loodustingimustega. Andis teadmise, et inimene ei pärine Jumalast, vaid ahvidest. Wilhelm Röntgen - röntgenkiired, mis aitasid siseorganeid vaadelda, selle läbi meditsiiniline areng. Albert Einstein - paneb alguse relatiivsusteooriale, mis annab arusaama ajast ja ruumist, paneb aluse kosmoseajastule. Dimitri Mendelejev - koostab keemiliste elementide tabeli, mis annab süsteemi maal leiduvatele elementidele ja aitab tuvastada. Sigmund Freud - avastab inimese alateadvuse, aitab ravida vaimuhaigeid inimesi. Louis Pasteur - avastas bakterid, võimaldab vaktsiine haiguste vastu toota (vastumürgid viiruslikele haigustele) 5) Millise leiutise autorid on: (Milline on selle leiutise igapäevane mõju?) vennad Wrightid - lennundus, võimaldab läbida otse ja kiiresti pikka vahemaad, sõjapidamine. vennad Lumiered - kinokunsti rajajad, meelelahutus. Popov; Marconi - raadio, võimaldab laialdastele inimhulkadele edastada infot, heli
tasakaalutusele kui kuritahtlikkusele. Ta käitus oma tujude initsiatiivil ja filmi käigus ei saanudki ma aru, kas ta mõtles oma tegevuse läbi ka, või ainult tegi, mis parasjagu pähe tuli. Ta ei olnud oma olmeuselt vähemalt selleks hetkeks enam kurjategija, tuleb muidugi nentida fakti, et vangla eest ta ju sinna haiglasse põgenes. Näha oli, et temas oli inimlikkust, kuid selle võrra jäi tal puudu tarkusest. Ühelt poolt oli väga meeldiv näha teda vaimuhaigeid kohtlemas nagu oli ta kohelnud kõiki inimesi enda ümber enne sinna asutusse sattumist, kuid samas tekitasid tema korda saadetud teod trotsi ja tahtmist talt küsida, et kuhu ta oma aju sündides jättis. Ma leian, et ta väärib pigem kurjategija tiitlit, sest tema tegevuse tagajärjel suri üks noor vaimuhaige ja ka ta ise. Ma arvan et tema vaimse kuritegelikkuse iroonia selles haiglas peitubki faktis, et lõpuks keeras see tema enda vastu. Ehk teisisõnu tappis tema lunastaja pool tema enda
Minus ei tekitanud see negatiivset suhtumis McMurphysse, vaid see tundus justkui õige tegu, sest vaimuhaiged olid vabas keskkonnas palju tervemad. McMurphy aitas veel ühel patsiendil Väikesel saada üle hirmust naiste vastu. Minu arust ei olnud ka see väga vale tegu, kuigi ta poleks tohtinud paljusid asju teha, mis kaasnesid sellele teole. McMuprhy tegi palju halba, kuid selle käigus ta aitas teisi ning tegi head samuti. Minu arvates see vaimuhaigla keskkond ja kord muutis neid vaimuhaigeid palju hullemaks, sest sellises keskkonnas hakkab inimene ise mõtlema, et ta on hull ning asi muutub palju halvemaks. Mina arvan, et vähemalt sellest vaimuhaigla osakonnas oleks pidanud olema kord vähem range ja arstid ei oleks pidanud rääkima nendega nagu nad oleksid hullud, vaid suhtumine peaks olema nagu kõik nad on normaalsed. Haigetele võiks pakkuda rohkem aktiivset tegevust ja loovat tööd.
docstxt/15289090879919.txt
Selles tegelases elavad justkui kaks inimest. Koomilise efekti annab tegelase silmapilkne üleminek ühelt käitumisviisilt teisele. ,,Palat nr. 6"(1892) Novellis on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem, argikurjuse vastu võitlemise mõttetus või mõttekus. Tegevus toimub Venemaa väikeses linnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta,
ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks. Filmi lavastaja Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena. Filmi peategelased Jüri Järvet, Vaclovas Bledis, Valeri Nosik, Bronius Babkauskas, Viktor Plyut ja Mare Garshnek. Kevade
teenis sortijana postkontoris, väike kõhetu blondiin sõbraliku, kuid pisut kavala näoga. Otsustades tarkade, rahulikkude, selgelt ja lõbusalt vaatavate silmade järgi on tal oma mõte ja ta varjab mingit väga tähtsat ning meeldivat saladust. Tal on padja ja madratsi all midagi, mida ta kellegile ei näita, kuid seda mitte äravõtmise või varastamise kartusel, vaid häbelikkuse pärast. Elu pole vist kuskil mujal nii ühetooniline kui palatis nr.6. Uusi vaimuhaigeid ei võta tohter juba ammu vastu. Paari kuu tagant käib neid vaatamas ainult purjus habemeajaja. Peale habemeajaja ei pista oma pilku keegi sinna palatisse. Haiged on mõistetud päevast päeva ainult oma valvurit Nikitat nägema. Ühel kevadõhtul märtsi lõpul järgneb Doktor Andrei juut Mosseikale palatisse nr.6 ja sattus vestlema Ivan Dimitritsiga kõiksugustest asjadest. Õhtul palat nr. 6-st lahkudes mõtles tohter: ´´milline meeldiv noormees!´´ Kogu selle
raviga. Neuropsühholoogia kui eriala Eestis teeb oma esimesi samme. Valminud on hulk uurimusi ja mitmel pool toimub neuropsühholoogiline hindamine. Vajadus neuropsühholoogide koolitamise ja uute testide kohandamise järele kasvab kiiresti. Vaimuhaigustest rääkides oli keskaeg Euroopas kindlasti suhteliselt pime aeg toimunut võiks nimetada demonomaaniaks. Vaimuhaigeid käsitleti kui kurjast vaimust vaevatuid, seestunuid. Kõnesolevate haiguste puhul võis rääkida neist kui märgist jumalikust karistusest asjaosalistele või inimkonnale. (Vt paralleel leepraga siiski , nagu ka leepra puhul, ei pruukinud asju vaid negatiivses valguses näha tegemist võis olla ka nö äravalitutega...) Demonomaaniast lähtuvalt sai vastavate haigustega võitlemise peamiseks mehhanismiks ekstsortsism kurja vaimu välja ajamine. Skolastilisest traditsioonist
suhtes, ebatavaliselt julma kohtlemist, karistamist ning üksindust.(Slik, 2000) Nõukogude tuntud psühhiaater O.Kerbikovi järgi defineeritakse kaasasündinud psühhopaatiat ja omandatud psühhopaatiat. Kaasasündinud psühhopaati puhul on tegemist, kas geneetiliselt edasiantud häiretega,looteeas või sünnituse käigus tekkinud häiretega peaaju tegevuses. Epidemioloogiliste-genealoogiliste uuringutega on leitud, et perekondades, kelle liikmete seas on vaimuhaigeid, on ka märgatavalt rohkem psühhopaate. Seega on psühhopaatia korral ilmselt tegemist geneetiliselt edasiantava üldise eeldusega peaaju haigestumiseks, selle konkreetne vorm aga sõltub peamiselt elu jooksul toimunud faktoritest. Esimeste eluaastate jooksul saadud kahjustused (aju- ja ajukestapõletikud, traumad, mürgistused ja toitumishäired) võivad samuti põhjustada funktsionaalseid hälbeid peaaju tegevuses ning aluseks olla psühhopaatilise isiksuse kujunemisele. (Saarma, 1980)
.." Ärge lootke kohata normaalset geeniust! Normaalne inimene võib istuda klaveri taha ja mõne aja jooksul välja "muneda" meloodia. "Geeniused" panevad aga muusikat sageli paberile hoopis selleks, et temast vabaneda. Helilooja, kes "vahendab" inimkonnale suurt helikunsti, ei peagi alati olema kaasinimestele mõistetav. Enamik inimesi (mina, sina, tema) ju ei kirjuta sümfooniaid! Heliloojate seas võib kohata hulgaliselt veidrikke (näiteks Eric Satie 20. sajandi algul), kuid päris vaimuhaigeid on rohkem olnud ikka kirjanike hulgas. Romantilise ajastu lävel Baroki ja klassitsismi ajastute vahele jäi lühike üleminekuaeg, mil uus stiil vastandas end vanale. Klassitsismi ning talle järgnenud uue ajastu - romantismi vahel sellist selget piiri pole. Beethoven lähtus klassikalistest vormiideaalidest, kuid tema loomingus on palju ka romantikutele tüüpilisi jooni. Beethoveni looming on sillaks klassikalise ja romantilise muusika vahel
lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema. Kirjanikuna jääb vaatlejaks, ei jaga hinnanguid. Seadis endale ülesandeks näidata inimpahesid eri nurga alt. On seisukohal, et tema ajastu probleem: inimene lepib oma näruse eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. ,,Palat nr.6" ühes väikeses linnas ja ka selle asutustes vohab korruptsioon. Linnahaigla tingimused on all pool arvestust, vaimuhaigeid isegi pekstakse. Peaarst Ragin näeb neid probleeme, kuid ei suuda nendega võidelda. Ta leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas Ragin üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks
Kohus - Langetab õiguslikke otsuseid. Vangla - Viib ellu vabaduskaotuslikku otsuseid. - Vangla- ja karistussotsioloogia: vangide omavahelised suhted, subkultuur, vangide käitumine, distsipliinirikkumised. Eesti kohtusüsteem Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen I etapp; kuni 18. sajandi lõpp - Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil. - Domineeris kehaline karistus. - Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool
kuulsamas ja kardetumas sloveenia vaimuhaiglas, ning lubas endale, et sealt ta elavana ei lahku. Suur muutus hakkas Veronikas toimuma siis, kui ta sai arstilt, Dr. Igorilt teada, et tema enesetapukatse oli parandamatult mõjunud tema südamele ning et tal oli elada jäänud veel kõige rohkem nädal. Ühel hetkel hakkas ta kartma tabletid kiiresti alla neelata on üks asi, hoopis teine on aga nädal aega oma surma oodata. Ta elas keset vaimuhaigeid, kes tema imestuseks olid teistsugused, kui ta oli ettekujutanud. ,,Kes on hullud?" ,,Hullud on need, kes elavad oma maailmas." Ta koges midagi huvitavat, erilist, täiesti ootamatut: kujutage ette kohta, kus inimesed mängivad hulle ainult sellepärast, et võiksid teha seda, mida tahavad. (,,Veronika otsustab surra" lk 44) Ta polnud midagi hullumeelset kunagi teinud. Päev päeva järel ta ootas ning üritas endal
elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. Peale novellide kirjutas ta ka näidendeid. (Enamasti mitte koomilised) ,,Palat nr.6" ühes väikeses linnas ja ka selle asutustes vohab korruptsioon. Linnahaigla tingimused on all pool arvestust, vaimuhaigeid isegi pekstakse. Peaarst Ragin näeb neid probleeme, kuid ei suuda nendega võidelda. Ta leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas Ragin üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks
Tema vaateid võtsid üle ka teised kuulsad kreeklased - Platon ja Aristoteles, samuti Galenos. Galenose surmaga algas aga Pime Aeg meditsiini jaoks, mis psüühikahäirete osas tähendas taas puhast demonoloogiat. Siiski, keskaja tegelikkus oli kirjum. Viimase aja uurimused on kummutanud sajandialguse arvamuse, et enamus keskajal nõidadena põletatuid tegelikult vaimuhaiged olid. Enamus “nõidadest” olid terved. Ning kogu aeg leidus ka kloostreid, kus vaimuhaigeid hooldati. Spetsiaalseid varjupaiku hakati looma 15.-16.saj., kui Euroopa, vabanenuna pidalitõvest, sai mahti rohkem tähelepanu pöörata vaimuhaigustele. (Näiteks on väidetud, et 12.saj. oli Inglismaal ja Shotimaal 220 pidalitõbiste varjupaika 1,5 milj. elaniku kohta.) Esialgu olid varjupaigad segatüüpi - kerjustele, hulludele jt. tülikatele ühiskonnaliikmetele. Tegelikult oli esimene vaimuhaigete varjupaik asutet varem, St.Mary of Bethelem 1243. a. 1403. a.
2) Vabanetakse täielikult oma teadvusest teadvuse teisenenud olekusse 3) Kogetakse Jumalat 1.5. Usulise kogemuse mõju usulistele liikumistele W. Jamesi järgi. (lk 20-21) Vihikus murdsin lk ära! Seal on 1.6. Usulise kogemuse neuropsühholoogilised alused. On selgeks tehtud, et inimestel lähevad ajus põlema ,,pirnir" kui nad palvetavad. Usklike seas on vähem vaimuhaigeid. Arvati, et epilepsia olu põha haigus, sest kõik kellel see oli olid usklikud. Iktaalsed elamused hooaegsed epilepsia hood Luulud süstemaatilised eksimused Religioossed luulud süstemaatilised väärkujutlused, mis on seotud religiooniga. I paranoiline vandenõud II depressiivne maailma karistatakse tema pattude pärast III suurusluulu inimene on Jumal 1.7. Hjalmar Sundeni rolliteooria. Põhiideed:
võime. Igaüks võib konstruktiivsetel eesmärkidel transiseisundi esile kutsuda, välja arvatud mõned erandid (5 %), kes on võimetud hüpnoosile alluma (Fisher 2009: 18). Sarnasel seisukohal on ka vene psühhoanalüütik A. G. Popov (vt lisa 3), kes väidab, et 25% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad, 2% inimestest ei allu absoluutselt hüpnoosile, lapsed alla kaheksa aasta kogevad hüpnoosi kui kerget und ja vaimuhaigeid patsiente ei ole võimalik hüpnootilisse transsi viia (Kruglov 1979: 28). 1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik Hüpnoosi praktikud rõhutavad, et hüpnoos on täiesti loomulik seisund. Seda kasutatakse kui ravikomponenti, abistamaks inimesi. Seega ei ole tegemist ei kristliku ega mittekristliku tegevusalaga, vaid hüpnoos on lihtsalt üks meditsiiniline tehnika. Samas ei ole hüpnoos imeravim ning toimib tõepoolest siis, kui inimene seda väga
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia
· Esimene vaimuhaigla Bagdadis 9.-10. sajandi vahetusel. · Kasutusel somato- ning psühhoteraapia võtteid, Stressiuuringud · Araabia (islami) kultuuris oli vaimuhaigetesse suhtumine teine kui paljudes muudes kohtades. Keskaeg · Keskajal vaimuhaigusi käsitleti kui hinge haigusi (,,kurjast vaimust vaevatuid", ,,seestunuid"). · Vaimuhaigused kui jumalik karistus asjaosalistele või inimkonnale. · Hakkasid tekkima varjupaigad, kuna vaimuhaigeid oli kombeks kodust välja ajada, nad olid häbi asjaks. Neid hoiti kirikutes (kloostrites), vanglates. · Vaimuhaigustega võitlemiseks peamine meetod eksortsism (kurja vaimu välja ajamine). Sellega tegelesid vaimulikud, mitte arstid. (idee, et kurjad vaimud on oma olemuselt külmad olendid, kes otsivad enesele sooja kohta, järelikult ravi külmutamine.) Uusaegne (valgustusaegne) murrang algab 18. sajandi lõpul koos Valgustusajastuga
leiame antiigi pärandist. Vanakreeka arst Hippokrates oli veendunud, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest.Ta kasutas nende raviks nii psühho- kui ka somatoteraapia võtteid: manustas haigetele rahustava, ergutava või lahtistava toimega drooge jms ning jälgis, et haigetega käitutaks rahulikult ja sõbralikult. Keskajal seostati Euroopas saatanaga nii vaimuhaigeid kui ka nõidu, neid kiusati ja piinati, põletati tuleriidal, selline käitumine kestis 18.sajandini. 18sajandi lõpul pääses võidule teaduslik lähenemine ning psüühikahäiretega hakkas tegelema psühhiaatria kui arstiteadus valdkond. Nüüdisaegsed käsitlused Psühhofüsioloogiline käsitlus- ebanormaalsust põhjustab närvisüsteemis, eelkõige ajus kujunenud füsioloogiline ebanormaalsus
teadvusest on alateadvus, mida me ise ei teadvusta, sinna on koondunud teadvustamata ihad. Nende mõju on tohutu. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada ka kogu ühiskonda, kultuur on psüühiliselt määratletav ja põhjuslik seos viib inimese juurest kultuuri tasandile. Kultuuri uurimist tuleks alustada üksikindiviidi uurimisest. Ta ise seletab ka kultuurinähtusi läbi psühiaatrilise prisma käsitleb põlisrahvaid ehk metslasi kui vaimuhaigeid PARALEELID. Ei ole väga tänapäevane viis. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest. Leiab, et lisaks individuaalsele alateadvusele on ka kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame seletada, miks mingid grupid on millegi poolest sarnased. Kollektiivne alateadvus on kujunenud kauges ürgses minevikus koosneb arhailistest, mütoloogilistest motiividest. Sellepärast üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet sarnasus mõtlemises ja tunnetuses seda me ei teadvusta
Elmo Nüganen ja Mikk Mikiver on lavastanud Tsehhovi näidendeid. Palat nr.6: See ei ole paljalt haige ja arsti lugu, see sümboliseeris tolleaegset olukorda Venemaal ehk tegu on piirsituatsiooniga: korriuptsioon, vaestele ei pööratud tähelepanu, oma tegevuste õigustamiseks loodi kahtlaseid teooriaid; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast. Ühes väikeses linnas ja ka selle asutustes vohab korruptisoon. Linnhaigle tingimused on all pool arvestust, vaimuhaigeid isegi pekstakse. Peaarst Ragin näeb neid probleeme, kuid ei suuda nendega võidelda. Ta leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas Ragin üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma teevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtateni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu, vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks. Alles siis, kui ta ise
Soovitatav on patsiendi elu lõpuperioodil mitte viia olulise näidustuseta uude hoolduskohta. Kui haige muutub rahutuks, häälekaks ja tavalisest rahutumaks on põhjus enamasti mingis füüsilises vaevuses. Tavaline leid on täitunud kusepõis. Üldine hooldusviga on dementse haige vaevuste leevendamine neuroleptikumidega, seejuures somaatilist põhjust otsimata. Eelöeldu puudutab sageli ka terminaalstaadiumis olevaid vaimuhaigeid vanureid. Valuvaigistite andmine Sureva vanuri hea hoolduse juurde kuulub efektiivne valu vaigistamine. Suured morfiiniannused võivad suremist kiirendada, seevastu tõsistes olukordades on nende andmine eetiliselt heaks kiidetud. Vanuritel ei esine tavaliselt väljakannatamatuid valusid ja närvisüsteemi funktsiooni alanemine hõlbustab vanuri lõppstaadiumi kulgu. Iga teine vanurist patsient kaotab viimasteks tundideks meelemärkuse
1941.a. algul andis Hitler käsu hakata juute koonduslaagris hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagreisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumil rajati 6 surmalaagrit. Auschwitz, Trebeinka jt. Sõja jooksul surmati umbes 11 miljonit inimest, neist 6 miljonit olid juudid (ehk siis üle 2/3 sõja eel elanud juutidest). Seda hakati nimetama Holokaustiks. Peale jute püüdsid natsid hävitada ka mustlasi, vaimuhaigeid ja homoseksuaale. Saksamaa lüüasaamised idarindel jätkusid 1944.a. Järk-järgult tuli maha jätta kogu NL territoorium ja Baltimaad. Stalin oli liitlastelt pidevalt nõudnud teise rinde avamist. Lõpuks maabusid USA, Inglise ja Kanada väed. Ameerika kindral Dwigt Eisenhower 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias avas teise rinde, sellega muutus Saksamaa olukord lootusetuks. Seda ka Eestis sõja ajal. 1945.a
Detailide osatähtsus suur. Argielupiltide kaudu olulised probleemid. Ümbrust nähakse tavaliselt läbi keskse tegelase. Paljudes on olemas jutustaja. Tihti sees pikad monoloogid. Väga ökonoomsed, suudab väheste vahenditega palju edasi anda. · 2 novelli lähivaatlus: "Palat nr 6". Tegevus toimub Venemaa kolkalinnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr 6. Valvur Nikita peksab vaimuhaigeid. Ragin palju lugenud, intelligentne, tark arst, kuid ei paranda haigla olukorda (satub ise palatisse nr 6) Gromovil on jälitusmaania. Saab Raginiga hästi läbi räägivad maailmaparandamisest. Haigla meenutab vanglat. Algul ilmus see novell kärbetega, sest kritiseeris kogu Venemaa seisundit (haigla minisümboliks). Ragin on süüdlane, sest ta ei tee midagi. Ragini sisemine vabadus ei ole tingitud sellest, mis teda ümbritseb. See peab paika, kuni ise hullude hulka satub. Hobotov saab
suhtumine humaansem kui toonases kristlikus tsivilisatsioonis. 16 Euroopa kirik ei käsitlenud hinge (so inimeseks olemist) aju talitluse produktina, hing oli metafüüsiline fenomen. Vaimuhaigust käsitleti pigem hinge haigusena (kuigi hinge ja mõistuse vahekorra üle võis skolastilisel tasemel diskuteerida). Vaimuhaigustest rääkides oli keskaeg Euroopas kindlasti suhteliselt ,,pime" aeg toimunut võiks nimetada demonomaaniaks. Vaimuhaigeid käsitleti kui ,,kurjast vaimust vaevatuid", ,,seestunuid". Kõnesolevate haiguste puhul võis rääkida neist kui märgist (stigmast) jumaliku karistuse kohta asjaosalistele või inimkonnale. (Vt paralleel leepraga siiski, nagu ka leepra puhul, ei pruukinud asju vaid negatiivses valguses näha tegemist võis olla ka nö äravalitutega...) Vaimuhaigete varjupaigad Euroopas siiski tekkisid, sest asjassepuutuvaid inimesi oli kombeks kodust välja ajada
Varenka vend lükkab Belikovi trepist alla ja ise naerab. Kuu aja pärast Belikov sureb. Sellise inimese matust pidada oli mõnu, Belikov oli eriline eluväärtuse eitaja. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähedast õnne? Kujuneb välja beükovlikkus - inimesed vutlaris (kardavad kõike). Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtuks. "Palat nr 6". Tegevus toimub Venemaa kolkalinnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr 6. Valvur Nikita peksab vaimuhaigeid. Ragin - palju lugenud, intelligentne, tark arst, kuid ei paranda haigla olukorda (satub ise palatisse nr 6) Gromovil on jälitusmaania. Saab Raginiga hästi läbi - räägivad maailmaparandamisest. Haigla meenutab vanglat. Algul ilmus see novell kärbetega, sest kritiseeris kogü Venemaa seisundit (haigla minisümboliks). Ragin on süüdlane, sest ta ei tee midagi .Ragini sisemine vabadus ei ole tingitud sellest, mis teda ümbritseb. See peab paika, kuni ise hullude hulka satub
solvanud. ,,Vanka" sisse tuleb südamlik huumor. See on lugu väikesest poisist, kellel on raske mure, mida otsustab vanaisaga jagada. Selleks kirjutab talle kirja, aga vastust ei tulegi, sest poisike kirjutas ümbrikule: ,,Maale vanaisale." ,,Kurbus" lugu vana viletsa tervisega voorimehest, kes kurdab oma muresid hobusele, kuna teised ei tee temast välja. ,,Palat nr.6" ühes väikeses linnas ja ka selle asutustes vohab korruptsioon. Linnahaigla tingimused on all pool arvestust, vaimuhaigeid isegi pekstakse. Peaarst Ragin näeb neid probleeme, kuid ei suuda nendega võidelda. Ta leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas Ragin üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks. Alles siis, kui ta ise
Draamateosed: naer ilma naeruta. ,,Kajakas", ,,Kolm õde" rutiinist pääsemine, ,,Kirsiaed" Venemaa sümbol. ,,Palat nr. 6"(1892) Novellis on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem, argikurjuse vastu võitlemise mõttetus või mõttekus. Tegevus toimub Venemaa väikeses linnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta,
,,Vanka" sisse tuleb südamlik huumor. See on lugu väikesest poisist, kellel on raske mure, mida otsustab vanaisaga jagada. Selleks kirjutab talle kirja, aga vastust ei tulegi, sest poisike kirjutas ümbrikule: ,,Maale vanaisale." ,,Kurbus" lugu vana viletsa tervisega voorimehest, kes kurdab oma muresid hobusele, kuna teised ei tee temast välja. ,,Palat nr.6" ühes väikeses linnas ja ka selle asutustes vohab korruptsioon. Linnahaigla tingimused on all pool arvestust, vaimuhaigeid isegi pekstakse. Peaarst Ragin näeb neid probleeme, kuid ei suuda nendega võidelda. Ta leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas Ragin üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks. Alles
nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. · "Palat nr 6". Tegevus toimub Venemaa kolkalinnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr 6. Valvur Nikita peksab vaimuhaigeid. Ragin - palju lugenud, intelligentne, tark arst, kuid ei paranda haigla olukorda (satub ise palatisse nr 6) Gromovil on jälitusmaania. Saab Raginiga hästi läbi - räägivad maailmaparandamisest. Haigla meenutab vanglat. Algul ilmus see novell kärbetega, sest kritiseeris kogü Venemaa seisundit (haigla minisümboliks). 45 Ragin on süüdlane, sest ta ei tee midagi Ragini sisemine vabadus ei ole
annaabi.ee 
