Turunduskontseptsioon väidab, et turundaja ülim eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid, seisundid, situatsioonid kui ka intellektuaalsed ja emotsionaalse väärtused. vahetussuhted on kõik viis eeltingimust on absoluutselt vajalikud ... kui üks puudub (on ebaküllaldane), siis vahetust ei toimu. Turundus on terviklik mõtlemisviis (kõik viis omavahel seotud), mitte üksikotsustuste rida. turg on mõtteline koht, kus toimuvad vahetussuhted. Ja kuna vahetussuhted toimuvad inimeste vahel, siis võib ka öelda, et
emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline
Kaalude ajalugu Jelena Sorokina Klõpsake laadi muutmiseks 6/7/11 Vanimad kaalud · Ei ole teada, kes avastas kaalud. Teated kaalude tundmisest ja kasutamisest on jôudnud tänapäevani eeskätt arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik
kaubanduse mitmekesisust. Kaubandust peetakse raha kõrval rahvamajandusuuringute vanimaks objektiks (Schenk, 1970: 20) Tunnetusobjekt – tuleneb uurimisobjektist, olles sealt kas teadlikult välja jäetud või ei osata seda avada. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusobjektid Tinglikult saab eristada 2-5 kaubandusobjekti: Kaubandustoimingud, - funktsioonid, -ülesanded; Ostu-müügisuhted; Vahetussuhted; Kaubandustegevused tulemid (müük). Siia kuuluvad kõik nendega seotud probleemid – kasum, kahjum jne 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandustoimingud Kaubandustoimingud saab põhjalikumalt avada üksikfunktsioonide ja funktsioonisüsteemide kaudu: Kaubandusettevõte, majandusüksus, kus need toimingud aset leiavad (ost-müük); Kaubandusettevõte kui tunnetusobjekt ei ole reaalselt eksisteeriv ettevõte, vaid mõtteline
● Kontroll, domineerimine, võim ● Seks ● Agressiivsus ● Enese väärtsustamine ● Alturism ● Saavutusvajadus Heterogenne suhtlemiskeskkond- Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut. Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: ● Olulised teised ● Isikud, kellega on vahetussuhted ● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid: ● Kestvuse alusel: lühi ja pikasajalised ● Läheduse alusel; lähedussuhted ● Tegevuste alusel: mida koos tehakse nt abielu MÕISTED: ● Teabe edastaja ● Teabe vastuvõtja ● Teade ● Kanal ● Sümbolid ● Konteskst ● Tagasiside
Valikute surve: ,,we have no choice but to choose" 5. Loeng kapitalide käsitlused *Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks *Inimkapital kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. *Sotsiaalne kapital sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted) *Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). *Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. *Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud
Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. o Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus – abstraktne ruum Läbipaistvad vahetussuhted – keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu – vahendatud Reguleeritus (kohalik tasand) – dereguleeritud (vaba turg) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur o Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest o Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsioonipartnerite osas ükskõikne
1 suund võime tagada "kasu saamine", "tulu" tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes (näiteks kuulumine organisatsioonidesse vms) Saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse. 2 suund sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursis ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omad, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad/tugevad sidemed siduv kapital Vastastikuse printsiip normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides Usalduslikud koostöösidemed inimeste vahel Põhineb teatud välistatusel Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, sugulussidemed, etnilised/immigrantgrupid) Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll (homogeenne nt kõik on haritud
väärtused; mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil Sotsiaalne kapital – võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides /Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus: - ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel • Põhineb teatud välistatusel • Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll; • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed,
taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA Traditsiooniline turg: • nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus • spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud • reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted Modernne turg: • abstraktne ja kontsetuaalne ruum • keerukad tootmis- ja tarbimisahelad • vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg) Iseloomuomadused: • Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused,tegutesmis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsedja informaalsed reeglid • Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle väärtus (ajaloolis-kultuuriline kujunemine, kontekstist sõltuv:
tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA Traditsiooniline turg: • nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus • spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud • reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted Modernne turg: • abstraktne ja kontseptuaalne ruum • keerukad tootmis- ja tarbimisahelad • vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg) Iseloomuomadused: • Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsed ja informaalsed reeglid • Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb
6. Loeng – Kapitalide käsitlused Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks • Inimkapital – kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. • Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted) • Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu
o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum. 2) Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) 3) Tihedad/tugevad sidemed – „siduv kapital“ o Vastastikususe printsiip – normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides o Usalduslikud (vabatahtlikud) kööstöösidemed üksikindiviidide vahel o Põhineb teatud välistatusel o Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll o Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, etnilised/immigrant-grupid)
SOTSIAALNE KAPITAL: sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus (Lin ‘11) SOTSIAALNE KAPITAL: sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus (Lin ‘11) Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet); ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet); Erinevad käsitlused, kas rõhuasetus pigem: Erinevad käsitlused, kas rõhuasetus pigem:
Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu -> vahendatud Reguleeritus -> dereguleeritus Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turusegmente iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt (millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb hind)
samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. Kapitalide käsitlused Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“. – haridus ja oskused, tervis; – motiveeritus ja väärtused; – indiviidi-põhine kapital. Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital: • Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000); • Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
o staadiumitesse ei jagune o kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu o menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik o tagaseljaotsuste tegemise võimalus o apellatsiooni esitamise võimalus asjaõiguse ja võlaõiguse suhe mis neid eristab? asjaõigus Võlaõigus Staatilised suhted(ollakse omanik ja Vahetussuhted(mingi asi vahetab eeldaakse et see kestab kaua, üks omanikku, või mingi asi muudab oma õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b) staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid võlausaldaja e kreeditor, kohustatud
Paari aastaga kavandati ja rajati uuendatud kataloogisüsteem. Uued sõnastikkataloogid oli suur samm edasi. Selle tulemusena muutus raamatukogu kergesti kasutatavaks ülikooli õppejõududele, üliõpilastele ja ka lugejatele väljastpoolt ülikooli. 1923. aastaks oli koostatud sedelkataloog dublettidest, mis aktiviseeris ja tõhustas vahetust. Dublettide kataloog saadeti 25 riigi 154 raamatukogule ning 16 Eesti asutusele, kuid vaheussuhted ei kujunenud muidugi kõigiga. Eestis kujunesid vahetussuhted kõige aktiivsemaks Riigiraamatukoguga, välismaal aga Soome ja Saksamaa raamatukogudega. Muukeelne Estica kasvas jõudsalt pea 9 000 köiteni, kuid eestikeelsete trükiste saamisega oli raamatukogul probleeme, eriti perioodikaga. Sundeksemplarid saabusid lünklikult. Pärast uue postiseaduse jõustumist 1923. aastal muutus sundeksemplaride saamine regulaarsemaks, kuid ikkagi pidi raamatukogu palju vaeva nägema, et trükikodadest kõiki trükiseid kätte saada.
· Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000)
● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist. MK ←→ suhted ja suhtlemine Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted
4. loeng kapitalide käsitlused 1) Inimkapitali mõiste inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast ,,eraldatav". haridus ja oskused, tervis; motiveeritus ja väärtused; indiviidi-põhine kapital. 2) Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. · Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). 3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital · Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); · Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, ,,civic virtue" (,,kodanikuvoorus") (Putnam 2000); · Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; · Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid);
kapitali loomisesse ja säilitamisesse (Johanson & Uusikylä 1998) Võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides. (La Grange & Yip Ngai Ming 2001) Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus; ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). (Lin 2001) Sotsiaalse kapitali käsitluste rõhuasetused: indiviidi tasandil - juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega (nt M. Granovetter 1973) kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja sotsiaalse struktuuri iseloomustajana – sotsiaalne kapital kui ‘sotsiaalne liim’; sotsiaalne kapital inimkapitali kujundajana (nt J. S. Coleman 1988; R. Putnam 2000)
kohta, võimaldab see neil teha paremaid soovitusi. Osalus, võim ja liidristiilid Osalust võib vaadelda juhtide ja alluvate vahelise jaotusprotsessina, mille käigus kumbki pool arendab vastastikuseid suhteid: juht annab valikuliselt, informeerib, konsulteerib, juhendab, hindab või tasub iga alluva vaeva eest; iga alluv aga panustab erineval määral ülesannete täitmise läbi, lojaalsusega või juhi tunnustamise teel. Kui juht arvab, et alluv on väga võimekas ja vahetussuhted on väga head siis võimaldab juht sellel alluval rohkem otsustamist mõjutada. Juhid on oma alluvatega kahepoolsetes sotsiaalsetes vahetussuhetes. Nad ilmutavad oma usaldust alluvate võimekuse suhtes, usaldades neile mõningast võimu, ja saavad vastutasuks alluvate loovuse ja pühendumise. Võim: · Kindel suurus, mille võib keegi ära kaotada ja teine leida · See saadakse tänu oma positsioonile juhtimissüsteemis kõrgema astme juhtkonna poolt,
Maksuvaba miinimum on seadusega lubatud summa, mida on võimalik maha arvata maksustatavast tulust. Maksukrediit on maksuseadusega lubatud summa mahaarvamine maksust. Soodusmaksumääradega luuakse mitmesugustele tegevustele soodsamaid tingimusi. 48.Fiskaalsed ja mittefiskaalsed eesmärgid maksustamisel. 49.Ekvivalentsusprintsiip ja maksevimelisuse printsiip maksustamisel. Ekvivalentsuse printsiip Ekvivalentsus printsiibis väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Nii õigustab ekvivalentsuse printsiip maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Idee järgi peaks maksustamisel lähtuma kasuekvivalentsusest hindamaks, üheltpoolt, milline on maksumaksja kasu riigi poolt maksude eest osutatavatest teenustest ja, teiseltpoolt, tema kasu
Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline süsteem) ja Romaani õigusperekonda (institutsiooniline süsteem). Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses kujutab endast tsiviilõiguse norme, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalisi suhteid on kaks liiki: 1. omandisuhted 2. vahetussuhted. Subjektiivne tsiviilõigus langeb kokku subjektiivse õiguse definitsiooniga. Erinevus seisneb valdkonnas. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani oli peamiseks seadustikuks Balti eraseadus (1865), mis tegelikult oli tsiviilkoodeks. See koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust (pandektiline süsteem). 1922 abieluseadus 1924 hakati ette valmistama tsiviilseadustikku (Uluots). Eelnõu saadi valmis 1940.a., kuid jäi vastu võtmata
Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline süsteem) ja Romaani õigusperekonda (institutsiooniline süsteem). Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses kujutab endast tsiviilõiguse norme, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalisi suhteid on kaks liiki: 1. omandisuhted 2. vahetussuhted. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Kuni 1940. aastani oli peamiseks seadustikuks Balti eraseadus (1865), mis tegelikult oli tsiviilkoodeks. See koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust (pandektiline süsteem). 1922 abieluseadus 1924 hakati ette valmistama tsiviilseadustikku (Uluots). Eelnõu saadi valmis 1940.a., kuid jäi vastu võtmata. NSVL ajal kehtis ENSV Tsiviilkoodeks 1965-2002 (kaotas lõplikult kehtivuse). 1940-1965 kehtis Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeks
õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrduse printsiibil. tsiviilõigus objektiivses tähenduses õigusnormide kogum, millega reguleeritakse isikute vahelisi ja isikute varalisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Esiplaanil on varalised suhted. Varalised suhted jagunevad: suhted seoses omandamisega, omanikuks olemisega (omandisuhted); suhted seoses üleandmisega (vahetussuhted), pärimine. Õigus jaguneb objektiivses tähenduses kaheks: avalik õigus ja eraõigus tsiviilõigus subjektiivses tähenduses konkreetsele isikule kuuluv õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist. Riiklikult tagatud käitumise võimalus. Subjektiivse õiguse aluseks on objektiivne õigus, tuleneb kehtestatud käitumisreeglitest (objektiivsest õigusest).
TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2
Loomulikult erinevused on, kuid siiski vormilised erinevused on suuremad? Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel. Isiklikud suhted eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus. Võrdsuse põhimõte jällegi! Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel. Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. (Vt 5. teema
erinevused on suuremad? Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab – tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel. Isiklikud suhted – eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus. Võrdsuse põhimõte jällegi! Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel. Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. (Vt 5
asjaõigus ise, aga ka pärimisõigus ja võlaõigus. Asjaõigust võib defineerida ka kui normide kogumit, mis reguleerivad kindlate isikute valdamis- ja käsutamissuhteid varaga (kehaliste asjadega, vt asjade liigituse osa). Kui võrrelda kaht peamist neist, asjaõigust ja võlaõigust, siis oleks see õigusliku reguleerimise mehhanismi poolest järgmine. Asjaõigussuhted on staatilised (suunatud mingi asja omanikuks või valdajaks olemisele), võlaõigussuhted on vahetussuhted. Asjaõigussuhtes on õigustatud subjektiks omanik ning kohustatud subjektiks kõik teised. Asjaõiguse objekt on mingi õiguse omandamine: omandi, valduse, servituudi jne. Võlaõigussuhte puhul on õigustatud subjektiks kreeditor ehk võlausaldaja ja kohustatud isikuks kõikide teiste asemel vaid deebitor ehk võlgnik. Seega konkreetne isik. Võlaõigussuhte objektiks on mingi tegevus, selle resultaat või tegevustus.
annaabi.ee 
