu eest · Inimese religioossus seotud isiklike usuliste veendumustega, mitte kirikuga · Õukond ja kirik polnud enam määraval kohal Eeskuju antiikkultuurist · Väljenduses ja vormis otsitakse: lihtsust tasakaalu
Millisesse sajandisse langeb tema looming? Viimane nimekas rokokoomeister, tema looming langeb XVIII sajandi teise poolde. 11.Missugust ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhidekte matkima antiiki? Pompei ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prantsusmaal tingisid rokokoo asendamise klassitsisimiga? Absoluutse monarhia aja lõpp; kelmikate meelelahutuste ajajärk lõppes; valgustusfilosoofide teoste mõju; vaesuse ja rõhumise all kannatav lihtrahvas ei suutnud enam vanaviisi elada 14.Mis on portikus? Sammaseeskoda (Korintose sammastega) 15.Missugune kunstiliik sai juhtivaks varaklassitsismiajastul? Arhidektuur 16.Missugune Prantsuse 18 saj. Kuppelehitis sai eeskujuks teiste riididek kuppelehitiste rajamisel? Kes oli selle autor? Pantheon Pariisis, mille autoriks oli Jacques-Germain Soufflot. 17.Missuguses Eesti linnas oli klassitsismiajastul vilgas ehitustegevus? Tartus 18
me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, mis t'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousseau arvates 'fchiskondliku korrapar par alus. par par
ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele Õigus perekonnale ja Hääleõigus kaitsele eraelule Õigus arstiabile 2)Miks nimetatakse Euroopat inimõiguste sünnikohaks? Sellised väärtused nagu elu, vabadus ja sallivus kuuluvad eurooplaste maailmavaate juurde. Kristlusest kandusid need ideed valgustusfilosoofide ja hiljem ka liberalistide töödesse. 3)Selgita sotsiaalse kodakondsuse põhimõtet Igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervisehoiule. 4)Loetle inimõigusalased põhidokumendid Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) Euroopa sotsiaalharta (1961) 5)Mille poolest erineb Ameerikalik lähenemisviis inimõigustele Euroopalikust?
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada?
Tulemus: Ameerika iseseisvus 1776 - Iseseisvusdeklaratsioon Prantsuse revolutsiooni algus. 1789-1799 Prantsuse revolutsiooni põhjused, olulisemad muutused, tulemused. Põhjused: majanduslik olukord halvenes, suurenesid seisuslikud vastuolud, tärkav kodanlus soovis aadliga võrdseid poliitilisi õigusi. Maksude tõstmiseks pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Saadikud polnud aga nõus vanamoodi hääletama ja moodustasid Asutava Kogu riigikorra muutmiseks. · Valgustusfilosoofide mõju võrdsus, loomulikud õigused, valitsuse kukutamine; · USA revolutsiooni mõju ,,Kui üks koloonia saab lahti inglastest, miks III seisus ei võiks muuta Prantsusmaad?"; · Ebaõnnestunud rahanduspoliitika Necker ja tema laenud; · Monarhide pillav eluviis (kulutasid väga palju, ei mõelnud oma alamatele) ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" ja Versailles; · III seisuse ebaõiglane olukord
Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21
Saksa kameralistidest erineval arvamusel olid prantsuse füsiokraadid, kellest tuntuim ja mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega.Seetõttu pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele.Talurahva laostumine laostanuks ka riigikassa. Valgustusfilosoofide, kameralistide ja füsiokraatide õpetused said valgustatud absolutismi aluseks mitmes Euroopa riigis. 13.VIINI KONGRESS JA EUROOPA KOOSKÕLA Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. Prantsusmaa vastu sõdinud ja Napoleoni põrmu paisanud riigid olid valmis otsima nn Euroopa kooskõla. See tähendas
Tegelik võim kuulus siiski kaardiväele. Selline olukord kestis kuni Katariina II võimuletulekuni. KATARIINA II (1762-1796) valgustatud valitseja Venemaal Katariina II sündis Saksamaal väikevürsti tütrena. Jelizaveta ja Friedrich II valisid ta ühiselt vene troonipärija Peeter III abikaasaks. Katariina jõudis Venemaale 14 aastasena. Ta astus vene õigeusku ja õppis kiiresti selgeks vene keele, omandas vene kombed ja harjumused. Katariinat mõjutasid L-Euroopa valgustusfilosoofide kirjutised, mis ülistasid neid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonda parandavate ümberkorralduste tegemiseks. Selliseks valitsejaks tahtis ka Katariina II saada. Mida enam kasvas õukonnas vastumeelsus Peeter III suhtes, seda populaarsemaks muutus Katariina, kes talitas kõiges vastupidiselt oma abikaasale. Katariinast sai kaardiväelaste soosik ning 1762. a. juunis toimunud paleepöördega Venemaa keisrinna. Peeter III vihkas Venemaad
V: Ecrasez l'inflame ehk Hävitage koletis (koletise all mõtles Voltaire katoliku kirikut) 18. Mis on Voltaire'i arvates parim riigikord? V: valgustatud absolutsim ehk haritud valitsejale kuulub täiuslik võim 19. Mille eest kritiseeris Voltaire Prantsusmaa Päikesekuningat Louis XIV-t? V: et Louis XIV tühistas Nantes'i edikti, mis oli Prantsusmaal andnud hugenottidele võrdsed õigused katoliiklastega 20. Millal alanud Suur Prantsuse revolutsiooni olid valgustusfilosoofide teosed ette valmistanud? V: 1789 Immanuel Kant (1724-1804) 1. Mis sajandil ja kus sündis Kant? V: 18. sajandil Königsbergis, Ida-Preisimaal (tänapäeval Venemaale kuuluv Kalingradi oblast) 2. Mis vaimus kasvatas ema Kanti? V: pietismi 3. Mis on pietism? V: rõhutas inimeste sügavat kristlikku religiossust ja moraalsust 4. Mis ülikoolis Kant õppis? V: Königsbergi ülikoolis 5. Mis ülikoolis oli Kant professoriks
ning kaotada minevikust jäänud riigipoolsed takistused ühiskonna arenguks. Et seda aga teha, pidi uuendajal olema riigis täielik võim, kuna muidu oleks ju asjad erinevate huvigruppide, eriti traditsionalistliku aadelkonna vastuseisu tõttu, pidama jäänud. Nii jõutigi valgustatud monarhi kontseptsioonini, kes pidi olema edumeelse ilmavaatega ning kõik oma ideaalid ka praktikas ellu rakendama. Monarh ei saanud valgustusfilosoofide arvates mitte mingil juhul alluda vaid enda poolt kehtestatud standarditele, vaid pidi alluma üldiselt heakskiidetud seadustele ning eetikanormidele. Valgustatud absolutismi kriitika lähtus peamiselt kahelt aluselt. Liberaalsed arvustajad väitsid, et allumine ühele isikule, olgu ta nii valgustatud ja haritud kui tahes, on vale ja järgima peaks Montesquieu välja töötatud võimude lahususe printsiipi. Konservatiivid leidsid aga, et lükates kõrvale traditsioonilise seisusliku
Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder sakslane, avaldas euroopa rahvaste rahvaluulekogumiku) indiviidi väärtustamine veel ühiskond pidi tuginema valgustatud monarhidele juhivad valgustusfilosoofide ideede alusel, progressi alus. J. Fichte tahte-, ja valikuvabadus. Palju kõneldakse indiviidi vabadusest, seostatakse kiiresti ka rahvavabadusega. 19. saj esimest korda rahvuslikud vabadusvõitlused. I - kreeklaste vabadusvõitlus türklase vastu. Oluline isamaa teenimine, varem teeniti valitsejaid. 19. saj veel REALISM. Seljataha hakkab jääma agraarühiskond. Algab üleminek industriaalajastule. Algus Inglismaalt, 19. saj algusest(?) ka mandrieuroopas. Algab linnastumine,
see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet 4 enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja ideaalsemaks valitsemisviisiks. Kolmandaks perioodiks on Roscheri järgi valgustatud absolutism, mille lõpuks on Prantsuse revolutsioon. Seda iseloomustab valgustusfilosoofide poolt loodud ideede rakendamispüüe reaalpoliitikas ning valitseja veelgi suurem potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vajalik end isegi enam Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt (kolmas pilt), kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener".
Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (1814-1815)muutis põhjalikult Euroopa riiklikku jaotust, lähtepunkt rahvuslikele liikumistele. 3. Miks nimetatakse klassitsismi valgustusajastuks? Nimeta kuulsamaid filosoofe.
7 http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm 8 ,,Venemaa tsaarinnad" Detlef Jena lk 220 6 ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teostamatuks. Keisrinna üheks sooviks oli ka pärisorjuse kaotamine, mis jäi paraku katastroofi kartuses vaid paberile. Katariinat tõukasid tagant veel ka Prantsuse valgustajate suured ootused ja vaimustus, olgu veel mainitud, et Katariina II pidas kirjavahetust kuulsate valgustusfilosoofide Voltaire'i ja Diderot'ga. Katariina II poliitikat on võrreldud Friedrich II Suure valitsemisajaga Preisimaal ning keiser Joseph II ümberkorraldustega Austrias, mille ühisnimetajaks on valgustatud absolutism.9 Talurahvasõda Katariina II ajal tugevdati aadlike seisuslikke õigusi talupoegade üle, mis talupoegadele
nõustuma Asutava Kogu poolt vastu võetud seadustega. Enam ei tulnud kõne allagi tagasipöördumine vana korra juurde. Esimeseks muudatuseks sai seisuste eesõiguste likvideerimine, mis tähendas, et kõik pidid võrdselt makse maksma ja neist said võrdsed Prantsusmaa kodanikud. Talupoegadel kaotati teotöö ning kirikumaad natsionaliseeriti. USA Iseseisvusdeklaratsiooni alusel koostati 1789 aasta augustis Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon. Selles leidsid kinnitust valgustusfilosoofide ideed võrdõiguslikkusest ja vabadusest kui õigusest teha kõike, mis ei kahjusta teisi. Ka määrati selle deklaratsiooniga omandiõigus ja rahvas kõrgeima võimu kandjaks. Sündmused vapustasid kuningat ja ta püüdis 1791. aasta 20. juuni südaööl koos kuninganna Marie-Antoinette'ga Prantsusmaalt põgeneda, kuid ta võeti kinni ja toodi Pariisi tagasi. Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia.
"asjad". Ta ütles, on olemas ainult see, mida saame tajuda meeltega. Ta arvas ka, et kõigil meie ideedel on põhjus väljaspool meie eadvust, kuid see põhjus pole ainelist laadi. See põhjus on vaimust. Kogu loodus meie ümber ja kogu meie olemasolu toetub Jumalale. Tema on kõige oleva ainus põhjus. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 199-247) 19 Valgustusaeg Vastuhakk autoriteetidele Prantsuse valgustusfilosoofide idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu. Ratsionalism Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse. Valgustusidee Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistupäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid nüüd
Locke'i arvates samastub loomulik õigus jumaliku õigusega ning tagab kõigile inimestele põhiõigused, ka õiguse elule, kindlale vabadusele ja oma töö viljale. Nende õiguste kindlustamiseks sõlmivad inimesed oma valitsejatega ühiskondliku lepingu. Kodanik kohustub seadustele alluma, valitsusel aga on õigus luua seadusi ning kaitsta ühiskonda vägivalla eest. Locke'i loomuliku õiguse ja ühiskondliku lepingu teooria mõjutas kogu Euroopa ja ka Ameerika valgustusfilosoofide põlvkonda. Locke'i teooriate tähtsaim edasiarendaja oli Charles de Montesquieu, kes sõnastas 1748. aastal avaldatud teoses ,,Seaduste vaimust" üksikisiku vabaduse tagatistena täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu lahususe ning tasakaalu põhimõtted: ,,Kui ühes ja samas isikus või ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik võim ühendatud täidesaatva võimuga, siis on vabadusel lõpp; on ju karta, et see monarh või
Valgustusaja filosoofid paistavad silma ka muude teadustega (matemaatika, füüsika, loodusteadus, diplomaatia, poliitika jne.). Peamiseks kirjanduslikuks saavutuseks saab entsüklopeedia. Kirjeldada kogu maailma läbi märksõnade kirjelduse. Esimene Prantsuse entsüklopeedia ilmub 1751-1772. Nimetus: entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Ilmub 28 köidet. Pani aluse prantsuse filosoof Denis Diderot. Kuulub peamiste valgustusfilosoofide juurde. Kui ilmub, siis selle vastu stub välja katoliku kirik ja riigivõimud. 2 esimest köidet määrati hävitamisele. Selle levitamise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Uudsus : üles ehitatud alfabeetiliselt ja käsitleti ühiskonna ja teaduse probleeme, uusi ideid nendega seoses. Lisaks anti hinnanguid (väga kriitilisi) senistele süsteemidele (ühikonnale, riigile, kirikule). Koondas enda ümber tolle aja haritlasi. Sellel oli ka
õiguslikult võrdsetena, et kõrgema võimu allikas on rahvas, et kõik inimesed on seadus ees võrdsed, et kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast, et eraomand on puutumatu. Paljud põhimõtted olid tuntud juba enne 1789. aastat. Revolutsiooni ideelise aluse oli loonud valgustus. Ameerika lahkulöömine Inglismaast oli nii näiteks vastuhakust isevalitsusele kui õnnestunud katseks rakendada valgustusfilosoofide ideid tegelikkusesse. Kuid just sündmused Prantsusmaal raputasid maailma ja põhjustasid nii omas ajas kui ka hiljem rohkem diskussioone kui ükskõik milline teine ühiskondlik murrang. Kuigi Prantsusmaal taastati absolutism, ei olnud tagasipöördumine vana korra juurde enam võimalik. Napoleoni sõdade kaudu levisid uued ideed kogu Euroopas. Paljudes riikides kujunenud poliitilised liikumised said eeskuju ning mõjutusi Prantsuse revolutsioonist.
absolutism, mille all ta mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Ratsionalistm tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Ka usk ja moraal tulenevad mõistusest. Sellele avaldas mõju loodusteadus, mis vätis, et kogu loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks. Viletsuse põhjust nähti teadmatuses ja ebausus. Valgustusaja sõmboliks peetakse suurt prantsuse entsüklopeediat, mis ilmus kõikide valgustusfilosoofide osalusel 28. Köitelisena. Eestis avaldus valgustus pärisorjuse kriitikana. Preestrid hakkasid kritiseerima pärisorjust ja arvasid, et see tuleks kaotada. 1) Ratsionalism 2) Valgustusideed 3) Kultuurioptimism edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest 4) Looduslähedus kasutati teadussaavutusi. Mõistus oli looduse kingitus. Kõik halb tuleb ühiskonnast, lapsi tuleb kasvatada linnast eemal. 5) Kristluse inimlikumaks muutumine e humaniseeritud kristlus
organisatsioonid, kodanike survegrupid ja liikumised. Siit võib järeldada, et inimõigused pole ka Euroopas alati ja igaühele tagatud. 5.2 Euroopalik arusaam inimõigustest Üks põhjusi, miks inimõiguste temaatika Euroopas päevakorral püsib, peitub ajaloolistes traditsioonides. Inimõiguste eetiline platvorm on seotud kristluse ning valgustusfilosoofiaga. Sellised väärtused nagu elu, vabadus ja sallivus kuuluvad eurooplaste maailmavaate juurde. Kristlusest kandusid need ideed valgustusfilosoofide ja hiljem ka liberalistide töödesse. Just Euroopat võib pidada inimõiguste filosoofia sünnikohaks, siit levisid need põhimõtted Ameerikasse ning hiljem teistesse maailmajagudesse. Tavaliselt seostatakse inimõigused kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning kõigil on õigus osaleda riiklike küsimuste otsustamisel. 18
kaelakeeafääri1, millega ei kuningas ega kuninganna polnud üldse seotud. Välispoliitikas andis kuningas järele neile, kes soovisid Inglismaa nõrgendamise nimel toetada Ameerika iseseisvussõda (1775-1783). Prantsusmaa tegi seda nii nõu kui jõuga, kuid sõda venis ja toetus tekitas lõpuks masendava augu riigikassasse. Nutika maksureformiga saanuks ehk sellestki hädast üle, kui kuningas oleks ise asunud reforme toetama. Pealegi oli Prantsusmaal vaimne revolutsioon juba valgustusfilosoofide poolt läbi viidud. Uus põlvkond haritlasi oli üles kasvanud Montesquieu', Diderot', d'Alambert'i , Voltaire'i teoste, eriti aga Rousseau' uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: "Ma olen
mõistmine: lineaarne aeg (varem oli korduva/tsüklilise aja mõistmine). Tekkis kasvatusoptimism, et koolitus on vajalik ja selle mõju on alati positiivne, veendumus, et ühiskond mõjutab inimesi (kui on õiglane ühiskond on ka inimesed paremad). Saadi aru, et ühiskonda on vaja reformida. Valgustusfilosoofid kritiseerisid eelkõige isevalitsuse, seisusliku ühiskonna ja kirikureligiooni varjukülgi riiklikud ja ühiskondlikud institutsioonid allutati kriitilisele mõtlemisele. Valgustusfilosoofide eesmärgiks oli muuta valitsevat ühiskonnakorraldust nii, et inimestel oleks hea elada. 18.sajandil hakati tähelepanu pöörama kodanike poliitilistele õigustele ja vabadustele. Valgustusfilosoofid leidsid, et sisepoliitika (alamate heaolu) on olulisem kui välispoliitika (sõjalised vallutused ja võidud). Üldiselt taotles valgustus õigusliku omavoli, seisuslike privileegide, monopolide ja igasuguste isikuvabadusi piiravate ebaõiglaste tõkete kaotamist.
kuid tegi vähe. Ta oli filosoof troonil. Tegi tutvust valgustusideede kandjatega (Voltaire, Beccaria) ja püüdis näidata, et tema näol on tegemist haritud monarhiga. Katarina II tahtis reformida kriminaalõigust ja krim. protsessi. 1766 aastal kutsus ta kokku seadusandliku kogu, mis käsutati tööle tema enda käega kirjutatud nakasiga(?) , mis pidi olema kogu töö aluseks. Selle instruktsiooni sisu oli suures osas kriminaalõiguslik ja kujutas endast valgustusfilosoofide Voltaire ja Beccaria mõtete kogumikku. Katarina II kavatsuseks ei olnud muud, kui kindlustada oma positsiooni, mille ta oli endale võitnud oma mehe võimult kukutamise ja tapmisega. Seadustekogu saadeti laiali ning sellega lõppeski. Katarina II ei unustanud aga saavutada välispoliitilist edu. Ta korraldas oma instruktsioonida tõlkimise saksa, inglise, prantsuse ja itaalia keelde. Prantsuse keeles koguni mitmes väljaandes ja
Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja täiuslikemaks valitsemisviisiks. ● Kolmandaks perioodiks on Roscheri järgi valgustatud absolutism, mis lõppes Prantsuse revolutsiooniga. Seda iseloomustab valgustusfilosoofide ideede rakendamispüüe ja valitseja veelgi suurem potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vaja end isegi Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt, kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs:
uutes tingimustes tuli see välja vahetada. siit ka idee, et valitsejad on rahva teenrid (see tekitab probleeme ka eestis). karl suure impeeriumis oleks selline loogika olnud mõeldamatu. rousseau ütleb, et kui valitsus rikub ühiskondlikku kokkulepet, siis rahval kaob allumiskohustus. roosevelt pidas majandusliku kriisi ajal kõne, kus ta ütles, et majanduskriisi tingimustes tuleb vabadusi piirata, et kriisist jagu saada. valgustusfilosoofiaga see kokku ei sobi. üldiselt oli valgustusfilosoofide kriitika kitsamalt võttes alati 18s prantsuse ühiskonna kriitika. valgustajad pidasid ühiskonna arengut takistavaks jõuks kirikut. nad ei pruukinud olla jumala vastu, kuigi mõned neist olid ateistid. aga kiriku kui institutsiooni vastu olid nad selgelt. venemaa kui despootia näide (tänapäevane mõiste on diktatuur) jutud inimõigustest kajastusid tegelikkuses siiski vähe. inimene ei saanud mitte töötada, sest ta oleks surnud nälga.
· Ühiskonna stabiilsus on ohus ! · Sellele vaatamata kunigas ja 15 000 kõrgaadlikku veedavad luksuslikku elu ja ei soovi muutusi · Prantsusmaa valitsemine muutub järjest raskemaks. Valgustuse mõju · Tippajastu 1730-1770 · Komponendid: mõistuse (üle)hindamine, ratsionaalsus, kriitilisus, tolerantsus, vaimne vabadus, humanism, kosmopolitism · Üldine progressiusk, arenguoptimism, positiivne ettekujutus inimloomusest... reformide nõudmine Valgustusfilosoofide eesmärk · Soovivad muute valitsevat ühiskonda nii ,et inimestel oleks hea elada! · Kodanike poliitilised õigused ja vabadused on olulised · Oluline on sisepoliitika · Valgustusajastul hakkab tekkima valik arvamus: lendlehed, raamatud, ajakirjad, klubid, salongid, seltsid, kohvikud. Valgustuse riigifilosoofiad 1.Valgustatud isevalitsus (Voltaire 1694-1778): valgustuse ja absolutismi liit, mis teostub nn Saksa maailmas 2
kaelakeeafääri1, millega ei kuningas ega kuninganna polnud üldse seotud. Välispoliitikas andis kuningas järele neile, kes soovisid Inglismaa nõrgendamise nimel toetada Ameerika iseseisvussõda (1775-1783). Prantsusmaa tegi seda nii nõu kui jõuga, kuid sõda venis ja toetus tekitas lõpuks masendava augu riigikassasse. Nutika maksureformiga saanuks ehk sellestki hädast üle, kui kuningas oleks ise asunud reforme toetama. Pealegi oli Prantsusmaal vaimne revolutsioon juba valgustusfilosoofide poolt läbi viidud. Uus põlvkond haritlasi oli üles kasvanud Montesquieu’, Diderot’, d’Alambert’i , Voltaire’i teoste, eriti aga Rousseau’ uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka 1 Kaelakee afäär – 1784. a. valmistasid kaks Pariisi juveliiri 1 600 000 livrit maksva kaelakee, mille sarnast polevat peale Kleopatra keegi veel kandnud. Seda pakuti ostuks kõigis Euroopa õukondades. Katariina II keeldus sõnadega: “Ma olen
Kõikehõlmavaks kunstiliigiks kujuneb klassitsism aga aastail 1760 - 1830 . Klassitsismi väljakujunemisele aitasid kaasa mitmad ajaloo üksikasjad. Kasvas huvi antiikarhitektuuri vastu, mida süvendasid 18. saj. alanud väljakaevamised Herculaneumis ja Pompejis. Väljakaevamistel osalenud saksa kunstiteadlane J. J. Winckelmann tõstis oma teostes ideaaliks kreeka klassikalise kunsti, aidates sellega suuresti kaasa klassitsismi läbimurdele. Üldteoreetilist huvi süvendasid prantsuse valgustusfilosoofide teosed, sealhulgas 1750. a. ilmunud J. J. Rousseau traktaat " Vaidlused kunstist ", mis propageeris natuurilähedust ja loomulikkust kunstis. Kuigi klassitsismi õitseng sai alguse maades, kus valitses absolutistlik monarhia, soodustas valgustusfilosoofide tegevus uute, kodanlike ideaalide tekkimist, millele omakorda andsid tuge edusammud matemaatikas, füüsikas ja keemias. Ajaloost hakati aga otsima ideaalse riigikorralduse eeskujusid, kus kõikide kihtide ja
määratud. Locke'i arvates samastub loomulik õigus jumaliku õigusega ning tagab kõigile inimestele põhiõigused, ka õiguse elule, kindlale vabadusele ja oma töö viljale. Nende õiguste kindlustamiseks sõlmivad inimesed oma valitsejatega ühiskondliku lepingu. Kodanik kohustub seadustele alluma, valitsusel aga on õigus luua seadusi ning kaitsta ühiskonda vägivalla eest. Locke'i loomuliku õiguse teooria mõjutas tervet Euroopa ja Uue Maailma valgustusfilosoofide põlvkonda. Locke'i tähtsaim järglane oli ilmselt Charles de Montesquieu, kes oma 1748. aastal avaldatud teoses "Seaduste vaimust" tõstis esile täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu lahusust ning tasakaalu kui üksikisiku vabaduse tagatisi. Demokraatia tänapäeval Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Seepärast saabki eristada kolme nurgakivi, ilma milleta ei saa ükski
Paraku sattus põikpäine keiser peagi vastuollu nii kaardiväe kui õigeusu kirikuga ning juuli alguses, saanud vaevalt pool aastat võimul olla, ta kukutati ja tapeti. Järjekordse troonipöörde korraldanud kaardiväelased tõstsid troonile kõrvaldatud keisri abikaasa, samuti Saksamaal sündinud ning üles kasvanud Katariina II [176296]. Katariina II Katariina II kuulub Friedrich II ja Joseph II kõrval nimekaimate valgustatud monarhide hulka. Valgustusfilosoofide aga ka kameralistide tööde põhjalik tundmine andis Katariina II tahtekindlust jätkata Peeter I alustatud ning vahepealsetel aastakümnetel pooleli jäänud Venemaa moderniseerimist. Katariina koostas ise uue valgustusideedele rajaneva seadustiku projekti () ning kutsus 1767 Moskvasse seda arutama enam kui 500 liikmest koosneva kogu ( ), kuhu kuulusid kõigi vabade ühiskonnakihtide esindajad Põhjala rändkarjakasvatajatest kõrgeima võimuladvikuni välja
annaabi.ee 
