Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolut...
18.sajandi tähtsamad mehed Eesti ajaloos Anton Thor Helle (1683-1748) Sünniaeg: Anton Thor Helle sündis Tallinnas. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Haridus: .Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Töötas: 1713. aastast töötas Thor kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas. 1715 valiti Anton Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega ...
1769. aastal sõitis ta Prantsusmaale Nantes'i ja Pariisi ning 1770 Strassburgi, kus kohtus Goethega. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses allus igavestele teedele. Lisaks oli Herder saksa valgustajatest kõige rohkem seotud Baltimaadega.[8][2] 7) Johann Christoph Friedrich Schiller(1759-1805)oli saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. Enda elu viimastel aastatel (17881805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goethega, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme.
Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.1 Valgustusajastu nimi pärineb Voltaire'ilt ja Johann Gottfried von Herderilt ja sai eriti tuntuks koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?", kus ta määratles valgustust inimese väljumisena "omasüülisest alaealisusest" ning püüdlust alati ja igas olukorras "mõtelda ise". Valgustusajastule iseloomulikeks peetakse aga ka varasemaid mõtlejaid, nt John Locke, Nicolas Malebranche, Isaac Newton, Charles de Montesquieu.
eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks
Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja lugemisringid. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellele raamatute kõrge hind polnud taskukohane
Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis üllesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. Selle põhimõtteid jälgiti Saksamaal,Venemaal, Rootsis ja veel mõnes muus euroopa riigis.
hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) hariduse areng Inglismaa valgustus: Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega
Enamik valgustajaid astus välja feodaalkorra vastu, et iga inimese eraomand oleks kaitstud. Valgustusideoloogia kujunemine sai alguse Inglismaalt, kus revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid. Prantsuse valgustusele avaldasid mõju inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, ta oli ratsionalismi rajaja. Tema kuulsaim ütlus “Ma mõtlen, järelikult olen olemas” põhineb sellel, et ta kahtles kõiges. Suurima mõjuga oli valgustajatest Voltaire. Tema kesksel kohal oli võitlus katoliku kiriku vastu ning ta naeris välja vaimupimedust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, see tähendaks, et tugeva võimuga valitseja korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Charles Louis de Montesquieu leidis, et ideaalne valitsemisvorm on konstitutsiooniline monarhia. Ta arvas, et seaduslik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltairele kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu. Voltaire sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis, kus ta ka suri 30. mail 1778. Voltaire sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John
Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi ainuvalitsuslikku võimu nimetati valgustatud absolutismiks. Preisimaal oli selliseks valitsejaks Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud karmi ja kitsi valitsejana. Näiteks ta keelas välismaa kangaste sisseostmise,kehtestas sõjaväekohustuse ja põlgas valgustajatest teadlasi. Tema poeg Friedrich teine, oli hoopis teistsuguse valitsemisviisiga kui tema isa oli. Näiteks ta jagas soodsa hinnaga talupoegadele riigi ladusest välja vilja, keelas kohtutes piinamised, kuulutas välja usuvabaduse, toetas kaubandust ja kodumaist tööndust, vähendas teaokoormisi. Ta oli tuttav valgustuskirjandusega ja ta kutsus kokku haritlasi kogu Euroopast. Friedrich oli väga kohusetundlik ja asjalik valitseja, rahvas austas teda. 18. sajandi Austrias valitses 40
Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna „valgustus“. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu, Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa. Ajalooline romaan- romaani liik, kus sündmused toimuvad ajaloos ja on seotud ajalooliste isikute, sündmuste ja paikadega. Vihjeid kirjutamise kaasajale. Nt J.Kross “Kolme katku vahel” “Keisri hull”, A.Dumas “Kolm musketäri”, M.Waltari “Sinuhe”. Kujunemisromaan- arengu- või isikuromaan; kestseks teemaks peategelase muutumine/kujunemine; algul raskustes ja probleemne
Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed valgustajad, kes olid ühtlasi ka valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad,uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel. Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimu pimedust ning nad uskusid, et hariduse ja teadmiste levitamine kindlustavad õnnelikuma elu. Voltaire oli üks nendest valgustajatest, kes selle eest võitles ning see on ka üks põhjustest, miks tema roll Prantsusmaa ajaloos nii suur on. Peale selle loetakse teda veel ka prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Voltaire eluküünal kustus 30.mail 1778.aastal, kui ta suri vähki. Pariisis keelduti teda kristlikult matmast, kuid ta sõbrad asetasid ta süngelt istuma vankrisse ja teeseldes, et ta on elus, said ta linnast välja. Hiljem leidsid nad preestri, kes mõistis, et seadused pole tehtud
positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes , välja arvatud kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire oli suurima mõjuga mees kõigist valgustajatest. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik, kelle peateos on "Seaduste vaim". Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest eraldatud ja igaüks teiste olemasoluga piiratud
rahvaballaade). Romantikute põlvkona tähtsaim kirjanduskriitik. George Gordon Byron- Lapsepõlv möödus karmi ja maalilise looduse keskel. Esimesed loomingulised katsed olid lembeluules. "Jõudetunnid"- nooruslikud värsid armuelamustest ja meenutustest lapsepõlvest. Loodus=vabadus. Byronism-romantiline maailmavaade. Romantismi eredaim geenius, vabadusvõitleja ja suur humanist. Mõjutas tohutult kaasaegset ja hilisemat kirjandust. Percy Bysshe Shelley- Varakult vaimustus Pr. Valgustajatest. Mässuvaim. Itaalia- perioodil lõi enda parimad teosed: Poeem "islami ülestõus". "Vabastatud Prometheus"(põhineb Vana-Kreeka müüdil). Teosed esitavad ideaalseid ja abstraktseid kujutluspilte, lüürikas on konkreetsem. John Keats- Pärines alamkeskklassi hulgast. Luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad maine elurõõm ja kaduvusetunne. Ülistab loodust, teoseid iseloomustab eriline iluihaldus. Walter Scott- Pani aluse ajaloolisele romaanile. Populaarseim ajalooline romaan
seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Voltaire Voltaire (François Marie Arouet) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Rohkem kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate
helitöid esitatakse veel tänapäevalgi Maria Theresia-valitses austriat 40 aastat, viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud austria valduste parem valitsemine Anton Thor Helle-eestikeelse Piibli tölkija Joshep II-maria theresia poeg, keiser, läks kauemale valgustaja ideede teostamisel, Kaotas pärisorjuse Austrias Peeter I-valitses 1682-1725 Vene tsaar, kes ühendas Eesti ala Venemaaga Katariina II- valitses 1762-1796, uus valitseja venemaal, Hupel eesti ala valgustajatest oli nimekaim, kirikuõpetaja, kirjutas mitu raamatut, andis välja esimese eestekeelse ajalehe Garlieb Merkel-teose ,,lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja löpul" autor Herder-töötas riias kirikuõpetajana ja koolmeistrina saksamaa kuulsamaid valgustajaid, eesti ja läti rahvalaulude vahendaja Galileo-leiutas välja parema mudeli teleskoobil, kui hollandis, andekas itaalia teadlane,
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eeld...
Kui mingi nähtus esines looduses, oli see nende arvates mõistlik, aga kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism, millel olid sarnased väärtushinnangud. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku elukorralduse ja mõttelaadi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kiriku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale, samal ajal enamikul saksa valgustajatest konflikti kirikuga ei tekkinud. Valgustuse vahetuks teerajajaks tuleb pidada teadusliikumist, mille käigus avastati mõningaid uneversumi füüsikaseaduseid ja õõnestati vajadust kasutada maailma seletamisel religiooni abi. Thomas Hobbes ja John Locke avaldasid oma mõtteid mõistusliku uurimise tähtsusest ning inimese õigustest ja kohustustest poliitikamaailmas. Locke'i teos "Essay Concerning Human Understanding" väidab, et inimesed võivad saada oma maailma isandaiks, kasutades
(1646-1716). Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses ei olnud ta vaba, vaid allus igavestele ideedele. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. *Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg v. Herder (1744-1803). Aastatel 1764-1769 oli ta Riia Toomkooli õpetaja ja asedirektor. Ta oli kontaktis Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeliga. Hiljem töötas Herder Saksamaa ühes tähtsamas kultuurikeskuses Weimaris kirikupeana, tehes koostööd saksa kirjaniku J. W.Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki nimetas ta
a. kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. Descartes pidas tõsikindla teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes (ka usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja valitsemine vastavad mõistusele), v. a. kahtlemise fakt ise. Sellest tuletas ta teesi "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694- 1778). Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel metsanduse, rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega, sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed. Juba järgmisel sajandil tuli sellest loobuda. Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu
Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskendavalt ja elulähedaselt. Ka Eestis laialt levinud nn Jenoveva- ajajärgu jutukirjandusele oli sentimentalistlik romaan otseseks eeskujuks. William Blake , William Wordsworth , Samuel Taylor Coleridge, Robert Southey, Georg Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley, John Keats, Walter Scott Percy Bysshe Shelley Sussexis Lõuna- Inglismaal sündinud Shelley pärines rikkast ja kuulsast aadlisuguvõsast. Vaimustunud juba õige varakult prantsuse valgustajatest, kujunes ta vabameelse vaadetega noormeheks, kellele polnud võõras ka mässuvaim. Esimesed luuletused kirjutas Shelley juba Etoni kolledzis. Järgnesid õpingud Oxfordi ülikoolis, kuid juba aasta pärast heideti ta sealt välja pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest" kirjutamise eest. Ennatlikult sõlmitud ebasoovitav abielu tõi omakorda kaasa perekonnast väljaheitmise. 1812.aastal siirdus Shelley Iirimaale,
Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689-1755) Voltaire Jõuka kodanlase perekonnast pärit Francois-Marie Aroute Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: ,,Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teeniad". Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Voltaire külastas Preisimaa kuningat Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda
Esile kerkisid inimeste vajadused. Sellega astute vastu kristlikule kirikule, ning tekkisid suured tülid. Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes Aristotelese loogika vastu. Tema arvates on vaja kõiges kahelda, et teha tõeline otsus. Tema filosoofia põhiprintsiip oli gogito, ergo sum (ma molten, järelikult olen olemas).Vanema põlvkonna üks silmapaistvamatest valgustajatest oli François Marie Arouet(Voltaire). Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid tal oli ka mitmeid muid hobisid. Ta võitles katoliku kiriku vastu. Ideoloogia koostamisel lähtus ta samuti loodusest. Tema arust oli õigluse aluseks vabadus ja omand. Isikuvabadust ja sõna- ja trükivabadust rõhutas ta kõige rohkem. Reformides oli palju abi ümberkorraldamises. Tema ideaal oli valitseja liit filosoofidega.
Riiki nimetas ta masinavärgiks ja arvas, et rahval on vaja isandat kuni endal saab mõistus otsa. Ta kujundas inimestes vastikustunde sõdade vastu. Ta oli rangelt tapmise ja sõdade vastu. Hender taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümbert. Protestantliku eetika mõjul pidas Herder vajalikuks käsitleda ajalooõpetuses sõdade asemel rohkem tööga seonduvat. Christian Thomasius oli kõlbusfilosoof. Ta oli ka üks valgustajatest, kes arvas, et filosoofia peab olema arusaadav ja kasu toov. Ta rõhus haridustasemele, südametunnistuste vabadusele, tema jaoks polnud ketserlusel tähendus, oli rangelt nõiaprotsesside vastu. Teaduse areng oli valgustusajastul suur. Füüsika valdkonnas arenes kõige rohkem astronoomia. Astronoomiale pani aluse Galileo Galilei. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, selle kohaselt tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese.
18.sajandi keskpaigas levis Eestimaal ja Liivimaal hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine, see propageeris sotsiaalset võrdsust ja ühtekuuluvustunnet. Kogudustes valitsesid kõrged moraalinõuded, vähenesid vargused. Kuid loobuti ka ehete kandmisest, riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, näiteks pulmas tantsimine, kuulutati patuks. 18.sajandi teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusajastu. Hakati välja andma ilmalikku sisuga raamatuid. Eesti ala valgustajatest oli nimekamaid August Wilhelm Hupel, ta kirjutas mitukümmend raamatut,milles tutvustas Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Lisaks andis välja eestikeelse talurahvale mõeldud ajalehe. Johann Gottfried Herderi vahendusel jõudsid esimest korda eesti ja läti rahvalaulud Euroopa lugejani. Katarina ll taotles impeeriumi piirimaade seniste eriõiguste kaotamist ning riigi kõigi alade allutamist piiramatule keisrivõimule. 1783.a kehtestati Liivi- ja Eestimaal uus
18.saj teisel poolel oli komme elada nagu meistrid antiikajal. Mitmed kunstnikud elasid Roomas, seal kujunes kunstnikkond, kes kogunesid Winkelmanni ümber. Antonio Canovat peetakse varaklassitsismi parimaks kunstnikuks. Töödes võib näha rokokoolikku pehmust, temaatika oli klassitsistlik. ,,Paolina Borghese Venusena". ,,Kolm graatsiat". Jean Antoine Houdon oli kõrgklassitsismi kunstnik, teosed olid ilmekad ja tõetruud. Tegi palju portreesid kaasaegsetest inimestest, eriti valgustajatest. Ka esimestest USA riigimeestest. Bertel Thorvaldsen viis ellu klassitsismi põhimõtteid, töötas Roomas ja oli paljude skulptorite eeskujuks. Maalikunst Maaliti skulptuure, eriti reljeefi. Maalis kadus värvide tähtsus. Värvid muutusid koloreeritud joonistusteks. Varaklassitsistlikus pandi paika normid. Normidest üle astuda ei tohtinud. Nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Kõrgklassitsism sai alguse pr revolutsioonist ja sõjast
kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus, mis suutis kriitiliselt mõtelda 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, et arendada uusi tehnoloogiaid 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustusaja levik algas Saksamaal ja Prantsusmaal, kust levis hiljem edasi üle terve euroopa. Suurt rõhku pandi ka haridustaseme tõstmisele ja koolide ning haridussüsteemide tekitamisele. Tehti ka materjale, 18 saj keskel hakkasid Entsüklopedistid tegema entsüklopeediaid mis pidid seletama lahti paljud nähtused ja esemed, ning seda uue maailmapildi läbi, mitte vanade ja iganenud religioossete vaadete kaudu
Riigi eesmärgiks on tagada kodanike võõrandamatud õigused ja õnn. Kui valitseja tegevus on nende eesmärkidega vastuolus, siis muutub ühiskondlik leping kehtetuks ja se annab rahvale õiguse sõlmida uus leping. Jean-Jacque Rousseau (1712 1778) Sveitsi prantslane, tegi kaastööd Diderot Entsüklopeediale, oli Prantsuse saadiku sekretär. Kirjanik ja filosoof. Tuntuim teos Le Contrat social (ühiskondlik leping) (1762). Erinevalt teistest prantsuse valgustajatest ei uskunud teaduse arengul põhinevat ühiskondlikku progressi. Arvas, et teaduse areng põhjustab ainult pahede levikut, korruptsiooni ja mõistliku ühiskonnakorralduse kokkuvarisemist. Esitab kujutluse ühiskonnast, mis areneb loomulikust elukorraldusest vooruslikuks ühiskonnaks, kus võim ja vabadus elavad koos. Vabadus ja võrdsus tulenesid eraomanduse puudumisest. Arvas, et töövahendite täiustumine ja eraomanduse teke tõi kaasa ühiskondliku ebavõrdsuse
boikoteerimist (eiramist). Järgmisel aastal puhkes juba relvastatud võitlus Inglismaa ja kolooniate vahel 1775. sai alguse ISESEISVUSSÕDA, mis kestis kuni aastani 1783. Aastal 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress see võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. Seal oli kirjas, mida võimud korda olid saatnud ning seal järeldati, et kolooniatel on õigus iseseisvusele, sest võim ei tee seda, mis rahvale sobilik. Selle koostajaks oli üks ameerika valgustajatest Thomas Jefferson. 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks. Neid riike ühendas esialgu kontinentaalkongress ja regulaararmee Inglismaaga sõdimiseks. ISESEISVUSSÕDA (17751783) Selle sõja algus oli edukas inglastele, sest kolooniad olid küllaltki noored ja nende ülemvägedel oli raske luua distsipliini. Päris üksmeelsed ei oldud ka iseseisvumise suhtes. Kuigi oldi lahkulöömist kuulutatud, oli see esialgu kahtlusitekitav. Vastuhaku
kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Voltaire'i suhted valgustatud monarhidega- Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau kommunalism: volonté générale. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel
inimene pelglikum, külmemas aga julge. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Voltaire ja valgustatud monarhid. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau kommunalism: volonté générale. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (pr volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel eksisteeriva,
Paljud tema kirjatööd tuginesid abilistele, korrespondentidele, kelle kaudu kogus materjali, mida hiljem trükis avaldada. Kõige olulisem on neljaköiteline väljaanne tollaste Balti provintside kodulooline materjal, mis kirjeldas talupoegade olukorda, kirikute olukorda. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I-IV, 1774-1789. Põhiosas on tegemist usaldusväärse allikana. Hupel on üks pakjudest baltisaksa valgustajatest. Baltisaksa valgustajad lõid uuelaadse institutsioonide võrgustiku, kuhu kuulusid eelkõige mitmesugused seltsid, klubid, lugemisühingud ja nende seltside juures oli oluliseks komponendiks ajalehtede ja ajakirjade lugemine, Euroopast tellitud ajalehed, aga samuti ka kohapealsed ajalehed. Baltisaksa ühiskonnas eriti 18.saj lõpupoolest hakati välja andma baltisaksa ajalehti. Aja jooksul hakkasid seltsides kaduma
-) 1755 ,,Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest" terav süüdistus kultuuri ühiskonna vastu. -) 1761 ,,Julie ehk uus Héloiise" -) 1762 ,,Emile ehk Haridusest" -) 1762 ,,Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid" -) 1776-1778 ,,Üksildase uitaja mõtisklused" * Uskus, et kultuur, kombed ja eriti haridussüsteem piirab vabadust ning valmistas ette romantilist valgustusaja protesti. Erinevalt teistest valgustajatest püüdis ta ka peamiselt inimesi panna tegutsema südame, mitte mõistuse järgi. * Temalt on pärit kolm revolutsioonilist ideed: -) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne, vaid taunitav nähtus tsivilisatsioon tegelikult ahistab inimest ega lase tal vabalt areneda. -) Me peaksime taotlema nii era- kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele uskus, et inimene peaks lähenema kõigele südame, mitte mõistusega.
on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teenijad. Kardinali kokk võib öelda: olen samasugune inimene nagu mu härragi. Kui türklased vallutavad Rooma, saan mina kardinaliks ja minu härra kui ma ta üldse teenistusse võtan - kokaks. Kuniks aga sultan pole Roomat vallutanud, peab kokk oma tööd tegema, et mitte kogu ühiskonnakorraldust pea peale pöörata." Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Genfis kellassepa pojana sündinud Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Ideaalset riigivormi Rousseau ei leidnudki. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest
annaabi.ee 
