Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Protokoll 4 (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
Laboratoorne töö 4
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
Nimi, Rühm, Matrikli nr.
Õppejõud: Nimi
Aeg: kuupäev
Ülesanne
Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste
seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
CO2 balloon , korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehniline
kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter , baromeeter.
Töö käik/Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1).
Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale.
2. Juhin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku
ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib
juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest.
3. Sulgen kolvi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti (m2).
4. Juhin kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgenkorgiga ning
kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni.
(Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g).
5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täidan kolbmärgini
toatemperatuuril oleva veega ja mõõdan vee mahu 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna
kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõdan kolvis oleva vee mahu kahes
jaos ja tulemused liidan.
6. Fikseerin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris
katse sooritamise momendil.
Katsetulemused :
1)mass m1 ( kolb + kork + õhk kolvis) = 144,54g
4)mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,73g/144,72g/144,73g (kolme kaalumise tulemused)
ehk, konstantseks massiks tuleb (m2)144,73g
5) Kolvi sisse mahub 316ml vett.
6) Temperatuur laboris 21 kraadi, õhurõhk laboris on 99400 Pa
Katse arvutused
1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel
Esiteks teiseldan kraadid kelviniteks:
T(K) = t(° C) + 273,15
T(K) = 21° C + 273,15 = 294,15K
Ja nüüd arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel antud valemiga:
V0 = (P * V * T0) / (P0 * T), [dm3]
kus: V0 on gaasi maht normaal - või standardtingimustel;
P0 – normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest);
T0 – normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K);
P ja T – rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud.
V0 = (99400Pa * 0,316 dm3 * 273K) / (1000Pa * 273,15K) = 0,29dm3
V: gaasi maht normaaltingimustes on 0,29dm3
2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustes ning selle kaudu õhu massi kolvis
Õhu tihedus normaaltingimustes valem on: pº õhk = (Mgaas[g/mol]) / (22,4dm3/mol), [g/mol]
pº õhk = (29M) / (22,4dm3/mol) = 1,29 g/dm3
V: õhu tihedus normaaltingimustes on 1,29 g/dm3
Seega leian õhu massi kolvis valemiga: mõhk = Pº õhk * V0 ,[g]
mõhk = 1,29 g/dm3 * 0,29dm3 = 0,37g
V: õhu mass kolvis on 0,37g
3) Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest
valem: m3 = m1 − mõhk, [g]
Antud: m3 = 144,54g ; mõhk = 0,37g
m3 = 144,54g – 0,37g = 144,18g
ja CO2 mass (mCO2) vahest valemiga: m(CO2) = m2 - m3
Antud: m3 = 144,18g ; m2 = 144,73g
m(CO2) = 144,73g – 144,18g = 0,55g
4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2) ja m(õhk) arvutan süsinikdioksiidi
suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2)
Suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes valem: D = (m1) / (m2)
Seega; Dõhk = (0,55g) / (0,37g) = 1,48g
Nüüd süsinikdioksiidi molaarmass valemiga Mgaas = Dõhk * 29,0
Ehk; Mgaas = 1,48g * 29 = 43,11g/mol
5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi
abil
Valem: PV = (m/M) * RT
Antud: T = 294,15K ; universaalne gaasikonstant (R) = 8,314
Seega: PV = (0,55g / 43,11dm3/mol) * 8,314 * 294,15K = 31,2 = M(CO2)
V: M(CO2) Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil on 31,2g/mol
6) Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2)
Katse süstemaatiline viga valemiga: Δ = M(CO2) − 44g/mol
Antud: M(CO2) = 43,11g/mol
Seega: Δ = 43,11g/mol – 44g/mol = 0,89g/mol
ja suhteline süstemaatiline viga valemiga:
Δ% = ((M(CO2) – 44) / 44)) * 100%
Ehk; Δ% = ((43,11g/mol – 44) / 44)) * 100% = 2%
V: Suhteline süstemaatiline viga on 2%
Kokkuvõte või järeldused
Laboratoorne töö on algusest peale tehtud ja arvutatud õigesti.
Protokoll 4 #1 Protokoll 4 #2 Protokoll 4 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor real Õppematerjali autor
Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.

Sarnased õppematerjalid

Protokoll 1 Keemia alused
5
docx

Protokoll 1 Keemia alused

Laboratoorne töö 1- Ideaalgaaside seadused Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaalun tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolbi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi CO2. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vasti põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Massi m2 ja m1 vahe on ta

Keemia alused
Keemia ja materjaliõpetuse 4-protokoll
10
odt

Keemia ja materjaliõpetuse 4. protokoll

Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2, Töö käik 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~ 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Balloonist juhin kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgen kolbi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti (mass m2). 4. Juhin kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgen korgiga ning kaalun ve

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia aluste Protokoll 1
18
docx

Keemia aluste Protokoll 1

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: LABORATOORNE TÖÖ 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust

Keemia alused
Keemia protokoll 4
3
docx

Keemia protokoll 4.

Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (Elmemesser gaas; 50bar; 15L/min; 99,7% CO2), korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud (KERN 440-33; d=0,01g; max=200g) mõõtesilinder (250cm3), elavhõbeda termomeeter(jaotus 2o C; skaala ulatus -2 kuni 54o C), aneroid-baromeeter (jaotus 0,1 kPa; skaala ulatus 79,8-106,4 kPa,). Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300cm3 kui kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 5 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel

Keemia ja materjaliõpetus
Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused-Keemia alused
18
doc

Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused (Keemia alused)

Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine moleklid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata- ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppeliselt nn normaaltingimustel:  Temperatuur 273,15 K (0 oC)  Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Aga gaasiliste ainete mahtu võib väljendada ka standardtingimustel:  Temperatuur 273,15 K (0 oC)  Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Boyle’i – Marionette’i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). P1 V2 ── = ── P V = const P2 V1 Gay – Lussac’i seadus Konstantsel rõhul kindla koguse gaasi maht on võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V V1

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Kippi aparaat või CO2 balloon; · korgiga varustatud seisukolb (300 cm3); · tehnilised kaalud; · mõõtesilinder (250 cm3); · termomeeter; · baromeeter. Töö käik. · Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). (Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.) · Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. · Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). · Juhtida kolbi

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia praktikum nr1-Ideaalgaaside seadused
26
docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

1. Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 Vm  22,4dm 3 / mol mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel 101235

Keemia alused
Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4
6
docx

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4

Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2)

Keemia




Kommentaarid (5)

Liiiiiiiiiis profiilipilt
Liiiiiiiiiis: Kuigi tõmbasin vale asja alla, siis jh
22:15 16-10-2012
karl225 profiilipilt
karl225: oli kasu, kasutan teine kord veel!
18:11 23-10-2011
kannikai profiilipilt
kannikai: Päris kasulik
22:22 31-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun