VÄIKELINN CHICAGO? Kristen Boie LÜHIKOKKUVÕTE RAAMATUST Oli õhtu, taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas oli just avastanud, et tema küülik Reks oli ära jooksnud. Thomas, Karin ja Svenja otsisid Reksi. Kostus uksekell. Ukse taga oli hirmunud poiss. Niklas tundis ta ära – see oli Jannis, kes oli sattunud vale ukse taha. Kevadvaheaeg oli lõppenud. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, kes pandi Niklase kõrvale istuma. Neile anti ajaloos ühine kodutöö ning peale kooli läksid nad Niklase juurde. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Õhtul CD-d enam CD- mängijas ei olnud.
VÄIKELINN CHICAGO? Kirsten Boie Ühel ööl Niklas avastas, et ta küülik Reks on kadunud. Terve pere- isa Thomas, ema Karin ja õde Svenja ja vend Niklas- otsid küülikut taga. Järsku kuulsid nad midagi õues, keegi oli nende garaazi juures. Thomas läks välja rääkima ja kui Niklas õue vaatas tundis ta poisi ära, see oli Jannis, ta oli eksinud. Kevadvaheaeg sai läbi. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, Niklas proovis temaga tuttavaks saada ja sõbrustada, aga Karl oli ülbe ja kalk. Karl pidi Niklase kõrval istuma hakkama. Neile anti ühes tunnis ühine kodutöö ja kuna Karl elas Niklase ligidal, siis läks Karl Niklase juurde kodutööd tegema. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Kui Karl varsti ära läks, märkas
Jakob Westholmi Gümnaasium REFERAAT Väikelinn Chicago ? Kristen Boie Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Tegelaskond ja nende iseloomustused Peategelased: Niklas - ta oli kolmeteistaastane poiss. Tal ei olnud eriti sõpru. Kõik oma
07.04.2002 LÜHIKOKKUVÕTE RAAMATUST Oli õhtu, taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas oli just avastanud, et tema küülik Reks oli ära jooksnud. Thomas, Karin ja Svenja otsisid Reksi. Kostus uksekell. Ukse taga oli hirmunud poiss. Niklas tundis ta ära see oli Jannis, kes oli sattunud vale ukse taha. Kevadvaheaeg oli lõppenud. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, kes pandi Niklase kõrvale istuma. Neile anti ajaloos ühine kodutöö ning peale kooli läksid nad Niklase juurde. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Õhtul CD-d enam CD-mängijas ei olnud. Järgmisel päeval hakkas Thomas kahtlustama, et Jannis oli küüliku lahti lasknud
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
mälestus." · Tööd rügati teha nii, et veri küünte alt väljas. · Mats juurdeles selle üle, kellele talu pärandada. Kas Karlile, kes ilmub tallu ainult südasuvel patseerima või Jürile või Taavetile? Vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse · Mats pidas tähtsaks ka haridust, seepärast saatisgi ta Karli linna õppima. · Mats oli ehitanud kõik hooned: lauda, aida, keldri, vankrikuuri, kemmergu.Ta puhus nendesse küngastesse, rügas ja ehitas, maksis võlgu ja võttis uusigi. Ta oli kolmkümmend aastat vabaks ostetud talu peremees. Keegi ei võta mütsi ta ees maha, tema ei võta ka teiste ees, sest see aeg on möödas, kus paruni ees käidi kõverdi, külg ees, müts pihus ja kaabiti kintsu. Talud olid nüüd päriseks ostetud.
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Suvi hakkas lõppema ning onu kutsus Juliuse endaga nelja silma alla vestlema. Onu ei tahtnud teda enam kooli saata. Ta väitis, et see pole rahaliselt võimalik. Mõne päeva pärast põgenes Julius öösel kodust. Ta suundus mamma Neideri poole. Onu kirjutas, et ta ei taha enam Juliusega mingit tegemist teha. Mamma Neider aitas poisil kunstkärnerina härra Väärtnõu juures tööd leida. Kuues peatükk Ka pevarju sai Julius Väärtnõu juures. Lisaks tööle taimedega pidi Julius aitama ka kodutöid teha. Väärtnõu arvas, et raamatutest saadud tarkus ei ole kogemuste kõrval midagi väärt. Väga harva külastas Julius ka mamma Neiderit. Seal olid mamma Neideril juba uued hoolealused. Julius avaldas oma laule varjunime (J.Hallik) all. Ta oli Leonoore peaaegu unustanud ning ta ei käinud enam lootuses neiut näha jalutamas. Ühel detsebrikuu õhtul oli Julius üksi kodus kui talle tuli külla Sagrits Ta rääkis Juliusele klassikaaslastest, vanadest ja uutest õpilastest
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nõustus. Kuuleka vasallina läks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nõuti makse. Tagantjärele lepiti kokku, et Rolandit rünnataks kättemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mõistab kasuisa üle kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kõik korrektne. Kasuisa täitis oma kohustuse ja võitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees süüd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sõbrad ei jäta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja Rolandi, kes juba surnud Rolandit esindas, sõbral võitluses. Kaotajapool sureb, tal pole jumala toetust. Kasuisa kaotas ja suri. Tegelikult oli asi teistmoodi. Oli lühike sõjaretk, kus edu ei saadetud. Püüti vallutada Saragossa linna, aga ei õnnestunud.
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................
Ta annab ka mõned kirjad Jakobi põletada, mis ta muidugu läbi loeb. 2. Novembril 1828 Jakobi unenägu, kus ta täeb Jetet ja Annat korraga paadis , kui vaatab üle õla. Kolmapäeval, 14-ndal novemril 1828 Timo 41 sünnipäev söödi ploomikooki. Teisipäeval, 4-ndal detsembril 1828 Keisri vahetusest ja muust.. Kirjutab Eeva kirjad ümber. Neljapäeval, 6-ndal detsembril 1828 Eeva kiri Nikolaile. Kus palub oma mehe vabastamist uuelt keisrilt. Ikka Võisikul, 11. Dets. 1828 Jakob tahab teada Karli ( Timo noorema venna kohta) Eeva tuleb õhtul tema juurde ja räägib, et too Karl olevat mitu korda talle armastust avaldanud. Aga Eeva käskis tal ära sõita.. Nii mees tegigi. Teisipäeval, 19. Märtsil 1829 Jakob sõitis Põltsamaale, et kardemooni Anna uue piruka jaoks osta. Teel põrkas ta kokku rendihärra La Trobega.. To oli doktori poole teel, kuna laps haige. Ja ta rääkis isegi , et peavad ära sõitma , kuna see olevat keisri käsk , kuna ta ei kirjutanud ühtegi kirja, kuigi pidi
Seal oli jutte inimestest igast seisusest, panteism absoluutne kooskõle loodusega, abielurikkumine, mõistus, kirik, juhused, erootiline armastus. Loo traagika seisnes tollel ajal valitsenud äärmiselt jäikades ühiskondlikes normides. Esindatud oli kaks stiili, kõrge ja poeetiline ning rahvalik. Pealkiri on tuletatud kreeka keelest, tähendab Kümme Päevikut. Elu lõpu poole ütles Boccaccio lahti kogu oma loomingust ja hakkas fanaatiliseks usklikuks. 12. pilet Thomas More Elas 1478- 1535. Ta sündis Londonis ja lõpetas Oxfordi ülikooli. Henry VIII lasi ta ära tappa. Ta kirjutas ,,Utoopia" (kr. k ou topos koht, mida pole olemas), sellega proovis luua ideaalset ühiskonna mudelit. Utoopia oli saar, kus oli 54 peaaegu sama suurt linna, millest ükski ei olnud liiga suur. Kõik need asusid üksteisest päevatee kaugusel. Igas linnas elas 6000 peret, kõigis 10- 16 täiskasvanut ja lapsed. Kui kõik linnad täis said inimesi, tehti kolooniaid ja
saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende kaudu teisenesid laulude motiivid, eeposte värvikamad episoodid pakkusid omakorda ainet lühemates vormides rahvaluulele. Rolandi laul vanim prantsuse eepos. Dramaatiline süzee algab vaenust Karli õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Kui Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, siis Ganelon omalt poolt sepitseb kättemaksuks sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses
kuid ega ma kellegi elust rohkemat tea, kui kes on elus kõik ainult tütarde nimel seda, mida lauas räägitakse. Küll aga teinud, seega on võitnud jäägitult minu suhtlen Isa Goirotiga palju, oleme päris austuse ja lugupidamise ning seda meest lähedasteks saanud, mul on tunne, et aitaks ma kordi ja kordi uuesti. Ma töötan temast õilsamat inimest pole olemas, ta selle nimel, et saaksin anda kallitele teeb oma tütarde jaoks kõik, sellepärast inimestele kõik, mida nad väärivad. peab ka ise kannatama ja pansionis elama. Kas tunnete, et saaksite veel oma otsuseid Millisest perekonnast sa tuled, kas suhtled
Ürit hoida rahu Moskvaga. Tähtsam oli kaubandussuhtus kui kõik muu. Tema pojad huvitatud Liivimaast. Soome hertsog Juhhan ( Gustavi noorem poeg, tulevane kuningas) aktiivselt arenes Soome hertsogkonda ning tahtis seda laiendada. ( hetsog oli edelaosas). Juunis 1558 hertsog saadab I korda oma maakuulaja tallinnasse, kes peab tutvuma oludega ja ordu esindajaga. I diplomaatilised sammud jõuavad ka kuninga kõrvu, kes keelab sellist tegevust. Juhhan isale ei kuuletu vaid saadab uusi tegelasi Tallinnasse. Juhhanil on selle tulemusel tln usaldusisikuid, kes teda asjaga kursis hoiavad. Linn on teatanud,et jäävad truuks ordule. Tln viitavad ka sellele, et nad on teinud juba oma valiku, kellelt kaitset otsida. 58 a suvel pöörduvad ordulased Gustavi poole, ürit saada 200 000 taalrit laenu, natuke hiljem 40 000 taalrit. Tagatiseks pakutakse erinevaid Liivimaal asuvaid ordu ala kindlusi. Vasa laenust keeldub
humanism ja huvi antiikkultuuri vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest lääände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased, nagu Erasmus Rotterdamist, hispaanlased, näiteks Cervantes, ja inglased Shakespeare, Thomas More'iga jt eesotsas. Renessanssiperioodil tõrjusid rahvuskeeled välja ladina keele, zanridest viljeleti novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13-14 saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb tema isiksuse geniaalsus kõrgele üle senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on nii vormi kui
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse............................................................
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu
Raskuste tekkimisel palus ta abi oma isalt. Oma õpinguid alustas Mart Kaansoo vallakoolis, kuhu astudes oli ta juba vilunud orelimängija. Kuna kool asus kodust päris kaugel, tuli tal elada koolis ja healjuhul sai laupäeviti koju. Koolis käia talle ei meeldinud ja ega tal peale muusika muudes ainetes hästi ka ei läinud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: ,,Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Mitmeid kordi üritas Mart koolist ära joosta, kuid alati said suuremad poisid ta kätte. Kui kooli orel toodi hakkas ta sellel harjutama ja varsti esines ta hommikupalvustel ja laulutundides. Pärast seda hakkas poiss juba vaikselt koolis elavnema ja teistega sõbrunema. Pärast Kaansoo vallakooli läks ta Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve kappide perekond innustas Mart Saart muusikaga edasi tegelema. Hans Kapp
Nagu kirjanik ise mainib: ,,Minus pesitseb ema arglik veri". Kui Oskar Postile läks, kohtlesid vanaisa ja vanaema teda erilise hellusega. Vanaisa, kellel oli loomupärast huumorimeelt, jutustas poisile kentsakaid lugusid. Veelgi suurem oli vanaema juturepertuaar. Seda teadis väike Oskar, seepärast palus ta järelejätmatult: ,,Jutusta, vanaema, mulle jutukesi!" Kõige enam olnud ta huvitatud sündinud loost ,,Sõda Leipzigi linna all", mida vanaema on talle kümneid kordi jutustanud. ,,Kena legend Siniallikast, Sootulukesest - needki on temalt pärit," lausub kirjanik, tagasi mõteldes vanaema jutustatud lugudele, mille päritolu jäänud talle teadmatuks. Haridustee Nupukas Oskar õppis kodus nagu iseenesest rehkendama, samuti lugema. Tähtede õppimisel oli tal juhiks ema, kes oli kolm talve käinud Änküla koolis. Kuueaastasena oskas Luts juba lugeda näppusattuvaid raamatuid ja ajalehti
oma taset ning staatust. Sander Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde on huvitatud avalikust heakskiidust ning tunnustusest ning ta üritab seda Sandri abil ka saavutada.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõpul oli realismi küps
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köi
paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja põgeneda surma mõistmisest riigireetmise eest. Teda peteti mitmeid kordi ning oodatud ots jäigi tulemata. Samal ajal tema naine ja laps pöördusid koju tagasi, sest nad ei olnud laeva peale pääsenud. Sealt, saades teada, et Taavi olevat Tallinna neile järele läinud, seadsid nad suuna tagasi. Pealinnas kohtusidki noored taas ning otsustasid koos põgeneda. Neile pakuti üks võimalik ülemineku võimalus ja nad asusid teele. Jõudes metsa, ootasid nad mitu päeva, aga paati ei tulnud. Lõpuks pöördus Taavi tagasi Tallinna. Teel sinna peeti ta kinni, sest
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
