I SLAID Tervitamine :D In case you forgot. II SLAID Vabakasvatus on täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Vabakasvatuse juhtmõtteks on: lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Lapse käitumist ja mõtlemist ei soovita eesmärgipäraselt, oma mugavuse huvides muuta. Lapsega jagatakse oma elutee kogemust, väärtusi, elu ja maailma ilu. Koos kasvamine see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu. See eeldab, et vanemad tegelevad pigem enesekasvatusega kui lapse kasvatamisega, sest laps jäljendab täiskasvanuid ja kasvatus on
Mida tähendab vabakasvatus? Mina pole otseselt kunagi aru saanud, mida vabakasvatus kui mõiste üldse tähendab. Nii palju olen aru saanud, et tegemist äärmiselt laia mõistega. Arvan, et vabakasvatus ei peaks olema sama mis kasvatamatus, millegipärast on aga enda ümber vaadates just pigem selline mulje jäänud. Vabakasvatus on mõiste, mida sageli kasutatakse mõtlematult, selle sisusse süüvimata. Sõnade kooslust eirates, mõistetakse vabakasvatuse all pigem kasvatuse puudumist kui vaba siis vaba, laps võib teha, mida tahab, ta kasvab ise. Tähelepanuta jäetakse aga selle sõna teine pool "kasvatus", mis koos märksõnaga "vaba" tähendab ühte konkreetset kasvatusmeetodit. Meetodit, mis annab vabaduse lapsele, mitte aga teda kasvatavale täiskasvanule. Vabakasvatuse olulisim erinevus mitmetest teistest kasvatusmeetoditest on see, et käsud ja keelud on selle kasvatusviisi puhul välistatud. Samuti on välistatud
.. Neid asju on veel, mis meie noorte tänasesse pilti mahub. Noormehed või neiud, vahet ei ole. Mõlemad on ühe vitsaga löödud. Aga kuskil on siiski peidus ka põhjus(ed)... Kasvatusel ja kasvatusel on suur vahe. Sest kasvatusmeetodeid on mitmesuguseid. Viimasel ajal on saanud moeterminiks sõna ,,vabakasvatus". Kuid kas vabakasvatus näitab ka kasvatamatust? Oleneb, kuidas olukorrale läheneda. Ma ise olen kohtunud paljude tublide ja edukate inimestega, kes on väitnud, et nad on vabakasvatuse saanud. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.
rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil (vanem on diktaator) eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges äraostmine-tasustamine ja ähvardamine-karistamine Kõikelubav / minnalaskev stiil tihti vanemail, kelle oma vanemad on olnud autokraatsed laste vabadusi ei piirata korrale, rutiinile ei pöörata rõhku Suunav stiil (demokraatlik): aktiivne vanem
LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus
ka nendega kaasnevad ülesanded ebavõrdsed. Tulemuseks tekivad omavahelistes suhetes pinged, lahkarvamused, mis omakorda viivad ka tülideni. Ei kuulata üksteise muresid ja trambitakse tunnetel. Lõpuks on selle pere kõik liikmed need, kes kannatavad. Perekonnas peab valitsema võrdsus, et kõik annaksid oma panuse. 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Kasvatusstiilid: Autoriteetne kasvatus- Arvestatavad on nii lapse kui ka täiskasvanu õigused. Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt
ikka kops-kops vastu tordikarpi. Tädi ei pidanud vastu ja palus poisil lõpetada. Selle peale vastas ema: "Oi, ärge teda keelake, meil on vabakasvatus." Tädil ei jäänudki muud üle, kui mujale kolida. Buss aga uras edasi. Meile kõigile tuttavas teoses ,,Nukitsamees" kõlavad laulusõnad ,,Head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm." Viimase kahe aastakümnega ongi üha enam levima hakanud vabad kasvatusvõtted. Meie argises kõnepruugis kasutatakse tihti vabakasvatuse mõistet, nagu oleks tegu hoolimatu ja inetu käitumisega või selle õigustamisega. Ent kasvatuse ajaloos on vabakasvatusel küll hoopis teine tähendus, mis pigem räägib nõudlikkusest kasvataja enese isiku vastu ning tema hingesuurusest. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Reeglid ja piirangud meie elus ei ole loodud aga põhjuseta. Anton Lavey, ,,Saatanliku Piibli" autor väidab, et meie elus on kurjus ja headus tasakaalus
· rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres · pereliikmete vajadused rahuldamata · usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud · pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus · perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust. See annab lapsele vabaduse, kuid mitte last kasvatavale täiskasvanule, laste vabadusi ei
tundma. Kasvatamise asemel on võtmesõnadeks lapse toetamine, mõistmine, solidaarsusel, empaatial ja kokkulepetel põhinev elukorraldus. Koos kasvamine – see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu.Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Sellega koos käivad nii väärtused kui vastuolud. Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on, see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammut tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele
looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta - John Dewy (vabakasvatus, summerhill): - õppimisprotsessis olulised õppija enda kogemused - Õppimine läbi tegevuse - õpetaja uus roll: kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja. Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti
1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kui tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu". Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi.
Inimeste, asjade, loomade, looduse kallal. Siit lähtuvad vägivald, nõrgemate mõnitamine ja alandamine, endale allutamine, toorutsemine jm. piiride mittetunnetamisest tulenevad negatiivsed nähtused. Noored lähtuvalt kõik selle eesmärgi nimel, et leida piire. Ühiskond osutab talle karuteene: sinnani, kus ootab ees valuline maandumine vanglas või mulla all, tohib kõike. Suhteliselt suur osa tänasest noorte põlvkonnast on üles kasvanud vabakasvatuse kõikelubatavuses. Sel on lastud vohada nii perekonnas kui koolis. Tulemus on korratus: uljastel noortel puuduvad sisemised normid ja piirid, ei hooli nad ka ühiskonna normidest. Nendest kasvavad inimesed, kes ei austa kaasinimest kui inimest, kes ei austa elu kui looduse kingitust. Neil on vaid oma ego: teeb, mida tahab. Maailma terviklikkus aga eeldab korda. 7 Kasutatud kirjandus: 1
Samuti pakkus palju huvi ka Maria Montessori, kes on montessori pedagoogika looja. Oma referaadis seletan lahti, mis on alternatiivpedagoogika. Kirjutan Maria Montessorist, montessori meetodist ja selle rakendamisest koolis ja lasteaias. Alternatiivpedagoogika mis see on? Alternatiivpedagoogika on üldnimetus eri meetoditel põhinevate õpetamisviiside kohta, mida pole üldiselt riiklikus haridussüsteemis tunnustatud. Siia kuuluvad näiteks vabakasvatus ja steinerpedagoogika. Vabakasvatuse tulemusel on noorel suurem isiklik kompetentsus ja nõrgem sotsiaalne kompetentsus.(http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivpedagoogika) Maria Montessori Maria Montessori sündis 31.augustil 1870.aastal Itaalias Ancona provintsis Chiaravalles. Tema isa Alessandro Montessori pärines Bologna aristokraatlikust suguvõsast ning oli konservatiiv. Maria ema Renilde Stoppani oli kuulsa filosoofi Antonio Stoppani nõbu. Maria oli oma emaga väga lähedane.
õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades, tegi kaks Euroopa reisi ja elas seejärel Jasnaja Polnjas, pühendudes humanistlikele ideedele. Ta oli seisukohal, et Venemaa elu võib muuta vaid inimese kõlbeline ümberkujundamine. Ta avas oma mõisas talulastekooli, asutas vabakasvatuse põhimõtete järgiva pedagoogilise ajakirja ja koostas õpiraamatuid. Teda mõjutasid Rousseau teosed. Ideest kirjutada dekabristide ülestõusu käsitlev jutustus, kasvas välja nelja köiteline ajalooline epopöa ,,Sõda ja rahu". See oli 19. sajandi maailmakirjanduse esimene epopöaromaan. Teos, mille iga osa liigendub omakorda mitmeks jaoks, hõlmab kahtkümmend aastat ning loob Venemaa ja Euroopa ajaloo suurejoonelise panoraami, kuid eeskätt räägib siiski inimestest
Armastus õpilaste vastu kuju- neb õppeprotsessis pikkamööda. Ta kujuneb seda tugevamaks, mida rohkem me õpilasega vaeva oleme näinud. Kui me näeme õpilases põhiliselt puudusi, ei ole me selle õpilase kasvatamist veel jõudnud südamega ette võtta. Õpetaja armastus õpilase vastu on vajalik, aga sellega ei tohi ka liialdada. Armastus ja austus õpilase vastu ei tohi muutuda õpilase ees kummardamiseks ja õpilase ülistamiseks. Sellise liialduse kahjulikkus tuli ilmsiks vabakasvatuse praktikas. Õpetaja põhiülesanne ei ole õpilasi armastada, õpetaja põhiülesanne on õpilasi kasvatada. Siit jõuame õpetaja kutse-eetika kolmanda aluseni. Kindlustagem õpilaste areng! Me nõuame kingsepalt, et kinga tald ei tuleks lahti, me nõuame farmatseudilt, et ta rohtu segades ei eksiks jne. Täpselt samuti nõuame õpetajalt, et lapsed are- neksid täisväärtuslikeks kodanikeks. Iga inimene vastutab oma töö kvaliteedi eest, ka õpetaja.
"Õpetaja kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja". Ameerika progressiivne kool · Üksikud projektid: Dalton plan 1916 (Massaschusetts); Winnetka plan 1919 (Illinois) · Kõrgaeg 1920-30-tel, mil paljude kuulsate ülikoolide juurde loodi nn. laborkoolid · 1930-1960 rakendasid progressiivset pedagoogikat peamiselt erakoolid · Alates 1960/70 tavapedagoogika elemendid põimunud progressiivsega Vabakasvatus (Summerhilli kool) · Vabakasvatuse all peetakse silmas sellist kasvatust, kus pedagoog loobub täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavale mingeid nõudmisi · Peamine esindaja: A.S.Neill (1883-1973), kes avas Summerhilli kooli Suffolkis Suurbritannias 1921 Mõtteid, millest sündis Summerhill: · idee sobitada kool lapsele, mitte vastupidi · laps on oma hea, taibukas ja õpihimuline · VABADUS · elu eesmärgiks on LEIDA ÕNN või rahulolu läbi endale huvitava tegevuse ja haridus on vaid sellele
Lapsel on kohustus austada oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last. Kuid kas me näeme ja kogeme lugupidavat käitumist ja suhtumist poodides, ühistranspordis, tänaval jalutades? Iga suvaline nolk saadab kohe ropendades erinevatesse kohtadesse, kui teda korrale kutsuda või abi paluda. Väikesed lapsed poes nõuavad vanematelt karjudes ja kisades asju, mida võib-olla ei ole võimalik soetada, häirides seeläbi kaasostlejaid. Kas see on liberaale vabakasvatuse tulemus? Suhtumine ja käitumine saab alguse kodust ja kodustest traditsioonidest. Kuidas või mis alusel võtta vastutusele vanemad, kes on vabakasvatust rakendades liiga liberaalseks läinud? Nagu eksperdid on öelnud: ,, /.../ last kasvatatakse kolmanda eluaastani, siis hakkab ümberkasvatamine." 2.1.4 Laps ja töö Vastavalt seadusele võib põhihariduse omandanud noor inimene, kes on alla 18-aastane ning ei soovi jätkata või ei ole võimeline jätkama õpinguid, tööle asuda
hinges talurahva poole. Jagas Rosseau vaateid. Ta elas hästi kuid samas tundis piina, et ei elanud nagu talupoeg. 7. Tolstoi pedagoogiline tegevus Ta arvas Jasnaja Poljanas talulaste kooli ja kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka ise. Õpetajatöösse kiindus ta tugevasti- luges ise kasvatusteaduslikku kirjandust, asutas käsikirjalise pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Pedagoogikas pooldas ta vabakasvatuse põhimõtet: koolis käisid talulapsed, millal tahtsid ja tegelesid sellega, mis huvi pakkus. Õpetaja ülesandeks oli õpetada nii huvitavalt, et lastel tekiks ise tahtmine õppida. Laps ei pea koolist saama niivõrd tarkust kui tundeid ja õigeid emotsioone. Avaldas ka aabitsa. 8. Tolstoi varasem looming- üldine iseloom, konkreetsed näited teostest oma kirjanikukarjääri alustas ta proosaga.
ja hinge surematuse postulaadist. Valgustus ideoloogia tugines ratsionalismele. I.Kant (1784) võttis termin kasutusele artiklis ,,Was ist Aufklärung?" (,,Mis on valgustus") Vaimses mõistmises valguseks saamine. Valgustajad kriitilised kahes: 1.pärisorjuslik süsteem 2.usuline fanatism. Voltaire-pr stiilis valgustaja.Montesquieu-jurist,ühiskonna fil,keskkond mõjutab ühiskonna. J.J.Russo-pedag. teaduses teatud vabakasvatuse pooldaja. Saksa klassikal. fil., mida mõjutavad nii empirism, ratsionalism, valgustus, suur Prantsuse revolutsioon, preislus. Preisi mentaliteet on J.Meinsen I (1714-1740)-valitses. *Töökuse rõhutamine,*kokkuhoidlus,*korra nõue, *militarism(sõjavägi).I.Kant(klassik) oluline: tunnetuse etapid:Teisel perioodil(1780- 1804) ilmus 3 kriitika teost, kus kõikidel pealkirjades oli sees sõna kriitika. 1."Puhta mõistluse kriitika" seotud tunnetus õpetusega 2
palju, paljudes kodudes mängib see kogu aeg taustaks ja seetõttu on võimatu last mitteeakohastest saadetest eemal hoida või üldse teada, mida ta parasjagu televiisorist näinud on. Pahatihti lubatakse liiga palju televiisorit vaadata juba päris väikestel lastele, kasutades lapsehoidjana telerit, mille ees laps istub mitu tundi päevas. Üle poole vanematest ei ole kunagi reguleerinud lapse telerivaatamist. Kas siis põhjuseks kiirustav elustiilis, või vabakasvatuse? Saab ju öelda: lapsel on õigus ise otsustada, mida ja kuidas ta vaatab. (Taimalu, 2012.) Kuid siiski oleks väga oluline, kui telerit vaadates istuks lapse kõrval ka ema või isa, nii saab vanem lapsega nähtut arutada ja võimalikke kahjulikke mõjusid vähendada. Ehk teisisõnu: last näidatava suhtes ,,vaktsineerida". Nii ei lase laps end mõjutada võimalikest hirmutavatest stseenidest, sest ta teab, et see ei ole päriselt või et seda ei saa temaga juhtuda. (Taimalu, 2012.)
piiratud juba parlamendiga). Ta on prantsuse liberalismi isa (rajaja on Lock) inimene on sünnipäraselt vaba ja võrdsed, võimus lahus (Montesquie toob juurde kolmanda võimu) Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid kliima, relfjeef mäes soodustavad vabadus iha, seda rahvast on raske ikestada. Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik Omand on püha ja puutumatu. Kolmas suur valgustaja on J.J.Rousseau (1712-1778). Eeskätt filosoof-pedagoog. Vabakasvatuse pooldaja, tal oli 5 last (andis kasvatusmajja e. lasteaeda). Tuli lihtrahva hulgast, kellaseppa poeg seetõttu pidi rohkem vaeva nägema enda leiva teenimisega. Tegeles paljude ametitega. Tekkis hoiak, et naiste kulul elamine on normaalne ja et aind nii saabki edukas olla. Ka Rousseau leidis endale rikka naisterahva kelle kulul ta elas (nagu Montesquieu). Tema vaated: Pooldab vabariiki (Voltaire pooldas monarhiat, Montesquieu konst monarhiat edasiminek koguaeg)
1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kui tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu". Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi. Hiljem jõudis ta tulevase
inglise- prantsuse- türgi vägedele. Leiab, et kaotatakse seetõttu, et sõdurid pole hingelt sangarid. Tuleb Sevastoopolisse kaotuse tõttu tagasi. Mõtisklusaastad. Tahab kaotada pärisorjust reformide teel. Leiab, et kogu inimkond paraneks, kui inimene end kõlbeliselt muudaks. 1861 teeb Tolstoi oma esimese reisi Lääne-Euroopasse, milles pettub. Tahab venemaal rahvale läheneda, avab Jasnaja Poljanas talurahva kooli. Arvab, et aadlikud peaksid talurahvalt õppima. Koolis rakendab vabakasvatuse põhimõtteid. Abiellub Sofja Bersiga, 13 last. Kavatseb hästi palju keeli õppida, kuid juhtub et Jasnaja Poljana kool suletakse ja Tolstoi mõis otsitakse tema äraolekul läbi, millest solvub väga. Hakkab enam pühenduma kirjandusele. Otsib ideaalset ühiskonda, tema jaoks jaotub ühiskond: · rahvalik- looduslik ühiskond · tsiviliseeritud ühiskond "Kasakad" - Linnanoormees tahab sulanduda kasakate ellu, aga ei suuda. Terav kriitika kodanluse vastu
Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta väitis, et talurahva kultuur oli kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kus tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu". Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi. Hiljem
Eetiliste väärtuste arendamine aga ei ole nii lihtne. Noored näevad pidevalt, kuidas inimesed teistega suhtlevad. Seega peegelduvad ühiskonna probleemid noorte tegevustes, kuna nad võtavad vanematelt eeskuju (näiteks on ühiskonna probleemideks ebaaususe kasv, enesekesksuse kasv, vähene respekt teiste inimeste suhtes, raskete kuritegude kasv, keelekasutuse halvenemine, julmuse suurenemine, tööeetika allakäik, eetilise harimatuse kasv, vabakasvatuse propageerimine- kõik on lubatud taktika, igasugune vägivalla kasv jne) (Talts 1997: 9) Moraalse kasvatuse jagamine jäetakse tihti ainult õpetaja õlule, sest vanemad usaldavad oma lapse kooli ja õpetaja hoole alla ja ei taha ise vastutavad olla. Suuremaid tulemusi aga saavutaks just siis, kui vanemad teeksid koostööd kooliga. Õpetaja ei pea laste eest üksi vastutama, sest kasvatajateks on ka lapsevanemad ise. Kuna lapse isiksuse arendamise ja
Lihtne on last sundida, sest vanema jõud käib temast üle. Hoopis raskem on otsida lapsega suheldes kompromisse tema ja enda soovide vahel, leida tegevused, mis lapsele tegelikult pinget pakuvad, mitte tüüdata teda sellega, mis on endale kõige mugavam. Isa ei peab aeg-ajalt lapsega karmilt käituma, kuna ainult niiviisi on võimalik enda vastu aukartust sisendada. Aukartuse asemel kasvab lapse ja vanema vahele müür, millest võib-olla ei suudetagi tulevikus üle hüpata. Ma pole ka vabakasvatuse pooldaja ning ei lase poisil teha kõike, mis pähe tuleb. Aga käskimist ja keelamist ei lähe eriti vaja, kui lapsega rahulikult rääkida ning mitte ägestuda, kui pisike oma nõudmisest mitte kuidagi loobuda ei kavatse. Vanem peab olema ka järeleandlik, sest lapsepõlve rikkumist ei pruugita andestada. 33 2.3.1 Kuulata inimest Edukus, sealhulgas ka isiklik õnnetunne ja tasakaal, tuleb vaid siis, kui inimest on kuulatud,
Kehtib reegel: mida rohkem kordunud, seda kergemini kordub. Mida lapsed sinu arvates tingimata peavad tegema, seda kinnita nendes lakkamata harjutuse kaudu, nii sagedasti, kui juhtum selles kordub, ja kui võimalik, kutsu juhtumid selleks ise esile. See sünnitab neis harjumuse, mis kord juurdunud, mõjub iseenesest ja loomulikult ilma meeldetuletuseta, õpetab Peeter Põld. Põhiosa lapse harjumuste kujundamisel on ta vanematel. Vanemad on laste kasvatamisel suures segaduses. Kas uskuda vabakasvatuse propageerijaid, kelle arvates igasugune kasvatus on ajupesu ja vaimne vägivald lapse kallal, või usaldada klassikuid? Toome siinkohal näite väikelapsest, kes ei oska küll veel ise rääkida (ta räägib oma pika jutu ära ühesõnaliste hüüatustega), kuid saab suurepäraselt aru asjadest, mida talle korratakse. Väikemehel kulus lasteaiaga kohanemiseks vaid nädalajagu päevi. Paar esimest päeva oli ta koos emmega lasteaias kuni päevauneni
Aprillis 1851 sõitis Lev koos vend Nikolaiga Kaukaasiasse, et osa võtta sõjategevusest. Seal sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. 1857.a tegi Lev Tolstoi oma esimese välisreisi Euroopasse, kuid Lääne-Euroopa valmistas talle pettumuse, sest kodanlik kord, moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Aastail 1859 avas Tolstoi Jasnaja Poljanas taulaste kooli. Kirjanik hindas elavat sidest talurahvaga, talulastega. Pedagoogikas järgis ta vabakasvatuse põhimõtet st. selle kooli õpilased käisid koolis siis kui nad tahtsid ning tegelesid sellega mis neile meeldis. Õpetajatele oli see väga raske, sest nad pidid oma ainet õpetama nii huvitavalt, et lastel tekiks tahe ise õppida. Aasta pärast pärisorjuse kaotamist Venemaal korraldati Jasnaja Polnajas läbiotsimine, sest Tolstoil tekkis erva konflikt kohalike aadlitega. Koolis õpetasid üliõpilasrahutuste pärast ülikoolist välja visatud üliõpilased.
Näha, kogeda, kuidas on mujal. Tegelikkus valmistas pettumuse. Nägi vähe inimlikkust, hoolivust, mida ise väärtustas. Raha domineeris, ideed olid ilusad, reaalsus mitte. Ei norutanud, rajas Jasnaja Poljanasse talulastele kooli. Õpetas ise. Kirjutas õpikuid kui ka hariduselu käsitlevaid arutlusi. Seisukoht oli, et aadlikud on võõrandunud loomulikkusest ja lihtsusest. Talupojad elasid rahva väärtushinnangute aluses, neist tuleks eeskuju võtta. Iseäranis tuleks lähtuda lastest. Vabakasvatuse põhimõte. Ja õpetamine peaks toimuma nii, et õpilased tahaksid õppida, kuna on nii huvitav. Õppima peaks ainult, kui tahad ja oled valmis. Saabub ellu naine, abielluvad. Sofia Bers. Tunnistatud Moskva arsti tütar. Tolstoil oli kokku 13 last. Armastasid, palju lapsi. Naine 18a, mees 34a. Armunud. Mees arvas, et saladusi ei tohi paari vahel olla, jäägitu usaldus ja avameelsus oluline. Pidas päevikut, püüdis end nii täiustada. Hulk märkmeid elust. Andis Sofiale lugeda
annaabi.ee 
