Päevalill Iseloomustus • Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast • Perekonda kuulub 70-80 liiki • Valguslembene põuakindel lühipäevataim Välimus • Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud • Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied • Lehed suured ja südajad • Õisiku läbimõõt kuni 40cm • Vili on lapik puitunud kestaga seemnis • Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm
meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatatakse harilikku päevalille ja tema sorte enamasti ilutaimena Päevalillesortide kõrgus ulatub 40cm kuni 4-5 m Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm Vili on lapik äraspidimunajas puitunud kestaga seemnis, mille tuum sisaldab rohkesti õli (õlipäevalillesortidel kuni 65%) KASVATAMINE Valguslembene põuakindel lühipäevataim Eelistab keskmise raskusega vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda Ei talu happelisi ega sooldunud muldi Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve KASUTAMINE Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid süüakse Seemnetest valmistatakse päevalilleõli Õlitootmise jäätmeist tehakse päevalillekooki ja –srotti. Tänapäeval tehakse neist pemiselt
Eosed valmivad juulist septembrini. Viljakas muld. Kasvavad varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel ning metsades. Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae) Mitmeaastane igihaljas 1060cm Kasutatakse söödana, ravim ja kõrgune kääbuspõõsas. meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on lillakad ja väga nektaririkkad. Viljad valmivad septembris. Valguslembene. Vajab kuiva happelist mulda. Liivastel aladel sobib iluaedadesse, aretatud rohkesti kultuursorte. Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Mitmeaastane puhmikutena kasvav Nakatub kergesti jahukastesse. 1535cm kõrgune ühekojaline Dekoratiivne varakevadest rohttaim. augustini. Kasutatakse Püstised varred kaetud karvakestega. rahvameditsiinis. Õitseb aprillis, mai alguses.
niiduga,sest metsa kohta paiknevad puud liiga hõredalt. Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide kulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder,metskits, halljänes,rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku,leethiire ja juttselg-hiire esinemine. VEREV KUREREHA Leidub Eestis paiguti.Kasvab kuivadel lubjarikastel muldadel. Valguslembene taim. Kurerehaliste sugukonnast, mitmeaastane. Kasvab puhmikutena, mille kõrgus on 15 kuni 60 cm. Kogu taim pikkade harali karvadega.Lehed sõrmjagused (seitsme- või rohkemaharulised) ja sügisel värvuvad tihti veripunaseks. Kroonlehed üle 1 cm pikad, punased, pügaldunud tipuga. Õied üksikult, suured, 2,5 kuni 4 (4,5) cm läbimõõduga. Õitseb juunist augustini. Kurereha on nime saanud oma kurenokakujuliste viljade järgi. Meetaim, kasutatakse ka riide värvimisel.
..20 cm kõrguselt maha. Tema elueaks loetakse 30 aastat. Maapealne osa kannatab kuni -35 kraadist külma, juurestik saab kahjustada, kui temperatuur mullas langeb alla -12 kraadi. Seega lumeta talvede puhul tuleks juurestikku täiendavalt soojustada (näiteks täiendava muldamisega). Samuti võib aroonia iseseisvalt kasvada, aga nõudlikum aiaomanik võib teda ka vastavalt maitsele pügada. Talub hästi tugevat noorendamislõikust (tavaliselt tuleks teha 12...14 a pärast). Kuna on valguslembene, siis hekina kasvatades tuleks hekk lõigata trapetsikujuliseks (ülevalt kitsamaks). Tüvipuude saamiseks poogitakse harilikule pihlakale.Tüvi tuleks jätta 1,5-2m, siis on puud kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimise ajal eriti kaunid ja oksad ei paindu viljade raskuse all vastu maad.Pookimine on samasugune nagu õunapuul. Arooniapõõsal peaks olema 40-45 kuni 7a vanust oksa.Igaaastase lõikuse korral tuleks
aastal Hollandis. Algselt oli see mõeldud haljastuses kasutamiseks. Suurimaks pohlakasvatajaks on Saksamaa, kus on umbes 50 hektarit põlde. Pohlaliike on kaks - harilik pohl ja väike pohl. Viimane kasvab kõrgel mägedes ja tundraaladel. Harilikust pohlast erineb ta ainult tunduvalt madalama kasvu poolest. Pohlakasvatuseks sobivad happelised kerge lõimisega ja vähese toitainetesisaldusega mullad. Eestis oleksid need mitmesugused liivased alad ja ammendatud freesturbaväljad. Pohl on valguslembene ja ei vilju hästi varjus. ▪ Sordid Koduaeda kaks sorti `Koralle`ja `Erntekrone`. ` Hästi edenevad Rootsi päritolu sordid `Sussi`, `Sanna`, `Ida`ja `Linnea`. Kahjuks puudub Eestil luba neid paljundada. 5. Kultuuristamise tehnoloogiad nii freesturbaväljal (kui taime seal kultiveeritakse) või mineraalmaal. Mustikas Parimaks mustikakasvatuse kohaks on osutunud ammendatud freesturbaväljad. Sobivaks peetakse mulla pH vahemikku 4-5 vahel
päikest ja kasvab kõige paremini pärastlõunases varjus. Päikese käes mahlased varred ja lehed lihtsalt närtsiks, kuid poolvarjus ja varjus õitsevad nad kogu suve. Ei talu tugevat põuda. Kasvatatakse tuulevaikses kohas. Vajalik regulaarne väetamine ja kastmine. Sobilik kontenertaim. Joonis 18. Hertsog-lemmalts (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1388.jpg) Lobeelia (Lobelia) -sini- e. aedlobeelia (L. erinus) Sooja- ja valguslembene. Muld toitainete- ja huumusrikas, niiskust hoidev. Ei talu põuda. Kestvamaks ja rikkalikumaks õitsemiseks on vaja äraõitsenud võrseid kärpida. Kasutatakse amplites, konteinerites-anumates, peenral. Joonis 19. Sinilobeelia (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_850_big.jpg) 12
altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Rukkilill on 7 hea meetaim. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased. Rahvapärased nimed: härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill jt. Ravimtaim Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina
kui ka ravim- ja maitsetaimena. • Arvati, et ta on Merkuuri mõju all ning peidab eneses sõna-, mõtte- ja tegude ühtsust. • 9. saj Levis kloostiaedade kaudu Kesk-Euroopasse. • Tänapäeval kasvatatakse väga laialdaselt. Kasvatamine • Vähenõudlik taim (väga viljakal ja ka varjus kasvades väheneb taimede aromaatsus). • Sooja ja valguslembene. • Paljundatakse seemnetega otsekülvi teel. • Külvatakse kevadel (maikuu esimesel poolel) peale öökülmade möödumist. • Taimede vahekaugus reas 15...20 cm. Kasvatamine • Seemned võib külvata ka külvikasti ja istutada peenrasse 2...4 taimeliste gruppidena. • Tõusmed tärkavad 10...14 päeva jooksul. • Taime algareng on aeglane. • Külvist saagikoristuseni kulub keskmiselt 60...80 päeva. Kasvatamine
Konkurents- ilmneb siis, kui liikidel on ühine piiratud ressurss (elupaik/toidubaas) ja selle korral on mõju vastastikku negatiivne. Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, mis lõpeb saaklooma surmamise ja ärasöömisega. Mutualism- suhtetüüp, millest saavad kasu mõlemad osapooled. 15) Miks me ei leia loodusliku päritoluga salumetsas mändi, kultuurmetsas aga küll? Miks on röövlindude emalinnud reeglina suuremad isaslindudest? Sest mänd on pioneerliik ja valguslembene. Looduslikus salumetsas jäävad väikesed männitaimed varju ja surevad. Emaslinnud on suuremad, et ei tekiks isastega toidukonkurentsi saagi suuruse osas, kuna elu(jahi)paigad on lindudel samad. 16) Miks õnnestub lepatriinut kergesti kätte võtta aga mitte kärbest? Tooge näiteid mimikrist. Kuna lepatriinu on paljudele röövloomadele mittesöödav ja tema hemolümf sisaldab mürki. pole tal vajadus olla kartlik ja kiiresti reageeriv röövloomade ees. Tema mürgisusest
Sobib lõikelilleks. Sobib väga hästi taluaeda. Külmakindel. Kasvab hästi päikesepaistelisel või poolvarjulisel kuiva ja lubjarikka mullaga kasvukohal. Külvatakse mai algul kasvukohale 30 cm vahedega. Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Varre pikkus kuni 60 cm. Palju kuni 10 cm pikkuseid juurelähedasi lehti. Püsiv, talub hästi jahedat ja ka väiksemaid külmasid aga on väga valguslembene. Õitseb juuni keskel. Sobib kuivatamiseks. Talub püsivat põuda ja vähenõudlik mulla suhtes. Võrsed tulevad 7 - 10 päeva pärast peale külvi. Pikeeritakse potis ja praagitakse välja kiduramad taimed. Välja istutada mai teisel poolel gruppidesse vahedega 30 - 40 cm. HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus Kõrgus 40-100 cm Õitseb juuli-oktoober Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad,
pruunikas, kuid rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks, kuid siiski kasutatakse mõnikord lepa puitu mööbli- ja vineeri- tööstuses, vesiehitiste rajamiseks. Samuti aetakse lepa puidust sütt ja äädikhapet. Kasutatakse ka haljastuses. Maaparandaja. Sanglepp: Alnus glutinosa must lepp. Kasvab Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia läänepoolsetel aladel ja Põhja-Aafrikas. Eestis tavaline, rohkem niiskematel aladel, eriti Lääne-Eestis. Kõrgus 30m. Kasvukoht niiske, valguslembene, hea külmakindlus. Lehed äraspidimunajad, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, 4-8cm pikad. Lahksugulised tuultolmlejad õied. Isasurvad 4-7cm pikad, rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad käbikujulised, õitsevad varakevadel märtsi lõpus või aprillis. Vili on lame väike üheseemneline pähklike, valmivad oktoobris. Puit kerge, pehme, hästi töödeldav, rooskas, vees vastupidav. Valmistatakse mööblit ja siseviimistluses,
suhtes samuti vähenõudlik · levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus · puit on väga laia kasutusalaga KANARBIK Calluna vulgaris · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda kanarbik · mitmeaastane igihaljas puittaim, kääbuspõõsas · kõrgus 10...60 cm · võib saada 20...22 a. vanaks · kasvab eelkõige kuivadel lagedatel kasvukohtadel: nõmme- ja palumetsas, pärisniidul, kuid ka kuivemates rabades ja rabametsades, sageli massiliselt · valguslembene · vajab happelist mulda, sest muidu ei arene juurtel mükoriisat · laialt tuntud meetaim, annab tumedat, veidi mõrkja maitsega mett KASUTATUD MATERJAL www.bio.edu.ee www.google.ee www.deviantart.com www.wikipedia.org
Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8.
sambakujuline. Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Alnus glutinosa (L.) Gaertn. sanglepp e. must lepp Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp e. must lepp (A. glutinosa) kasvab niiskel viljakal mullal, liikuva põhjaveega aladel lodudel, samuti liivastel rannikualadel, jõgede, järvede kallastel., iga hrl. 100 150, harva kuni 300 aastat. Sanglepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 1,5% ja erametsades 2,2% (2005). Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes kasvukohtades kasutatakse ka haljastuses
MIKROBIOOTA Microbiota decussata 2 Mullastik- viljakas ja niiske Niiskus- Valgus- Täisvalgus kuni poolvari Haljastusväärtus- Puu võra- ringjas, pealt kumer Okkad- Soomusja ja nõelja vahepealne, väiksed, asetsevad paaridena. Hõõrumisel eritavad lõhna Käbid- ümarad kuni munajad HÕLMIKPUU Ginko biloba Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- valguslembene, põhjatuulte eest varjatud Haljastusväärtus- haruldane ja dekoratiivne Puu võra- munajas Lehed- lehtpuule sarnased. Leheroots sama pikk kui lehelaba Õied- urvataolised, rippuvad EBAKÜPRESS Chamaecyparis Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- varjus, poolvarjus Haljastusväärtus- muidu head haljastuses, aga et seda hoida tuleks haiguste vastu pritsida profülaktilise tõrjega. Puu võra- koonusjas, avatud kasvukohas maapinnalt algav.
Linnatingimusi taluv, tahab niiskemat mulda; Verev kontpuu; Siberi Mõnede viljad on söödavad. kontpuu Harilik lodjapuu, Villane lodjapuu; Kanada lodjapuu Harilik kuslapuu; Sinine kuslapuu; Tataru kuslapuu; Harilik kikkapuu; On nõudlikud mulla viljakuse suhtes, Naastune kikkapuu; kasvavad linnades hästi. Harilik kukerpuu; Valguslembene, ei talu kärpimist, meetaim. Thunbergi kukerpuu; Lehtedest tehakse ravimteed, astelpaju õli kasutatakse raskete põletushaavade ravimiseks. Valgus- ja soojalembesed, mulla suhtes Harilik robiinia; vähenõudlikud, põuakindlad, dekoratiivsed, küllalt kiirekasvulised.
Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp ehke must lepp Alnus glutinosa Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Keskmise varjutaluvusega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Täiesti külmakindel liik
Lehed äraspidimunajad- ümmargused, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks lodud. Kiirekasvuline, kuid suht lühiealine (-130a). Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene, eelistab viljakaid, niiskeid muldi. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Hall lepp e valge lepp Alnus incana Tav 15m, harvem -25m kõrgune puu. Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme
Joonis 47. Särav päevakübar ,,Goldsturm" 51 Nõianõgesed (Stachys) Konkreetne liik: Villane nõianõges (Stachys byzantina) Taime kõrgus ja läbimõõt: 20 cm kõrge, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: laiuv Lehed: Suured, paksult villkarvased, hõbehallid Õied või õisikud: tihedates männastes paiknevad väikesed roosakas-lillad õied Õitsemine: juuni-september Liigi eritunnused: Tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: Valguslembene, kuid talub ka kerget varju, eelistab hästi dreneeritud viljakat parasniisekt kuni kuiva mulda Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse Joonis 48. Villane nõianõges (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/stachys_silver_carpet.jpg_1.JPG; http://static2.nagi.ee/i/p/367/75/09193805498a65_m.jpg/1) 52 Joonis 49
roheline, tugevalt lõhestunud. 'port royal' Võrsed on õitega kogu hooaja rikkalikult ehitud. Õie läbimõõt 2-4 cm. Vähenõudlik, eelistab viljakaid, parasniiskeid muldi. LATHYRUS ODORATUS – LÕHNAV LILLHERNES • Üheaastane ronitaim kõrgusega kuni 180 cm. Õitseb juulist septembrini. Suured õied lõheroosa värvusega lõhnavad tugevalt ja meeldivalt. LOBULARIA MARITIMA – KIVIKILBIK (RAND- KIVIKILBIK) • Kõrgus kuni 25 cm, valguslembene, külmakindel, üsnagi põuakindel. PHLOX DRUMMONDII – SUVI-LEEKLILL (SUVIFLOKS) • Vähenõudlik ja väga külmakindel taim kõrgusega 45 cm • Floksid vajavad päikselist sooja kasvukohta ja huumusrikast, niisket mulda. Varjus õitseb halvemini. Niiskuse puudumisel lõpetab õitsemise. Taimi on väga erineva kuju ja värviga, kauakestva õitsemisega taim. TROPAEOLUM MAJUS – SUUR MUNGALILL • Üheaastane lamav või roniv rohttaim. Õied kollased kuni
Eestis veel viimastel aastakümnetel haruldane olnud, kuid nüüdseks jõudsalt levima hakanud mikrobioota (Microbiota decussata) on suurepärane, kuni 0,3 meetri kõrgune ning 2...5 meetrise läbimõõduga ringja võraga pinnakattepõõsas. Mikrobioota on meil täiesti talvekindel ning haiguste ja kahjuritevaba, talveks lillaka okkavärvuse omandav soomusjate lehtedega põõsas. Võra on sedavõrd tihe, et sellest umbrohu läbikasvamine on välistatud. Liik on valguslembene, kuigi suudab kasvada ka poolvarjus (siis jääb võraketas veidi hõredaks). Mullaviljakuse suhtes ei ole eriti nõudlik. Sobivaks lõimiseks on saviliivad ja liivsavid. Liigset mullaniiskust ei talu, eelistab pigem kuiva mulda. Mikrobioota sobib pinnakattetaimeks, kiviktaimlatesse, terrassidele, astangutele, nõlvadele, kividele ja killustikule ning võimaldab luua teiste okaspuudega ja nende sortidega, lillede ning õitsvate põõsastega väga huvitavaid kompositsioone. 3.11
folklore.ee/pildid/toominga%20%C3%B5ied%202.jpg 4.6 Äädikapuu (Rhus) Konkreetne liik: harilik äädikapuu (Rhus typhina) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm, laius 200-400 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laia võraga põõsaspuu. Lehed: väga suured liitlehed, kuni 55 cm. Õied või õisikud: rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes. Liigi eritunnused: punane sügisvärvus. Ei ole kuigi külmakindel. Annab juurevõsusid. Kasvukoha nõuded: valguslembene, mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal. Kasutamine haljastuses: soolotaimena koduaedades. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sumahh_ehk_aadik apuu.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/390 4.7 Pihlakas (Sorbus) Konkreetne liik: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1000-1500 cm, laius 300-500 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega ümara võraga puu
päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1- 2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10-12C. Tärkamisest seemnete valmimiseni kulub 100-150 päeva. Soojanõõudlik, külmakartlik, valguslembene lühipäevataim. 54) Lina agrotehnika põhiküsimused. Külvikorras nõudlik eelviljade ja viljavahelduse suhtes, tahab suuresaagilist ristikurohket umbrohupuhast põldheina.Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega.Leetkihti ei eohi mullale tuua. Põld küntakse kohe peale saagi koristamist. Väetamiseks tuleb mulda panna kergesti kättesaadavaid taimetoiteelemente- lämmastikku, fosforit,kaaliumi, boori. Org aineid ei anta
Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1-2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10- 12C. Tärkamisest seemnete valmimiseni kulub 100-150 päeva. Soojanõõudlik, külmakartlik, valguslembene lühipäevataim. 54) Lina agrotehnika põhiküsimused. Külvikorras nõudlik eelviljade ja viljavahelduse suhtes, tahab suuresaagilist ristikurohket umbrohupuhast põldheina.Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega.Leetkihti ei eohi mullale tuua. Põld küntakse kohe peale saagi koristamist. Väetamiseks tuleb mulda panna kergesti kättesaadavaid taimetoiteelemente- lämmastikku, fosforit,kaaliumi, boori. Org aineid ei anta
htm. 25.09.2013. 4.6 Äädikapuu (Rhus) Konkreetne liik: harilik äädikapuu (Rhus typhina) (joon. 101, joon.102) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-400 cm, laius 200-400 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laia võraga põõsaspuu. Lehed: väga suured liitlehed, kuni 55 cm. Õied või õisikud: rohekaskollased ja asuvad tihedas käbitaolises õisikus võrsete tippudes. Liigi eritunnused: punane sügisvärvus. Ei ole kuigi külmakindel. Annab juurevõsusid. Kasvukoha nõuded: valguslembene, mullastiku suhtes väga vähenõudlik, kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal. Kasutamine haljastuses: soolotaimena koduaedades. Joonis 101. Harilik äädikapuu sügisel (http://www.panoramio.com/photo/13509544) Joonis 102. Harilik äädikapuu Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&art=183. 25.09.2013. Hansaplant. Äädikapuu e. harilik sumahh. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&cid=414
Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Sellisel 25 paljunemise viisil pärib taim ainult ühe, nn emataime tunnused. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste Paljasseemnetaimed Mänd Kuusk Valguslembene Varjulembene Oksad ja okkad tüve ülaosas. Oksad ja okkad kogu tüve ulatuses, Tüvi laasunud, tipmine võra. võra püramiidias Mulla viljakuse suhtes vähenõudlik Mulla viljakuse suhtes nõudlik Talub kuivust/niiskust Nõuab parasniisket pinnast Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk
Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus mugo subsp. uncinata (Ramond) Domin - haakjas mänd Paljude morfoloogiliste tunnuste poolest sarnane P. mugo subsp. mugo'ga, kuid kasvab puukujulisena, ühetüvelisena, saades soodsail tingimustel 10... 20 (25) m kõrguseks. Käbid ebasümeetrilised, viltused, 4..
dustab tihedaid mättakesi. Kasvab nõmme-, palu- ja rabamännikutes, loomet-sades, sammaldunud kaljudel.Võrreldes teiste põdrasamblikega varjutaluvam ja niiskuslembesem liik. MAHE PÕDRASAMBLIK Tallus 5-10 cm kõrgune, hallikasvalge, sinakas- või kollakashall. Moodustab põõsakesi ja padjandeid. Tipuharud püstised, mitmes suunas või osalt ühesuunaliselt alla surutud. Kasvab luidetel, liivikutel, nõm-medel, rabadel, nõmme- ja palumetsades. Valguslembene liik. Erinevalt mets- põdrasamblikust on mahe põdrasamblik maitselt mahe; esimene aga kibe. HARKJAS POROSAMBLIK esitallus väikesesoomuseline ja kaob ruttu. Teistallus 2-10 cm pikkune ja 1-2 mm paksune, peaaegu silinderjas, vähesarikjalt harunenud, karikateta. Moodustab hõredaid hallikasrohelisi või pruunikaid padjandeid. Kasvab valgusrikastes okasmetsades, nõmmedel, loopealsetel. NÕMME-KAKSIKHAMMAS Kuni 6 cm kõrgune taim, kollakasrohelise või rohelise
mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Keerdmänd (P. contorta Dougl. ex Loudon) Varem ka eesti keeles keerokkalise männi nime kandnud puuliik on oma olemuselt üsna hariliku männi sarnane. Võra kitsas ja tihe, tüvi õhukese tumeda koorega, meenutades rohkem kuuse- kui männikoort, 10...30 m kõrgused puud
, keskmine Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud. vana). Raieküpsetes arukaasikutes võib boniteet 2,3. Külmakindel, kuid tundlik Kliima suhtes vähenõudlikud, taluvad kasvava metsa tagavara ulatuda 300-450 tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. madalaid temperatuure. Mõned hilise tm/ha. Valguslembene. eelistab viljakaid, niiskeid vegetatsiooniga liigid kannatavad Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, muldi, kuid võib edukalt kasvada ka varakülmade tõttu. Juurestik on hästi elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Puitu ammendatud põlevkivikarjääri
kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Alnus glutinosa levinud kogu Euroopas ja Edela-Aasias. Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes kasvukohtades kasutatakse ka haljastuses. Väga väärtusliku, vees mittemädaneva puiduga puuliik. Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp kasvab niiskel viljakal mullal, liikuva põhjaveega aladel lodudel, samuti liivastel rannikualadel, jõgede, järvede kallastel. Kõrgeimad puud meil kuni 30,5 m (Järvselja). · Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad, pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk.
Tüüpiliseks sanglepa kasvukohaks on lodud (kõrge, liikuv ja hapnikurikas põhjavesi). Kaasliikideks saar, kask, harvem haab ja kuusk. Kiirekasvuline (sanglepikute aastane jooksev juurdekasv (8,6 tm/ha), kuid suhteliselt lühiealine, võib saada 130 a vanaks. Keskmine raievanus 60-80 a., keskmine boniteet 2,3. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Eelistab viljakaid, niiskeid muldi, kuid võib edukalt kasvada ka ammendatud põlevkivikarjääri puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstuses, kütteks, söetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks
Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks praegu mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Siiski on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Sordid: 'Columnaris'; 'Gnom'; 'Mini Mops'; 'Mops'; 'Ophir'; 'Wintergold' ('Winter Gold'; 'Winzig'; 'Allgäu'; 'Brevifolia'; 'Carsten'; 'Frisia'; 'Hesse'; 'Kissen'; 'Knapenburg'; 'Kokarde'; 'Krauskopf'; 'Laurin'; 'Pal Maleter'; 'Picobello'; 'Rigi'; 'Varella'; 'Zundert'; Keerdmänd (P
annaabi.ee 
