Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külaskäik keskaegsesse Tallinna (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Külaskäik keskaegsesse linna
(Tallinnn)
Keskajal tekkisid linnad merde äärde kuna sealt oli hea mereteed mööda minnes mujale linna kaupa vahetamas käija.
Linna tänavad olid kitsad ning sealt võis palju nakkus haigusi saada kuna siis ei olnud prügimägesi nagu praegu on vaid kõk praht visati aknast välja tänavale. Majades pidid inimesed koguma vett kuna tulekahju oht oli suur ja halb oli see, et majad olid kõik kokku ehitatud ning kui üks maja põlema läks siis võisid ka minna teised majad. Inimesed olid seal sõbralikud ega palju tülitsenud, aga turul pidi olema ettevaatlik kuna seal oli palju taskuvargaid. Linn eriti suur ei olnud, aga keskaja Eestis oli see üks oma suurimaid linnu.
Ma käisin oma vanaisal külas kes oli sepp ja näitas mulle kuidas mõõka valmistada kui ma vanaisa juurest lahkusin oli see mul juba meelest ununenud kuna ma ta õpetas mulle veel paljudki muud näiteks kuidas tuleb õigesti rauda taguda ja selle töö jaoks peab olema
Külaskäik keskaegsesse Tallinna #1 Külaskäik keskaegsesse Tallinna #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sven erik Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

Erinevate Rahvaste Leivad

Referaat Erinevate rahvaste leivad Chapati Ajalugu Sõna "chapati" peetakse Dravidia päritolu,päritchappatähendab "lapik" ja attaivõi paathi tähendab Meeste Toit.Chapati on märgitud Ain-i-Akbari, 16. sajandidokumentides esitatud Keiser Mughal , Akbars Visiiri, Abu'l-Faz ib Mubarak . Chapati on õhuke valge värvusega pannkooke meenutav india leib. Seda leidub ka:Türgis,Ida-Afrika maadest,Keeniast,Ugandast ja Hiinas seal kutsutakse seda kas Chapati või lame leib. Ciabatta Ciabatta,sõna otseses mõttes "tuhvel leib" on Itaalia valge leib mis on valmistatud nisujahu ja pärmiga.Pätsid on veidi piklikud laiad ja lamedad.Ciabattale omane vorm töödati välja aastal 1982 aastal.Alates 1990 aastast on see populaarne Euroopas,eriti Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides ja laialt kasutatav võileiva leivana. Ciabatta esmakordselt toodetud Liguria ,võid leida igalt Itaalia tänava nurgalt.Rooma riigi a

Kultuurilugu
thumbnail
14
docx

Loovtöö- Leib

LEIB Leib on olnud läbiaegade eestlase peamine toit. Seetõttu on leiva suhtes tuntud sügavat austust ning peetud seda ka pühaks. Viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale suure töö ja vaevaga. Ka tänapäeval on leib eestlase laual, aga see ostetakse poest ilma suurt vaeva nägemata. Uurimustöös püüan leida,milline on olnud leiva koht eestlase toidulaual, ja miks on ta olnud nii tähtis. Otsida vanasõnu ja kõnekäände leiva kohta. Püüan näidata tänapäeval toodetavate leibade sortimenti. Praktilise tööna pakun esitlusel enda küpsetatud leiba. Leivaküpsetamise protsessi lisan ka uurimustööle. Leivaosa tänapäeval inimese toidulaual „Maalehe“ 09.10.2014.a. nr 41 numbris on põhjalikult käsitletud Eestis poelettidel olevaid leibasid. Leib on vanem kui meie. Parem aganane leib kui tühi kõht. Amet ei küsi leiba. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Tee tööd higiga, si

Toiduaine õpetus
thumbnail
15
docx

Leiva ajalugu

Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Elust keskaajal

Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linnad vastama pidi, et saada teistega võrdseks täisliikmeks, olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse. Külaskäik keskaegsesse linna Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas.

Ajalugu
thumbnail
7
docx

LINNAD KESKAJAL

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Talurahva toidud

Toitaineid säästvad toiduainete säilitusviisid on hea kõrvataha panna igale köögis toimetajale. Väga huvitav oli lugeda erinevaid retsepte, paljud toidud olid minu jaoks uued ja võõrad. Vanarahva toitudega tutvumine tekitas minus huvi neid toite ka ise järgi proovida. 25 KASUTATUD ALLIKAD 1. Viires, Ants; Vunder, Elle ,,Eesti rahvakultuur" Tallinn, 1998 Roska, Gea; Viires, Ants ,,Söögid ja joogid" (lk 345-366) 2. Kalvik, Silvia ,,Eesti rahva toite" Tallinn 1981 3. Põllumajanduskoja toimetused nr.9 Ottenson, Hilda jt ,,Odav ja tervislik toit" Tallinn 1939 4. Moora, Aliise ,,Eesti talurahva vanem toit" Tartu, 2007 5. (WWW) http://www.naistemaailm.ee/?id=32463 (16.11.2010) Eesmaa, Pamela ,,Rahvakalendri kombeid aastavahetuseks" 6. (WWW) http://www.leivaliit.ee/files/1191490688.pdf (16.11

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Elu keskaegses linnas

Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Linnad kasvasid järk­järgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Linnakodaniku söögikombed Keskaegsed söögikombed erinesid kaasaegsetest üsna oluliselt. Kujutame ette üht pidusöömaaega, mis peeti Tallinnas Suurgildi hoones.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Eesti keskaegsed linnad

Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun