Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Vabadussõda referaat - sarnased materjalid

pealetung, ukogude, gede, soomusrong, evast, udsid, pihkva, laevastik, kindral, ppes, nest, vaherahu, landeswehr, faelmann, soots, loodearmee, enamlased, polkovnik, pitka, itis, ksid, venelased, tsid, friedrich, kreutzwald, ideeks, elavate, rkamine, iguste, dder, dessant, joala, armeed, inglased, mattias, veski, tapa, juhitud, igaveseks, lmitud, asunud
thumbnail
28
docx

Eesti vabadussõda (referaat)

Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

Lõuna-Eesti alasid, mis langesid Nõukogude vägede okupatsiooni alla. Esialgu saavutas punaarmee suurt edu. Nii jätsid Eesti väed maha Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. 1919. aasta jaanuari algul jäi rinne pidama Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Murrang Murrangu põhjusi oli mitu. Neist peamine oli sõjavägede ülemjuhatajaks määratud kindral J. Laidoneri tegevus. Enne Laidoneri saabumist valitses sõjaväe juhtimisel peataolek. Laidoneri juhtimisel loodi otstarbekas sõjaväe juhtimise struktuur. Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest. Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vabadussõda

Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Peaminister Päts võttis 26. novembril enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks. Sõjaväe organisatsiooniliseks vormiks määrati algul üks diviis, mille ülemaks nimetati kindral Tõnisson. 16. novembril kuulutati välja kutseliste sõjaväelaste kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.29.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Eesti vabadussõda

Eesti Vabariik, loeti esmakordselt ette iseseisvuse manifest. ·24. veebruar ­ Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. ·24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees ·25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast Vabariigi sünd · Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed · 4. märts ­ Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti · Aprill ­ J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha · 22. november ­ enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi · 27. november ­ K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Eestimaa iseseisvuse manifest Konstatin Päts (18741956) · Eesti Vabariigi esimene president

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Vabadussõda

12000- 14000 meest ja ka soome 3500 vabatahtlikku ning mõnisada Rootsi ja Taani vabatahtlikku . Rindejoon seiskus, ning hakkas peagi ida poole liikuma. Edasiste lahingute kõigus langes Eesti vägede kätte palju Vene raskekuulipildujaid Maksim ja ligi 40 suurtükki. Samal ajal valmisid 3 soomusrongi, keda asus algselt juhtima kapten Johan Pitka, hiljem Kapten (hiljem kolonel) Karl Parts.Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval ­ 24. veebruaril 1919. a ­ võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Edasi surusid eesti väed, mis olid mobilisatsiooni lõpuleviimisega kasvanud ligi 80 000 meheni punaarmee Nõukogude Venemaa piiridesse ja 25. mail vallutati Pihkva.Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda, ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920. aastal. Uued vaenlased: Kuna Lätil sõjaväge kui sellist ei olnud, siis üritasid kohalikud baltisakslased

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti vabadussõda

sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vabadussõda

paarsada vabatahtlikku. 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 5 2. Vabadussõjas osalejad Karl Parts (15.07.1886 ­ 01.09.1941) oli Kaitseliidu Tartu maleva ülem novembris 1918, Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti 21. novembril. Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas 13. novembril 1918. a Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu (millega Venemaa oli loobunud suurest osast endise Venemaa läänealadest). Novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed jõud (u 12 000 meest) Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. Punaarmee rünnak Narvale 22. novembril löödi sakslaste poolt küll 2 tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

VABADUSSÕDA

välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need vallustasid mitu Vene sõjalaeva, mis anti üle Eestile. JOHAN PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik. Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele. Soomest, Rootsist, Taanist tuli Eestisse vabatahtlikke sõdureid. Tänu välismaisele abile kasvas Eesti kaitseväe jõud, paranesid relvastus ja varustus. See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt pealetungi. EESTI VÄGEDE PEALETUNG Eesti väed läksid vastupealetungile 1919. aasta alguses. Peamise löögi andsid soomusrongid. Vaenalne taganes kiiresti, jättes maha palju varustust ja relvi. Eesti väed vabastasid Tapa, Rakvere ja seejärel Narva. TARTU VABASTAMINE Tapa valluatamise järel liikusid mõned soomusrongid Tartu suunas. Nendega ühinesid Kuperjanovi pataljoni sõdurid. Kuperjanovi võitlejad ja soomusrongide sõdurid jõudsidki esimesena ülikoolilinna. Nad vabastasid mitusada vangi, kes oleks

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vabadussõda

Hiljuti oli alanud Eesti sõjaväe organiseerimine, kuid sellega ei olnud veel eriti kaugele jõutud ning rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest, kellel ei olnud ainsatki suurtükki. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid ning Punaarmeel õnnestus vallutada Kirde ja KaguEesti, samuti langes vaenlase kätte Tartu. Admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel saabus 12. detsembril Tallinna reidile Suurbritannia sõjalaevastik. Laevastik jõudis sihtkohta alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkuks Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Siiski sai tänu inglaste abile Eesti rannik julgestatud. Laevastik tõi Eestile muuhulgas ka relvi ja varustust. Abi osutasid ka Ameerika Ühendriigid, kes pakkusid eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril 1918 sai sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Peale seda viidi läbi mobilisatsioon, kuid 5

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

VABADUSSÕDA

VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 ­ 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni ­ juuli 1919 Landeswehri sõda suvi ­ sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november ­ detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Eesti Vabadussõda

• 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. • 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. • 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. • Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. • 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. • 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna • 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 • 5

Eesti ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Vabadussõda

Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Vabadussõda

Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder

Eesti ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Eesti Vabadussõda

· 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. · 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. · 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. · Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. · 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. · 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna · 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 · 5

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti vabadussõda

EESTI VABADUSSÕDA 23. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti Vabadussõda

meie armee edukalt ning vaenlane taganes. Esimene tagasilöök tuligi 10. jaanuaril kui Punaarmee vallutas tagasi Taagepera. Siiski taganes vaenlane endiselt ning 12. jaanuariks olid Eesti väed jõudnud Rakvere alla, mis ka samal päeval hõivati. 14. jaanuaril said eestlased veel ühe suure võidu, nimelt vallutasid Kuperjanovi pataljon koos kahe soomusrongiga Tartu. Mõned päevad hiljem hõivasid Eesti väed ka Elva, seega oli muutumas olukord Lõunarindel paremaks. Eesti vägede pealetung Narva suunas oli samuti jätkunud ning 16. jaanuaril vallutati Jõhvi. 18. jaanuari hommikul õnneustus Eesti vägedel maandada Utria all dessant ning vallutati Narva- Jõesuu ning sama päeva õhtuks ka Narva linna põhjaosa. 19. jaanuaris langes Narva ühes Jaanilinnaga täielikult Eesti vägede kätte ning 20. jaanuaril võeti enda alla kogu Narva jõe läänekallas Narva lahest kuni Peipsi järveni. Suurt rolli nii Narva vallutamise kui ka kogu rinde

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti vabadussõda

raskemgi kui Põhja-Eestis. Saksa okupatsioon kestis seal kauem ja sakslased viivitasid oluliste asutuste ja endiste Vene sõjaväeladude üleandmisega. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus Võru­Valga­Valmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)­Gulbene­Plaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus ­

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti vabadussõda

novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Liepajast Suurbitannia sõjalaevastik admiral sir Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Korraldati mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud.

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti Vabadussõda

rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti Vabadussõda

1.veebruaril oli Eestimaa alad vaenlastest täiesti puhastatud.Kuid Punaarmee ei andnud veel alla, Lõuna- Eestis toimusid ägedad lahingud, asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid Rahvavägi suutis ikkagi Punaarmeed alistada. Säästmaks maad uutest kahjustustest, otsustati sõjategevus viia Eestist välja. 1919 mais läks Rahvavägi Vene territooriumile, Narva alt pealetungile läinud Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aga jõuti Väina jõeni ning löödi suurem osa enamlasi Lätis välja. Järgmiseks tuli vabastada Narva, see toimus suuresti tänu meie põhjanaabritele soomlastele. Narva sõjas osales kokku umbes 1000 meest, neist 400 eestlast ja 600 soomlast. 17. Jaanuaril jõudis laevastik Utria alla, kus kaldale siirdusid umbes 200 meest. Narva koolipoisid viisid laevastiku ära. Eest dessantpataljn ja Soome kompaniid vallutasid ägedas lahingus Utria ja Laagna mõisa

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
7
wps

Vabadussõda 1917-1920

21.-22. novembril märkasid Saksa valvepostid, et venelaste väesalgad on tulnud rindejoone erapooletule joonele. 22.novembril kella 6.30 paiku alustasid Narvale rünnakut Vene kütirügemendid ja Viljandi kommunistliku kütirügemendi pataljoni osad.Lahing lõppes kella 11.00 paiku.Eestlased sellest lahingust osa ei võtnud.Sakslaste vastupanuvõime ja nende meelekindlus olid Vene kütipolkudele ebameeldivaks üllatuseks.Olude sunnil pidi uus pealetung Narvale viibima. Seda põhjustasid kaks asjaolu: rahutused Vene kütirügementides ning värskete jõudude juurdetoomine Narva rindele, millele kulus aega. Oldi vihased väejuhatusele, kes neile maalinud pettepildi hädaohutust ,,jalutuskäigust sakslastelt mahajäetud Narva linna". Öösel vastu 25. novembrit hakkasid rügemendid mässama. Osa komissare poodi üles, osa pääses pimeduse katte all põgenema Jamburgi. Enamlased alustavad pealetungi 1918. aasta 28

Ajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 ­ Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale.

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

tugevdatud kaitseseisukorraga. Jäid maksma sõja-seisukorraaegsed määrused, end karistused olid pehmemad. Poliitilised streigid olid keelatud, ametiühingute tegevus kitsendatud, raske oli saada luba koosolekuteks. Eriti jälgiti inimeste liikumist. Duuma tasemel lubati eestlastele vaid kultuurilise enesemääratlemise õigust, mitte mingil juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki. venestuse uus pealetung. Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda. Neid süüdistati venelaste kiusamises, nende kuluk elamises, et nad on haaranud võimupositsiooni, et osalevad vandenõudes jne. 1910 nõudsid vene rahvuslased karme, sesoluutseid meetmeid balti lahtisaksastamiseks ja kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Tungiti sisse mõisa kõrtsidesse, tööstusesse, väga hea viis unustada, mida edaspidi tehti. Toimusid mõisamoonakate salkade ja mõisnike relvastatud salkade kokkupõrkumised. Mässuliste vangistusse sattus palju baltisaksa noormehi, naisi ja lapsi. 1905. a 23. detsembris läksid kõik kolm Baltikubermangu sõjaseaduse alla. Sollogub'i kästusse anti 19 000 relvastatud meest, kes pidid mahasuruma rahutused. 19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Endi seast valiti 4 üldjuhti e kuningat. Oma esindajad saadeti abi paluma Rootsi kuningale alluva Turu foogti käest. Abi sealtpoolt lubati. Selleks ajaks oli puhkenud ülestõus ka Läänemaal. Sealsed ülestõusnud olid peale mõisate ja kirikute põletamist kogunenud Haapsalu alla. LIIVI ORDU SEKKUMINE Hoolimata omavahelistest lahkhelidest palusid Harju-Viru sakslased endile appi ülestõusu maha suruma Liivi ordu kui tugevaima sõjalise jõu. Ordumeister katkestas kohe sõjakäigu Pihkva all ja liikus Paidesse. Sinna kutsuti läbirääkimistele ka eestlaste kuningad. Kuningad nõustusid, sest lootsid enne abivägede saabumist aega võita. Kohtumine Paide ordulinnuses toimus 04.mail 1343.a Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja saadikud kästi vangistada. Puhkes võitlus, mille käigus tapeti nii eestlaste kuningad kui ka nendega kaasas olnud 3 sõjasulast. See samm halvendas oluliselt eestlaste võitlusvõimet.

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

+ Osatakse ehitada kaitseehitisi kuid arvuliselt ollakse vähemuses + Aasta lõpul taanlased tulevad tagasi 1224 Tartu kaitsmine ­ ainus vaba linn Lõuna-Eestis 1227 Saaremaa langemine + Eesti ristiusustamine Eestlaste allajäämise põhjused: 1. Tehnika, st relvastuse, mahajäämus teistest (hiljem paranes, vt p.2) 2. Arvuline vähemus 3. Mitme erineva rahvuse pealetung samalajal 4. Liigne naabrite usaldamine (venelaste pärast kaotati Madisäevalahing; vallutajad ühutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi suhteid sõdadele; taanlased Tallinnas) 5. Puudus kindel ühtsus Mida Muistne Vabadusvõitlus kaasa tõi? 1. Eestlaste ristiusustamine 2. Vaimu nürgestamine 3. Vabaduse kaotus ­ orjus 4. Teiste maade kultuurimõju

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

aprill sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine. u 25. aprill Läänemaa ülestõusu algus. 4.mai Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides. Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud 11.mai orduväe vahel. 14.mai Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine. 18.mai Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi. 26.mai Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda. 24.juuli Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine. aasta lõpp Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama. 1344, Orduväe tungimine Saaremaale, vanem Vesse hukkamine. veebruar 1345 Talvel orduväe teine tungimine Saaremaale ning saare täielik allutamine. Vana-Liivimaa (1345–1558) 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Ajaloo õpimapp

Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

· Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus (Loodearmee) ­ Judenits · Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis ­ eesmärk taastada baltisakslaste võim. Tähtsamad sündmused: · 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu · Jaan. 1919 murrang ­ algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner - veebruariks Eesti territoorium vaba. · Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus. · Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule · Kurss rahuläbirääkimistele septembris Pihkvas - katkestati Entente'i nõudmisel · Rahuläbirääkimised dets. Tartus - 3.jaan-1920 relvarahu, 2.veebr

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

alistasid Revala, Harju-, Viru- ja Järvamaa. 1220. aastal sekkusid võitlusse Eesti ala pärast ka rootslased. 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri-Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Eestlaste lüüasaamise põhjustasid: halvem relvastus, nõrk halduskorraldus, puudulik koostöö teiste hõimudega ning vastupanuvõime nõrgenemine pikaajalise sõjaolukorra tagajärjel (Läti Henriku Liivimaa kroonika). Orduaeg, pärisorjus Pärast Eesti ala vallutamist sakslaste pealetung itta peatati. Reas lahingutes ­ Emajõe lahingus 1242, Rakvere lahingus 1268, ja leedulaste Saule 1236 ning Durbe lahingus 1260 ­ said sakslased lüüa. Nõrgenenud Mõõgavendade Ordu ühines Saksa Orduga Liivimaa Orduks. Stensby lahinguga 1238 allutati: Järvamaa, Sakala, Alempois, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast (umbes 16 000 ruutkilomeetrit) Liivimaa Ordule; Revala, Harju- ja Virumaa (umbes 12 000 ruutkilomeetrit Taanile) Revala ja Harjumaa

Eesti ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

1211 Eestlased alustasid vastu pealetungi- valmis isegi sõjaplaan. Toreda alla koondus Eestlased proovisid merd pidi põgeneda, kuid olid lõpuks sunnitud seda jalgis mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik- linnu piirati sisse. tegema. 1212 Sõlmiti vaherahu 3 aastaks- Toreida vaherahu 1210 Pihkva vürst M. Ulja ja Vladimiri väed piirasid 8 päeva Otepäe linnust. Eestlased olid vee ja toidumoona puuduse tõttu sunnitud rahutaotlema. 1212 M. Uljas tuli suure väega Eestisse, suundus Jõgevamaale ja sealt Varbola linnusesse. Varbolas pakuti neile 700 hõberaha ja venelased pöördusid koduteele. 1215 Rüüsteretk Ridalasse ja Sakalasse

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia ­ Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. Inglismaa Kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant Peamised rinded: läänerinne Pr, Briti, USA + liitlased vs Saksamaa

Ajalugu
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun