(aastad + maakonnad) Peab Otsima 10. Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad?- Peab Otsima 11. Mis on luterlus?- Kristlik konfessioon 12. Kes olid: - hertsog Magnus- Liivimaa kuningas - Ivo Schenkenberg oli sell kes töötas oma isa heaks https://et.wikipedia.org/wiki/Ivo_Schenkenberg - Ivan Julm oli Moskva suurvürst ja esimene Moskva tsar https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus - Stefan Bathory oli Transilvaania vürst kes andis 1584. Aastal Valgale linnaõiguised https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory 13. Palju oli Eestis umbkaudu elanikke (+-50 000): - 1550.a oli Eestis umbkaudu elanikke 260 000 inimest - 1630.a oli Eestis umbkaudu elanikke 110 000 inimest - 1690.a oli Eestis umbkaudu elanikke 340 000 inimest 14. Mis on pärisorjus? Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada perekonda. Pärisorjal oli õigus omada vallasvara.
Maarevisijon - rootsi ajal kui kaardistati mõõdeti maid Rakmetegu - hobusetöö Jalategu - jalatöö Abitegu- heina tegu, kündmine, lõikumine (vilja) Loomusrent- rent andamites (vili, loomad) Moonavoor - veeti vilja või puid Laadamaad - laat kui müüd oma asju (kõigi kaupmeeste kohting) Manufaktuur – suurtööstus 3. Eesti ala kolme kuninga ajal •Poola ala –Liivimaa hertsogkond –3 presidentkonda •1583 Tartus jesuiitide gümnaasium •1584 andis Stefan Batory Valgale linnaõiguse •Rootsi võim Eestimaal - Eestimaa hertsogkond - 7 linnuselääni 4. Eesti ala Rootsi ajal •Eesti ala minek Rootsi võimu alla - Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel - Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel - Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel
üsna kehvad, iga üks pidi leidma omale ise kuskilt relva. Riietuse ühtlustamiseks(lisaks partisanide eraldusmärgile) õmbles Kuperjanovi naine Alice meestele valged mantlid. Pataljoni esimeseks suuremaks operatsiooniks oli Tartu eest võitlemine. Algul plaanis Kupejanov üksi oma pataljoniga Tartut vallutama minna, kuid õnneks ühendati soomusrongidega jõud, mis muutis väe tugevamaks. Kuperjanovi plaan õnnestus laitmatult. Edasi hakati lähenema Valgale, kuhu aga oli vaenlane vahepeal vägesid juurde toonud. Esialgu läks eesti meestel raskelt, kuid siiski edukalt, suudeti võõrad väed Paju mõisast minema kihutada ja ise sinna sisse tungida. Õhtul aga tuli vaenlane taas pealetungile ja partisanid taganesid Paju mõisast. Eestlaste äpardust täiendas asjaolu, et appisaadetud II rood , sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt
kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud LõunaEesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti LõunaEestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist.
* säilitati aadlike privileegid. Maavaldused jäid aadlikele, kinnitati pärisorjus, säilis luterlus, olulised ametikohad jäid sakslastele. * kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev. * katoliku kirik alustas vastureformatsiooni, võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume. * 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse. ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS: * kohaliku aadli suur mõju säilis, kuningat esindas Tallinnas Kuberner. Territoorium jagati 4- ks maakonnaks ehk kreisiks Harju, Viru, Järva ja Läänemaa * Rootsi kuningas soovis läbi viia reforme, riigi maale rajati riigi mõisad, mida valitsesid foogtid(maksud ja kohus) * 1600 kehtestati riigi mõisate talupoegadele ühtsed maksud. Eramõisates jäi kehtima aadlike omavoli * säilis maapäev * ei õnnestunud kaotada täielikult pärisorjust
Halduse korraldus:Asehaldur(kogu Poola valduse eest vastutav).Liivimaa jagati 3 ossa: Pärnu,Võnnu,Tartu presidentkond.Eesotsas president.1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused
Halduse korraldus:Asehaldur(kogu Poola valduse eest vastutav).Liivimaa jagati 3 ossa: Pärnu,Võnnu,Tartu presidentkond.Eesotsas president.1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused
Tuli teade, et vaenlane tungib Reola poolt Tartu peale. Olukord muutus kriitiliseks, kuna ei teatud, kas suudetakse vaenlasele vastu panna, sest punased said pidevalt juurde aibvägesid. Kiiresti loodi sidemed ülemjuhatajaga ja paluti kiirelt saata abivägesid juurde. Kardeti, et enamlased tungivad sisse. Kõik laabus aga õnnelikult, vaenlane ei tunginud peale ja järgmine päev saabus Tallinnast Kaitsepataljon. Paju lahing Mida lähemale jõudsid Eesti väed Valgale, seda raskemaks muutusid võitlused. Vaenlane oli juurde toonud uusi vägesid Lätist, kuid Eesti mehed olid näljased ja väsinud. Kuid sellest hoolimata ei tahtnud eestlased loobuda ja tungiti edasi. Siis jõuti Paju mõisa alla. Soomus- rongid ei saanud siin partisane toetada, kuid sellest hoolimata tungis 3.kompanii leitnant J.Soodla juhatusel otse taganevate venelaste kannul 30.jaanuaril Paju mõisa sisse. Õhtul hakkas vaenlane peale tungima. J
Uus Testament. See ilmus Lõuna-Eesti murdes. Selle panid Lõuna-Eesti murdesse Andres ja Adrian Virginius. Rootsi aega angeb ka ajakirjanduse sünd Eestis. Esimesed tulid välja Tallinnas 1675 aastal ja need olid saksa keeles. Selle nimi oli ,,Ordinari Freybags Post-Zeitung" *LINNAD ROOTSI AJAL Linnade arv Rootsi ajal ei kasvanud. Viimased linnaõigused anti enne Rootsi Õigust (Viimased kes said, olid 1563-Kuressaare ja 1584 Poola Valgale linnaõiguse) Rootsi ajal saavad kiire arengu mereäärsed linnas ja eriti arenesid Tallinn ja Narva. Narvast hakati rääkima kui teisest pealinnast Stockholmi kõrval, sest see oli piiriäärne linn. Rootsi ehitas Narva väga võimsalt välja, kuid see hävines II MS ajal. Nt Paidel ja Tartul olid aga taandarengud. Kuressaare kesklinn ehitati ka välja Rootsi ajal (Raekoda ja Vaekoda) Pargi lasteaia juures oli Sõrve turg ehk nn. Kesklinn. Rootsi ajal räägiti Saaremaa keskuse
Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldus. Maa jagati kolme ossa -Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks nagu poolaski. Poola 3/4 maavaldustest jagati staarostkondadeks,mida oli 10.Staarostide kohti määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid. 1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad. 1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale. Vastureformatsioon luretlikule usule alustati, taheti teha katoliku usklikuks. Hariduse kujunemisel oli suur osa jesuiitide ordul. Nende peamine keskus oli Tartu. 1583 asutati kolleegium(preestrite ja ilmikvendade organisatsioon). Kolleegiumi raames asutati gümnaasium.Lisaks asutati tõlkide seminar. 1622 valmis väike ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" läti,poola ja lõunaeesti murde keeles. Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti
Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis
loovutama enda käes olevad Liivimaa linnused. 1583 sõlmitud Pljussa vaherahuga säilitasid rootslased kogu Lääneja PõhjaEesti. Kolm kuningat Poola · Poliitika kõrgemaks ametiisikuks asehaldur. Maa oli jagatud presidentkondadeks, mis nimetati ümber vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Püüti taastada majandust. Tühjaks jäänud taludesse suunati uusasunikke. Tõusule järgnes aga kiiresti langus. Linnaõigused anti Valgale. · Usuelu maad üritati viia katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon ja seda alustati kasvatamisega. Tähtis oli jesuiitide ordu, kelle keskuseks kujunes Tartu. Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur. · Talupoegade olukord Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Talupojad oli pärisorjad. Kuna enamik maid oli riigi valduses, siis neil oli rõhumine väiksem. See sundis ka mõisnikke vähendama koormisi. Rootsi
vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi
sajandi alguses ehitatud hooned. Tõenäoliselt püüdis Punaarmee nõnda eestlasi demoraliseerida, kuid pigemini tekitasid hävitavad õhurünnakud eestlastes veelgi suuremat viha Nõukogude võimu vastu. Pärast seda, kui Punaarmee pealetung Sinimägedes oli lõplikult takerdunud, asusid Nõukogude väed ründama Marienburgi liini Kagu-Eestis ja Ida-Lätis. Augusti alguses õnnestuski sõjategevus tuua Eesti territooriumile ning 10. augustil korraldas Punaarmee ägeda pealetungi Valgale ja Tartule. Valga suunal õnnestus sakslastel rinne Väike-Emajõel stabiliseerida, kuid Tartu kaitseks nappis jõude. Ka eestlastest koosnevad piirivalve- ja omakaitseüksused, kelle relvastus oli üldiselt vilets, ei suutnud Punaarmeed peatada. 25. augustil langes Tartu uuesti Nõukogude okupatsiooni alla. 4. septembril otsustas Soome alustada rahuläbirääkimisi Nõukogude Liiduga, sellega kadus ka Saksamaal põhjus Eesti enda käes hoidmiseks
Viru rindel vabastas 1. diviis kindral A. Tõnissoni juhtimisel 19. jaanuaril Narva. Suurt osa Narva lahingus etendas meredessant. See maabus 17. ja 18. jaanuaril Utria rannal. Pärast Narva vabastamist stabiliseerus rinne Narva jõe üldjoonel. Muide, Narvas sai Eesti sõjavägi saagiks oma esimese lennuki. Lõuna-Eestis opereeris Eesti 2. diviis polkovnik Viktor Puskari juhtimisel. Liikudes edasi Eesti lõunapiiri poole, lähenesid Eesti väed Valgale. Valga raudteesõlme kaotamine tähendas Lätis tegutseva Punaarmee ühenduste katkemist Venemaaga. Seepärast koondati Valga kaitsele tugevaid väeosi. Need asusid maastikuliselt soodsale positsioonile Paju mõisas Valga lähistel. 30 jaanuaril ründasid Paju mõisa Kuperjanovi partisanid ja Soome vabatahtlikud. Lahing kujunes kõige verisemaks sõja senises käigus. Alles pimeduse saabudes õnnestus Eesti 6 üksustel mõisa sisse tungida
Narva kaitseks oli ehitatud Narva jõe idakaldale tugevasti kindlustatud kaitsepositsioon. Positsioonil valmistatud kaevikutes olid meie jalaväeosad alaliselt valvel. Selleks olid erilistesse pesadesse välja pandud kuulipildujad. Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. Punaarmee pealetungisuundadeks kujunesid Ruhja, Valga, Võru ja Petseri. Nende lahingute käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis
Järgnevalt loodi sidemed ülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid. Järgnes väga pingeline öö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kõik õnnelikult: vaenlasepoolset rünnakut ei järgnenud ning järgmisel päeval saabus Tallinnast kohale kaitsepataljon leitnant O. Sternbeck. Paju lahing Sedamööda kuidas Eesti väed lähenesid Valgale, muutusid ka võitlused raskemaks. Vaenlane oli lõunapoolt, Lätist, rohkesti uusi vägesid juurdetoonud; meie mehed olid aga alatasa kestnud võitlusist, kannatades ühtlasi toidu ja unepuudust, kurnatud ja väsinud. Kuid sellest hoolimata tungiti edasi, keegi ei tahtnud maha jääda, ei partisanid ega nende juht. Viimaks jõudsid partisanid ägedate võitluste järel Valga võtme, Paju mõisa alla.
Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96 Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50 http://4.bp.blogspot.com/_eTX1LVvRUcQ/SnrfAoqdIqI/AAAAAAAAH4Q/Hc6nNjqSNFo/s200 /Raudtee_ajalugu+014.jpg http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2052 / 21.03.2012 / 20:56 Paju lahingu algus 31. jaanuar 1919 kell 10.45 Polkovnik Kalmu käsk edasitungiks Valgale lähtus 30. jaanuari olukorrast, kui Paju mõis ning Tõlliste hobupostijaam olid veel Tartu partisanide käes. 30. jaanuari õhtul alustasid enamlased koos lisajõududega aga uut edasitungi ning vallutasid mõisa keskööks tagasi. Selle tõttu tuli nüüd enne Valgani jõudmist taaskord hõivata Palju mõisa kaitsepositsioonid. Tegemist polnud üldsegi kerge ülesandega, sest mõis asub lamedal kõrgendikul, mida ümbritsevad lagedad väljad
· Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid · Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1.veebruari seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Seejärel koondasid enamlased uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. · Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale · Rahvavägi tõrjus kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole - Selleks teostati 1919 mais mitu suurt operatsiooni · Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis
võim ise. Põhja -Eesti neli maakonda moodustasid Eestmaa kubermangu. Lõuna -Eestist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, algselt küll Tartus. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa. Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu, kuid säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Kagu-Eestisse- Setumaa jäi Venemaa valdustesse. 1584 andis Poola kuningas Stefan Batori linnaõigused Valgale. 1917 saab Eesti esmakordselt üheks territooriumiks, Eestimaa Rahvuskubermanguks ja pealinnaks saab Tallinn. Eesti haldusjaotus 1918-1917 veebruarirevolutsioon. Ajutine valitsus 1917-1918 saksa okupatsioon. 1918 EV-1941. 1929 kaotati kihelkonnad. 1939 oli Eestis 11 maakonda. Eestilt võeti ära Narva jõe tagused alad ja liideti need Leningradi oblastiga. Petserist võeti ka suur osa ära ja liideti see Pihkva oblastiga. Ainult riismed liideti Võrumaaga
(kuningas Sigismund II August) 1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused 1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused 1570-1577 Liivimaa kuningriigi aeg; eesotsas hertsog Magnus 1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" 1582 Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Vene vahel; lõpeb Liivi sõda. Luuakse Jesuiitide kolleegium 1584 Poola kuningas Stepha Batory annab Valgale linnaõigused Keskaja lõpp Eestis. -------------------------------------------------------------------------------- Kolme kuninga aeg; Rootsi aeg 1600-1629 Rootsi-Poola sõda ülemvõimu pärast Baltikumis 1629 Altmargi rahuga läheb Mandri-Eesti Rootsi võimu alla 1632 Avatakse Tartu Ülikool 1637 valmib Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika 1645 Sõlmitakse Brömsebro rahu, millega Saaremaa läheb Taanilt Rootsile; juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Eestis
1561 Tallinn – Tallinn alistus vabatahtlikult Rootsile Liivi sõja käigus 1570. aastad Põltsamaa - aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn, siin resideerus hertsog Magnus 1563 Kuressaare - Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt 1584 Valga - 11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks 1630 Tartu - Tartus asutati gümnaasium 1632 Tartu - Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule 1700 Narva - Narva lahing venelaste ja rootslaste vahel; oli suur lumetorm, mis puhus venelastele näkku > venelased kaotasid 1704 Tartu (ka Narva) - Vene väed vallutasid pärast pikka piiramist Narva ja Tartu, kogu Ida-Eesti läks nende võimu alla
Järgnevalt loodi sidemed ülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid. Järgnes väga pingeline öö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kõik õnnelikult: vaenlasepoolset rünnakut ei järgnenud ning järgmisel päeval saabus Tallinnast kohale kaitsepataljon leitnant O. Sternbeck.18 -8- Paju lahing19 Sedamööda kuidas Eesti väed lähenesid Valgale, muutusid ka võitlused raskemaks. Vaenlane oli lõunapoolt, Lätist, rohkesti uusi vägesid juurdetoonud; meie mehed olid aga alatasa kestnud võitlusist, kannatades ühtlasi toidu- ja unepuudust, kurnatud ja väsinud. Kuid sellest hoolimata tungiti edasi, keegi ei tahtnud maha jääda, ei partisanid ega nende juht. -9- Viimaks jõudsid partisanid ägedate võitluste järel Valga võtme, Paju mõisa alla.
Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva, Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina
Talupojad olid endiselt sunnismaised. Talupoegadele oli kergenduseks see, et suurem osa mõisaid oli riigi käes, kus nende rõhumine polnud nii suur kui eramõisates. Endiselt olid nad ka pärisorjuslikus seisundis. Liivi sõda oli jätnud Poolale laostunud linnad. Neid turgutati ja Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena, neist esile tõusis eriti Pärnu sadamalinnana. Vana- Pärnu oli eraldi linnana hääbunud. Stefan Batory andis 1584 linnaõiguse Valgale. 18 saj sõdade tõttu hakkasid linnad jällegi alla käima. Uue valduse poolastamise tähtsaks eelduseks peeti selle muutumist taas katoliiklikuks. Peavaenlane Rootsi oli ju luterlik maa. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Tähtsal kohal oli ka jesuiitide ordu, kes etendas olulist rolli praktilise hariduselu kujundamisel. Jesuiitide keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583 hakati kolleegiumi kujundama, mille raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati
Õhku tuli lasta ka Mustjõe sild Aegviidu lähedal, kuna Tapal seisis üks Eesti valitsusvägede soomusrong. Kui Tallinnas oleksid tekkinud kestvad lahingud, oli plaanis õhkida veel üks sild Tallinna lähedal. Edu korral Tallinnas tuli arendada võitlustegevust Narva, Tartu ja Viljandi suunal, kasutades veoautosid, busse või mistahes liiklusvahendeid. Pärnus pidi mäss algama Tallinnaga võimalikult ühel ajal või järgmisel ööl, seejärel tuli sealt Viljandile ja Valgale peale tungida. Ülestõus toimus ainult Tallinnas. Mässajad olid jaotatud kolme pataljoni. I pataljon oli kõige väiksem, kuhu Sunila andmetel kuulus 61 mässajat: 53 osalesid Tondi sõjakooli ja kuus Tallinn-Väike jaama vallutamises. Kaks mässajat kuulusid staapi. Tondi sõjakool oli tähtis sihtmärk. Seda peeti Tallinna garnisoni tähtsaimaks elavjõuks, samuti taheti vallutada selle relvaladu. Kuigi tapeti 4 kadetti ja haavati 9, ei olnud rünnak edukas
Valga eripära muu Kagu- Eestiga võrreldes kadus samuti. 1989-1995 vähenes Valga rahvaarv veerandi võrra. Veel kiiremini kahanes Eestis ainult Kohtla-Järve rahvaarv, millest eraldati Jõhvi. Rahvaloenduseks oli Valka jäänud 14300 elanikku. Valgas on siiski oluline õmblusvabrik. Paremini käib lihatööstuse ja mööblivabriku käsi. Näib, et Valga hakkab muutuma tavaliseks maakonnalinnaks. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga loodetakse Valgale kasvuimpulssi Läti-sidemetest, eriti Riia mõjust. Esialgu siiski veel midagi juhtunud pole. Valga transpordi-tööstusliku mineviku tõttu on Valgamaa siiani üks tööstuslikumaid Eesti maakondi, teiseses sektoris töötab siin 43% hõivatutest (Eesti keskmine 35%). Seni paiknes suur osa maakonnaasutusi Tõrvas. Kuid sealt on nad viimaste aastate ümberkorralduste käigus kadunud või ümber tehtud
tuli uut linnakeskust kasvatama hakata.22 Rohkem kui Luke platsi loovutamine häiris Eesti- Valga linnavalitsust kahe endise reaalkooli maja, linnale kuuluvate talude ja linna tagamaa kaotsiminek ning paljude ühendusteede piirijoonega läbilõikamine. Valga kaotas seega rohkem kui poole linnale tulu toovatest talumaadest. Valga linnavalitsus maalis oma 1923. aasta kirjas välisministrile linna olukorrast ning tulevikust suhteliselt troostitu pildi, kus ei näe linnal normaalset tulevikku kui Valgale tema loomulikku ümbrust tagasi ei anta.23 Kuna aga Tallentsi otsusega oli Eesti riik saanud enamuse Valgast, siis ei olnud kokkuvõttes linna jagamise tulemused eestlaste jaoks sugugi nii halvad. Lätlased pidi näiteks oma Valka linna peaaegu tühjalt kohalt üles ehitama ning panustama suuri 18 Eesti ja Läti suhted ..., lk 76-77. 19 M. Burget. EestiLäti piiri..., lk 56. 20 Samas, lk 57. 21 Samas, lk 60. 22 V. Saretok. Läbi uduliniku I ...; lk 68. 23
Tartus viiakse läbi revisjon, et kellele mis vara kuulub. Revisjoni tulemusel saadi 190 sakslast ja 50 poolakat. Kolonistide otsimine toimub ka mujale. Tartus moodustatakse uuesti raad. Esimesed privileegid Poola riigilt 7.detsember 1582. Linnas taastati Riia õigus, raad sai vanad õigused, raad sai kohtuvõimu õiguse. Raele tulevad majandusülesanded. Linnas valitseb evangeelne usk, aga paralleelselt katoliku usuga. Poolakad annavad 11.juuni 1584.aastal linnaõigused Valgale. Tegemist militaarlinnaga. 1599.aastast jääb alles üks Pärnu. Vana-Pärnu ei olnud kindlustatud ja oli sõjaolukorras käinud käest-kätte. Vana-Pärnu kaotati ja sinna tohtis jääda vaid kaluriküla, linnaelanikud toodi sealt ära. P. Skarga imbub Poolas õukonda, Stefan Batory võimuletulles saab temast kuninga pihiisa ning nõuandja. Tol ajal palju salakatoliiklasi, selleks, et Rootsi riigis saada õukonda, maavaldusi, oli
eesti rootsile. Rootsi käes olevat põhja eestit nim eestimaaks. Poola aeg lõuna eestis. Kõrgemaks isikuks oli poola asehaldur. Maa jagati tartu pärnu võnnu presitentkondadeks/ rojevoodkond. Mis omakorda jagunenis starostkondateks. Kohaliku aadli esindus organiks jäi maapäev. Aadlikud säilitasid oma privileegi. Maavaldused jäid alles. Lutheri usk säilis. Ameti kohad jäid aadlikele. Talupoegade pärisorjus kinnitati. Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa. 1584 anti valgale linna õigused , pärnu muutus ühtseks ja tähtsaks sadama linnaks. Katoliiklik poola hakkas vastu reformatsiooni tegema. Hakkas tartus tegutsema jasuiitide ordu. Rajasid jusiitide koleegiumi ja selle juurde ladinakeelse gümn. Lisaks asutati tõlkide seminaar. Jesuiitide tegevus ja katoliku aeg lõppes 1625a. Nim eesti hertsogkonaks kohalike aadlite suur mõju säilis. Kuningat asendas tlnas kubernäär. Keda aitasid nõunikud. Maa jagati 7 linnuse lääniks
Rindejoon nihutati Venemaa poole peale. Oht Petrogardile ja Riiale sundis Venemaad end liigutama. Eesti piiridele koondati Läti ja Eesti Punaarmee ja 7. armee, mille käsutuses oli suur osa reservist. Vastase ülekaal Lõunarindel kujunes pm 3x. Veebruari keskel hakkas taas Peale Punaarmee rünnakud ja need olid edukad. Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi taandus. Vene ja Läti alad võideti tagasi. Punaarmee jõudis Haanja kõrgustikuni, lisaks lähenes Valgale. Pidev manöövrisõda mõjus eestlastele kurnavat, kuna puhkehetki polnud. Lisati üksused Narva alt ja Kaitseliidust. Tänu sellele suruti vaenlane taas piiri taha. Aprilli keskel alustas Punaarmee taas rünnakut, seekord Võrule. Sellega loodeti hävitada soomusrongid. 22. aprillil olid nad vaid paari km kaugusel. Võeti suund ka läände, Rhja all tagasi eestlasi ootamatult. Õnneks suudeti mõlemas kohas olukord normaliseerida.
ja 7. armee (Narva all) - mille käsutusse anti suur osa Punaarmee strateegilistest reservidest. Veebruari keskel Punaarmee esimene suurrünnak oli edukas- Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi ei suutnud vastase survet taluda ja taandus ning seejärel soomusrongid pidid taganema. Punaarmee alustas pealetungi Aluksne- Võru sihis. Eestlased sunniti taanduma ning punaväelased jõudsid Haanja kõrgustikuni vallutades Rõuge ja Suure Munamäe. Punaarmee lähenes Valgale. Langenute ja haavatute kõrval kaotati üha enam mehi ka haiguste ja üleväsimuse tagajärjel. Sellega kaasnes meeleolu langus. Katastroofi vältimiseks toodi rindele vägesid Narva alt ja kohalikud Kaitseliidu üksused. tänu sellele suruti märtsi lõpus vaenlane uuesti Eesti etnilise piiri taha ja hõivati Petseri. Aprilli keskel alustas Punaarmee uut suurrünnakut, keskendades tähelepanu taas Võrule- Selle
annaabi.ee 
