.............................................................................. 12 Lisa 2........................................................................................................................... 13 Termograaf [1].............................................................................................................13 Lisa 3........................................................................................................................... 14 November 2007 vaatlustulemuste tabelid....................................................................14 Lisa 4........................................................................................................................... 20 November 2007 vaatlustulemuste graafikud...............................................................20 Lisa 5........................................................................................................................... 22 Jaanuar 2008 vaatlustulemuste tabelid
Jälgisin paadis oleva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe välja tõmmatud kalu. Kaasas oli paber ja pliiats, kuhu tegin märkmeid püütud kalade arvust. Vaatlus lõppes 14:31 kui kaldalt püüdev mees otsustas lõpetada kalapüüdmise ning lahkuda. Enne mehe lahkumist kontrollisin, kas minu andmed klapivad tema püütud kalade arvuga, hiljem kontrollisin ka paadist püüdnud mehe kalade arvu. Mõlemad mehed püütsid kala, konksu ja vihmaussiga. Vaatlustulemuste analüüs. Vaatluse tulemusena selgus, et rohkem kala sai mees kes püüdis paadist. Paadist püüdnud mees sai kätte 12 kala ja kaldalt püüdnud mees 8 kala. Tulemuste alusel võib järeldada, et kala saab kätte rohkem paadist püüdes, sest paadiga on liikumis aplituut suurem ning pääseb lähemale kohtadele, kus kalad end peidavad. Kokkuvõtte. Püstitatud hüpotees pidas paika, et kala saab kätte rohkem paadist püüdes kui kaldalt püüdes.
Regression Statistics Multiple R 0,992007635 0,992008 R Square 0,9840791479 PEAB HAKKAMA JÄLGIMA Adjusted R Square 0,9787721973 KORRIGEERITUD DETERMINANTSIOONI Standard Error 72,7438428093 STEYX FUNTKSIOONIGA SAAB LEIDA Observations 5 VAATLUSTULEMUSTE ARV ANOVA (DISPERSIOON ANALÜÜS) df SS ESS Regression 1 981245 RSS Residual 3 15875 TSS Total 4 997120
Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema. Vaatlustulemuste analüüs: Ma leidsin, et neid inimesi on suhteliselt vähe, kes võtavad Tallinna bussides välimise koha aga neid ikkagi on. Ma küll kõike Tallinna busse ei vaadelnud aga võin kindel olla, et igas bussis on vähemalt üks reisija, kes takistab teistel inimestel akna alla istumast. Muidugi see sõltub sellest, mis ajal bussis sõita. Kuna vastu ööd sõidavad vaid üksikud inimesed bussides siis seal pole väga vahet kuhu istuda ja kuidas istuda.
loo kangelased. Oletan, et eklaamitakse enamasti kangemat alkoholi. Vaatlusobjektid: Oma vaatluse käigus vaatlen alkoholireklaame televiisoris. Vaaltuskoht: Oma vaatlus kohaks valin alkoholireklaamid kanal 2's ja TV3's. Vaatlusaeg: Oma vaatlust viin läbi 10.01 2011 17.01 2011. Vaatlusekirjeldus: Vaatluse käigus teen märkmeid reklaami kohta pöörates tähelepanu enamasti soole, vanusele ja alkoholitüübile. Märgin üles ka muud huvipakkuvad tegevused. Vaatlustulemuste analüüs: Nagu hüpoteesis mainitud, siis on enamasti alkoholireklaamides keskealise mehed, kes reklaamivad kangemat alkoholi (viin, rumm jms). Kuid aina rohkem hakkab reklaamides esinema ka noormaid mehi (vanuses 20-30), mille käigus võidakse vihjata, et alkohol sobib ka noorematele. Mehed, kes reklaamis esinevad näivad kangelastena ja alati heas. Kunagi ei ole reklaamis olevad tegelased masendunud, halvas tujus või üksi s.t tuuakse esile pigem alkoholi plussid. Reklaamis esineb ka
(nt. mets), uurib ökoloogia 12. Biosfäär kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, kõrgeim organiseerituse tase, uurib ökoloogia Teadusliku töö etapid. Oska ise koostada lihtsa bioloogilise probleemi lahendamiseks uurimistöö plaan. probleemi püstitamine muutuja, uurimusobjekt taustinformatsiooni kogum püütakse saada ülevaade uurimusobjektist ja analoogilistest uurimistest hüpoteesi sõnastamine probleemi oletatav vastus hüpoteesi kontrollimine katse-ja vaatlustulemuste kordamine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Nimeta, millega saab uurida rakke. Erinevad mikroskoobid. Optiline u 1000X suurendus. Valgusmikroskoop Elektonmikoskoop u 200 000X suurendus(aatomid). Elektronide voog Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. Lämmastik - iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Fosfor - ülivajalik paljude struktuursete ja talituslike ülesannete täitmiseks
Juhul kui sa oled avalikus teeninduskohas ja keegi tuleb sinu juurde küsimusega: mida sa seal teed?, siis selgita, et viid läbi Muud juhised koolitööna vaatlust ja palu luba vaatlus lõpuni viia. Kasuta vaatlusandmete töötlemisel näidist. Koosta oma Vaatlusandmete töötlemine vaatlustulemuste alusel kokkuvõte ja joonis. TÖÖTAJA AJAKASUTUS Asutus/ettevõte FIE XXX Allüksus Tegevusvaldkond Klienditeenindus Ametikoht Nädalapäev Teisipäev Kuupäev 9/17/2013 Algus Lõpp Efektiivne Vaba aeg Potents. töö vaba aeg 12.00 12.23 x 12.23 12.26 x 12.26 12.47 x 12
Kasuks tuleb kui teema on sündmuste või nähtuste põhjuseid kirjeldav ning teoreetilist laadi. 3. Teooria roll uurimistöös Lähteülesanne: Palun selgita, mis on teooria roll uurimistöös! Teooria seob uurimistöös sisulised uuringud mõtlemisraamistikuga ja annab uuringutele reaalse tähenduse ja väärtuse. Kroos'i järgi saab teooriat saab luua peamiselt neljal viisil: 1. oletuste baasilt loogiliselt järeldades; 2. vaatlustulemuste üldistamisest (põhjustatud teooria); 3. eelnevate empiiriliste uuringute baasil; 4. eelnevate teoreetiliste uuringute (teooriate) baasil - meta-teooria De Vaus'i (1996) järgi sisaldavad väärtuslikud uuringud kahte seotud protsessi: teooria loomine ja teooria testimine. Teooria loomine algab vaatluste kogumist, mille alusel teooria luuakse. Seega ei põhine teooria lihtsalt "tugitoolis spekuleerimisel", vaid baseerub vaatluste põhjal tehtud järeldustel
kujule viia: a) kontrollida, et Exceli tabeli esimeses reas oleksid muutujate nimed (ei peaks sisaldama täpitähti) ning teisest reast alates andmed. sulgeda Exceli fail; b) avada programm Gretl; c) valida File/Open data/Import/Excel d) otsida Exceli fail (muuta Files of type) e) valida, mitmendast veerust ja reast importimist alustatakse f) näidatakse töölehtede , muutujate ja vaatlustulemuste arv g) valida andmete liik – vastata No(ristandmed). (Aegread, paneelandmed – vastata Yes) h) avaneb Gretli-i menüü aken koos muutujate nimedega: Excel 2. Lineaarse mudeli parameetrite hindamine vähimruutude meetodil (Model -> Ordinary Least Squares) Põhimenüü ribalt valida menüü - Model. Avanevast rippmenüüst valida Ordinary Least Squares.
mis peab arvestama juba teadaolevaid fakte). Järgmiseks etapiks on hüpoteesi kontrollimine (katsete ja vaatlustega). Enne kontrollimist tuleb katsed ja vaatlused ette planeerida (uuritavate objektide arv, katsetingimused, uurimuse kestus, vaatluste ja katsete arv). Eksperimendis kasutatakse üldjuhul eksperimentaal- ja kontrollgruppi, mille ainuke erinevus on muutujas. Katsetele ja vaatlustele järgneb saadud tulemuste analüüs (kahe grupi vaatlustulemuste võrdlus) ja järelduste tegemine. Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Teadusliku faktini jõudmiseks tuleb aga eksperimenti mitu korda korrata. Juhul, kui esmased või korduskatsete tulemused on negatiivsed, tuleb otsida vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises.
samalaadsetest uuringutest 3. Hüpoteesi sõnastamine oletatav vastus püstitatud probleemile; arvestab eelnevalt teadaolevaid fakte 4. Hüpoteesi kontrollimine - kasutatakse kahte gruppi: eksperimentaal- ja kontrollgruppi. Katsetingimused samad, erinevus uuritavas teguris a. Katsed ja vaatlused kindlaks tuleb määrata uuritavate objektide arv ja katsetingimused 5. Saadud tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kahe grupi vaatlustulemuste võrdlemine; kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust Et veenduda et tegu on teadusliku faktiga, tuleb eksperimenti mitu korda korrata.
tõenäosust saab hinnata 4) Kaootiline põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerunud tagajärg pole korratav 5) Näiv põhjuslikkus - kui tagajärje rollis esinev sündmus on põhjustatud mitte põhjuseks peetavast sündmusest, vaid mingist kolmandast, esmapilgul märkamata jäänud sündmusest. Esimene teadlane, kel õnnetus valguse lõplik kiirus oma vaatlustulemuste põhjal välja arvutada, oli Taani astronoom Olaf Rømer. Ta jälgis planeete. Aastal 1675 arvutas Olaf Rømer valguse kiiruseks 220 000 km/s. Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud. Valguse kiirust tähistatakse valemites tähega c ja selle väärtus on täpselt: c = 299 792 458 m/s 300 000 000 m/s = 300 000 km/s. Aksioom on kokkuleppeline ümberlükkamatu alusväide. Nt. kõik numbrid; 1kg=1l; 1m on 1 miljondik Pariisi läbivast veerandmeridiaanist.
Juhul kui sa oled avalikus teeninduskohas ja keegi tuleb sinu juurde küsimusega: mida sa seal teed?, siis selgita, et viid läbi Muud juhised koolitööna vaatlust ja palu luba vaatlus lõpuni viia. Kasuta vaatlusandmete töötlemisel näidist. Koosta oma Vaatlusandmete töötlemine vaatlustulemuste alusel kokkuvõte ja joonis. TÖÖTAJA AJAKASUTUS Asutus/ettevõte Ristikheina Kohvik OÜ Allüksus Tegevusvaldkond Toitlustus ettevõte Ametikoht Nädalapäev Esmaspäev Kuupäev 10.04.207 Algus Lõpp Efektiivne Vaba aeg Potents. töö vaba aeg 13.00 13.02 x 13.02 13.10 x 13.10 13.12 x 13.12 13.15 x 13
suhtuda erinevalt. Näiteks aegridade analüüsi korral võib R2 = 0,99 olla mitteküllaldase seose tiheduse iseloomustajaks. Kuid läbilõike andmete alusel koostatud regressioonimudeli korral R2 = 0,30 võib iseloomustada küllaltki tihedat seost. Mõningatel juhtudel, kui regressioonimudeli on küllaltki palju sõltumatuid muutujaidf, võib ka R2 = 0,05 olla oluline. Faktorite (tegurite) statistilise olulisuse hindamine regressioonianalüüsil. Vaatlustulemuste alusel leitud parameetrite väärtusi nimetatakse hinnanguteks seetõttu, et saadud hinnangud on alati ligikaudsed. Vaatlustulemuste alusel leitud parameetrite väärtused oleksid võrdsed parameetrite tegelike väärtustega ainult siis, kui vaatluste arv oleks lõpmata suur. Tegelikus elus tuleb vastavate parameetrite leidmiseks kasutada piiratud arvu vaatlustulemusi, mille baasil saadud hinnangud on aga alati ligikaudsed.
süsteemi jälgimiseks kasutusel mitu arvutit või ekraani, kuid videosalvestuse tegemiseks vaid üks kaamera, mis toimingut täielikult ei salvestanud. Näiteks juhtus uurimisrühm pealt nägema mittefilmitavale ekraanile ilmuvat veateadet, mille serverioperaator kiirelt sulges. Teisel juhul, kui veateade ekraanile ilmus, palus töötaja uurimisrühmal ruumist lahkuda, et uued vaatlejad ruumi lasta – see aga jättis operaatorile ajal, mil ühtegi vaatlejat ruumis ei viibinud. Uurimisrühma vaatlustulemuste põhjal ei saa Tarmo Kaldma kartust, et “serveri haldaja võib teha kõike, mida ise tahab” ümber lükata. IT-spetsialist Märt Põder (2017) peab e-valimiste suurimaks probleemiks kontrollitavuse puudumist – inimene, kes andis hääle, peaks saama vaadata, kas see ka reaalselt loetud sai. Põder nimetab praegust e-valimiste süsteemi poolikuks, sest e-hääli on võimalik muuta nii, et sellest ei saa mitte keegi aru. Põder mainib, et olenemata OSCE raportitele ja teadlaste
Eesti delegatsioon osaleb kõikide komiteede töös. Komiteed valmistavad ette raportid ja lõppresolutsiooniprojektid, mis esitatakse kord aastas toimuvale üldkogu istungjärgule. PA otsused saadetakse edasi OSCE Ministrite Nõukogule, OSCE eesistujale ja liikmesriikide parlamentidele. Tähtsaks osaks OSCE töös on alates 1993 vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid. OSCE PA rahvusvaheline sekretariaat asub Kopenhaagenis. OSCE PA loodi 1990 Pariisi tippkohtumise otsuse põhjal. Eesti liitus OSCE PAga 21. septembril 1991. 8
Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja.
Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Merkuuri orbiit on üsna ekstsentriline; periheelionis on ta ainult 46 miljoni km kaugusel Päikesest aga apheelionis 70 miljoni km kaugusel. 19nda sajandi astronoomid tegid väga hoolikaid vaatlusi Merkuuri orbiidiparameetrite kohta, aga ei suutnud neid Newtoni mehaanikat kasutades selgitada. Pisike erinevus vaatlustulemuste ja ennustatud väärtuste vahel oli väikese tähtsusega, kuid tõstatas probleemi mitmeteks aastakümneteks. Arvati, et üks teine planeet (mida mõnikord kutsuti Vulcan) võib eksisteerida Merkuuri orbiidi lähedal, mis seletaks selle lahkumineku väärtuste vahel. Õige vastus osutus palju dramaatilisemaks: Einsteini üldine relatiivsusteooria! Kuni 1962. aastani arvati, et Merkuuri "päev" on sama pikk kui tema "aasta" (et ta hoiab sama külge Päikese poole niisama kaua kui Kuu Maa poole)
teada. Sama täpselt saame ka ennustada tulevikku. Kuid see, et kindla tõenäosusega toimuvad sündmused põhjustavad teatava tõenäosusega toimuvaid sündmusi (tagajärgi), on igati jõus ka mikromaailmas toimuvate ja kvantmehaanika abil kirjeldavate nähtuste kohta. Füüsika uurimismeetodid. Eksperiment. Mudel. Teooria. Füüsikas on oluline roll kogemusel e sellel, mida me näeme, puudutame, kuuleme= vaatlus. Vaatlustulemuste üldistamisel saame teadmisi nähtuste olemuse kohta. Vaatlus pole lihtsalt nähtuse vaatamine.Me püüame nähtust mõista, esitame küsimusi selle kohta või püstitame hüpoteesi ning siis vaatluse teel kontrollime tulemusi. Näide: Vaatleme kehade liikumist. Küsimus- kas kehade liikumine on pidev protsess, ja kas sellel on alati algus ja lõpp?Vaatluse tulemus: Jälgides keha liikumist horisontaalsel
need kolm jõudu võrreldavaks. Tõenäoliselt peab selle ühendusenergia väärtus olema 1015 GeV. Ühendteooria laboratoorne testimine on võimatu, sest käesoleval ajal ei anna ka kõige võimsamad kiirendid sellist energiat. Mudel ja teooria Teadus kujutab endast kogemuslikest faktidest tuletatud uusi teadmisi. Sellepärast mängib füüsikas olulist rolli kogemus ehk see, mida me näeme, kuuleme, puudutame. Nimetame seda protsessi vaatluseks. Vaatlustulemuste üldistamise teel saadakse teadmisi antud nähtuse olemuse kohta. Teaduslik vaatlemine läbib järgmised etapid: 1. Küsimuse või hüpoteesi püstitamine Näiteks: Kas keha liikumine on pidev? 2. Kogemuslikest faktidest järelduste tegemine Näiteks: Aristoteles tegi järelduse, et kehade loomulik olek on paigalolek, Galilei väitis, et peatumise põhjuseks on hõõrdumine Vaatlusest täiuslikum uurimismeetod on eksperiment. Eksperiment erineb vaatlusest selle
Galilei. Itaalia teadlane pani kirja isegi plaani, kuidas valguse kiirust eksperimentaalselt määrata võiks. Kahjuks polnud tollal veel piisavalt täpseid kelli ning plaan jäi esialgu vaid plaaniks. Kuigi valguse kiirus jäi mõõtmata, uskus Galilei selle lõplikusse ja pakkus välja, et valgus on helist vähemalt 10 korda kiirem.Esimene teadlane, kel õnnetus valguse lõplik kiirus oma vaatlustulemuste põhjal välja arvutada, oli Taani astronoom Olaf Rømer. Teadlane taipas, et poole aastatga oli Maa Jupitesist ligi 300 miljonit kilomeetrit kaugemale liikunud. Vaadeldav nähtus hilines, kuna valgusel kulus vaatlejani jõudmiseks nüüd rohkem aega. Aastal 1675 arvutas Olaf Rømer valguse kiiruseks 220 000 km/s. · Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud. Tänapäevaks on selle
mudeli koostises vajalike arvandmete kättesaadavusest. Arvandmeid iseloomustab eelduste (2-5) olulisemateks kõrvalekaldumisteks on: 1)multikollineaarsus (sõltumatud muutujad on omavahelises sõltuvuses) 2)multikollineaarsese ja sõltumatute muutujate mitteküllaldase varieeruvuse mõju ökonomeetria mudeli parameetrite hinnangule. Ökon. analüüsis eeldatakse, et arvandmed on korrektsed. Arvandmete representatiivsus tähendab seda, et vaatlustulemuste arv on küllaltki suur ja isel. modelleeritavat probleemi. reg.jääke puudutavate eelduste korral: a) kui ei ole täidetud võimalus kasut. standardseid statistilisi hüpoteese reg.võrrandi ja reg.kordajate kohta, siis selle põhjuseks on ebakorrektne mudel. b) kui ei ole täidetud reg.jääkide homoskedastiivsuse eeldus, siis on tegemist nn heteroskedastiivsete reg.jääkidega. 6. Multikollineaarsuse mõju regressioonanalüüsi tulemustele. Multikollineaarsusega isel
Arcturuse, Antarese, Aldebarani, Alpha Herculise, Beta Pegasi ja Mira) läbimõõt. Henry Norris Russell lõi vaatluste põhjal oma tähtede klassifikatsioonisüsteemi. Alguses oli peegel kaetud hõbedaga, 1935. aastal asendati hõbedakiht alumiiniumikihiga, mis peegeldas 50 protsenti rohkem valgust. Alumiiniumiga katmisel kasutatud uut meetodit katsetati enne väiksema teleskoobi peal. Edwin Hubble tegi oma suured avastused Hookeri teleskoobiga tehtud vaatluste põhjal. Ta järeldas vaatlustulemuste põhjal, et Linnutee ei ole ainus galaktika universumis. Koos Milton L. Humasoniga avastas ta, et kosmiliste objektide punanihe on seda suurem, mida kaugemal nad meist asuvad. Selle asjaolu, mis annab tunnistust universumi paisumisest, sõnastas ta Hubble'i seadusena. Hooker oli suurim teleskoop kuni 1948. aastani, mil 150 km lõuna pool Palomari observatooriumis võeti kasutusele 5,1-meetrine Hale'i teleskoop. 1980. aastatel hakati üha rohkem tegelema süvakosmose vaatlustega, mille jaoks
• Sihtrühm ja valik. Koht • Vaatluspäevik ja kodeerimisskeem • Vaatlejad. Instrueerimine ja treening VAATLUSE LÄBIVIIMINE • Osalusvaatlus: eesmärgi varjamine? Eetika – ei saa kahjustada uurimisaluseid • Struktureeritud vaatlus: protokolli täitmine • Vaba vaatlus: tulemuste fikseerimine • Põhimõtted: katsevaatlused, sama asja erinevad vaatlejad, vaatlus eri ajaperioodidel, mittesekkumine VAATLUSTULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDAMINE • Tüüpilised analüüsivõtted: sagedus, ajaline dünaamika, rühmade võrdlemine • Arvulised näitajad + vaatleja subjektiivne mulje/hinnang • Järeldused: probleemi/hüpoteesi kohta, piiratud sihtrühmaga, seostatud varasemaga INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus
Varjatud vaatuse puudused: Eetilised ja õiguslikud probleemid. Osalusvaatlus: Liigitus selle põhjal, kas vaatleja on uuritavates olukordades kõrvalseisja või osaleb ka ise vaadeldavates tegevustes. Eelised: Osalemise kaudu saab vaadelda olukordi, millele puudub lihtsalt pealtvaatajana juurdepääs . Uuritavat olukorda võib vahel rohkem segada see, kui keegi ainult vaatleb ja ei osale. Puudused: Vaatleja osalemine võib muuta olukorda Vaatlustulemuste kohene registreerimine võib olla raskendatud Vaatlus on selektiivne (valikuline) sõltub rollist ja vaatlejast Eetilised ja õiguslikud probleemid Enesevaatlus: vaatleja vaatleb iseenese tegevust, rolle, millesse ta uuritavas olukorras satub, nende rollide tõlgendusi, nendega seonduvaid tähendusi jne. (NB! Päeviku kirjutamine kui sotsioloogiline enesevaatlus) Teiste vaatlemine: vaatleja vaatleb teiste inimeste tegevust 12.Iseloomustage küsitlust kui andmekogumismeetodit
2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu - Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku, ei kasutata üksinda, kasutatakse teiste meetoditega koos. - Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: - Hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan - Toimub vaatlusandmete protokollimine - Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine - Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia teooria seisukohalt. - Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse: juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringe vaatlus jne - Juhuslike häirivate asjaolude võimalikkuse tõttu on üksivaatlus ainult üks lüli vaatluse ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksivaatlusse puhul vaatlusvea võimalikkust. - Vaatlusel tuleb kirja panna väga range protokoll.
Eesti delegatsioon osaleb kõikide komiteede töös. Komiteed valmistavad ette raportid ja lõppresolutsiooniprojektid, mis esitatakse kord aastas toimuvale üldkogu istungjärgule. PA otsused saadetakse edasi OSCE Ministrite Nõukogule, OSCE eesistujale ja liikmesriikide parlamentidele. Tähtsaks osaks OSCE töös on alates 1993 vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid. OSCE PA rahvusvaheline sekretariaat asub Kopenhaagenis. OSCE PA loodi 1990 Pariisi tippkohtumise otsuse põhjal. Eesti liitus OSCE PAga 21. septembril 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused. Eesti tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides
460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri). Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia. Psüühilisi häireid seostati vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ning seda ekspluateerima hakanud ("kurjast vaimust vaevatud"). Vastavalt sellele valiti ka meetodid, mida kasutati inimese ravimiseks inimese piimnamine eesmärgiga ajada saatan kehast välja. 1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest
vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1. vaatlused- kõige lihtsam ja paindlikum OK uurimise meetod. On süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete vaatlustulemuste saamiseks on oluline eelneva uuritavate tegurite valik; 3. küsitlused- näiteks praktilises töös on juhile oluline teada, et kas tema juhitava organisatsiooni liikmed on rahul organisatsiooniga või tunnetavad stressi. Neid andmeid saab koguda küsitluse abil, mis annavad ülevaate nähtuste omavahelistest seostest. 6. laboratoorsed eksperimendid- laboratoorsetes eksperimentides püütakse varieerida või välistada väliskeskkonna mõju tulemustele.
Materiaalset maailma valitsevad loodusseadused. Jumal on olemas, kuid ta ei sekku maailmas toimuvatesse sündmustesse. Looduses ei ole kohta eesmärkidele – vaid loodusjõud. Occami habemenoaprintsiip. Tuleb tugineda tõenäosusele mitte tõsikindlusele. Klassifikatsioon ei ole seletus. Francis Bacon (1561-1626) Pooldas ainult empiirilist vaatlust kui teadmiste allikat. Mitte mingisugune usk, fantaasia, teooria, mõistete süsteem ei saa asendada empiirilist vaatlust. Vaatlustulemuste klassifitseerimine on aktsepteeritav. Pooldas induktsiooni – üksikutelt vaatlustelt üldiste järeldusteni jõudmine. Ei usaldanud matemaatikat kuna see tugines sümbolitele ja ratsionalismi kuna see tugines sõnadele. Usaldas vaid vahetut vaatlust. Neljad iidolid – eksituste allikad, mis võivad moonutada teadustöö tulemusi (Koopa-, teatri, hõimu- ja turuiidolid) Teadus peaks pakkuma kasutamiskõlblikku informatsiooni – teadus peaks maailma paremaks muutma
o Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: Hüpoteesist lähtub vaatlus Toimub vaatlusandmete protokollimine Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine (nt. lastearst jõuab suhelda vastuvõtuajal kõige rohkem õega, natukene lapsevanemaga ja lapsega kõige vähem.) Toimub vaatlustulemuste interpreteerimine psühholoogia seisukohalt o Vaatluse iseloomu ja kestvuse järgi jaotatakse: Juhuvaatlus nt. ühe inimese tegevus pisteliselt juhuslik tund Püsivaatlus nt. teatud aega jälgitakse inimest Enesevaatlus Tunniajaline Ööpäevaringne o Juhuslike häirivate asjaolude võimalikkuse tõttu on üksikvaatlus ainult üks lüli
Nad on sellised juhuslikud protsessid, mille võimalike väärtuste ruum on ebamäärane ja/või info protsessi tõenäosuslike karakteristikute kohta on ebamäärane. Ebamäärase protsessi väärtuste ruum: X(t)kuulub hulka A~(t), kus A~ (t) = {A, a(x,t)}- ebamäärane ruum. Ebamäärase protsessi ajas muutuv kuuluvusfunktsioon võib olla määratud: teoreetiliste põhjenduste või tehniliste tingimustega, mõõtmis ja vaatlustulemuste alusel, eksperthinnangute alusel. Protsessi ebamääraseid tõenäosuslikke karakteristikuid saab samuti kirjeldada kuuluvusfunktsioonide alusel, nagu näiteks keskväärtus: C~ex(t) = {Cex, ex(EX, t)} 14. Tuntuimad jaotusseadused ühtlane ja normaalne jaotusseadus. Ühtlane jaotusseadus: Kui on teada, et pideva juhusliku suuruse kõikvõimalikud väärtused asuvad mingis teatavas vahemikus ja selle vahemiku piires on neil ühesugune jaotustihedus, siis öeldakse, et nad alluvad
Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni. *vt lisaks pdf Temperament Galenos (130-200 eKr) tugines põhiseisukohtades Hippokratesele. Vaimuhaiguste põhjused pole deemonites. Põhjused nt kehalistes haigustes, elundite kahjustustes, mis häirivad ajutegevust. Vaimuhaiguste ravimisel vaja tugevdada keha üldseisundit ning vaimuhaigete sõbralikku kohtlemist. Keskaeg ja demonoloogia.
50 tudengi pulsisagedused (lööki minutis): Sellist rida, kus me oleme kvantitatiivse tunnuse väärtused järjestanud nende suuruse järgi nimetatakse VARIATSIOONIREAKS e.JAOTUSEKS. Nüüd on meil lihtne leida minimaalne ja maksimaalne pulsisagedus: 62 ja 96 lööki minutis. Need väärtused võimaldavad meil lihtsalt leida jaotuse ULATUSE, milleks on maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Meil 96 miinus 62 annab ulatuseks 34 lööki minutis. Sellisest kasvavas järjekorras antud vaatlustulemuste reast on kerge leida ka jaotuse keskel paiknevat väärtust ehk MEDIAANI. Mediaan on selline väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa nii, et pooled vaatlustulemused on mediaanist väiksemad ja pooled suuremad. Seega, kui meil on teada seitsme üliõpilase kohta nende keskmine raamatukogus töötamise aeg nädalas (tundides): 0 2 3 4 6 6 10 siis saame öelda, et mediaan on 4 (tundi nädalas). Kui meil on aga paaris arv vaatlustulemusi, siis ei saa me nende hulgast leida ühte, millest
teooriale luua (paras väljakutse!) Poliitikaanalüüs Poliitika kujunemine, poliitika alternatiivide analüüs, jne. Enamasti lähtutakse kindlast poliitika-analüüsi teooriast Andmekogumismeetod: eliidi-intervjuud + dokumendi-analüüs Harilikult uuritakse: Poliitika kujunemise protsessi põhisisu ja võtmesündmusi Teisi meetodeid Vaatlus: Uuritavate protsesside/kontekstide vahetu vaatlemine ja süsteemsete vaatlustulemuste hilisem analüüs Kasutatakse riigiteadustes harva, sest enamasti ligipääsuprobleem Kasutatav organisatsooni-analüüsis ja eeldab organisatsiooni "sulandumist" Reeglina BA-tudeng ei kasuta väga ajamahukas, nõuab kogemust, head teooria tundmist, tööd kontekstiga Kvalitatiivsed andmed RTIs Seega, on andmetega üsna hästi kaetud järgmised teemad: Kohaliku valitsemise ja haldusreform Hargmaisus ja mitmik-kodakondsus
Seega induktsiooniprobleemil on subjektiivne ja objektiivne külg. 20. Järeldus argumendis. Kogemusepõhine järeldamine kui teadasaamise meetod. Kirjeldage põhilisi järeldamise viise ekstrapolatsiooni-meetoditest kompleksmeetoditeni (5 klassi). 1) Ekstrapolatsiooni-meetodid:2 Loendav induktsioon, sh statistiline üldistus: vaadeldud-loetletud juhtumite mingi omaduse omistamine kõigile juhtumitele. Vaatlusprognoos: järgmise vaatlustulemuse tuletamine varasemate vaatlustulemuste põhjalt. Toimumata (tulevaste) sündmuste prognoos: tulevase sündmuse tuletamine toimunud sündmuste (varasema kogemuse) põhjalt. Laiendav induktsioon: tuletis terviku vaadeldavalt osalt selle mittevaadeldavale osale, või vaadeldavalt osalt tervikule, või vaadeldava(te) osa(de) omaduste klassilt või jaotuselt terviku (mittevaadeldavale) üldomadusele (nt Universumi kosmoloogilise ühetaolisuse printsiip).
• Soovin uurida, kuidas Eesti poliitikud kõnelevad meedias sotsiaalset õiglusest • Soovin uurida, kuidas põhjendavad valitsuspoliitikud Euro-päästmiseks ette võetud samme Riigikogu ees • Soovin uurida kodanikeühenduste katuseorganisatsioonide liidrite arusaamu ja ootusi seoses Rahvakogu ja Jääkeldri protsessiga. Teisi meetodeid • Vaatlus: – Uuritavate protsesside/kontekstide vahetu vaatlemine ja süsteemsete vaatlustulemuste hilisem analüüs – Kasutatakse riigiteadustes harva, sest enamasti ligipääsuprobleem (otsusareenid kinnised) – Kasutatav organisatsooni-analüüsis ja eeldab organisatsiooni “sulandumist” – nn. osalusvaatlus – Reeglina BA-tudeng ei kasuta – väga ajamahukas, nõuab kogemust, head teooria tundmist, tööd kontekstiga • Põhistatud teooria: – Induktiivne meetod, kus kogutud andmed kodeeritakse, liigitatakse kategooriate alla ning tulemuseks on uus teooria
1)Loomuõiguse tuletatavus inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2)Loomuõiguse käsitlemine inimestele loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena (negatiivsena Hobbesil ja positiivsena Lockel, Rousseaul). 3)Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana (naturalism tähendabki, et viimases instantsis on kõik nähtused seletatavad loodusteaduslike meetoditega; füüsika kui loodusteaduse etalon: vaatlustulemuste matemaatiline tõlgendamine; naturalism on reduktsionistlik: väited moraali ja eetika kohta on tegelikult väited looduslike faktide kohta; mitteautonoomne eetika). [25]4)Ühiskondliku lepingu rajamine inimeste mõistuslikule äratundmisele, et ühiskonna säilitamiseks ja kaitsmiseks tuleb ühineda ning loovutada osa või kõik oma õigused riigile. 5)Riigi käsitlemine ainsa positiivse õiguse allikana.
Ühelt pool on laud loodus ja teiselt pool on ajalugu; see oleneb sellest, kuidas me käsitleme objekti – oleneb, kuidas me kategoriseerimine. Uurimismenetluste tüpoloogia. Mis on nende omavaheline olukord? Tunnetusteoreetiline aspekt - ühelt poolt universaalne ja teiselt poolt unikaalne ja askioloogiline aspekt. Tunnetusteoreetilise puhul - mõlemal juhul tuleb tõendada kogemuslikult. Kogemus peab olema metoodiline; juhuslik vaatlus ei sobi; vaatlustulemuste süstematiseerimise puhul ei tohi olla vasturääkivuse. Teadmiste väärtuste vahekord, aksioloogiline pool (lk 500). Küsimuse all on teadmiste väärtus; kannab nimetust aksioloogia. Windelband leiab, et tunnetus põhineb väärtusel. Kõige sügavam on väärtuspõhine. Väärtus on see, mille pärast teadust teha. Unikaalsus, see mis kordub pole väärtuslik. Väärtuskontseptsioon, kus väärtus on seotud unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika
seoseid analüüsitakse. Organisatsioonikäitumise analüüsiobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorsetes tingimustes või reaalsetes olukordades. Organisatsioonikäitumises saab rakendada järgmisi uurimismeetodeid. Andmete kogumiseks kasutatakse: 1) vaatlused. Vaatlus on kõige lihtsam ja paindlikum organisatsiooni ja inimkäitumise uurimise meetod. Vaatlus on süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete vaatlustulemuste saamiseks on oluline eelnev uuritavate tegurite valik; 2) küsitlused. Sageli huvitutakse organisatsiooni puhul teatud üldistest seostest ja parameetritest. Näiteks on praktilises töös juhi jaoks tähtsad teadmised sellest, kas tema juhitava organisatsiooni liikmed on rahul organisatsiooniga või tunnetavad nad stressi. Neid andmeid saab koguda küsitluste abil, mis annavad ülevaate nähtuste omavahelistest seostest. Küsimustik andmekogumismeetod, milles küsimused ja
lapsevanematega. Ühiselt korraldatakse õppekäike, pidusid, koosolekuid, vanemad käivad rühmas rääkimas oma ametitest lasteaias või saavad lapsed külastada koos vanemate töökohti, sarnaselt kogukondadele. Kui kogukondades ja ka Rosma waldorflasteaias oli kõige suuremaks kogukondlikkkuse ja jätkusuutlikkuse õpetajaks kogukonna igapäevaelu, siis Pallipõnni lasteaias kasutati rohkem üksikuid ökoloogiaga seotud tegevusi. Samas ei saa alahinnata nende väärtust, sest vaatlustulemuste põhjal võib öelda, et seal meisterdati taaskasutusmaterjalidega isegi rohkem kui kogukonnalasteaedades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus hariduses on väga oluline kõigi jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse aspektide õppimisel, kuna eelkooliealised lapsed õpivad läbi eeskuju. Seda tuleb arvestada ka metoodilise materjali loomisel kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamisel. 3.3. Empiiriline uurimus II tulemused
annaabi.ee 
