Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väike vend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peedu, tuppa, paus, beebi, ohkab, elutuppa, lahkuvad, lähen, jookseb, ööd, tahad, lahkub, vitsa, tooma, toast, jäta, jope, unusta, mängima, arva, tiidu, soovima, hommikust, arvad, vaielda, uinub, võimatut, homme, metsast, ajate, pada, juttu, temale, triibulisi, vitsata, jutust, loota, ärka, hommikusöök, voodist, lauas, läheme, tuleme, vanaemagaOi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, tean, et ketrad minule! Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Laudalakas linaluud, taat toob tuppa kangaspuud. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, pika pai teen sinule! Kill-kõll Kill-kõll, kill-kõll! Rautasin rattaid. Kill-kõll, kill-kõll! Kadrivankri rattaid. Vanker veeres varsti teele, all tal valivad rattad need; l äksin Teistre-talu teele, kirra-kõrra kadriteed. Kiisu-Ants Öö tuli oma rahuga, väike poiss läks magama. Ainult Kiisu-Ants ei maga, tema luurab kapi taga.
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
enam kuskil sooja kohta. MARGUS (kähku, riideid võttes). Mina lähen, võtan hobuse lahti. PEREMEES. Kui sa hea mees oled! Laota temale siis ka riie peale ja seo londiga kinni! MARGUS. Küll saab! (Õue ära.) PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi. JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis olid ka vanal ruunal jalad! PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida! PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! VANAEMA (tähtsalt). Nad on kurjad, et ühte sõsarat kirikutulbas peksti! PEREMEES (pealisriideid ära pannes, raskelt). Jah, hirmus see oli, ja veel niisuguse külmaga! Mina küll vaatama ei läinud, aga - eks teised ikka käisid! JAANUS. Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha. Siis timukas lõi... MANN (ema ümbert kinni hoides). Näin, mina pelgan! PERENAINE. Jah, pelga, latseke, pelga pattu! JAANUS
Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972 Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub,
jälgib, et kõik saaksid pöördumisest või korraldusest aru, vajadusel saadab pöördu- mist liigutustega või näitab ette. Õpetaja ergutab oma tegevust saatvaid fraase kasu- tama ka lapsi, kes üksteise poole pöördudes ja grupi tegevust juhtides meeleldi kor- davad tuntud korraldusi. Rühma töö suunamiseks kasutatavad sõnad ja väljendid on õpetajal soovitatav ühendada estidega, hiljem kordavad lapsed õpetaja esti saatel kinnistunud fraasi ise. Õpetajal on võimalik enda ja laste iga tegevust saata kindlate sõnade ja lausetega. Need õpetaja tüüpilised fraasid jäävad lastele kergesti meelde ja leiavad kiiresti kasu- tust esimestes reaalsetes keeleoskust nõudvates situatsioonides. Kui õpetaja kasutab fraasi Pane silmad kinni!, on kindel, et laps taipab selle tähendust ja leiab võimaluse see väljend käiku lasta teiste laste või täiskasvanutega suheldes. Oluline on, et õpe-
Daniellest üldsegi vaimustuses! Ei ma nimetaks seda tunnet pigem põlguseks, mis meie vahel valitseb! Ta peab end kassiks, kellele on hiired vaid mänguks! Ainus põhjus, miks ma teda veel talun seisneb selles, et...et... Adeele: Et? Marc: Et... Adeele: Marc? Marc haarab Adeele embusse ja tahab teda suudelda, muusika taas, forte põhjas ja Adeele tõukab Marci vastikusega eemale. Adeele: Reetur! Adeele jookseb minema, Marc naerab kogu südamest, kuid lõpuks ta naer kurveneb ja vaibub, kuni muutub nuuksatusteni. Marc: Jah, kallis lapsuke, jookse, jookse selle maailma eest, kus kohtad vaid minusuguseid maske...jookse...jookse, kallis Adeele...mu armas Ada...jookse! Kardinad, muusika (vali, lausa rangelt dramaatiline) veel ei lange ära, vaid mängib paar minutit. Siis saabub fantastiline lõpuakord, mängu kulminatsioon ja kogu lava tuled kustuvad on saabunud vaheaeg. VAHEAEG IV vaatus
MADONNA Mina seda sööma ei hakka. NIKOLAI Kas tead, mis on tõde? MADONNA Ilmselt tean. NIKOLAI Tõde on see, mis nüüd kohe hakkab juhtuma. MEES Ma tahan valimistest midagi teada. NIKOLAI Ma esitangi teile nüüd kandidaadi. Teie kandidaadi, kes peaks vastu pidama ka kõige keerulisemates tingimustes. Ei tea, kas tast on asja. Seltsimees Lumi, palun esitage oma programm. Lumi lükkab tüdruku lauale, viskab seeliku üles ja torkab porgandi tagumikku. Tüdruk minestab. Isa jookseb kirvega lavale ja Nikolai laseb ta maha Ta ründas mind, kõik nägid, jah. See oli enesekaitse. Vabandust, ma ei tahtnud nii. See oli provokatsioon. See väike värdjas tahtis mind tappa. Vabandust, tõesti vabandan. Tööõnnetus, seltsimehed. Oli tore mees, aga väike ja vihane koletis. LUMI Vat see oli tõeline näidend. Mitte nagu need haledad Liivi jutustused. Mõjus, jah. Milvi… Kas nägid…? Vaata, kui sa nägid, siis soovitan sul tunnistuste andmisel meelde jätta, et su tütar
Ann kustutab tule. FELIX Millest sa räägid? ANN Maga! Felix niheleb. 8 FELIX Teeks ikkagi mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. Ainult ühed... Ann keerab selja. KOLMAS Ann karjatab kõrvaltoast nagu oleks mõrva pealt näinud. FELIX Tere hommikust, kallis! ANN Felix?!? FELIX See kõik on ajutine. Ann ilmub elutuppa teki sisse mähitult. ANN Mis siin toimub? FELIX Avarii. ANN Mis juhtus? FELIX Midagi põles läbi. ANN Ah? FELIX Põles. Kärssas. Kõrbes. Igatahes ei tööta enam. ANN Mis saab siis? FELIX Ma vaatan. ANN Sa vaatad? FELIX See on üsna keeruline. Juhtmed, nupud, lülitid see pole päris minu teema. ANN Felix, sa oled mees. Tee see korda. Kohe. Felix tuleb köögist.
vanavanemaid. Teiseks toon välja selle, kus lapsevanemad annavadki lapsed oma vanemate hoolitseda pikad vaheajad, kuigi tegelikult on neil juba oma lapsed kasvatatud. ANDRES: "Ma pole teda mitu aastat näinud. Tema ei käinud kunagi linnas ja mina ei käinud viimastel aastatel enam seal. Ma olen seda maja alati kartnud. Kõik mu lapsepõlve suved möödusid siin. Kuidas ma seda paika vihkasin ja siit ära igatsesin, tagasi linna, oma tuppa, oma sõprade, oma raamatute, oma asjade keskele. Elu vanaisa juures tundus mulle väljakannatamatult igav. " Väärtushinnangute kohapealt toon välja mõtte, et vanemad näevad vaeva ja teevad rasket tööd, et lastel oleks tulevik kindlustatud või paremad tingimused. Näidendis on Indrekul aga kõigest ükskõik ja ütleb, et isa müüks maja üldse maha. SASS: "Sinu jaoks me ju seda vaeva näeme, meie sureme ükskord ära, siis jääb see maja ju sinule ja su lastele
Miiida , see bitch sõimas mind titeks..nh ma saan aru et Kerli kui mina ???? Kui ma koju läksin oli mu tuju nii nullis.Kodus tuli mulle ukse pealt vastu väikevend.Tal olid PEAS mu kõige ilusamad stringid. "Mida kuradit sa mu stringidega teed!!! "Äh..amm ..sa juba kodus..ei midagi laenasin ..oky ma tõmban nüüd vehkat!" "Kuradima sindrinahk". Hakkasin teda taha ajama . Lõpuks sain ta kätte . Ta oli peitnud ennast voodia alla. Ma tutistasin vennakest natuke juustest ning läksin siis oma tuppa. Kuna õppida midagi ei antud läksin lihtsalt arvutisse ning samal ajal panin kõrvaklapid kõrva ning kuulasin "Barbie girl'i". See ju nii tore laul . **** Uus, loodame et tore päev..Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1
lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917 555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on?” Steve: “Steve.” Kas sa oled koduarestis, et sind kunagi õues näha pole?” Sofia: “ Ei, ma lihtsalt ei saa väljas käija
Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema või mitte. Ema ta igatahes on. Las ta siis vähemalt arvab et mina olen ta niiöelda laps. Aga kus mu päris ema on? Seda küsimust olen ma oma isalt juba 2 aastat küsinud. Tema aga vastab mulle, et sellest teemast ei räägi meie perekond enam iial. Mis perekond?!?! Kui ta arvab, et see nõid on minu ema, ja et mu isa on selle olevusega abielus, siis palun väga vabandust aga mina siia perekonda ei kuulu. Minu päris emast rääkides tean ma
ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5 OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti.
lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen OSVALD: Kuuled, astus kraavi. Laura. ROLAND: Ma tean.
HAMLET: Ma püüan olla teile kuulekas. KUNINGAS: Noh, see on alles armas kuulda! Tunne end Taanis nagu omas kodus! Nii, nüüd võime minna, naine. Südame teeb soojaks nõnda lahke nõustumine. Me seda tähistada tahame. Ja iga kord, kui joome terviseks, las kõlab kogupauk. Kuid lähme nüüd. Kuninganna ja kuningas lahkuvad, nende järel õukond. HAMLET: Oh laguneks see liig, liig sitke liha ja sulaks ainsaks kastepisaraks! Kui vaid ei keelaks Looja käsulaud end tapmast! Jumal, jumal, jumal küll!... Kui läila, lame, tüütult tühine näib kõik see ilm!...Tuim tavapärasus - see võtab sülitama - harimata aed, kus vohab räigelt vaid umbrohurämps
Täna näen ma sind esimest korda nii kurjana. Ole nüüd normaalne! PRIIDU: Mina tean, mis ma olen ja kes ma olen ja mis ma teen! Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu
ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees, millel olid rohekashallid aknaluugid ja maja ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga ja elab majas., mis on täis taskurätikarpe, ja mängib isa kahele blondile tüübile. Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna
Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab käega kööginurga suunas) Vaata, kulla emake, kaks ämbrit seisavad nurgas. Täna hommikul ojast tõin.
MÄRT (ust kinni pannes): TEMA ÕNN! Head meie mõlemad teineteisele ei oleks ütelnud. situatsiooni- Inimene küll ei pea teise nägu laitma, jumal on koomika: Enn kõik loonud; aga vanasõna ütleb: punased kuuleb pealt juuksed ja vindunud lepad ei kasva hüva maa peal. Ja siin on sõna tõeks läinud. Kas ta ammu juba sinu järele jookseb? MAIE: Mitu aega! Ja – isa – MÄRT: No – isa? Viimati –? MAIE (pead noogutades): Isa näeks hea 13 meelega, et ma tema vastu võtaksin! Tema vanemate libe keel on taadi silmad pimedaks teinud, et surve ta tema vigu ei näe. (Märdi kortsus kulmu abiellumisel nähes.) Aga ära sa usu, Märt, ega ma teda ei võta elades! MÄRT: Minu kanapojukene! Aga räägi nüüd, mis ema siis ütles, et mulk kosja tulla tahab
Aga sina mine tagasi sinna, kust tuled. Jakob: Juuksuriemand, ehk näitaksite mulle peeglit. (Ehmatab, nuuksub) Juuksuriemand: No, kas olete end juba piisavalt imetlenud? Kingsepp: Saan ehk teile kasulik olla? Soovite ehk vutlarit oma nina tarvis? Ema: Vaata ometi, too seal tahab meie poeg olla! Kingsepp: Või nii? Oota, sa kelm! Või tema püüab meid narrida. Küll ma selle kelmuse sinust välja ajan. (Jakob jookseb ehmunult edasi ja näeb muinasjutuvestjat): Kes sina oled? Muinasjutuvestja: Mina olen muinasjutuvestja. Jakob: Mis minust saab? Kuhu ma sellisena lähen? Muinasjutuvestja: Mis oleks, kui sa hakkaksid kokaks? Jakob: Kui ma nõia juures magasin, nägin und, et aitan oravatel toitu keeta. Aga need ei olnudki oravad, need olid lapsed. Muinasjutuvestja: Siin lähedal on kuningaloss, küsi sealt tööd. IV VAATUS Köök. Kokapoisid hullavad.
nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!! Pärast poole jutustan ma emale kuidas päev läks. Räägin, et sain endale oma esimese 5.matemaatikas! Nüüd tean palju on 2+2 jne. Õhtul vaatavad ema ja isa koos telekat, vend mängib oma autodega ja mina loen üht huvitavat raamatut. Kõik on tore, kuni saan teada, et kõik kes seda raamatud loevad saavad surma "musta surmaga". Hakkan kartma. Pärast kui ma voodisse lähen, mõtlen ma sellele ja räägin seda ka emale. Ema saab kurjaks ja ütleb, et miks siis on olemas sellised laste raamatud, kas siis selleks, et lapsi hirmutada??? Kuid siis hakkab ta mind hoopis lohutama ütleb siis, et see on hirmutamiseks välja mõeldud, see ei saa ju tõsi olla, ning lisab et sa ei pea üleüldse kartma! Midagi sellist ju olemas ei ole! Mina siis jään rahulikuks ja ema annab mulle põsele musi ja kallistab mind ja lisab homme on ju laupäev! homme kooli minema ei pea
{29445}{29518}Tulid ära koju?|- Mitte päris! Aga sina? {29532}{29596}Sõtta lähen. - Ma tulen ühes,|lähme enne toast läbi... {29600}{29650}Oota nüüd.|Jää sina parem koju. {29664}{29739}Ma ei saa,|meie klassist läksid paljud. {29756}{29846}Mis asja teie sinna ronite, nolgid? {29859}{29938}Ma olen endal pea lõhki otsas|mõtelnud, arutanud, kaalunud, {29978}{30037}aga nemad lähevad kogu klassiga. {30061}{30134}Jää parem emale-isale toeks,|nad ei elaks seda üle. {30164}{30230}Lähme tuppa, Ants.|Saame korrakski kõik kokku. {30234}{30296}Kiire on, vennas.|Aja peale minek. {30440}{30478}Mul on aeg. {31557}{31635}{y:i}Mäletad, kuidas me sinuga|{y:i}nalja pärast aja seisma panime? {31671}{31767}{y:i}Nüüd vennas on tõesti see aeg käes.|{y:i}Tuleb teha mis tarvis. {32425}{32475}Palju sa poisse kokku said?|- Rühmad sai täis. {32479}{32557}Ainult teises on vähem.|- Palju? - Kaheksa. {32868}{32934}Sinu omad?|- Teine rühm.
(Tuleb Semjon, käes kandik sampanjaklaasidega, ja Miss Chamberlain pudeliga. Taamalt on kosta hääli: "Tatjana! Mihhail! Ja kus Varenka on?") MIHHAIL: Aitäh sulle, Semjon. Jäta meid üksi. (Semjon lahkub aupaklikult. Miss Chamberlain teeb naiivselt ülevoolava lähenemiskatse.) MISS C: So you are Michael. MIHHAIL: Go away please. (Miss Chamberlain ahmib õhku. Tüdrukud on ühtaegu rabatud ja samas täis imetlust. Miss Chamberlain jookseb minema. Taamalt hüütakse: "Varenka!" Varenka jookseb minema.) MIHHAIL: Mina räägin armastusest ja sina räägid 8 kosjasobitusest. Tata, Tata, kas sa siis ei tea? Koit on puhkenud! Saksamaal on päike juba kõrges taevas! Meie siin, vaesel ja ajast maha jäänud
lebas seekord kuuri varjus, keel pikalt suust väljas ning silmad laisalt pilukil. Kuid siis ajas ta järsku pea püsi, kuulatas korra ja hakkas haukuma. Jaan vaatas haukumise peale katusekorruse aknast välja ja sõnas eidele: ,,Ei tea mis sellel hullul hakkas?" kuid vaadates kaugemale, nägi ta kaugusest lähenemas punast autot, mis keerutas enda järel kõrbkuiva kruusatee peal üles tohutu tolmupilve. Jaan vaatas ükskõikselt autot ja pöördus tuppa tagasi ning sõnas eidele: ,,Mingi hull rallib jälle külatee peal, loodan et sõidab surnuks ennast. Hirmutab mu lehmi niivisi." ,,Need noored rallivad senikaua kuini istuvad oma massinatega kusagil kraavis ja vanemad muretsegu jällegi oma laste tervise üle!" Kuid vilksamisi aknast välja vaadates nägi ta ühte võõrast triiksärgis meest lauda juures , kus tee hoovi keerab, ringi kondamas. Jaan läks kohemaid välja vaatama, mida too võõras uurib.
Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta... Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud. Helene: Tere! Uus töötaja? Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki
mõistaks teda. Kreete elab Tais. Kui nad olid 12 aastased olid emal juba väga tõsised haigushood. Ühel neis hakkas ema süüdistma laua taga istuvaid isa, Kreetet ja J, et kõik nad soovivad tema surma. Kedagi kuulamatta, kui teda püüti maha rahustada, see psühoos ainult süvenes kuni ema läks veebruari külma kätte kodukitli väel, et surmnuks külmuda. Siis helistas 4 korda küsides, kas seda nad soovisidki? Lõpuks tuli kükmunud ema tuppa ja läks vihasena isale kallale ja hakkas teda peksma, isa ei teinud midagi. Lapsed püüdsid ema ära tirida, kuni Kreete tuli mõttele vanemale vennale Olavile helistada, kes lapsed märatseva ema juurest tuli ära viima. Ema tuli samal ajal üheksandalt korruselt alla joostes, kui nemad liftiga tulid ja üritas Kreetet juba liikuvast autost välja tirida. Kõik neli(kaks juba isesisvalt elavat)last otsustasid, et väiksemad ei lähe enne koju tagasi, kui ema on midagi ette
" Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt. Anni tõuseb püsti ja ütleb ,,pabe". Ema toob paberi ning potilkäik on õnnestunud. 15.15 Anni läheb emaga kaasa kui ema vetsu potti tühjendama läheb ise samal ajal rääkides ,,issi tööl. Issi auto tööl. Tädi Utt tujeb". Ema vastab ,,jah. Tädi Rutt tuleb külla ja issi on autoga tööl. Kes veel tädi Rutiga tuleb?". Anni ,,Kät, Kau, Heigo, Ejet, Kaa, Sii", ema ,,ei Silver, Kaarel ja tädi Eret ei tule täna". Suunduvad tagasi tuppa ning ema hakkab Annile kummutist riideid otsima. Anni samal ajal uurib raamaturiiulit ning tõstab esimese riiuli pealt kõige raskemaid teatmeteoseid riiuli alla karpide peale, kuna keegi on need jälle valesse kohta tõstnud. Ema kutsub Annit riidesse panema meelitades teda ilusa seeliku ja mõnusate põlvikutega. Anni kõnnib ema poole ja seletab ,,Tussad, sokid, eelik, üks ja teije". Anni saab ridesse ja ema suundub kööki süüa tegema. 15
emade õdede järgi sinna. Seal hoitakse ülimalt madalat profiili, et paljas naised kes puuotstes end vihtelvad kuupaistel neid ei märkaks. Kuid ükskõik kui vaiksed nad ei oleks siiski kuskil praksub kuivand oksake. Salme tuleb alla uurima, kesse luusib ja siis kõigi imestuseks paljastab end karu kes Salmet kiitma ja kummardama hakkab. Salme ema küsmiuste peale Salme hüüab, et pole siin all kedagi ning ronib tagasi puu otsa, andes ülejäänud õhtu Mõmmile korraliku show.Peale seda ööd sai suureks painajaks Leemetil hoida saladuses Salme ja ta sõprade ees fakti, et on neid paljalt näinud, samamoodi oli piinaks ka see, et ei saa Salme ja Mõmmi suhteid kituda, sest see paljastaks ka tema patu. Sel samal päeval kui Hiielt saidi teada naiste vihtelmise kohta tollel ööl vandus Leemet, et käib tihedamini Hiiet vaatamas, sest elades Tambeti kodas tuntsid seltismehed talle kaasa. Niisiis kui kord Hiie üksi oli läksid Ints ja Leemet külla.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei
Täpselt kell kolm ja välja magada polnud võimalik. Kuid järgmisel nädalal muutus kõik. Oli pühapäeva hommik mil ilmus kohalik ajaleht. Marian istus köögi laua taha ,et vaadata ilaennustust järgmiseks nädalaks, kuid tema silmad jäid pidama pealkirjal: "Naine nägi enda toas meest kes muutus hundiks" edasi seisis kirjas: Reede õhtul leiti metsast naine kelle nimi on Emily Goodman. Ta rääkis salapärasest mehest, kes olevat ilmunud tema tuppa ning veenvat teda temaga kaasa minema. Naine olevat keeldunud ning seepeale mees olevat muutunud hundiks , kellel olid umbes 10 sentimeetrised kihvad ja erk punased silmad..." Marian ei hakanud seda lõpuni lugema ning kutsus Ethanit enda juurde ning näitas talle ajalehe artiklit. Poiss luges läbi kogu juttu, ta oli hämmelduses sellest kuidas Emily hundi kirjeldus sobis poisi unenäos olevate huntidega. "See on võimatu!" pomisese enda ette Ethan.
nii: maa on asfaldi all, no katsu sa kobestada. Vesi tuleb ainult kraanist. Vett ei vulise, oja äärde minna ei saa, ujuma ei saa kohe, kui tahad. Ja ega ta teab mis hea juua ka ei ole. Sa ei näe hommikul ärgates tuldki, ei saa ahju tuld tehagi. Järgmine asi – õhk, taevatähti ei näe, valgustid on ees. Valgusereostus, mürareostus, isegi tarkusereostus – liiga palju teadustöid, igasuguseid. Kõige suurem süüdlane on see inimene, kes leiutas veekemmergu. Praegu jookseb solk pilvelõhkujast ka mere poole... Minu vanaisa oli maru mees, siitsamast talust. Kord tuli juudi kaupmees raamatutega õue peale. Minu isa, tulevane kirjanik, oli väga elevil, ootas, et nüüd isa ostab mõne raamatu. Vanaisa läkski välja, vaatas – oli ilukirjandust ja ajakirjandust. Rahakott oli ka peos. Viimaks pani rahakoti mokad kinni ja ütles: mis mul tääda on, see on mul pään; mis mul pään ei ole, seda ei ole mul vaja tääda.
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
annaabi.ee 
