Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valgustus praktikum". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgustus, valgustust, valgustustihedus, ühtlus, valgustustiheduse, valgustihedus, ohutusõpetus, luks, 12464, tehisvalgustus, seisukohast, tööpiirkond, labor, töökohad, valgusvoog, akende, kombineeritud, üla, tehislik, tasandis, aknast, lisas, graafik, nõrgemini, joonas, kellaaeg, kursus, luksmeeter, mõõdulint, infost, valgusele, esmajoonesTTÜ ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS LABOR 5 Ruumide Valgustatus JÄRELDUS Laboratoorse töö põhjal saab väita, et loomulik valgustus jaguneb ruumis väga ebaühtlaselt, mistõttu on lisavalgus vajalik ka päevasel ajal. Valguse ebaühtlane jaotus häirib inimsilma ja võib nägemist kahjustada. Antud klassiruumis oli kõige nõrgema valgustusega piirkonnas keskmine valgustihedus normist madalam umbes 22 luksi võrra. Kuna mõõtmisel kasutati loomuliku valgust, sai selgeks, et vaja on kasutada ka tehisvalgust. KÜSIMUSED 1. Ruumi plaan ja graafik. Esise=f(x) Valgustus 6500 6000 5500
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Merlin-Hans Hiiekivi VALGUSTUS TÖÖKOHAS Kursusetöö Biotehniliste süsteemide õppekava Juhendaja: dotsent Oliver Sada PhD Tartu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1Mõisted................................................................................................................. 4 2Kuidas mõõdetakse..................................................
Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 10: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Töö nr: 6 Nimi: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Kuupäev: b) Magnetvälja uurimine Kursus: 08.10.2012 Koostanud: Jana Paju TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3
2. Töökeskkonna kirjeldus Ettevõttes töötab 33 inimest: 2 juhatuse liiget, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 tehnik/juht, 3 koristajat, 25 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on kehtestatud töö- ja puhkeajareziim. Casino töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks
Müra ei sõltu sellest, kas heli on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus). Müra ohtlikkus ilmneb selles, et müra mõjub kesknärvisüsteemile (KNS), avaldades selle kaudu kahjustavat mõju kogu organismile. 1 Häirivaks loetakse kõik helid, mis segavad keskendumist või on ebameeldivad. 1 Riski- ja ohutusõpetus Müra hajutab tähelepanu ja hajutab reaktsioonikiirust, vähendades sellega töövõimet ja soodustades tööõnnetuste tekkimist. Pidev viibimine mürarohkes ruumis võib tekitada häireid KNS-is ja kutsuda esile kuulmise nõrgenemist kuni kurdistumiseni. Füüsikaliselt kujutab müra endast elastses keskkonnas esinevat võnkumist (heli), mida iseloomustavad: o helirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 N / m 2 ].
Kõrgelt kukkumise oht ettevõttes puudub. Põrandad ei ole libedad. Talvel võib esineda välisterritooriumil libisemisoht. Kontoritesse on loodud arvutitöötamiskohad. Tehisliku üldvalgustuse tagavad luminofoorvalgustid. Kohtvalgustusena kasutatakse kompaktluminofoorlampidega valgusteid. Loomulikku valgustust on võimalik reguleerida püstlamellruloodega. Ruumides on sundventilatsioon (aknad on samuti avatavad) ja keskkütteradiaatorid. Ruumi põrandaid katab osaliselt PVC kate, osaliselt vaipkate. Seinad värvitud. Töölauad on heledad, matid ja piisava tööpinnaga. Töötoolid on reguleeritava kõrguse ja seljatoe kaldega, käsitugedega.
Müra ei sõltu sellest, kas heli on: a) tekitatud sihipäraselt (nt vali muusika); b) vältimatu heli (tekib nt tööprotsessi käigus). Müra ohtlikkus ilmneb selles, et müra mõjub kesknärvisüsteemile (KNS), avaldades selle kaudu kahjustavat mõju kogu organismile. 1 Häirivaks loetakse kõik helid, mis segavad keskendumist või on ebameeldivad. 1 Riski- ja ohutusõpetus Müra hajutab tähelepanu ja hajutab reaktsioonikiirust, vähendades sellega töövõimet ja soodustades tööõnnetuste tekkimist. Pidev viibimine mürarohkes ruumis võib tekitada häireid KNS-is ja kutsuda esile kuulmise nõrgenemist kuni kurdistumiseni. ·Füüsikaliselt kujutab müra endast elastses keskkonnas esinevat võnkumist (heli), mida iseloomustavad: ohelirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 ]. Helirõhuks
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID
Tallinna Tehnikaülikool _ Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP 23.04 Kellaaeg: termomeetri abil 8:00 (12:00) Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID
prospektid, kus öeldakse, et toode on ergonoomiliselt kujundatud, kuigi tehtud pole midagi. · Veebist leiab tuhandeid artikleid, mis üksteise ebatäpsusi ja vigu kordavad. Palju on populaarteaduslikku kirjandust, mis on ühelt poolt hea, kuid samas levivad seisukohad, et ergonoomikaga tegelemiseks piisab loomulikust intelligentsist. Soovitatakse näiteks "adekvaatset valgustust", "säilitada head tööasendit" jm konkreetsemalt valgustust ja tööasendit täpsustamata. Sellised üldised soovitused ei tekita austust ergonoomika kui teaduse vastu. · Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit ergonoomika. See on levinud eriti endistes sotsialismimaades, kus sõna ohutus ei olnud populaarne formaalse suhtumise tõttu ohutuse teoreetilistesse probleemidesse ja praktilisse kindlustamisse.
6) tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda. Täiendav juhendamine viiakse läbi: 1) tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise eiramise korral; 2) protsessis kasutatavate, töödeldavate, valmistatavate või säilitatavate ainete ja materjalide tule- või plahvatusohtlikkuse suurenemise korral; 3) tulekahju või õnnetuse järgselt; 4) töös pikaajalise vaheaja korral. TÖÖTERVISHOID VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse s.t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitatavad nõuded: 1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2) peab olema ühtlane 3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast
uuritud, on arvutatud, on tehtud") ja kindlat kõneviisi, sest töö on lõplik ja minevikus tehtud, loetav aga olevikus. 2.2.13. Loetelud Loetelusid võib vormistada kahte moodi. Esimene variant: loetelu pealkiri on ilma koolonita ja algab taandrealt. Loetelus viimase esituse lõppu pannakse punkt. Kui on loetelus lühikesed sõnastused, siis on soovitav loetelu paigutada kahte tulpa, et lehekülje täituvus oleks täielik. Töö ülesanded 1) valgustustiheduse määramine 6) kordamisküsimustele vastamine. 2) valgustugevuse määramine 3) heleduse määramine 4) valgusviljakuse määramine 5) töö kokkuvõtte tegemine 20 Teine variant: loetelu pealkiri on kooloniga ja algab taandrealt. Loetelus iga sõna või lause lõppu pannakse semikoolon ja loetelu lõppu punkt. Töö ülesanded: 1) valgustustiheduse määramine;
Valgustugevus On ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valem: I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). d on ruuminurka d kiiratud valgusvoog. Üldiselt sõltub valgustugevus suunast. Kui aga ei sõltu suunast, siis nimetatakse valgusallikat isotroopseks. Valgustatus Pinnale langeva valgusvoo tekitatud valguse tugevus. Valgustatus näitab, mil määral mingi pind on valgustatud ning võrdub valgusvoo ja valgustatava pindala suhtega. Ühik on luks (lx). Valgustustihedus on 1 lx, kui valgusvoog 1 lm jaotub ühtlaselt 1 m2 suurusele pinnale. Praktikas ei saa valgusvoog siiski valgustatud alal jaotuda nii ühtlaselt, et valgustustiheduse väärtus selle pinna kõigis punktides oleks võrdne. Valgustatuse seadus Kui pinnale, mille pindala on dS, langeb ühtlaselt valgusvoog d, siis valgustatus E = d/dS. Kui pind on valgustatud ühtlaselt, siis E = /S. (E=I*cos/r2) Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on
näiteks maaühenduse katkemise tagajärgi. Tulevikus ehitatavate paigaldiste hooldamise seisukohalt on soovitatav, et paigaldise osi saaks eraldi välja lülitada, nii et oleks välistatud pingestatud osadel töötamine. Eriabinõusid võib nõuda rikete vältimiseks või vähemalt rikete tagajärgede vähendamiseks ahelais, millel on suur tähtsus paigaldise üldise ohutuse seisukohast. Sellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus, samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast. Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei 4 jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed, mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt. küttesüsteem.
Vaheseina mõlemad pooled tuleks katta 2x kipsplaadiga. 13 EJ-30 seina paksus 100 mm metallkarkass samm 600 mineraalvill 40 mm Tulepüsiv kipsplaat 12,5 GKF 1 kiht mõlemal pool Tavaline GKB 2+2 kihti EJ-180 seina paksus 175 mm villa 80 mm metallkarkass Tulepüsiv kipsplaat GKF mõlemal pool seina kolm kihti 26. Pinna valgustustihedus ja selle arvutamine elektrivalgustuse korral, elektrivalgustuse normeeritavad ja ökonoomsust näitavad tegurid Valgustustihedus e. valgustatus luksides (lx) näitab pinnaühikule (m2) langevat valgusvoogu luumenites (lm). Looduses valgustab aluspinda Päike nii otseselt kui taeva hajusvalguse näol. Päikeselt üldse saabuvast kiirgusest moodustab valgus vaid ühe osa – silmale nähtava kiirguse, lainepikkustega vahemikus 380-780 nm. Et kogu
Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. Vaheseina mõlemad pooled tuleks katta 2x kipsplaadiga. EJ-30 seina paksus 100 mm metallkarkass samm 600 mineraalvill 40 mm Tulepüsiv kipsplaat 12,5 GKF 1 kiht mõlemal pool Tavaline GKB 2+2 kihti EJ-180 seina paksus 175 mm villa 80 mm metallkarkass Tulepüsiv kipsplaat GKF mõlemal pool seina kolm kihti 26. Pinna valgustustihedus ja selle arvutamine elektrivalgustuse korral, elektrivalgustuse normeeritavad ja ökonoomsust näitavad tegurid Valgustustihedus e. valgustatus luksides (lx) näitab pinnaühikule (m2) langevat valgusvoogu luumenites (lm). Looduses valgustab aluspinda Päike nii otseselt kui taeva hajusvalguse näol. Päikeselt üldse saabuvast kiirgusest moodustab valgus vaid ühe osa silmale nähtava kiirguse, lainepikkustega vahemikus 380-780 nm. Et kogu päikesekiirgusest
....................................................13 2.6 Liikluskorraldus objektil.......................................................................................................... 13 2.7 Kraana Liebherr LTM 1050 50t.............................................................................................. 13 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine...............................................................................13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid............................................14 2.10 Keskkonnakaitse.....................................................................................................................14 2.11 Ladude vajadus ja paigutus.....................................................................................................14 2.12 Ajutise veevarustuse arvutus.................................................................................................. 15 2.12
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
.......................................19 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus.....................................................................20 15. Ekspositsioon...........................................................................................21 16. Diafragma...............................................................................................22 17. Särituse aeg.............................................................................................23 18. Klassikaline valgustus skeem........................................................................24 19. Reproduktsioonide pildistamine.....................................................................25 20. Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid........................................................26 21. Pildistamine värvimaterjalidele segavalgusel......................................................27 22. Effektsed fotofiltrid..............................................................................
Taimed Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt taimed mõjuvad hästi meie tervisele looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu Taimede peal on hea silmi puhata Miinused Taimedele kogunenud tolm Ei soovitata kontorisse: - diifenbahhia erinevaid sorte. Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada Valgustus Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silma-, närvi-, südameveresoonte jt haiguste teket ja arengut Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni Silmade väsimine ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu. Puudulikud valgustingimused ja halvasti paigutatud kuvar võivad esile kutsuda nägemisvaevusi, mis omakorda võivad olla väsimuse ja peavalu põhjuseks
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
võimsus P W vatt dim A = L2M T-3 8 Mõõtmisteooria alused valgusvoog lm luumen dim =J heledus L nt nitt dim L = L-2J valgustatus E lx luks dim E = L-2J neeldunud kiirguse doos D Gy grei dim D = L2T-2 nurk rad radiaan dim = 1 ruuminurk sr steradiaan dim =1 Näide 6. Dimensioonvalem pinge jaoks avaldub järgmiselt: dim U L2 M T 3 I 1
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
Kastepunkti meetod. Ehk kondensatsioon meetod(vt lk1 joonis 9,10). Leitolt maha kirjutada. 5 Sisekliima ja selle kujutamine Ruumi sisekliima: - ruumi soojuslik mugavus - õhu puhtus/saastatus - lõhnad - müra - muud inimest mõjutavad tegurid o valgustus o ruumi aeroreasatsiooni reziim o vibratsioon o magnetlained Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva keskonnaga. Temperatuur võib tervisele avaldada mõju otseselt või kaudselt. Otsene mõju: külmumises, kuumeneb üle. Kaudne mõju: külmetuste kaudu.
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
annaabi.ee 
