ALEKSANDR PUsKINI ELUKÄIK. Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas 6. juunil 1799 aastal. Puskini emapoolne vanaisa oli Ibrahim Petrovits Hannibal kes oli pärit Aafrikast. Puskini kasuisa oli Peeter I. 1811-1817 õppis ta Tsarskoje Selo lütseumis, mis oli ühtaegu nii kool kui ka pansion. Pärast lütseumi lõpetamist arvati Puskin välisministeeriumi teenistusse ning ta asus elama Peterburi. Rohkem kui tööst välisministeeriumis huvitus ta kirjandusest. Vaadetelt lähenes Puskin dekabristidele. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajajaid. Tema poliitilised luuletused äratasid peagi valitsuse tähelepanu ning 1820. aastal saadeti ta Venemaa lõunaaladele pagendusse. Lõunas jätkas ta läbikäimist dekabristidega. 1824. aastal arreteeriti ta poliitiliste vaadete pärast ning uueks asumispaigaks määrati vanemate mõis Mihhailovskojes. Ta jäeti politsei järelevalve alla. 1826. aastal pärast
• Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes • Võimude tähelepanu alla sattnud Vilms oli oma tegevuse tõttu lühemat aega vahiall • 1907. aasta sügisel astus Vilms Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi
poliitikat.Kuidas mõjutab massimeedia valijate käitumist? Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed eemale ehk valimistahe kaob 3. Põhjendage, millised on oma vaadetelt järgmised parteid (kas vasak- või parempoolne). *Sots. Demokraadid on vasakpoolsed, sest 1) progressiivne maksusüsteem 2)Üksikisiku sots. Tuvalisuse peab tagama riik.*Reformierakond on parempoolne, sest 1)nad taotlevad proportsionaalset maksusüsteemi 2) Võimalus saada haridust ja kvaliteetset arstiabi sõltub inimese ,,rahakoti" paksusest. 4.Seletage mõisted. Partei Kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga kogu, mis taotleb võimule pääsemist. Sotsiaalne sidusus
(1840-1917) Prantsusmaa skulptor, kes alustas kõigepealt maalija ning luuletajana.Rodini algus oli raske, sest teda ei võetud kunstikooli vastu,miks?, ilmselt kardeti tema uudset stiili või arvati,et ta pole veel piisavalt küps. Niisiis pidi Rodin ennast ise harima ning sai tegeleda kunstiga ainult õhtuti, sest päeval käis ta tööl. Läks veidi aega kuni Rodin leidis oma lemmiku- skulptuuri. Rodin oli vaadetelt impressionistlik, ta loobus klassikalistest siledatest vormidest, kujude pinnatöötlusoli varjundirohke ja krobeline, mis lõid liikumise mulje. Liikuvus ongi uudne ja eriline ning tollel ajal eriti jahmatav. Sisult sümbolistlik, teostel tähendusrikkad pealkirjad ja Rodin sveneb eriti inimeste hingeellu ning näitab selle dramaatilist külge. Ta keskendus inimeste kujutamisele kasutades selleks pronksi ja marmorit. Pronks võimaldas ilmekat, krobelist, dünaamilist
1826. a. oli tema tervis juba nii halb, et aasta pärast ta suri ning ta maeti Viini. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Tema loomingu iseloomustus on: aluseks on sageli kolmkõlad, kangelasliku ja võitlusliku iseloomu kõrval on ka lüüriline külg, pingelisem ja tugevama kontrastiga muusika. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid.
· See väljendab tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. · Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas. · Järgnevatele trükkidele lisas oma uusi luuletusi. Kokku 9 erinevat väljaannet. · Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. · Vaadetelt oli liberaalne ehk vabameelne, orjuse ja tollide vastane, mistõttu lasti ta toimetaja ametist lahti. · Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. · Tema värssidest võib välja lugeda rahulolematust sellega, mida 1855 aastani on tõeks peetud või raamatuteks laotud. · Tal oli tarvis öelda maailmale hoopis midagi uut, mis oleks üldisem ja kõikehõlmavam ning
· Eestis moodustati Loodearmee kindral nikolai judenitsi juhtimisel. · Jõudumööda toetasid valgekaartlasi ka vastiseseisvunud piiririigid ja Antanti inverventsiooniväed. Nõukogude Venemaa oli sattunud rinnete rõngasse ja äärmiselt täbarasse olukorda. Koltsak jõudis oma vägedega välja Volgani. 1920. aastal algas Poola pealetung Nõukogude Venemaale. Batka Mahno Nestor Mahno juhtis talurahvasõda Ukrainas. Oli vaadetelt anarhist. Vastavalt vajadusele sõdis nii punaste kui ka valgetega. Etendas olulist rolli nii denikini kui Wrangeli purustamises. Tema jõud hävitati punaste poolt 1921. Valged said lüüa peamiselt sp, et nad ei saanud hästi läbi, ei arvestanud talurahvaga.palju oli ka omavahelist kooskõlastamatust ja rivaalitsemist.Nad ei suutnud koondada kõiki enemlusevastaseid jõude.
Ta kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. 1618. aastal liitus ta Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. Tal oli krooniline köha ning seda peeti tuberkuloosiks, mida ta põdes juba noorest peast saati. Kui teised pidid kell 5 hommikul ärkama, et kooli minna, siis tema sai vabalt kella 11ni magada. Samuti oli ta väga kahvatu ning tal olid pikad tumedad juuksed. Ta ei abiellunud kunagi, aga tal oli tütar. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Reisis väga palju läbi Euroopa. Filosoofilised ideed: Tema arvates sarnaneb filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad on ülejäänud teadused. Nagu õunapuulgi korjatakse vilju okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartes'i filosoofia eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, mis ühtlasi tähendab kahtluste puudumist
loomusest Lahkus Hollandist 1649. aastal 1650. aastal suri kopsupõletikku Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito ergo sum Elust Kõige produktiivsemal perioodil 1629-1649 elas vabameelses Hollandis. Muutis pidevalt oma aadressi ja pidas sõpradega ühendust kirja teel. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Haridus ja elukäik Jesuiitide kolleegium La Fleche´is Keskkool Poitiers´s (õigusteadus) 1618.a Hollandi sõjavägi Alustas reisimist Arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale. Tema kõige tuntum teos on Metafüüsilised meditatsioonid. Filosoofia Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on
Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja soti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja laastava kapitalismi kiiresse arengusse. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate julgete inimestena, kes on võimelised kangelastegudeks ja kes peavad võitlust oma rõhujate vastu.
Elu ei saa enam tagasi kerida, Brit Milah(ümberlõikuse rituaal) on juba läbi viidud. Samuti on ümberlõikuse ebamoraalseks aspektiks see, et selle rituaali käigus pannakse vanemate poolt paika ka lapse usuline kuuluvus. Ümberlõikus sarnaneb selle koha pealt ka ristimisega. Paljud lapsed ristitakse juba beebieas ning nad kuuluvad automaatselt mingisse religioossesse koosseisu. Mis saab siis, kui juba ümber lõigatud või ristitud inimesest kasvab täiskasvanu ning ta otsustab, et on vaadetelt hoopis ateist? Mina arvan, et sellised rituaalid peaksid toimuma alles siis, kui inimene on jõudnud vanusesse, kus ta teab ise kes ta on ja mida elult ootab. Mina olen tänulik, et valik on jäetud minu teha. Mina arvan, et kõik valikud, mis on seotud inimese kehaga, peaksid jääma tema enese teha. On mõistetav, et teatavad rituaalid on juba sajandite vanused ning traditsioone peab hoidma, kuid moraalsest aspektist ei ole need sageli vastuvõetavad. Mina usun, et religioossed nõuded
Mari Siilivask Le Bon oli positivistlike ideede leviku ajastu mõtleja. Tema lähenemine sotsiaalteadustele ja ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisele oli põhimõtteliselt samasugune, kui kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle
Hiljem läks ühe sugulase juurde elama. Abiellus TÄDITÜTREGA, kellest tegi ka luule "Annabel Lee". Kirjutas kriitilisi artikkleid ja jutustusi Philadelphia ja Baltimore'i ajalehtedele. Oli "detektiivkirjanikk". W. Whitman 1819-'92: Vabam luulevorm, eiras värssi ja riimi. "Rahulehed" - 1856. Oli A. Lincolni austaja - "Mälestused president Lincolnist". Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Vaadetelt oli ta liberaal, orjuse ja tollide vastane, mistõttu ta lasti ajalehe "Daily Eagle" toimetaja ametist lahti. Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. James Fenimore Cooper 1789-1851: Oli tuntud Natty Bumppost kirjutatud viie romaani autorina.
· Oli orienteeritud majanduslikult tugevale põllumehele Jakob Hurt · Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses, pidas kõne esimesel üldlaulupeol ja mitmetel Vanemuise seltsi koosolekutel · Aleksandri kooli komitee üks juhte ja tähtsamate rahvuslike liikumiste eesotsas, algatas rahvalaulude kogumise · Kartis venestamise ohtu eesti keelele ja luteri usu kirkutele, oli usuteadlane · Vaadetelt eestimeelne, liberaalne, emokraatlik · Rõhutas, et eestlased peavad saama suureks vaimult Hurda ja Jakobsoni vahel oli rahvuslikus liikumises suur lõhe Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu Hurt kuulus. Jakobson oli aktiivne kiriku kritiseerija, ta kritiseeris kirikut mitte kui religiooni vaid neid baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid. Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson
Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. Võttis aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest, mille eesmärgiks oli eesti kirjanduse ja kultuuri arendamine. Kokkuvõte Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Tal on võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval.
Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühiskondlikust leppest rääkisid Hobbes ja Locke. Samuti kuulusid kuulsate valgustajate hulka veel Montesquieu, kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat ning oli mh kirjavahetuses Katariina II-ga; Rousseau, kes oli vaadetelt üsna pessimistlik, leidmata ideaalset valitsusvormi, pidades kõike ja kõiki äraostetavateks ning arvates ühiskondlikust leppest kui üksikisiku huvide riigile allutamisest. Praktilisemaid käsitlusi riigivalitsemise kohta andsid sellised valgustamisfilosoofiate voolud nagu kameralistid ja füsiokraadid. Kameralistid pidasid inimeste heaolu nimel oluliseks riigi tuge ja rahva teenimisele andunud monarhi, kes oleks tuttav filosoofiaga; samuti ülistati reegleid ja seaduseid
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? * oskusi majandada valda
Distributiivne õiglus Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest.
kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev Rahvusliku liikumise eeldused Eestis uus põlvkond inimesi oli sündinud pärisorjuseta .talude päriseksostmine .rahvuslik eneseteadmine kasvas . A II oli vaadetelt väga vabameelne .valitsus andis paremini järele Erakondade kujunemine Eestis + vaated venestamise vastastele ideedele jäid vastu seisma ajaleht Postimees, eesotsas J. Tõnisson ja ajaleht Teataja Päts. T rääkis igalpool demontratiivselt eesti keeles .P hoolitses, et majandusolukord paraneks. Sotsiaaldemokraatlikud ideed .algul üliõpilaste seas, mistõttu peamine poliitiline vool eestis
aastal selle väljaandmist. Piibli tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete segu. August Wilhelm Hupel Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Pastorina hoolitses Hupel innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt pooldas Hupel ratsionalistlikkust ning rahvavalgustust, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. Hupel tõlkis E.Wilde kaks käsikirja saksa keelest eesti keelde
Lisaks soodustas tööstuse arengut veel raudteede ehitamine, mis sidus riigi erinevaid osi. 4. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Eestis? Uus põlvkond, kes oli sündinud vabana. Talude päriseks ostmine,mis tekitas talupoegadel peremehe tunde. Tekkis haritlaskond üldine poliitika olustik hõõrumised Vene keisrivõimu ja baltisaksade vahel rahvahariduse kasv Troonile tõusnud Aleksander II, kes oli oma vaadetelt küllalt vabameelne 5. 1905.a revolutsioon Venemaal ja Eestis. Õpik lk 50. 6. Mõisted: Rahvuslik liikumine - rahvuslike rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvuslike eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega
Naisühendus EPP Püüab poliitikasse tuua naistele omaseid nö pehmeid väärtusi Ülimaks väärtuseks peab tervet haritud inimest ja ühtehoidvat perekonda Valivad alates 2002.a. Aasta Peret Aidatakse neid, kes ise hakkama ei saa Au sees hoitakse eesti keelt ja kultuuri Kuidas saab astuda ERLi ridadesse Isik peab olema kantud elanikeregistrisse kohalikus omavalitsuses Isik peab hoolima keskkonnast enese ümber Vaadetelt parempoolne konservatiiv ERL-i liikmetele antakse välja liikmepilet. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Rah valiit http://www.erl.ee/ http://www.rahvaliit.ee Täname tähelepanu eest!
kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob uue zanri lied e. laulu .oluline klaverimuusika looja.. Laulude mõju ka instrumentaalteostele. Tema muusika on siiras ja südamlik
haridusest ja haritusest. Alkohol oli enamusele tundmatu ning suitsetajaid leidus tuttavate seas vaevalt nimepoolest. Flirdikalduvustki peeti "väikekodanlikuks labasuseks". Raamat oli kui Johannes Aaviku esse täiuslikust eeva tütrest, mis kannab meieni eelmise sajandi alguse naisideaali kujutamist. "Ruth" on üks Noor-Eesti ajastu võtmetekste, tähistades modernismi algust eesti kirjanduses. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Kuigi esimesel paarikümnel aastal oli ühiskond vastuvõtlik keeleuuenduslikule propagandale, ei levinud see sama kiiresti ja efektiivselt järgnevatel aastatel. Sellegipoolest, Johannes Aaviku tehtud töö eesti keeles on omapärane ja haruldane terve maailma keeltes, mis näitab tema sihikindlust ja organisaatorivõimet. See on ka tunnistuseks eestlaste soovile vabaneda võõrvõimude keelemõjudest oma keeles.
Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde külaromaan ,,Külmale maale." Elulisi probleeme käsitles ta ka oma töölisromaanis ja paljudes jutustustes ning novellides. Romaanitriloogias ,,Mahtra sõda" lähtus Vilde elutõe mõõdupuust ka eesti rahvaajaloo kirjanduslikul töötlemisel. Tema hilisemates teostes süvenes ja muutus keerukamaks inimsekujutus ja täiustus kirjanduslik stiil (Mäeküla piimamees). Kõige viljakam kirjanik E.Vilde oli vaadetelt sotsiaaldemokraat, seetõttu kujuned eesti realismile eriomaseksjooneks terav ja teadlik tähelepanu inimese seisusliku ning ebavõrdsuse ühiskondliku ülekohtu vastu. Vilde kujunemisel oli tähtis osa saksa kirjandusel. Vilde töötas mitmetes ajalehtede toimetustes, koos vaheaegadega kestis tema ajakirjanikupõli üle 20 aasta. Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjaniku töö kõrvalt
katsetamiseks.Suurbritannia,Prantsusmaa ja teised lääneriigid kuulutasid ennast aga täielikult neutraalselt mis tuli kasuks Francole, kuna tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult.Hispaania kodusõda lõppes vabariigi langemise ja Franco poolt kehtestatud diktatuuriga.Franco sai diktaatoriks ja võttis võimu Rahvuslikult Valitsuselt üle ning sai nii Hispaania riigipeaks.Ta oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui fasismi pooldaja, tema reziimi on nimetatud ka klerikaalseks autoritarismiks. Oma kommunismipõlgust, mida mõni ta biograaf on võrrelnud vaid kinnismõttega vabamüürlusest, oli Franco (ise muide ristitud juut) endas kandnud juba terve kümnendi enne võimuletulekut. Märtsis 1940 valas ta selle ka seadusesse, pannes Kommunistliku Partei ja vabamüürlased Hispaanias karmi keelu alla.
vajadusega. Milliseid eetilisi probleeme saab selle juhtumi puhul välja tuua? Rahandusminister ei tunnetanud enda ametipostitsioonist lähtuvalt seda, et oma sõnu tuleb valida ning ei mõelnud avalikku suhtluskanalisse kirjutades sellele, et ta peaks ühiskonnas eeskujuks olema. Rahandusminister tõi kaudselt välja konflikti meie vs teised, eriti halb selle poolest, et on oma vaadetelt liberaal (justkui sisserände, seksuaalsete vähemuste õiguste pooldaja) kuid välja näitas täiesti vastandlikke vaateid. Milliseid vigu juhtumis osalejad tegid? Jürgen Ligi- emotsiooni pealt avalikus suhtluskanalis lahmimine, esialgu oma positsioonist kinni hoidmine kuid hiljem oma nii-öelda siirast vabanduses taganemine ja teiste soovidele allumine. Jevgeni Ossinovski - probleemina nägin meediast neid uudiseid
pool paiknevad. Üks üllatavamaid tõsiasju, mis artiklist selgus, oli, et postkommunistlikes riikides, nagu seda on ka Eesti, võib vasak- ja parempoolsus ideoloogiate suhtes Lääne-Euroopaga võrreldes vastupidiselt avalduda - vasakpoolsed on konservatiivsed ning parempoolsed liberaalsed. Selline tendents on Eesti poliitmaastikul näha: nii tsentraalne Keskerakond kui ka selgelt parempoolne Reformierakond on tegelikult vaadetelt liberaalsed. Klassikalise poliitilise stsenaariumi kohaselt peaks just vastupidi olema. Selgus, et samamoodi vice-versa võib toimida ka valijaskond: kui Lääne-Euroopas kalduvad vähem haritud ja eakamad inimesed paremale poole, siis endistes kommunistlikes maades on nad pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on aga pigem nooremapoolne, koosnedes eeskätt just õpilastest ja üliõpilastest, kelle paigutaksin ühiskonna haritumasse kihti
Sündis Viinis. Isa oli keskklassist juudist arst, Adler õppis ise ka arstiks, sai kraadi1895. aastal. Oli psühhoanalüütilise seltsi president Viinis, läks 1911 Freudist lahku, kuna tekkisid oma ideed, peale mida nad enam Freudiga kunagi ei kohtunud. Organi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud
asemel hakkas ta kasutama vabavärssi. See muudatus edastab ka tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. "Rohulehtede" esimene väljaanne ilmus 1855 ja see osutus üllatavalt menukaks. Teose järgmistele trükkidele lisas ta järjest oma uusi luuletusi. Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Vaadetelt oli ta liberaal, orjuse ja tollide vastane, mistõttu ta lasti ajalehe "Daily Eagle" toimetaja ametist lahti. Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. Aleksandr Bloki emaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu
Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist. Suri duellil prantslasest südametemurdja d'Anthési käe läbi 10. veebruar 1837 Peterburis. 1811-1817 õppis ta Tsarskoje Selo lütseumis, mis oli ühtaegu nii kool kui ka pansion. Pärast lütseumi lõpetamist arvati Puskin välisministeeriumisse teenistusse, aga tööst hoolimata huvitus ta rohkem kirjandusest. Vaadetelt lähenes ja dekabristidele. Tema poliitiliste luuletuste pärast saadeti ta 1820, aastal Venemaa lõunaaladele pagendusse, kus Puskin jätkas läbikäimist dekabristidega. 1824. aastal arreteeriti ta poliitiliste vaadete pärast ning uueks asumispaigaks määrati talle vanemate mõis Mihhailovskojes, kus ta jäeti politsei järelevalve alla. 1826. aastal pärast Aleksander I surma andis uus tsaar Nikolai I Puskinile armu. Politsei talle rahu ei andnud, kuna
ebameeldiva ning erisuguste ravimikreemidejärgi lõhnavat arsti. Peale sellist kohutavat läbielamist mõjutas see tema sissetulekut, mis omakorda mõjutas ta närvisüsteemi ja see veel omakorda tema tervislikku seisundit. Kibestununa pühendus ta revolutsioonile ja monarhia kukutamisele ning rikaste hävitamisele. Seda tehes hakkas ta ka välja andma ajalehte, mille motoks oli Tõde või surm! 1788. aastal pühendus ta ainult ühiskondlikpoliitilisele võitlusele ning revolutsioonile. Vaadetelt ei olnud ta kõige vasakpoolsem ega ka kõige radikaalsem. Ta ei olnud veel vabariiklane nagu näiteks oli Camille Desmoulins, ta ei pööranud suurt tähelepanu agraarküsimustele nagu mitmed teised tegelased. Pärast Bastille vallutamist oli Marat üks esimesi, kes tunnetas sügavaid vastuolusid kolmanda seisuse seas. Ta asus plebeide masside poolele ja kujunes neljanda seisuste esindajaks. Oma vaadete paremaks esitamiseks hakkas ta välja andma ajalehte, mis kandis hilisemalt nime
Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks romaanides "Roger Ackroydi mõrvalugu" (The Murder of Roger Ackroyd) ja "Ja siis polnud enam kedagi" (And Then There Were None). Kriminaalromaanis tegi Agatha Christie populaarse ajaviitezanri, asendades vägivalla, sadismi ja seksi teravmeelse ülesehituse ning probleemilahenduse põnevusega. Oma vaadetelt oli Agatha Christie küll konservatiivne, aga vihkas fasismi ja vägivalda, eitas alkoholi, suitsetamist, raadiot ja televiisorit. Tagasitõmbunult elas ta maal või viibis koos abikaasaga arheoloogilistel väljakaevamistel Lähis-Idas. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis Inglismaal. Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Agatha_Christie 2. http://www.agathachristie.com/ 3. http://christie.mysterynet.com/ 4. http://www.iblist.com/author66
silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute
suure osa oma elust Viinis ning ka suri seal siis teda nimetatakse üheks kolmest Viini klassikust. Beethoveni loomeprotsess oli pisut aeglasem ja ta teoste maht oli palju väiksem kui Haydnil ja Mozartil, kuid teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. Beethoven oli umbes kahekümne aastane kui ta asus elama 1792. aastal Viini elama. Seal oli ta eelkõige tuntud kui virtuoosne kontsertpianist. Esimese kontserti Viinis andis ta 1795. aastal. Natuke peale Viini elama asumist, 1794. aastal, alustas Beethoven ka oma kuulsate viie klaverikontserdi kirjutamist. Need valmisid tal umbes viieteistkümne aasta jooksul. Üks kuulsamaid Beethoveni teoseid on "Sümfoonia nr. 5" ehk
"Vabastatud Prometheus"(põhineb Vana-Kreeka müüdil). Teosed esitavad ideaalseid ja abstraktseid kujutluspilte, lüürikas on konkreetsem. John Keats- Pärines alamkeskklassi hulgast. Luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad maine elurõõm ja kaduvusetunne. Ülistab loodust, teoseid iseloomustab eriline iluihaldus. Walter Scott- Pani aluse ajaloolisele romaanile. Populaarseim ajalooline romaan "Ivanhoe"-võitlus rahvuslikul kui ka sotsiaalsel pinnal. Vaadetelt õiglase monaehi pooldaja. Romaane iseloomustavad olustikuline tõetruudus, probleemide tõsidus, ja kangelaste romantiseeritus. Elavad, köitvad karakterid, Kujutas ajalugu poeetiliselt. Prantsusmaa- Prantsusmaa revolutsioon;Napoleon võimul; tema sõjad ja häving jne. Varajane Pr. Romantism-hirm tuleviku ees. Pageti müstikasse ja keskaega. Ei olnud ühtne kirjanduslik vool. Franois René Chateaubriand- Essee "Ristiusu vaim"-ristiusk on kõige puhtam ja parem ususuund. Vabaduse märk
omaenda seisukohtade õigsusse. Setõttu põõrati kõnekunstile suurt tähelepanu. Et kõnekust oli juba kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed -oraatorid- meeldasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristrokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude teiste oraatorite seast tõuseb esile Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest ning saavutas kuuluse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti kõigepeal Caesari ja hiljem Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta hiljem tapeti. Ta eristas kolme kõnestiili: madal stiil oma seisukohtade looglisiseks põhendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Suurel hulgal tema kõnesi on säilnud ja ka eesti keelde tõlgitud. Kultuuri õitseng Augustuse ajal
läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. "Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" Schumann Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis,
keele kursustel. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. Ema surma pärast (1787) läks Beethoven tagasi Bonni linna, kus ta pärast veel tükiks ajaks jäi õppima. Muusikasõber, krahv Waldstein võttis ta lahkesti oma perekonda vastu, kus ta toonitööde loomises palju äratamist sai. Noore preili Leonore von Breuningiga oli ta väga sõber ja oli kord koguni arvatud, et ta selle noore neiuga paari heida.
1956 1957 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat; 1957 1982 NLKP KK Poliitbüroo liige; 1956 1960 NLKP KK sekretär; 1960 1964 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; 1963 1964 NLKP KK sekretär; 1964 1966 NLKP KK I sekretär; 1966 1982 NLKP KK peasekretär; 1976 Breznevile omistatakse NSV Liidu marssali auaste. 1977 1982 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Poliitilised vaated Oma poliitilistelt vaadetelt oli Breznev mõõdukas neostalinist, kellele ei meeldinud Hrustsovi poolt ettevõetud Stalini isiku kultuse paljastamine. Ka tal oli oma osa kohtuvälistes repressioonides. Kuna Hrustsovi tegevus tekitas ka paljudes teistes NLKP kõrgemasse ringkonda kuuluvates isikutes tõsise isikliku ebamugavustunde ja isegi hirmu, küpses Mihhail 5 Suslovi juhtimisel vandenõu, mille tulemusel Nikita Sergejevits 1964. a. oktoobri alguses
docstxt/.txt
kriminaalasju. Kirjanik suutis konstrueerida üllatuslikke lõpplahendusi, mis on jäänud ületamatuks tänapäevani, näiteks romaanides "Roger Ackroydi mõrvalugu" (The Murder of Roger Ackroyd) ja "Ja siis polnud enam kedagi" (And Then There Were None). Kriminaalromaanis tegi Agatha Christie populaarse ajaviitezanri, asendades vägivalla, sadismi ja seksi teravmeelse ülesehituse ning probleemilahenduse põnevusega. Oma vaadetelt oli Agatha Christie küll konservatiivne, aga vihkas fasismi ja vägivalda üldse (eitas alkoholi, suitsetamist, raadiot ja televiisorit). Tagasitõmbunult elas ta maal või viibis koos abikaasaga arheoloogilistel väljakaevamistel Lähis-Idas. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis Inglismaal. Kaks kriminaalromaani "Tuhkur Hobune" ja "Kellad" kuuluvad autori loomingu keskpäraste teoste hulka. "Tuhkur Hobune" ilmus esimest korda 1961, "Kellad" 1963
Anton von Leeuwenhoek valmistas mikroskoope ka kõige paremini. Ta oli ka täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise, ( tal oli selleks ka piisavalt raha), ja ta oli ka piisavalt uudishimulik. Vaatas esimest korda rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas. 1) Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja. Vaatles neid veetilgas. 1 2) Vaatas ka hambakaabet. 3) Avastas erütrosoidid ja spermatosoidid Oma embrüoloogiliselt vaadetelt oli animalkulist, ta arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676..1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära, ja 1969 aastal ilmus raamat "Looduse saladused". 1873. aastal leiutas mikroskoobile okulaari Ernst Leitz. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäijatest. Nad on varustatud mitme objektiivi ja okulaariga omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad
vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. "Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" Schumann Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis,
Hugo põlvneb rahva hulgast. Tema kirjandusliku loomingu aeg on pikk, ligi seitsekümmend aastat. Victor Hugo küps loominguiga langeb Juulimonarhia, 1848. aasta revolutsiooni ja Teise keisririigi aegadele ning ta elu lõpp ulatus Kolmanda vabariigi perioodi. Ta ei suutnud alati orienteeruda õigesti ühiskonna arengu nähtuste hindamisel, seega kulges Hugo kui poliitilise tegelase ja kirjaniku tee pidevalt demokratismi, rahva huvide väljendamise suunas. Noor Hugo oli poliitilistelt vaadetelt legitimist. Victor Hugo varajane kuningameelsus avaldub tema noorpõlve luules. Kahekümnendate aastate keskel saab Hugo üle oma monarhistlikest illusioonidest, nüüd hakkab ta eeskujusid otsima renessansiaja elu- ja rahvalähedasest kunstist. Kirjanikuna liitub ta pahempoolsete romantikute ringiga ja kujuneb peatselt progressivsete romantikute juhiks, kes ründasid klassitsimi, kui minevikukirjandust. 1830. aasta revolutsiooni tervitas Hugo vaimustusega. Ta selle aegsed kirjutused on
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
Pärnu Poeglaste gümnaasium oli ajalooliselt baltisaksa noorukite õppeasutus. 19. Sajandi lõpuks oli kooli õppekeeleks vene keel, kuid õpilaste seas oli mitmeid eestlasi, lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Vilmsi headeks ning vanemateks koolivendateks olid Jaan Teemant ja Konstantin Päts. Jüri Vilms astus koos klassivendadega 1904. aastal paarikümnest aktiivsest noorest koosnenud salaseltsi Taim. Vilm oli Rahvuslikult mütlev, oma poliitilistelt vaadetelt oli ta sotsiaaldemokraat. Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus kasvas tänu 1905. aasta jaanuari Verise Pühapäevale Eestis. Jüri Vilms visati 1906. aastal märtsi kuus koolist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes. Vilms oli palju võimude tähelepanu all, ta oli oma tegevuse tõttu lühemat aega ka vahi all. 1906. aasta suvel oli Vilms Soomes. Sügisel jötkas ta õpinguid eksternina Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Vilms jötkas tsaaririigi kritiseerimist ja revolutsioonilise
Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Hupel sai endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ja
Oma keeleuuendust rakendas ta viljakas tõlketegevuses, juurutades nii eesti keelde palju uusi sõnu (laip, mõrv). Oli "Noor-Eesti" aktiivne liige ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused). Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth" (1909, pseudonüüm J. Randvere), milles kirjeldatakse moodsas eesti keeles kaasaegse naise ideaalkuju. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Bernard Linde Bernhard Linde (4. aprill 1886, Järvakandi vald - 23. august 1954, Tallinn) oli eesti publitsist ja tõlkija.Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli slaavi filoloogina. 1912 - 1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914 - 1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja. 1920 - 1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944 -1949 TPI keelekateedri juhatajana. Aastast 1951 oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena
erinevaid stiile, visandas vestluspaiku ja vestlejanatuure ning kujundas kreeka kõnekeele varal filosoofilise sõnavara. Lysias(u 459-380)-kõnemees, kelle kõned toovad meieni ilmekaid pilte Ateena argielust. Demosthenes(384-322)-poliitiline kõnemees, kes üritas veenda kreeklasi ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, muu hulgas ka oma ,,Kõnedes Philippose vastu" ehk nn filipikates. Suri ise mürki võttes. Isokrates(436-338)-kõnekunsti teoreetik, poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane, koostas õpetuslikke ja kirjanduslikke otseses tähenduses ilukõnelisi teoseid. Archilochos(7.saj eKr)-vanakreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks, ent lisaks jambidele on ta kirjutanud ka valme ja eleegiaid. Eiras traditsioonilisi reegleid, ei olnud tavapäraselt sõjapatrioot ega ülistanud surma. Pindaros oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik. Viljeles mitmesuguseid koorilüürika
annaabi.ee 
