Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabadus on vastutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegude, jacques, rousseau, parajasti, valikuid, vabadusega, tunta, muret, tahate, põhjusel, tarvitama, koguni, taheta, peremehedVabadus on vastutus. Teeskava : * Mis on vabadus ? * Vabadusega kaasneb vastutus. * Vabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. * Vabadust piiratakse * Vabadust peab hindama "Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi" - Rousseau Vabadus on iga inimese jaoks erinev. Mõnele tähendab see võimalust öelda seda, mida mõeldakse, mõnele aga võimalust valida ja teha oma valikud teistest sõltumatult. Mõnele jällegi on vabadus elu ilma reegliteta. Mõnele tähendab see olla sina ise ja mitte teeselda ja lasta ennast mõjutada. Vabadusega puutume kokku iga päev. Vabadusega kuulub kaasa vastutus, eelkõige iseenda ees. Inimene peaks tunnetama vabadust teha ja öelda mida heaks arvab, kuid
inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele." Kui meil on võimalus valida mitme käitmisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, vaid meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jms poolt. Meie valikutel on alati põhjus. Inimeste valikuid suunab nende alateadvus. Kuna me aga ise ei aima, et meisse on programmeeritud selline otsustav "diktaator", siis tekib meil vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, otsustab kelleks me saame ning kellest saab meie elukaaslane. Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, kuna oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need sõnad on lahutamatud
Essee G. B. Shaw ,,Vabadus tähendab vastutust. Just seetõttu loobuvad paljud sellest." ,,Vabadus on inimese võime tegutseda oma maitstega, huvidega ja eesmärkide vastavuses, teha valikuid ja selle ning selle resultaatide eest vastutama." Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, sest oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need on lahutamatud. Mida rohkem on inimene vastutav, seda rohkem vabadust võib talle lubada ja mitte karta, et ta tekitab ühiskonnale kahju. Vabadus eeldab vastutuse silmas pidamist. Meie ühiskonnas on vabaduse ja vastutuse vahel hädavajalik side printsiip
mõtleksid nad rohkem ka tagajärgedele. Selle teadmisega õpiksid nad arvatavasti kõike ratsionaalsemalt kasutama . Kui keegi meist midagi varastab, kellelegi liiga teeb või rikub muid reegleid, on ilmselgelt tegemist inimesega, kellel puudub igasugune arusaam olemasoleva tähendusest ning selle hindamisest. Me kõik teame, et eksimine on inimlik ja iga üks meist väärib uut võimalust, et täiustuda ja edaspidi oma elu paremaks muuta , aga vabadusega mängimist mina andestada ei suudaks . Vabadus on üks tähtsamaid osasid meie elust. Sageli on mul tunne, et tänapäeva uuematel põlvkondadel pole aimugi sellest, kui raske oli meie esivanematel , kui inimesed pidid oma vabaduse eest verd ja pisaraid valama. Ega ilmaasjata vanemad inimesed ei rõhuta, et elu nüüdisajal on kümneid kordi lihtsam kui nende nooruspõlves. Tänapäeval on palju paika pandud seaduseid ja reegleid, mis peaksid võimaldama rahval palju kergemalt ja
Erinevates seadustes on toodud inimeste õigused. Osa õigusi saame sündides kaasa, õigus elule, vanematele, hoolitsusele. Osa õigusi omandame elu jooksul, nagu auto juhtimise õigus, õigus töötada, õigus alkoholi tarbida. Hetkest, mil oleme teinud valiku mõnda õigust kasutada, saame kaasa ka vastutuse oma valiku eest. Seega on vastutus inimese õiguse kasutamisega kaasnev kohustus. Vastutus kasvab inimese eaga. Väikesel lapsel ei ole võimalik ise valikuid teha. Laste eest vastutavad vanemad ning teevad valikuid vanemad. Laps ei saa osta omale süüa ja riideid ning muretseda eluaseme pärast. Selle peavad tagama vanemad. Nemad vastutavad lapse arengu ja heaolu eest. Vanemad on ka need, kes õpetavad lapsele vastutustunnet. Mida vanemaks saab laps, seda rohkem on tal võimalusi valida. Laps saab valida, mis trenni ta tegema hakkab ja millist pilli ta tahab mängida, kes on tema sõbrad, mis mängu ta tahab mängida. Enamus lapsi
Selle teadmisega õpiksid nad arvatavasti kõike ratsionaalsemalt kasutama. Kui keegi meist midagi varastab, kellelegi liiga teeb või rikub muid reegleid, on ilmselgelt tegemist inimesega, kellel puudub igasugune arusaam olemasoleva tähendusest ning selle hindamisest. Me kõik teame, et eksimine on inimlik ja igaüks meist väärib uut võimalust, et täiustuda, et edaspidi oma elu paremaks muuta, aga oma vabadusega mängimist mina andestada ei suudaks. Vabadus on üks tähtsamaid osasid meie elust. Hinnakem seda ning õppigem vastutama, sest elu on seda kõike ja palju rohkemgi väärt kui me arvatagi oskame. Sageli on mul tunne, et tänapäeva uuematel põlvkondadel pole aimugi sellest, kui raske oli meie esivanematel, kui inimesed pidid oma vabaduse eest verd ja pisaraid valama. Ega ilmaasjata vanemad inimesed seda ei rõhuta, et elu nüüdisajal on kümneid kordi lihtsam kui nende nooruspõlves
Vabadus eeldab ka vastutust Tänapäeval on inimestel rohkem vabadust kui varem. Meil on olemas näiteks valikuvabadus ja sõnavabadus, kuid vabadusega kaasnevad kohustused ja vastutused meie valikute ees. Kõige rohkem ootavad seda aga noored, et alustada oma elu ja elada niiviisi, nagu tahetakse. Kuna inimeste elu on muutunud kergemaks unustatakse oma tegude eest vastutada ja süüdistatakse enda asemel kedagi teist. Paljud alaealised ootavad aega, mil nad saavad täisealiseks, et alustada oma elu ja olla vabad. Nende jaoks tähendab see seda, et nad saavad teha, mida varem seadus ei lubanud. Täisealiseks saades on lubatud neil näiteks alkoholi tarbida ja suitsetada. 21. eluaastast on aga lubatud kasiinodesse minna ning raha peale mängida. See võib tunduda lõbus ja tore, kuid nad peavad oma tegude eest
Filosoofiline essee vabaduse teemadeil Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi. - Jean-Jacques Rousseau Vabadus kui võimalus teha mida iganes inimene teha tahab, nii vaimselt kui ka füüsiliselt, on ühiskonnale alati südamelähedane olnud. Näha on seda ju ka sellestki, et väga pikka aega on olnud karistussüsteemi lahutamatu osa vabadusekaotus ehk vangistus. Miks see siis inimestele ei meeldi? Vanglates antakse ju riigi raha eest hästi süüa, ei pea muretsema erinevate olmemurede pärast, saab ka paar tundi päevas tuult ja päikest nautida. Kuid
Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse."3 Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad.4 Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui ta eksisteerib ja teotseb oma loomuse vajalikkusest, ma ei nõustu aga sellega, et Spinoza 1 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" lk 11 2 Von Wright ,, Minerva öökull" 3 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia"
paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse.“ Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui ta eksisteerib ja teotseb oma loomuse vajalikkusest, ma ei nõustu aga sellega, et Spinoza väidab, et inimkond teab oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Rudolf
filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvus on see, mis valib meile sõbrad, paneb paika selle, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime jne. Alateadvus on see, kes teeb nii tähtsaid kui ka vähemtähtsaid valikuid Näiteks keelevääratusi, nimede unustamisi, valesti kuulmisi, mis esmapilgul tunduvad olema juhuslikud. Jäiga determinismi kriitika.
4. Inimene ei ole Tunnustab Ei tunnusta Ei tunnusta kunagi vaba 2.2 Jäik determinism Jäiga determinismi pooldaja võib arutleda järgmiselt. Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud ning kui me ei suuda nimetada mõne sündmuse põhjust, siis see näitab ainult meie teadmatust, mitte seda, et selle sündmusel põhjus puudub. Me arvame endid olevat vabad, sest me ei tunne oma teguda põhjusi. Kui meile näib, et me teeme valikuid oma vabal tahtel, siis on see üksnes illusioon. Tegelikult ei ole meil mingit võimalust valida erinevate tahtmiste vahel. Meie tahtmise kujundajateks on pärilikkus, looduslik keskkond, kasvatus, haridus, reklaam ja olukord.(2) 2.3 Indeterminism Indeterminism ei tab determinismi ning pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese väliste tingimustega üheselt määratud. Vähemalt mõned inimese tahtmised on vabad välisest tingitusest ning tahtevabadus on võimalik
Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Mis on vastutus? Kas see on kohustus kellegi või millegi ees, vajadus tagada millegi ladus toimimine või kohustus enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru anda? Kas see on isiklik, kollektiivne, sotsiaalne või juriidiline vastutus või on tegu vastutusega oma tegude, sõnade ja valikute eest? Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest. Vastutuse võtmine või andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed või materiaalsed tagajärjed (hüved, positsioon) inimesele või organisatsioonile, mida inimene esindab. (Vikipeedia) See, kes ei võta endale mingit vastutust, võib tunda end väga sõltumatuna: ,,Mina ei pea mitte midagi tegema. Ma olen vaba
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Fre
Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna,
ka vaimselt teistest erinevad. Võib juhtuda olukord, et inimesed tahavad üht ja sama asja, kuid korraga nad seda ei saa omandada ning sellepärast võivad muutuda vaenlasteks. Seega siit tuleb jälle välja see, et looduslik seisund on sõjaseisund. Kui inimesed lubavad endal teha kõike, mis neile pähe tuleb, siis sõda ei saa lõppeda ja oluline on lähtuda Evangeeliumi seadusest: "Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile!" (Mt 7: 12) Kui on olemas seadused, siis need kohustavad inimesi neid järgima. Loomulikke seadusi inimesed ei järgi, kuna nad tahavad olla loomult täielikult vabad. Seega on oluline riigivõimu olemasolu, kuna see tagab julgeoleku, vastasel korral oleksid inimesed hirmu all (Hobbes, 1990). Inimühiskonna varaseim eksisteerimistüüp on nii nimetatud acephelous ehk peata ühiskonnad,
Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene. Kui ma ütlen: "Praegu ma ei räägi tõtt," pidades silmas hetke, mil ma seda ütlen, siis võib küsida, kas ma seda öeldes räägin tõtt. Uurime seda arutledes. Oletame, et ma räägin tõtt. Siis peab olema tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma ei räägi tõtt. Kui aga oletada, et ma ei räägi tõtt, siis pole tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma räägin tõtt. Niisiis tuleb välja, et kui ma räägin tõtt, siis ma ei
Kujundlikud majandustsükleid: viie-, seitsme- pildid annavad meile alati mingi ja seitsmeteistkümneaastastest mõttemalli ette ja vähendavad sellega kuni tuhandeaastasteni. Tsüklid on meie vaba tahet. Võtame näiteks haridusmaastiku objektiivseltmuidugi olemas, aga kujundi. Kui see kujund on seda, missuguses tsüklis Eesti majandus meile antud, jääb mõtelda ainult sellele, parajasti on, saame teada kas ilusam on inglise või prantsuse ikkagi alles tagantjärele. park, kas on õigem teha sanitaar- või Kognitiivse psühholoogia koolkond lageraiet, missuguseid paremaid puid jääb äärmusliku determinismi ja vabaduse meie kehvade leppade asemele istutada. vahepeale. Selle koolkonna järgi Nii mõtleme ka haridusmaastikust:
mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja segadusse aetud silmakirjalikkusest, valetamisest, teesklusest ja ekslikest õpetustest, on loetav ainult sellele, kes uurib südameid. Kuigi me võime teinekord avastada inimeste kavatsusi nende tegude kaudu, siiski, kui seda teha meie oma tegudega võrdlemata, ning vahet tegemata kõigil tingimustel, mille tõttu juhtum võib osutuda erinevaks, on see sama, kui lugeda salakirja ilma seda avava võtmeta ja olla enamasti petetud liigsuurest usaldusest või ebakindlusest, sest see, kes loeb, on ise hea või kuri inimene. Kuid lugegu üks inimene teist tema tegudest kuitahes täiuslikult, talle on sellest kasu ainult siis, kui tegemist on tema tuttavatega, keda aga on vähe. See, kes peab
Inimene elab nähtamatute trellida taga Keeruline on defineerida sõna ,,vabadus" tähendust. Kui küsida esimeselt tänaval vastujalutavalt inimeselt, kas ta on vaba, siis suure tõenäosusega tuleb selgesõnaline jaatav vastus . Kuid kas me oleme vabad tegema seda, mida me tahame, või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritudm kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me oleme ikka nii priid oma tahtmistesm kui meile tundub? Vaadates enda praegust elu, võiksin ka mina väita, et ma olen vaba. Ma ei pea käima hommikust õhtuni tööl, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Gümnaasiumis ja trennides käin ma vabatahtlikult. Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju
Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast." (E. Hemingway) · "Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." (Sofokles) · "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." (Louis Armstrong) · "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain) · "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." (Cicero) · "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) 1 · "Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · "Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude
loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda. 10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele? Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus. Hobbesi järgi ei ole mõtet karistada, sest muidu tuleb see karistatu samasuguseid tõekspidamisi omavate sõpradega tagasi. 11. Mis osa mängib omand Locki käsitluses? Me kõik oleme Jumala omand, tema teenrid. 12. Kuidas mõistab Rousseau loodusseisundit? Nõustub, et loodusseisundis eksisteerib enesesäilitamistund, kuid lisab, et seal on olemas ka kaastunne ja seega ei ole konflikt nii kerge tekkima nagu Hobbesi ja Locki järgi. Meil on sünnipäraselt vastumeelne näha mõnd kaasolendit kannatamas Rousseau järgi. 13. Milline on Rousseau arusaam ühiskonnast? Kuidas selleni jõutakse? Esiteks arendame välja tööriistu, teiseks hakatakse koostööd tegema. 14. Hobbesi, Locki ja Rousseau võrdlus Hobbesi järgi in
Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete
tal oleks turvavöö peal. Selline olukord piirab inimeste vabadust positiivses mõttes ja kaitsteb nende elusi. 8 INDIVIIDID Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on isend, üksikolend. Tavaliselt mõistetakse indiviidi all inimest kui üksikut teiste inimeste seas. Filosoofias mõistetakse indiviidi all mõnikord ka üksikut asja. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue
Peaeesmärgiks on inimesel õnnelik elu, see ei ole mingi olek, vaid tegevus. Jumalatest eeskuju võttes seab ta esikohale vaimse tegevuse. Teisi eesmärke peavad aitama peaeesmärgi saavutamist. Inimesena on meil vaja hoolitseda oma keha eest, st et vajalikud on ka välised hüved, kuid ainult niipalju, et neile poleks vaja tähelepanu pöörata (normaalselt toituda, vedeliku tarbida). Õnn seisneb ka selles, et me saame tegeleda meelepäraste asjadega. Tegude hindamine sõltub inimese valikutest ja selles on inimene vaba. Vastutama ei pea sunniviisiliste tegude eest. Teadmatusest soovitatud tegude eest tuelb mõnikord siiski vastutada. Joobes olekus tehtud tegude eest on vastutus kahekordne, sest inimesel oli kaks valikut: juua või mitte juua; kui palju juua. Voorused jagab Aristoteles kaheks: 1. Diameetilised ehk mõistuslikud (ratsionaalsed voorused) nendeks on arukus (praktiline
Oluline on, et poliitikute jaoks oleksid olemas filosoofid ning ka vastupidi. Parimaks riigivormiks, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu, on riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas, vastavalt loomutäiusele ning milles on suur keskklass. 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Aristoteles väidab, et tegelikult peaks austama head (=vooruslikku) inimest, mitte võimumehi ja rikkaid. Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse just headele inimestele, kes teevad ratsionaalseid valikuid ning kel on loomupärased inimlikud kalduvused, mis tegudele kanduvad. ,,Loomutäius" on oskus õigesti tegutseda: õiged seadmused (= loomulikud eeldused + harjutamine) ehk mõõdukad, kindlad käitumisviisid. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes (õiglus sealjuures täielik loomutäius teiste suhtes). "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal". "Paistab
Kanti järgi oleks kõik OK, kui vastaksite jaatavalt. Teil poleks vastutust!3. Kohustuste konflikt Mul on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. 4. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsikas Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? b)Kas determinism sobib kokku vaba tahtega? c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega
Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest, ülimalt suur refleksiivne nauding (oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevalt vooruslikest tegudest). Voorus on õnne tarvilik tingimus. Tunneme valu nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Ta on oma õnne nimel valmis teisi hävitama ja ei ole kunagi rahul, sest ei suuda täita oma soove, on sõltuv teistest, teiste arvamusest jms, ta ei tunne iseennast. Ühiskondlikust lepingust: inimene peab varasest noorusest peale õppima oma eneseimetlust kandma üle riigile. Émile: Inimene kasvab üles isoleerituna ühiskonnast: eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus. Au 1
Olgu need tingimused A1, A2, …, An. Siis igaüks neist on tarvilik selleks, et S teaks, et p: kui S teab, et p, siis kehtib A1; kui S teab, et p, siis kehtib A2; …; kui S teab, et p, siis kehtib An. Ja kõik tingimused kokku on piisavad selleks, et S teaks, et p: kui kehtivad tingimused A1, A2, …, An, siis S teab, et p. Kokkuvõttes: S teab, et p, siis ja ainult siis (ehk: parajasti siis), kui kehtivad tingimused A1, A2, …, An. Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et p, on see, et p oleks tõene. Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid
rakenduvad vaatamata tagajärgedele. Need on absoluutsed kohustused. Õige on see mida jumal tahab ja väär on jumala tahte vastane. 6. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Imperatiiv: Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Kanti arvates imperatiiv on kohustuslik printsiip kõigile, sõltumata nende päritolust ja staatusest. Kategooriline imperatiiv on põhiseadus, mis määratleb inimeste tegude moraalset külge. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. K.i. kujutab endast mitte moraalireeglit vaid metareeglit. (teist järku reeglit) Ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada universaliseeritavuse testile. 7. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed.
........................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jean-Jacques Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Ta kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Käesoleva töö eesmärk on anda lühike ülevaade Rousseau elust, loomingust ning veidi pikemalt käsitleda antud suurfilosoofi vaateid erinevatel teemadel. Rousseau arutleb selle üle, millised õigused on temal kirjutada poliitikast ja leiab, et ta pole ei monarh ega seadusandja, ja just seetõttu arutlebki poliitika üle,
propageerida ja levitada vagadust ja alandlikkust. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses>filosoof teenib oma teostega Aquino Thomas (13. saj) skolastik, õnnest ja pol.elust ühiskonda Kuigi õndsus siinpoolsuses võimatu, on õnn teatud määral võimalik Jean Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist. Eri funktsioonid. Loomulik inimene Hea elu on seega poliitiline küsimus Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl
Täna, 26 aastat hiljem, oleme millegipärast hakanud arvama, et me ei vajagi oma erimeelsusi. Tundub ka, nagu ei oskaks me enam leida mõistlikke kompromisse. Selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda oleks ikkagi rahul. Vaatan ja imestan, kuidas sotsiaal-liberaalse maailmavaate kandjad on valmis muutma mängureegleid nii, et iseotsustamise õigus lihtsais olmelisis asjus oluliselt kahaneb – selmet, et lihtsalt toetada positiivseid valikuid. Eriti halb, kui keeldude tagant kumab läbi pigem riigikassa täitmise tarvidus, kui siiras rahvatervisemure. Sama veider tundub soov radikaalselt ja revolutsiooniliselt (paar) tagasi pöörduda aega, mil inimeste vabadus, eriti naiste ja laste oma, oli oluliselt väiksem. Konservatiivsus on revolutsioonide vältimise kunst (Antitees). Rahvusluse edendamise sildi all liberaalsete demokraatlike vabaduste mitmekülgne piiramine oleks aga järsk murrang, mitte mõistlik konservatiivne poliitika
annaabi.ee 
