Nimi Oma nimi Sünniaeg 1.09.1939 Täna 19.12.2012 Elatud päevade arv: 26773 Biorütmide perioodid: 23 28 Kuupäev Elatud päevade arv Füüsiline Emotaionaalne -14 5.12.2012 26759 0,3984010898 -0,9009688679 -13 6.12.2012 26760 0,1361666491 -0,9749279122 -12 7.12.2012 26761 -0,1361666491 -1 -11 8.12.2012 26762 -0,3984010898 -0,9749279122 -10 9.12.2012 26763 -0,6310879443 -0,9009688679 -9 10.12.2012 26764 -0,816969893 -0,78183148...
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Määratud integraali ligikaudne arvugtamine trapetsi valemiga. Veahinnangud. Näited. Tatjana Kruglova 142442IAPB Sisukord Määratud integraal.................................................................................................................................3 Pindfunktsioon ning selle tuletis........................................................................................................3 Kõverjoonelise trapetsi pindala......................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras
Benseen Benseeni avastas 1825. aastal inglise füüsik ja keemik M. Faraday. Bensool oli benseeni varasem nimetus, valemiga C6H6. Benseeni homoloogide üldrea valem on CnH2n-6. Benseen on lihtsaim aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta vedelik. Benseeni aromaatsus väljendub selles, et olles koostiselt küllastumata süsivesinik, esineb ta keemilistes reaktsioonides küllastunud ühendina ning asendusreaktsioonid toimuvad kergesti, aga püsivate oksüdeerijate puhul liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti
2.4 FUNKTSIOONI PIIRVÄÄRTUS. FUNKTSIOONI PIDEVUS Vaatleme funktsioone, mis on määratud valemiga y = f(x). Selliseid funktsioone võib liigitada nende määramispiirkonna järgi. Funktsioonid, mis on määratud kogu reaalarvude hulgas. Need on funktsioonid, mille väärtusi on võimalik arvutada argumendi x iga väärtuse korral. Sellised funktsioonid on lineaarfunktsioon y = ax + b, ruutfunktsioon y = ax 2 + bx + c , aga ka naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioon y = x n . Kõigile neile on ühine see, et funktsioonide graafikud on pidevad jooned ja kogu
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Referaat
Määratud integraali ligikaudne
arvutamine Simpsoni valemiga.
Veahinnangud. Näited
2015
Määratud integraali arvutamine
Simpsoni valemiga
Simpsoni valemiga määratud integraali leidmiseks teosteme lõigu [a, b] alajaotuse 2n
võrdseks osaks:
x 0 a x1 x 2 ... x 2 n 1 b x 2 n
Joonis 1
ja märgime jaotuspunktidele x1, x2, ...., x2n-1 vastavad punktid funktsiooni f(x) graafikul
AB vastavalt tähtedega P1, P2, ... , P2n-1, kusjuures P0 = A, Pn = B (joonis 1).
Olgu i mingi paaritu arv (0
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH). See on värvitu kristalne aine või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida nimetatakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks.
) 2 2 S S S = ( ) U c d v + U c ( d s ) d v d S Plaadi paksus (nihikuga) Plaadi keskmine paksus valemiga (1): Plaadi paksuse A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2): = 0,95 ; 0,0125 U ( d ) = 2,3 A 10 (10 - 1) = 0,0271mm Plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3): (Nihiku täpsus ) 0,05 U B ( d ) = 2,0 3 = 0,0333mm Plaadi paksuse liitmääramatus valemiga (4): U ( d ) = ( 0,0271) + ( 0,0333) 2 2 C
Õhutemperatuur to = 20 oC = 293 K Mereveetemperatuur tmv = 20 oC = 293 K Atmosfääri rõhk Po = 0,825*105 Pa = 0,0825 Mpa Suhteline õhuniiskus = 80% 2. Arvutuslik osa 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal Täite protsess õhurõhk kompressori sissenemisel Po arvutakse välja valemiga: Po = Po - Pf (Pa) Po = 0,825 *10 5 - 400 = 0,821 *10 5 (Pa) Po atmosfääri rõhk Pf rõhu langus õhufiltris, valitakse vahemikus Pf = 343...490 Pa. Valin Pf = 400 Pa õhurõhk kompressori väljumisel Pk arvutakse välja valemiga: Pk = Ps + Pj (Pa) Pk = 0,20 * 10 6 + 1000 = 0,2010 * 10 6 (Pa) = 2,010 * 10 5 (Pa) Ps õhurõhk resiiveris (ülelaadimisrõhk)
Katsekeha paksus Tabel 4 Katse nr di, mm d di, mm (d di)2, mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Arvutused koos veaarvutustega Mõõtmistulemuste aritmeetilise keskmise saab arvutada valemiga (1): kus n on mõõtmiste kordade arv. A-tüüpi standardmääramatuseks ua(dk) on aritmeetilise keskmise eksperimentaalne standardhälve (2): Kuna juhuslikud mõõtehälbed on jaotunud normaalselt, siis saab aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse Ua(dk) = kua(dk) leida järgmise valemiga (3): kus katteteguriks k on Studenti tegur tn-1,, mille väärtus on antud juhul 2,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95.
5 15 /12 1,296 0,25882 0,000269 0,00021 6 18 /10 1,189 0,30902 0,000272 0,00021 7 21 (7)/60 1,082 0,35837 0,000245 0,00021 Keskmine 0,000276 0,00021 ARVUTUSED SILINDRI INERTISMOMENT ESIMESE VALEMIGA Silindri inertsimomendi määramine esimese valemiga: ( ) ( ( ) ( ) ( ) ( ) ( )
Selline muutus toob raamis kaasa elektromotoorjõu tekke vastavalt Faraday seadusest tulenevale valemile . Indutseeritud elektromotoorjõud on seda suurem mida kiiremini raam pöörleb. Samuti mõjutab maksimaalset elektromotoorjõu suurust raami pindala (S) ja mähiskeerdude arv. Sellisel viisil genereeritud madalsageduslik elektromagnetvõnkumine tekitab elektromagnetlaineid, mis levivad valguskiirusega ja mille lainepikkust saab arvutada valemiga . Sagedust arvutatakse võnkeperioodi kaudu valemiga . Raadiolaineid saab tekitada võnkeringiga, mis koosneb poolist ja kondensaatorist, ning mille võnkeperioodi arvutatakse valemiga .Kus C on mahtuvus ja L on pooli induktiivsus . Kondensaatori plaatidevahelise elektrivälja energia arvutatakse valemiga WC=CU2/2 ja laengut valemiga C=q/U q=CU
tasuvuse aega. Ainetöö ülesanded 1. Probleemi olemuse käsitlus. 2. Ainetöö metoodika koostamine. 3. Projektülesande lahendamine. 4. Ülesandekohaste jooniste, skeemide koostamine. 5. Kokkuvõte, järelduste tegemine. 3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid Teravilja kogusaak on arvutatud valemiga m = s·S = 4,5·100 = 450, (1.1) kus m teravilja kogusaak t; s teravilja keskmine saak hektarilt t/ha; S teravilja kasvupind ha. Teravilja maksimaalne juurdevedu päevas on arvutatud valemiga mKp 450 1,4 m max = = = 90 , (1.2)
78 36.18 161.67 316.44 1427.44 180.36 1574.02 7119.34 Palgatabeli koostamine 1. Paigutada üldpealkiri veergude A - J keskele. 2. Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade suuruseks 16 pt. 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleksid nähtaval. 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja igaühe kohta amet, tunnitasu eurodes ja kalendrikuus töötatud tundide arv (Tunde). 5. Arvutada valemiga: Brutopalk=Tunnitasu*Tunde 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast), tulemus ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 7. Arvutada valemiga kogumispension (2f brutopalgast), tulemus ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 8. Arvutada valemiga maksuvaba summa. Valemi koostamisel kasutada funktsiooni IF. Maksuvaba on: a) 500 EUR, kui brutopalk on <= 1200 EUR b) 500-500/900*(brutopalk-1200) EUR, kui brutopalk on <= 2100 EUR c) null EUR, kui brutopalk > 2100 EUR
1. Söödaosiste kulu arvutamine söödasegu valmistamisel; 2. Söödaköögi seadmete valimine; 3. Söödavalmistamise aja määramine; 4. Tehnoloogiaarvutuste läbiviimine ning tööaja- ja võimsusgraafikute koostamine; 5. Peamiste tehnilis-majanduslike näitajate arvutamine; 6. Kokkuvõtte tegemine. 3 1. SÖÖDATARVE 1.1. Söödaosiste tarve Söödaosise ööpäevatarve on leitud valemiga [4, lk. 25] n miööp z i m1i i 1 , (1.1) kus miööp – söödaosise ööpäevatarve kg; z – loomade arv rühmas;
............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine...................................................4 1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3 8 % arvutatakse valemiga.......5 1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 8 % arvutatakse valemiga.....5 1.5. Puidu kadu kuivatamisel ......................................................................................................5 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga...........................................................................5 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga......................................................................5 1.8
............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine...................................................4 1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga.......5 1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 – 8 % arvutatakse valemiga.....5 1.5. Puidu kadu kuivatamisel ......................................................................................................5 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga...........................................................................5 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga......................................................................5 1.8
kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Keha tihedus arvutatakse valemiga 2 Keha maht arvutaakse järgmise valemiga: , Valem nr: 1 kus V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] Keha tihedust arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 2 kus proovikeha tihedus [kg/m3]
..1,3). 2.2 Vähima vastupanujoone pikkus Seeriaviisilisel lõhkamisel kasutatakse vähima vastupanujoone pikkuse leidmiseks järgmist valemit: Wp= 0,9·p´/q·m Wp=0,9*2,68/0,6*1,0=1,9m kus p´ - laengu jaotatud mass eri laengutiheduste juures, p´=2,68kg/ Tabel 11.1[1, lk. 44], q - etalonlõhkeaine erikulu, q=0,6kg/m3 Wp - vähima vastupanujoone pikkus astme jalamil, (1,9m) 2.3 Laengusamm reas Puuraukude laengusamm arvutatakse valemiga: a=m*Wp a=1,0*1,9=1,9m kus a laengusamm reas, (1,9m) 2.4 Ridadevaheline kaugus TTÜ Mäeinstituut 4 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega Ridadevaheline kaugus määratakse lühiviitlõhkamisel järgmise valemiga: b=0,95*Wp b=0,95*1,9=1,9 kus b - ridadevaheline kaugus, (1,9m) 2
Muuta üldpealkirja suuruseks 20 pt ja alapealkirjade s 12.67 € 91.34 € 542.16 € 3. Laiendada tabeliveerge niiviisi, et kõik pealkirjad oleks 10.75 € 72.85 € 464.75 € 4. Kirjutada tabelisse lähteandmed: vähemalt 5 nime ja ig 11.82 € 83.14 € 507.86 € tunnitasu eurodes ja kalendrikuus töötatud tundide arv (T 5. Arvutada valemiga: Brutopalk=Tunnitasu*Tunde 13.67 € 100.96 € 582.44 € 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast 11.70 € 82.03 € 503.16 € ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 12.29 € 87.66 € 526.74 € 7. Arvutada valemiga kogumispension (2% brutopalgast) valemi abil 2 kohta peale koma. 11.23 € 77.42 € 483.91 € 8
Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Tõstetava koormuse väärtus Q = 80 kN. 3. Tõstekõrgus H = 11 m. 4. Reziim keskmine reziim. 5. Trossi väikseim lubatud varutegur kv = 5,5 [1, lk. 13, tabel 5] 6. Kandvate trossiharude arv z = 4 [1, lk. 12, tabel 4] 7. Veerelaagri kasutegur = 0,98 [1, lk. 13, tabel 6] 8. Polüsplasti ülekandearv Kn = 2 Seadme tõstevõime kilogrammides on leitud valemiga [2] Q 80000 N F t0 8158 kg , (1.1) g 9.81 kus Ft0 seadme tõstevõime kg; Q Tõstetava koormuse väärtus N; g Maa raskuskiirendus g = 9,81 m/s2. Tõsteseadme skeem on kujutatud joonisel 1.1. 3 Joonis 1.1
2 23,3 26,8 3,5 3 26,8 30,1 3,5 4 30,1 33,6 3,5 5 5030 33,6 37,2 3,6 0,07 6 37,2 40,6 3,4 Temperatuur oli 25,7°C ehk 298,7°K. Arvutused Leian heli kiiruse valemiga ; v (m/s). v=0,07*5030=352 m/s Leian helikiirus temperatuuril 25,7°C valemiga ==335 m/s Leian heli kiiruse 0°C juures valemiga (); . =352m/s Leian õhu moolsoojuse suhte () valemiga =1,45 Järeldus Katse käigus saime, et =1,45 ja =335m/s. Tegelikud väärtused käsiraamatus olid, aga =1,4 ja =330m/s Kuna arvutatud ja väärtused on suuremad kui käsiraamatus olevate suurustega, siis v=352m/s temperatuuril 24,7°C on natuke suurem helikiirus.
4 4476 14 18 4 0,08 5 4476 18 21,8 3,8 0,076 6 4476 21,8 25,8 4 0,08 0,078 7. Leidke valemiga (1) heli kiirus v ( m/s ). v=349,128 m/s 8. Leidke valemiga (4) heli kiirus 0°C juures ( v0 ). v0=332,566 m/s 9. Leidke valemiga (3) õhu moolsoojuste suhe . =1,427 Katse tulemuste tabel 2: Katse nr f [Hz] l0 [cm] ln [cm] ln [cm] [m] 1 2989 3,3 9,2 5,9 0,118 2 2989 9,2 15 5,8 0,116
1. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [2, lk. 53]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Juurvilja tarve aastas ühe lehma kohta on 920 kg. Ööpäevane juurvilja vajadus ühe lehma kohta on 920 : 365 = 2,5 kg. (4.1) Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53] mf = z · mi = 351 · 2,5 = 877,5 kg , (4.2) kus mf ööpäevane söödatarve; z loomade arv; mi ühe looma ööpäevane söödatarve. 351 loomale vajaminev aastane juurvilja kogus on 877,5 · 365 = 320,3 tonni. (4.3) Farmi söödatarve 351 veise kohta ööpäevas on 877,5 kg ning aastane juurvilja kogus 351
väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm. Jäägid
00013329 0.00011205 3. 7 1,820 -0,0045 0,00002025 0,12187 0.00012518 0.00011205 4. 7 1,873 0,0008 0,00000064 0,12187 0.00014582 0.00011205 5. 7 1,905 0,0040 0,000016 0,12187 0.00015857 0.00011205 ARVUTUSED SILINDRI INERTISMOMENT ESIMESE VALEMIGA Silindri inertsimomendi arvutamine esimese valemiga: g∗t 2∗sinα I=m*r * 2 ( −1) 2∗l n 1 ´I = ∑I
4)mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,73g/144,72g/144,73g (kolme kaalumise tulemused) ehk, konstantseks massiks tuleb (m2)144,73g 5) Kolvi sisse mahub 316ml vett. 6) Temperatuur laboris 21 kraadi, õhurõhk laboris on 99400 Pa Katse arvutused 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel Esiteks teiseldan kraadid kelviniteks: T(K) = t(° C) + 273,15 T(K) = 21° C + 273,15 = 294,15K Ja nüüd arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel antud valemiga: V0 = (P * V * T0) / (P0 * T), [dm3] kus: V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel; P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest); T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K); P ja T rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. V0 = (99400Pa * 0,316 dm3 * 273K) / (1000Pa * 273,15K) = 0,29dm3 V: gaasi maht normaaltingimustes on 0,29dm3
1. 8 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [1, lk. 35]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Jõusööda aastane tarve ühele lehmale on 2499kg. Ööpäevane jõusööda vajadus ühe lehma kohta on 2499 : 365 = 6,9 kg. (4.1) Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53] Mf = z · mi = 28 · 6,9 = 193,2 kg , (4.2) kus mf – ööpäevane söödatarve; z – loomade arv; mi – ühe looma ööpäevane söödatarve. 28 loomale vajaminev aastane jõusööda kogus on 193,2· 365 = 70,5 tonni. (4.3) Farmi söödatarve 28 veise kohta ööpäevas on 193,2 kg ning aastane jõusööda kogus 28
Toorainekoguse arvutamine. Vajaliku toorainehulga arvutamisel lähtutakse puidu kadudest ja jäätmekogusest, mis tekivad erinevatel järjestikustel tehnoloogilistel operatsioonidel, liikudes nende operatsioonide kulgemisele vastupidises suunas. Arvutus koosneb järgmistest etappidest: 1.1. Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks. Vineeri mõõtu saagimise ja järelsaagimise kaod a 1 on piirides 9-14 %. Seega vineerikogus Q 1 enne mõõtu saagimist arvutatakse valemiga Q ( 100 + a1) 17000(100 + 14) Q1 = = = 19380 m3 100 100 Järgnevalt arvestatakse kadusid, mis tekivad spooni sorteerimisel, koostamisel ja transportimisel. Need kaod a 2 on suurusjärgus 12-13 %. Kuivatist väljuv spooni kogus arvutatakse valemiga 2 100 Q1 100 * 19380 Q2 = = = 22022,7 m 3
1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Konveieri tootlikkus on Q = 600 T/h. 3. Tõstekõrgus H = 5 m. 4. Kaldenurk on =12°. 5. Materjaliks on slakk, mille mahumass = 750 kg/m3 = 0,75 T/ m3. 6. Lindi kuju lame. 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS 2.1. Lindi laiuse B leidmine Lameda kujuga lindi laius B on arvutatud valemiga (2.1) Q B= ,(2.1) 576 tan v c kus B lindi laius m; Q tootlikkus T/h, (Q = 600 T/h); tegur, mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele; v lindi kiirus m/s, (v = 3 m/s [1, lk. 75, tabel 84]); materjali erikaal T/m3, ( = 0,75 T/m3); c kaldenurka arvestav tegur (c = 0,95 [1, lk. 72, tabel 76]). Tegur mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele on arvutatud valemiga (2
Teoreetiline eeltöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust kust kasutatakse energiat keha asukoha muutmiseks. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=F*s. 2.Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5.Milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb?
väliskihtide erinevat tihedust (plaatide niiskus 8 % ) Qt x k x k G= 1,08 x 1,08 plaatide niiskust arvestav tegur k - antud kihi paksus, mm k - antud kihi tihedus, kg/m 3 - lihvitud plaadi paksus, mm Tiheduste erinevus sõltub kihtide puiduosakeste fraktsioonilisest koostisest, niiskusest ja pressimistehnoloogiast. Plaadi tiheduse ja kihtide tiheduse vaheline sõltuvus väljendub järgmise valemiga = v iv + s i s Arvutan väliskihi tiheduse v v - väliskihtide tihedus, kg/m 3 s - sisekihi tihedus, kg/m 3 i v = 0,25 0,50 väliskihtide osakaal ( antud juhul 0,35 % ) i s = 0,50 0,75 sisekihi osakaal ( antud juhul 0,65 % ) - v iv 659 - 595 x 0,35 Seega s = = 0,65 = 777,85 kg/m 3 693 kg/m3 is
Aldooseon olemas 16 tükki, mis omakorda jagunevad veel erinevatesse monosahhariidide rühmadesse. Glükoaldehüüd Kõige väikseim olemasolev molekul, mis kuulub nii aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla. Siiskiei ole see aine päris aldoos, kuna ainel puuduvad enamik suhkru omadusi, kuid siiski kuulub ta aldoosi perekonda. Glütseeraldehüüd On trioosne monosahhariid, valemiga C3H6O3 Kõige levinum ja lihtsaim aldoos. Magus, värvitu, kristalne aine. Mängib tähtsat rolli meie metabolismis, sünteesis ja biokeemias. Erütroos Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taoline struktuur, mis vees hästi lahustub. Ärritab nahka ja silmi. Treoos On samuti tetroosne monosahhariid, valemiga C4H8O4 Erütroosiga väga sarnane aine, samuti on
negatiivne? 5. milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? 6. mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse? 7. milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? 8. tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. 1. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=f x s ( f korda s ) 2. raskusj'u poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga A=mgs 3. raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt 4. kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5. töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha liigub üles on positiivne 6. võimsus on töö tegemise kiirus, mis näitab töö hulka ühes ajaühikus. Võimsuse arvutatakse valemiga : N=A/t 7
silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga (1) Kus m=materjali mass õhus [g] ja V materjali maht 4.1. Korrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha ruumala arvutatakse mõõtmiste tulemusena saadud keha mõõtmetest lähtudes. Iga määde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest, mis on saadud kolmest erinevast kohast mõõtes, mõõtetäpsus 0,1 mm. Katsetatud materjali,
Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid. Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Vedav lüli Lihtsaimal planetaarülekandel, millel on liikumatu ratas ning vedav keskratas võib ülekandearvu leida järgmise valemiga. , kus · Zliikumaturatas on sisehammastega liikumatu ratta hammaste arv, · Zvedavketas on vedava keskratta hammaste arv. Planetaarülekande eelised: · Planetaarülekande kasutamine võimaldab vähendada konstruktsiooni massi kahe- ja enamkordselt. · Satelliitide ühtlane paigutus raamis võimaldab omavahel tasakaalustada planetaarülekandes rataste hambumisel tekkivate jõudude radiaalkomponente
on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus
ka rombid ja ristkülikud. Rombide ja ristkülikute hulkade ühisosa on omakorda ruudud. Rööpkülik Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on võrdsed. Kolmnurga ja rööpküliku pindala Rööpküliku ümbermõõt on: p = 2( a + b ) Rööpküliku pindala arvutatakse valemiga: S = ah Ristkülik Ristkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed ja võrdsed. Ristküliku ümbermõõt arvutatakse valemiga: p = 2( a + b ) Ristküliku pindala arvutatakse valemiga: S = ab Ruut Ruut on paralleelsete ja võrdsete vastaskülgedega
Terassilinder, killustik, EPS200, silikaattellis, puit 3. Kasutatud töövahendid a) Joonlaud b) Nihik c) Elektrooniline kaal d) Mõõtesilinder veega 4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3 mõõtu – a, b, h, arvutatakse Valemiga (1) ja terassilindri ruumala arvutatakse Valemiga (2). Proovikeha mass m määratakse kaalumise teel. Peale seda arvutatakse keha tihedus Valemiga (3). Mõõtmis – ja arvutustulemused on toodud Tabelis (1) Valem (1). Vbr ( a b h) 1000 Vbr – keha maht [cm3] a – pikkus [mm] b – laius [mm] h – kõrgus [mm] Valem (2).
Elektrimootori valik Elektrimootori valikuks on meil vaja teada: 3 ülekande kasutegurid = 1234 , kus 1 = 0,96...0,98 hammas ülekande kasutegur. 2 = 0,94...0,96 rihmülekande kasutegur. [1.lk.5] 3 = 0,98 siduri kasutegur. 4 = 0,99 veerelaagri paaride kasutegur. = 0,97 0,95 0,98 0,99 = 0,89 Vajaliku elektrimootori võimsuse leian valemiga: Fk Vk 2 1,6 Pel = = = 3,57(kW ) 0,89 Elektrimootori valikuks on vaja teada pöörlemiskiirust. Selleks valin rihmülekande arvuks ir = 4 Konveieri trumli nurkkiirus: 2Vk 22 rad k = = = 12,5( ) , millest pöörlemiskiirus: Dk 0,32 s 30k 30 12,5 p nk = = = 119,426( ) 3,14 min
Kui materjal on poorne (sillikaatkivi), siis peale õhus kaalutamist tuleb katta seda parafiiniga. Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Pärast silikaatkivi kaalutakse uuesti õhus (parafiiniga) ning parafiiniga keatud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga. Edaspidi arvutatakse parafiini ruumala ja keha mahu. Lõpuks määratakse materjali tihedust. 4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: m−m1 V br= pv ; kus Vbr – proovikeha maht [cm3] m – proovikeha mass õhus [g] m1 – proovikeha mass vedelikus [g] pv – vedeliku tihedus (g/cm3) Poorse keha maht koos parafiiniga arvutatakse järgmise valemiga:
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG
Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootori poolt arendatav moment on T0=0 Nurkkiiruse leiame valemiga 0=1=2f1/p , kus 0=1-nurkkiirus tühijooksul,rad/s f1-sagedus,Hz p-pooluspaaride arv 0=1=250/5 =62,8 rad/s 2.Nimitööpunkti saame valemitega Tn=Pn/n ja n=*nn/30 , kus Tn-nimimoment,N*m Pn-nimivõimsus,W 40KW=40*103 W nn-nimi pöörlemissagedus,p/min n-niminurkkiirus,rad/s n=*585/30=61,3 rad/s Tn=40*103/61,3=652 N*m 3.Leiame vääratuspunkti:Vääratusmomendi saame andmetest Tmax=Tv=4120 N*m Vääratusnurkkiiruse leiame valemiga v=1(1-sv) , kus
T=2(l/g) Kus l Pendli pikkus g raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste võnkeamblituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Kui pendli amplituud on 5 annab valem vea 0,05%, amplituudi 23 korral ulatub viga juba üle ühe protsendi. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud rasket kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood on arvutatav valemiga: T2=2(l/mga) Kus I pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes a-masskeskme kaugus pöörlemisteljest m-pendli mass Katseandmed. Nr l,m n t,s T,s T2 ,s2 g, m/s2 g-gi m/s 1 0,53 20 29,34 1,47 2,15 9,73 0,02 T2=2(l/g)=>g=4 2l/T2 Hinnang saadud tulemuste kvaliteedile:
Mitu erinevat komplekti ta saab moodustada? Kasutades korrutamisreeglit, saame erinevaid võimalusi 12. 4. Esimese n positiivse täisarvu korrutise ülesmärkimiseks kasutatakse sümbolit n! (n faktoriaal). n! = 1*2*3* ... *(n-1)*n 1! = 1 0! = 1 5. Permutatsioonideks n elemendist nimetatakse n-elemendilise hulga n- elemendilisi ................................?........................................ osahulki ning permutatsioonide arv leitakse valemiga Pn = n! 6. Hiireküla algkooli kehalise kasvatuse õpetaja tahab teada, mitu võimalust on panna erinevasse järjekorda oma neljaliikmelise võistkonna õpilasi 4 ×100 m teatejooksuks. Leia võimaluste arv. P4=4*3*2*1=24 7. Kombinatsioonideks n elemendist k kaupa nimetatakse n-elemendilise hulga k- k elemendilisi osahulki. Kombinatsioonide arv leitakse valemiga C n = n!/[k!*(n-k)!] 8
3.1 4,95 5,00 5,05 1,6 125,0 12,8 EPS 50 3.2 5,00 4,90 5,10 1,6 125,0 12,8 EPS 50 3.3 5,00 5,00 5,00 1,6 125,0 12,8 EPS 80 keskmine tihedus 17,6 kg/m³. EPS 50 keskmine tihedus 13,5 kg/m³. 2 4.2 Veeimavuse määramine Veeimavuse määramiseks asetati katsekehad 7 päevaks vette. Seejärel kaaluti kehade mass veega immutatult ja valemiga (1) arvutati veeimavus mahu järgi. Tabelis 4.2 on välja toodud katsetulemused. (1) kus - proovikeha mass veega immutatult, g; m proovikeha mass kuivatatult, g; V katsekeha ruumala. Tabel 4.2 Veeimavuse määramine Veeimavus, Katsekeha Katsekeha mass, g % nr Ruumala Kuiv Immutatud Wk Keskmine
Traat materjali vees kaalumiseks Joonlaud materjali mõõtmiseks Nihik korrapäraste kujudega materjalide mõõtmiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Korrapäraste kujudega kehad Korrapärase kujuga kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Kõiki kolme külge mõõdeti 3 korda ning arvutati vastavate külgete aritmeetiline keskmine, saadi 3 mõõtu a, b, h. Mõõtmis- ja arvutustulemused on toodud tabelis 1.1 Dolomiiditüki ruumala arvutati valemiga (1). V = (a*b*h) / 109 V = (98,97 * 98,82 * 99,65) / 109 = 0,00097 m3 Terassilindri ruumala arvutati valemiga (2). V= * r2 * h V= * 0,012* 0,05 = 0,000016 m3 Kõik kehad kaaluti (kaal täpsusega 0.01g), saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kehade tihedus valemiga (3). Tulemused on tabelis 1.2. Dolomiiditüki tihedus: m=2,119 kg =m/V = 2,119 / 0,00097 = 2183 kg/ m3 Terassilindri tihedus: m=0,113 kg =m/V =0,11289/0,000016 = 7109 kg/ m3 3
dx dy dz ja moodul v = vx + v y + vz . 2 2 2 avalduvad valemitega v x = , vy = , vz = dt dt dt ds Kiiruse moodul on samuti määratud valemiga v = ja ühtlasel liikumisel lisaks ka dt õige lihtsalt v = s t . Keskmine kiirus ajavahemikus t on v k = s t , kus s on selles ajavahemikust läbitud tee. Kiirus on suunatud mööda trajektoori puutujat punkti G G dv liikumise suunas
' Kera pinda nimetatakse SFÄÄRIKS. Kera lõiget keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse SUURRINGIKS. Sfääri mistahes punkti kaugust kera keskpunktist nimetatakse kera RAADIUSEKS. 2. Mõningad mõisted, mis on seotud kera, ringi ja ringjoonega: Ringjoone puutuja sirge, mis puutub ringjoont (kera pinda) ainult ühes kohas ja on risti ringi (kera) raadiusega Kaare pikkus ringjoone või sfääri kahe punkti vaheline kaugus, mis arvutatakse järgmise valemiga L=x·R kus x on kesknurk radiaanides ja R on ringi või ringjoone raadius. Kui kesknurk on antud kraadides (kraadides nurk), siis teisendatakse see radiaanidesse valemiga (Vaata ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: (silinder, koonus ja kera)
annaabi.ee 
