Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
Mesopotaamias oli kiilkiri ( u 600 märki). Kirjamärke raiuti algul kivisse, hiljem vajutati kiilukujulise templiga või tõmmati krihvliga pehmesse savipinda, mis seejärel põletati. Kirja loeti ülevalt alla, hiljem vasakult paremale. Jumalaid kujutati ette inimestesarnasena. Jumalate elupaik oli taevas. Inimesed suhtlesid jumalatega läbi preestrite. Igale jumalale oli pühendatud tsikuraat. Tähtsaim jumal oli Enil ( tuule,tormi vihmajumal). Istar ilu, armastuse ja sõjajumalanna. Pärast surma ootab sünge ja rõõmutu põli.
Mitme klahvi korraga allavajutamine on oluline eriti mängudes. Ühendus arvutiga Klaviatuur ühendatakse arvutiga 5 nõelase DIN või PS/2 (mini DIN) pistiku abil. Uuemaid klaviatuure pakutakse ka USB pordi jaoks. Klaviatuuri ja arvutit ühendava kaabli kaudu edastatakse nii signaal. Kuidas täht ekraanile jõuab Vanematel klaviatuuridel oli iga klahvi all lüliti, mis andis tagasisidet kui teda vajutatid ning tegi klõpsu kui seda piisavalt kõvasti vajutati. Tänapäeval odavamatel klaviatuuridel on klahvid, mis moodustavad mehhaanilise kontakti, kui neid vajutatakse. Parematel on kummitaolisest materjalist leht või kiht nuppude ja nende all oleva trükkplaadi vahel. Iga klahvi all on väike kuplikke, mis väändub, kui seda piisavalt vajutada. Väike täpike, mis on elektrit juhtivast materjalist sulgeb vooluringi. Mõningail klaviatuuridel on magnet iga klahvi all, mis läbib pooli, kui teda vajutatakse, tekitades
Iseloom: Näide (nimega): Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates. Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass. Preester-kuningas Gudea. Tarbekunst: Iseloom: Näide: Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Enammeeldinud kunstiteos: Põhjendus: See teos meeldib mulle sellepärast,et see on väga omapärane ja eriline.Tänapäeval sellist kunsti tänavapildis eriti ei näe ja see teebki
SUMERI KIILKIRI · Kiilkiri kui üks vanim kirjasüsteem kuulub sumerite kultuuripärandisse, alles peale 3. aastatuhande keskel levis ta üle kogu Mesopotaamia. · Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. · Vanimad kiilkirja tahvlid on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. Kirjamärkide areng ja struktuur · Varaseimas etapis kasutasid sumerid piktograafilist kirja. Esimeseks suuremaks leiuks loetakse Urukist leitud paarituhandet piktograafilise kirjaga tahvlikest. Kokku sisaldasid need umbes 1000 piltkirja märki. · Kuna piltkirja sümbolid põhinesid välisel
kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. jõululeib- enamasti tehti hapendatud rukkijahust. Tava leivast erines jõululeib oma erilise kuju poolest. Tehti seakujulisi, kuhikuga, auguga, et saaks küünla hiljem kaunistuseks panna. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga, küllaltki suur ja sellest vormiti siga, sõrmega tehti keskele maagiline viiskand. Jõululeib oli ümara kujuga läbimõõduga u 31 cm ja kõrgusega 12 cm. Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe, põrsaluu või võtmega märgid sisse. Sageli tehti jõululeivale rist peale. Kolmas erikujuline leib oli näärikakk ehk nääris, mida tehti sageli odrajahust. Näärikakud tehti ümmarguse kujuga ja peale meisterdati spiraalne mõhn, mis lõppes keset leiba oleva nupuga. Kakud olid enamasti 15–16 cm läbimõõduga ja umbes 5 cm kõrgused. Leibu kasutati jõulude ajal ka ennustamiseks. Näiteks pandi leivapätsi peale nii mitu soolatera, kui mitu looma oli talus. Ärasulanud
Vana-Idamaade haridusest Sumer, Egiptus ja Babüloonia. 2010 Miks valisin selle teema? Huvitav teada, kuidas käidi koolis vanasti Teistsugune kultuur ja koolikorraldus Sumeri kool Kool tekkis kirja ilmumise tulemusena Koolid asusid templite ja ülikute paleede juures Kirjutamiseks kasutati kiilikujuliseks vormitud pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskest savist tahvlikesele märke. Sumeri õpilane Tihedat õppimisaega oli palju Koolis käisid vaid jõukatest peredest pärit poisid Lapsed läksid kooli 5.aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa Õpetaja funktsioonid abi, nõuanne, ravi, teadmised, mõistus. Pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise puhul Kokkuvõte
Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujunes linnatsivilisatsioonina. Linnades paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Esimesed riigid olid sumeri linnriigid. Ajaloo perioodid Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr. Assüüria impeerium 934-609 a eKr. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr. Kiilkiri Pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Pildid said tähistada nii sõnu kui ka silpe, kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu. Haridus Õpilased olid enamasti ühiskonna ülemkihist. Koolid rajati templite juurde. Kirjatarkus. Matemaatika. Tähetarkus. Kirjandus. Surmajärgsus Erinevalt egiptlastest pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma.
poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kiri kirjutati papüürusele. Maaliti papüürusele pintsliga. Tähtsa osa kultuurist moodustasid ka matmine ja palsameerimine. Kui suri silmapaistev mees, siis määrisid kõik naised pea ja näo mudaga, jätsid surnu majja ning läksid kõigi tema naissugulastega välja ja peksid end. Hiljem viidi surnukeha palsameerimisele. Mesopotaamia tsivilisatsioonile on tunnuslik kiilkiri, mis vajutati pehmele savitahvlile märja pulgaga, millel oli kiilukujuline ots Hariduse andsid preestrid ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida, see võimaldas neil teha karjääri preestri või riigiametnikuna. Kulruuri oluliseks osaks on ka templid. Arhitektuuriliselt võib Mesopotaamia templid jagada kahte tüüpi. Visuaalselt väljapaistvad olid kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk
1.Mis on Megaliitsed ehitised? Nim. mõni. tõenäoliselt seotud päikesekultusega Kromlehh on megaliitne ehitis. 2.Kus asus Mesopotaamia? Asus Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil 3.Millist kirja kasutati Mesopotaamias ja kuidas kirjutati? kiilkiri, mida vajutati kiilukujulise puuorgiga savitahvlitele. 4.Milliseid losse tead, mis on nendest säilinud ja mida kujutati nende reljeefidel? 5.Mis oli maailma esimene kriminaalkoodeks?Kirjelda. 6.Milline kuulus värav asus Babüloonia?Kirjelda. Istari värav: -peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Istarile ja ehitati umbes 575 eKr kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal -paiknes linna põhjapoolses osas kuningalossi naabruses. -Babüloni linnamüüri kaheksas värav (kokku oli neid 9)
aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4. Seejärel ühendati sond põlemisgaaside torustikku. Pärast seda lasti analüsaatoril mõne aja töötada, alustati vajalike parameetrite mõõtmist. Andmete kirjapanemiseks vajutati ,,hold" nuppu mille tulemusena aparaat jäädvustas hetke andmed. Kui andmed kirjutatud tuli sond torustikust eemladada ja lasti pumbal töötada värseks õhus senikaua, kuni hapnikusisalduse näit oli ligilähedane 21%. Pärast katse sooritamist lülitati analüsaator välja. Korrati katset kõigi kütuseliikidega. 4. Arvutused CO2 sisaldus põlemisgaasis CO2,max ( 20,9 - O2 ) CO2 arv = % (3.1)
see ei ole enam uuritavale kuuldav Kui uuritav on kord nuppu vajutanud, siis audiomeeter suurendab taset kuni see on veelkord kuuldav ning uuritav vajutab uuesti nuppu 8 Uuringu läbiviimine [1] Protsessi korratakse mitu korda on võimalik määrata keskmine kõrva kuulmislävi kindlatel sagedusel, mille puhul nuppu vajutati Audiometristi valvab audiomeetrit ja jälgib kõiki anomaaliaid, mis tekivad testitava reageerimise käigus, et oleks võimalik avastada ootamatuid tulemusi Normaalse kuulmisega inimesed kuulevad 0 dB igal sagedusel 9 Aitäh! 10
a vaaraol. Naise vara jäi naisele 6 ) Egipt : hierogrüüfid, 1 % elanikkonnast oskas kirjutada, papüürus, haridus polnud kättesaadav. Arstiteadus,, päikesekalender, geomeetria novellid ,, sinuge jutustus ,, Meso: kasutusel kiilkiri, laiem levik , matemaatika, astronoomia, kirjandus, kuukalender Sumerid-tsiviliaatsiooni rajajad, ratta kasutuselevõtt, kasutasid piltkirja, meso elanikud Tsikuraat- astmiktempel Kiilkiri-pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga Hammurapi koodeks- Uruk, Ur, Kis- Sumeri linnriigid, tähtsamad Sargon- Akadri riigi looja, muutus Mesos ideaalse valitseja sümboliks Hammurap- Babüloni kuningas Assur, Ninive- Asüüria riigi pealinnad Assurinpal-viimane võimas asüüria kuningas, lõi niineve raamatukogu Nebukadenetsar II- Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas. Vallutas palju
Mesopotaamia kunst Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat) Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. (Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.) Sumerite kiilkiri Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi. Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta. III aastatuhandel e.m.a
suurimaks ja silmpaistvamaiks linnaks. Sumeri linnriigid - iga linn moodustab oma- ette sõltumatu riigi, tihti olid linnriigid sõja- jalal, sp. olid linnad ümbritsetud müüridega, igal linnriigid oli oma kaitsejumal. Valitsemine - Võim kuulus kuningale - kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim seadusekandja, kohtumõistja. Kuninga võim oli jumalate kaitse all. Preesterkond hakkas oma iseseisvust kaotama. Kiri - kiilkiri - kirjutati pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilkuju- line ots. Haridus- hariduse andmine oli eeskätt preesterkonna hoole all. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus-Matemaatika - kasutati kuus- kümmendsüsteemi. Oskasid arvutada keerukaid ülessamdeid. Astronoomia-oli lahutamatult seotud taeva- kehade järgi ennustamise e. astroloogiaga. Kuukalender. Surmajärgsus-Inimene elab edasi oma lastes. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head
elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptusel ja Mesopotaamial oli samuti erinev kiri. Egiptlased kasutasid hieroglüüfkirja. Hieroglüüfid kujutasid endast seletavaid märke ning neid kirjutati papüürusele. Kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Mesopotaamias arenes välja kiilkiri. Oma nime on see saanud sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuse hieroglüüfidega võrreldes tegi Mesopotaamia kiilkiri aja jooksul palju suurema arengu. Mõlemas tsivilisatsioonis oli arenenud teadus, kuid erinevates valdkondades. Egiptuses oli kõrgelt arenenud arstiteadus e. meditsiin. Nimelt osati teha keerulisi silmaoperatsioone ning osati palsameerida inimesi, mis oli oluline ka surmajärgsuse mõttes. Kasutusele võeti ka päikesekalender ning teati ehitustöödeks tarvilikke teadmisi
loendas ära karja ja vilja ning tegi märkmeid.Numbreid veel ei tuntud,kasutati loendamist.Arvude asemel kasutati sümboleid-näiteks kive.Sellisel kujul oli aga tülikas oma arvepidamisi säilitada.Hakati kasutama sälgutamist luu-ja savipulkadele.Inimkonna arenedes hakati kasutama jooniseid,veel hiljem tingmärke nt.hieroglüüfe. Esimese numbrisüsteemi leiutasid sumerid.Numbriteks olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvlitesse. Esimese mündi võttis kasutusele Lüüdia kuningas. Vanim seadustekogu,mis reguleeris kaubandust ja arvepidamist oli Babüloonia kuninga poolt kehtestatud seadustekogu-koodeks. Muistses Egiptuses võeti kasutusele papüürus,millele kirjutati pilliroost kepikestega. Kreekas sai kirjakunst alguse tänu raamatupidamisele,kauba ja selle liikumise ülesmärkimise vajadusele. Üheks pöördelisemaks sündmuseks raamatupidamise ajaloos oli aga raha kasutuselevõtt.
Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad. Egiptuses oli kasutusel hieroglüüfkiri, Mesopotaamias aga kiilkiri. Nii hieroglüüfkiri kui kiilkiri arenesid välja piltkirjast, kuid kiilkiri tegi läbi palju suurema arengu. Kiilkirjas vajutati märgid savitahvlile pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuses oli kirjutusmaterjalina kasutusel aga papüürus, millele kirjamärgid tehti pintsiga. Hieroglüüfkiri oli väga raske ja märke oli väga palju, kiilkirjas märkide arv aja jooksul suurenes. Mõlemas tsivilisatsioonis kasutati kirjutusmaterjalina ka kivi. Nii egiptlastel kui ka mesopotaamialastel oli palju jumalaid mida nad austasid. Egiptuses
tugev, sest sepa haamer oli minu jaoks väga raske. Toidulauas oli meil mulgipuder ja looma liha. Vanaema oli väga hea kokk ta tegi meile leiba mis oli väga maitsev. Leival oli mitmeid kombeid näiteks: mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma, mitte noaga lõikama. Tervet leivapätsi ei lõigatud õhtul lahti, sest õhtune leib pidi kahanema, hommikune aga kasvama. Kohati hoiti esimesest või viimasest lõigatud viljavihust küpsetatud leib alles jõulu ja näärini ning sellest loodeti maagilist abi, et kindlustada head ja viljakat aastat. Linna süda oli turuplats
Tekkis vajadus arvude märkimiseks. Kasutusele võeti kepid ja luud, kuhu lõigati sisse sälgud. Inimühiskonna arenedes tekkis eriliigiliste objektide eristamise vajadus. Algul lahendati probleemi joonistuste abil, kuid hiljem kasutati tingmärke. Hakkas välja kujunema numbrimärgid, mis olid eri rahvail erisugused. Esmalt arvutati näppudel ja kujunes välja kümnendsüsteem. Ühe esimese numbrisüsteemi leiutasid 3000a e.m.a. sumerid. Nende numbriteks olid erikujudega märgid, mida vajutati savitahvlisse. Sumerid hakkasid esimestena kasutama ka murru mõistet. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Need olid abstraktsed ja arvepidamine keeruline. Selle kõige eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi saadaolevaid makse. Enamus savitahvleid vormistati sissetuleku kohta. Vanas Indias kasutati registritena tasse, kuhu pandi kivikesi, mis pidid tähistama siis algdokumente
Linnu kujunes välja järk-jägult ja ehitati pikka aega aga Babülon ehitati kuningas Nebukadnestari ajal plaani järgi ristkülikukujuliste kvartalitega, müüridega piiratud. Sõjavägi:Kaasikud, soomustatud raskeratsavägi, vabade talupoegade jalavägi. Ohu korral kutsuti kokku, rahu saabumisel mingi laiali. Assüüria kuningad moodustasid riigi hiigelajal alalise armee. Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal. Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid. Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate
üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses (tegid üsna keerukaid silmaoperatsioone). Kirjanduseteostest oli silmapaistvaim ,,Sinuhe jutustus". Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid. Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile. Suurt tähtsust omas kirjaoskus. Peale kirjaoskuse õpiti ka matemaatikat, tähetarkust ning kirjandust. Tähtsaimaks kirjandusteos on ,,Gilgames". Samuti kujunes välja kuukalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi. Väga tähtsal kohal olev
päevani soojasse hapnema. Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma, mitte noaga lõikama. Peres tohtis leiba lõigata ainult peremees. Tervet leivapätsi ei lõigatud õhtul lahti, sest õhtune leib pidi kahanema, hommikune aga kasvama. Kohati hoiti esimesest või viimasest lõigatud viljavihust küpsetatud leib alles jõulu ja näärini ning sellest loodeti maagilist abi, et kindlustada head ja viljakat aastat
tekste. Kirjaoskus oli vaieldamatu privileeg ning see sai tõenäoliselt osaks vaid ühele protsendile kogu maa elanikkonnast. Õppimine algas Egiptuses juba kodus ja jätkus erinevates koolides. Egiptlastel olid ka head teadmised geomeetrias, arstiteaduses. Arhitektuur oli väga eriline, kuna enamus ehitisi rajati suures osas uskumuste mõjul. Mesopotaamiale oli iseloomulik kiilkiri, mis sai oma nimetuse sellest, et märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulgaga. Mesopotaamia koolid asusid nagu Egiptuseski peamiselt templite juures. Õpiti lugema, kirjutama, matemaatikat, kirjandust. Mesopotaamias oli heal tasemel matemaatika, astronoomia. Seal täheldati huvi ka teadmise enese vastu. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia vahel esineb väga palju sarnasusi, leidub ka mitmeidki erinevusi. Näiteks asukoht, kiri, religioon jne. Mõlemad riigid on meie eludes suurt rolli mänginud, kasvõi kunstis
Numbreid ei olnud, seega oli kasutusel loendamine. Linnade ja riikide tekkega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järele. Arvude märkimine oli sümbolitega. Kasutati luid, keppe ja savipulki. Vajadusel eristada asju tulid kasutusele joonised, kuid lihtsam oli kasutada hieroglüüfe ja numbrimärke, mis olid erirahvastel erinevad. Abiks olid sõrmed ja tekkis kümnendsüsteem. Numbrisüsteemi arendajateks olid sumerid ja nad kasutasid erimärke, mida vajutati savitahvlitele. Muinasaja riikides esimeseks raamatupidamist reguleerivaks seaduseks võib pidada Hammurapi koodeksit. Kasutati liitintresside- ja korrutustabeleid. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kirjutasid savitahvlitel. Kaubandustehingutega seoses tekkisid muinasajal juba nn arvepidamismeetmed. Egiptuses oli laoseisu arvestus. Muinasaja riikides koos papüüruse kasutuselevõtuga hakati pidama
Sumer Sumeri kool tekkis kirja ilmumine tulemusena. Nagu kõiges muuski, domineeris Sumeri hariduses preesterkonna mõju, kuid otseselt nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale, palju pühendati ka matemaatikale. Sumeri õpilane Õpilase elu polnud sugugi kerge. Tihedat õppimisaega oli arvatavasti palju. Kooli said käia vaid jõukatest peredest pärit poisid. Lapsed läksid kooli viieaastaselt. Kooliaja pikkus oli keskmiselt kümme või kaksteist aastat
Kui Egiptuses peeti jumalaid kuningateks siis Mesopotaamias olid nad inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Samuti oli egiptlaste jaoks küllaltki oluline surmajärgus, nad arvasid, et peale surma inimene jätkab oma elu juhul kui ta keha säilib. Seevastu mesopotaamlased ei pööranud surmajärgsusele suuremat tähelepanu. Nii Egiptuse kui ka Mesopotaamai kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamias arenes kiilkiri, mis vajutati savitahvlitele. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias kirjaoskajaid rohkem, kuna Egiptuse hieroglüüfkirja oli küllaltki raske õppida, see võis võtta kuni 5 aastat. Mesopotaamias aitas kirjaoskuse levikule kaasa ka kooliharidus, mis eksisteeris ka egiptuses. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses paiknesid koolid tavaliselt templite läheduses ja olid preestrite hoole all. Peale kirjutamise õpiti koolis näiteks ka matemaatikat. Egiptuse teadus oli seevastu praktilise suunitlusega
4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5. Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 17. Mesopotaamia kultuurisaavutused: *kiri, kirjandus- kiilkiri(märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulgaga), koolid templite ja preestrite juures, raamatukogu, kangelaseepos: Gilgames (säilinud, 1000ekr akadikeelne) *Teadus: matemaatika kõrgel tasemel, astronoomia astroloogia,*Arhidektuur- puudus kütus, ehitati aint päikesekäes kuivatatud savitellistest- lagunes kiiresti (tempel, tsikuraat, paabeli torn, lossid) *Kujutav kunst- maali ja reljeefi kasutati hoone kaunistamiseks, friisid, meso kunst e omast algelisem, mosaiik, dekoor, maalikunst
Ta edendas põllu viljakust.Ühiskond-kõik pidid täitma valitseja korraldusi ja nii Maailma ja inimese loomine-Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle.Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas.Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite.Kiri ja haridus-Kasutati kiilkirja märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale.Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus-Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames
Maailmakirjandus Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse.
Valitsejad ühendasid rahvast mitte ainult hirmuga, vaid ka usuga. Muistses Mesopotaamias oligi valitseja tõstetud pooljumala seisusesse. Arenenud tsivilisatsioon aga on alati arenemisvõimeline ja nii loodigi seal kiri ja ilmusid esimesed iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehituseks kasutati kuivatatud savitelliseid, mis kahjuks on tänapäeval hävinenud. Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat, mis oli kõrge masiivne torn, mis astangutena ahenes ülespoole ja mille tipus oli tempel
Uus-Babüloonia riik 626-539 eKr, Assüüria nõrgenes, pealinn Ninive hävitati, valduste üle hakkas valitsema Nebukadnetsar II, taastas Babüloni, rajas sinna rippuvad ajad ja templeid, sealhulgas Paabeli torn, 539 langes Pärsiale Hammurapi seaduste järgi oli 3 seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, kui süüdlane ja kannatanu olid samast seisusest, siis oli 1-1, kui erinevast, siis kõrgemast seisusest sai trahvi Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, pehme savitahvli sisse vajutati pulgaga märke, arenes piltkirjast Jumalad olid Anu (taevas), Enlil (jumalate kuningas), Ea (vesi), Istar (armastus), Marduk (Babüloonias jumalate kuningas) Tsikuraadid olid astmiktemplid, mis olid püstitatud jumalatele Gilgames, Enkidu, Istar, surematus Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, mis on ka praegu kasutusel, mõõdeti nurki ja aega, osati arvutada ruut- ja kuupjuurt Astronoomia oli seotud ennustamisega, tähistasid tähetarkust
Vaja oli teada rahvaarvu, maatükkide suurust ning kvaliteeti. Arvet hakati pidama sümbolites. Näiteks, et teada kui palju külas rahvast on, tõi iga inimene hunnikusse kivi või teokarbi. Sellist tülikat arvepidamise viisi kasutati tuhandete aastate jooksul. Hiljem, kui tekkis vajadus numbrite märkimiseks, sälgutati triipe kepile või pulgale. Esimene kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 e.m.a sumerid. Nende numbrid olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvleisse. Nende süsteem oli lihtne ning arvutamine toimus kümnend- või kuuskümnendsüsteemis. Keskaega peetakse raamatupidamise stagnatsiooniperioodiks. Raamatupidamine oli asukohakestne, peeti arvestust eri rikkusest elanikkonna suhtes. Sellest ajajärgust pärineb ka esimene aruanne- Riigivarahoidja Suur Nimekiri. Selles dokumendis on täpselt kirjas, kui palju ning mida on inimesed Inglise kuningale võlgu olnud.
Ahju kuumust kontrolliti jahu ahju põrandale viskamisega Leivaastjasse jäänud riismed koguti katsekakuks, pandi ahjusuule küpsema Lastele tehti pisikesi pätse, mille sisse pandi terve koorega muna Leib toidulaual Kõik muu toit on leivakõrvane Mõjutas oluliselt ahju arengut Tavaline ümmargune leivapäts 612kg, väiksemad ovaalsed 36kg Rukkile lisati ka teisi vilju, tavaliselt aganaid Nälja ajal lisati sammalt, puukoort, kasve, tammetõrusid, kanarbikku, sõnajalgu ja marju Leivale vajutati maagilisi märke (rist, peremärk, viiskand) Leivaviil asendas pidulauas taldrikut Leiva tähtsus Vanast/kuivanud leivast keedeti leivasuppi ,,Lapsed tasa tulega, soojad leivad laudil" ,,Kes pudruga leiba sööb satub vangi" Leib oli söögilaual peremehe ees ning küsimise peale lõikas ja ulatas leivatükke peremees ,,Austa leiba, leib on vanem kui meie" Leiba ei tohtinud pilduda, ega sellele peale astuda Kui leivatükk libises maha tuli sellele suud anda
Põhjapoolsetel rahvastel arvati olevat külm veri, mis voolab aeglaselt. Seetõttu olevat nad rumalad, aga kartmatud. Vene talupoegi peet ratsanikena lootusetu- teks, ent samas väga headeks ja vastupidavateks jalaväelasteks. Musketärid Esialgu oli suureks probleemiks tulirelvade kohmakus ja pikk laadimisaeg.1600. Aasta paiku kasutusel olnud musket oli 1,5 m pikk ja kaalus 10 kilo, mistõttu tuli see toetada harkjalale. Tulistamiseks pidi kõigepealt leidma relva siis süütama tahi, mis vajutati vastu püssirohupanni. Vihma ja tuulega see sageli ei õnnestunud. 17.sajandi jooksul töötati välja ränilukk mis süütas püssirohu ränist löödava sädeme abil. See oli kiirem ja ilmastikukindlam. Musketärid Vägede suurus varauusajal AEG Hisp Pran Holla Root aani tsus nd si a maa 1470 20 40 000 000 1550 150 50 000 000 1590 200 80 20 15 000 000 000 000
Egiptuses olid kasutusel hieroglüüfid, selles oli umbes 1000 märki. Hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja, nendega kirjutati poliitilisi ja religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast. Üks märk tähendas nii sõna kui ka silpi, märkide osa aja jooksul suurenes. Hariduse andmisega tegelesid Egiptuses preestrid ja templid. Kirjaoskus oli seal privileeg. Enamus õpilasi pärines rikastest ja suursugustest peredest, kuid oli ka lihtrahva lapsi. Mesopotaamia haridus toimub preesterkonna hoole all. Koolid rajati templite juurde
Naisel mitte ühtegi suhet rohkem * mees otsustas kõike * vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub Kiri * hieroglüüfid ~1000 märki * kiilkiri ~1500 märki * meenutavad välimuselt * pehmele savitahvlile vajutati piltkirja märgid pulgaga, millel oli * kirjutati nendega poliitilisi ja kiilikujuline ots religioosse sisuga raidkirju * arenes piltkirjast * hieraatiline kiri * märk tähistas nii sõna kui ka silpi * papüüruse kiri, märgid maaliti * märkide osa aja jooksul suurenes pintsliga * maksud, vilja saagid
8. Egiptlastest erinevalt, ei pööranud Mesopotaamia rahvad kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Mesopotaamlased lootsid elada võimalikult kaua ja olla õnnelikud eluajal. Pärast surma ootas kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Usuti, et surnud söövad seal savi ja põrnu nind neil on tiivad nagu lindudel. 9. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Kiri täiustus aegamööda ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Häälikumärkide osa kasvas, märkide koguarv aga vähenes algperioodil rohkem kui 1500-lt mõnesajale. 10. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Ntx: Gilgamez 11. Mesopotaamias oli suhteliselt kõrgel tasemel matemaatika. Arvutamisel
Astronoomia- tehti taevavaatlusi ennustamiseks kui ka aja arvamiseks.Kujunes kuu kalender.Tunti hästi planeetide trajektoore.Osati ennustada kuu-ja päikesevarjutusi.USK-Jumalad olid inimlikud ja suurte peredena.Nad olid surematud ja ülivõimsad.Kardeti surma ja sellele järgnevast ei oodatud head.Karistati ka enne surma.KIRJANDUS-Sumerite poolt kasutusele võetud ja kogu Mesopot. tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nim. sellest,et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots.17)Pärsia valitsemine ja usk:Pärsia suuurriigi rajas kuningas Kyros II(559-529eKr)Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist,siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopot.V sajandi algul eKr üritasid kuningad Dareios (521-486eKr) ja Xerxes(486-465eKr)vallutada Kreekat ,kuid said kreeklastelt lüüa.Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga
Babüloni jumal 4) Kiri nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Egiptus: Kõige vanemad kirjamärgid on hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja ja on tõenäoliselt sellest ka välja arenenud. Neid oli ligi 1000 märki. Piltkirjas arenes välja hieroglüüf tähestik, mis koosnest 24 tähestik märgist. Kirjutus materjal oli papüürus. 8 sajandil ekr. kujunes välja veelgi lihtsustatum rahva kiri. Mesopotaamia: Kasutatakse kiilkirja. Sai nimetuse sellest et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt tähistasid pildid mõisteid hiljem hakkasid ka silpe tähistama. Kiilkiri on kohanenud erinevate samiidide keeltega. 5) Teaduse saavutused? Egiptus: Arstiteadus- osavad kirurgid, tähtis oli õige diagnoos ja kohene ravi mitte palved ja maagia. Raviti muumia pulbriga Astronoomia- panid aluse 12 kuud. Oluline oli üleujutuste aeg paika panna. Geomeetria-
Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Kirjanduses loodi lühivorme, mitte mahukaid meistriteoseid, neid peetakse novellizanri loojaiks. Kuulsaim kirjandusteos on Sinuhe jutustus. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid. Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga, millel oli kiilukujuline ots). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile. Suurt tähtsust omas kirjaoskus. Peale kirjaoskuse õpiti ka matemaatikat, tähetarkust ning valdavalt religioosse sisuga traditsioonilise kirjanduse tundmist. Tähtsaimaks kirjandusteos on Gilgame. Samuti kujunes välja kuukalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi.
kujunes kiri välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid hieroglüüfid on tõenäoliselt piltkirjast välja arenenud, sest meenutvad väga piltkirja. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine oli keeruline, kirjutati nendega põhiliselt poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja teisi esinduslikuma sisuga tekste. Ka Mesopotaamia kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamia tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nimetuse sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Kiilkiri tegi läbi suurema arengu, kui Egiptuse hieroglüüfid, sest seda kohandati erinevatele semiidi keeltele. Kirjanduses viljelesid egiptlased lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks, mis kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus'', mis oli kirjutatud minavormis. Mesopotaamia kirjandus on hästi säilinud, sest Assüüria kuningas
Hakati tegema kunstlike niisutusi ja loodi niisutussüsteeme. Kasvatati nisu, lina ja vahetati teiste riikidega -> head suhted. Kasutati ka transportimiseks. 11. Mesopotaamias oli kolm õigusliku seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Hammurapi seaduste järgi oli pereisal suur võim (perekond oli patriarhaalne) ja võrdsete seisuste vahel kehtis ,,Silm silma, hammas hamba vastu" reegel. 12. Mesopotaamias kujunes kiilkiri (arenes Sumerite piltkirjast). Pehmele savitahvlile vajutati märgid kiilikujulise otsaga pulgaga. Palju märke tähistasid silpe. 13. Mesopotaamia teadus oli eelkõige tarvilike teadmiste ja võtete kogumine. Ei tehtud teoreetilisi üldistusi. Matemaatika (kuuekümnendüsteem, numbrite järjekord). Astronoomia (taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks -> kuukalender). 14. Mesopotaamia panteon (jumalate kogum) on sumeri päritolu. Peaaegu kõik olid inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Neid kujutati ette suure
Esimesed arvepidajad arvutasid tõenäoliselt sõrmedel ning varvastel. Kümnendsüsteem kujunes välja nendel, kes kasutasid arvutamiseks ainult sõrmi ja kahekümnendsüsteem nendel, kes võtsid appi ka varbad. Umbes 3000 e.m.a leiutasid Sumerid ühe esimesi kirjaliku numbrisüsteemi. Selleks ajaks olid tekkinud linnad, laienenud oli kaubavahetus ja olemas olid kirjamärgid. Sumerid kasutasid numbritena erikujulisi märke, mida vajutati savitahvlitesse. Süsteem oli väga lihtne, oli vaid kaks numbrit 1 ja 10 ning arvutamiseks kasutati kümnend- või kahekümnendsüsteemi. Sumerid võtsid esimesena kasutusele kirja ning neile oli teada ka murru mõiste. Peagi arendati egiptlaste poolt välja uus kirjatüüp – hieroglüüfid. Kirja arenedes toimusid esimesed katsed raha mõiste lahtimõtestamiseks. Üks esimesi rahaühikuid oli seekel. Seekli väärtus oli võrdne härja eest tasutava kulla kogusega. Esimesena
Osiris- viljakuse jumal, surnute valitseja Isis- Osirise õde ja abikaasa Seth- Osirise ja Isise vend, viljatu läänetuul Püha loom olid skarabeus. Templis- koht kus inimene saab jumala eest hoolitseda , kõik rituaalid jäid rahvale varjatuks Oli kindel ettekujutus elust päras surma. Lahkunu jätkas samasugust elu mida ta eluajal elas. Keha säilitamine. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal. MESOPOTAAMIA Kiilkiri- pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga. Tegi läbi suurema arengu kui Egiptuses- algul mõisted, hiljem silbid. Haridus- preesterkonna hoole all, koolid rajati templite juurde, kõikidest ühiskonnakihtidest inimesed said õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus. Matemaatika- kasutati kuuekümnendsüsteemi, number= suuruse järjekord. Astronoomia- taevakehade järgi ennustamine ehk astroloogia, kujunes kuukalender, 12 kuud. Templid- astmiktemplid ehk tsikuraadid, riituste juurde pääses ka rahvas
märkusi sekretäride tegevuse kohta. Fikseeriti nende töökohustusi ja ettekirjutusi haridusest kuni ametikohustusliku riietumise pisidetailideni välja. Keskajal hakati kasutama paberit, kuid siiski kirjutati ajastu algupoolel tähtsamaid ürikuid endiselt pärgamendile. Vähemtähtsad jäädvustati paberile ja neid nimetati pitseeritud dokumentideks. Dokument oli kehtiv ainult sel juhul kui selle mitmekordselt kokkumurtud äärel oli vähemalt üks pitser. Võltsimiste vältimiseks vajutati pitserivaha tagaküljele vastupitser. Kõrgemat masti inimestel oli pitsateid mitu. Mida rikkam ja mõjukam mees, seda keerukamalt kujundatud pitsat. Tähtsamaiks peeti muude isiklike pitsatite hulgas pisikest ja salajast, sõrmusesse või salalaekasse mahtuvat, mille nimi oli secretum. Kuupäev pandi kirja katoliku kalendri järgi, lähtuvalt pühadest ja pühakute nimepäevadest. Tähtsatest dokumentidest tehti alati ka koopiaid. Need võisid olla pisut lühendatud või tõlgitudki, aga
arvepidamise vahenditeks mitmesuguseid ,,tehnilisi abivahendeid" puu- või luukillud, sõrmed ja varbad, peruulased kasutasid nööride süsteemi, mida nimetatakse kipuks ja millega sai arvutada päris suuri arve, hiinlased aga leiutati kuulikestega arvelaua, mida kutsuti suan-pan. 3. Esimese kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 aastat e.m.a sumerid. Sumerite numbriteks olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvlitesse. Arvepidamisega tegelesid nn üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi ja saadaolevaid makse, mis annaks valdustest parema ülevaate. Järgmised olulise tähtsusega ,,leiutised" ärimaailma arengus olid raha, pangad ja krediit. Egiptlased arendasid peagi uue kirjatüübi, hieroglüüfid. 4. Arvatakse, et esimesed kviitungid olid algelised joonistused teatud arvu joontega,
*konkurentsivaim-igaüks püüdis olla teistest parem,põhjustas sagedasi kon flikte *kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad *orjad kallasid kraaterist veega lahjendatud veini külalistele *vaieldi moraali-,usu- ja filosoofiprobleemide üle Demokraatia:Ateena *võim rahval *nõupidamised, *kohtud *sõjapealikud Türannia:*Rahval ei olnud mingit võimu *piinati,orjastati Kreeta kultuur 2000 eKr *lineaarkiri A *silpkiri,mida vajutati savitahvlitele *Knossos * *ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt *lossid kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst: *rahulik ja rõõmus *loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst: *sõjatemaatika *lossid usukeskused
sõjavägi. Mesopotaamia oli sõjakas. Pidevad konfliktid ja pisisõjad. Kirjaoskus Hieroglüüfkiri (u 1000 Kiilkiri hierog.) Kiri arenes välja piltkirjast Arenes piltkirjast Savitahvlitele vajutati Hieraatiline kiri (kasutasid kiilukujulise otsaga märke ülikud) Olid olemas koolid, templite Poliitilise ja religioosse juures sisuga raidkirjad Kirjaoskus levinud, õpiti ka nt Kirjutati papüüruse peale matemaatikat Eraldi ühiskonnakiht NINIVE raamatukogu - kirjutajad, raske amet, õpiti u oluline allikas
D., on öelnud, et viimaste aastatega on drastiliselt tõusnud lülisamba fusioonlõikused. Aastal 2011, tehti Ameerika Ühendriikides ligi pool miljonit fusioonlõikust. Võrreldes sellega, teostati aastal 2001 veerand miljonit. See teeb peaaegu 100%-lise tõusu. See massiline tõus, alates 90ndatest on paigutanud selja probleemid, haiguste top 10sse. Fakt on see, et 80%-lise tõenäosusega kannatad oma elu jooksul selja valude käes. Kuidas see kõik juhtus? 90ndate alguses vajutati viimast lülitit, kus põllumajandusse juurdunud ühiskond tiriti kontori ja linna ühiskonda. Arvutid muutusid tavalisteks töövahenditeks. Windows 95 muutis maailma ning kontorid täitusid nende imeliste kuubikutega. Aga selline transformatsioon ei tulnud ilma tagajärgedeta. See on shokeeriv, et kõigi nende tervisehädade algus tekib meie kõigi igapäevasest ning täiesti loomulikust tegevusest. ISTUMISEST. See on täiesti normaalne tegevus,
annaabi.ee 
