ARK KÜSIMUSED-VASTUSED · Etteulatuva veose tähisel peavad helkima valged vöödid. Tahaulatuva veose tähisel peavad helkima punased vöödid. · Kerghaagisega autorongil EI pea olema autorongi tunnusmärki. · Pukseerimisel tuleb arvestada: painduva ühenduslüliga peab sõidukite vahemaa olema 4-6m. Painduva ühenduslüli keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Nb: Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil ON VALE! · SÕIDURADA on: Sõidutee pikiriba, mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas.
GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KU...
Eksam 1 nädal. 1. Püsipreparaatide ettevalmistamise põhietapid (iga etapi eesmärk). I. Fikseerimine II. Etanooliga veetustamine III.Ksüleeni immutamine IV. Paraffiini sisestamine Fikseerimine kindlustab kudedes toimuvate surmajärgsete muutuste ärahoidmise ja aitab kaasa tervikliku struktuuri säilitamisele. Selleks, et koetükki hüdrofoobsesse paraffiini panna, tuleb seda enne hüdrofoobsesse lahustisse immutada ehk kõigepealt hüdrofiilsest veest lahti saada. Seega, järgmiseks etapiks on koe etanooliga veetustamine ehk vee eemaldamine kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse...
eukarüoodil? Ühe kromosoomi moodustab üks pikk ja katkematu DNA kaksikahel, mis on spetsiifiliselt seostunud valkudega aluselised valgud - histoonid ja mittehistoonsed valgud , viimased on erinevates rakutüüpides erinevad. Kromosoom on mitoosi ajal kondenseerunud kromatiin (valkudega pakitud kromatiin). Kromosoome saab uurida ainult paljunevates, mitootilistes rakkudes. Eukromatiini diferentsiaalvärvimiseks kasutatakse Q, G ja R vöötide meetodit. Tumedad vöödid on tugevamalt kokku pakitud kromatiin. Prometafaasis 300-400. 11. Iseloomusta telomeere ja nimeta nende 3 olulist funktsiooni? Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: - takistavad kromosoomide otste kleepumist - abistavad DNA molekulide otste replikatsioonis - kaitsevad DNA molekulide otsi ensümaatilise lagundamise eest DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Iga jagunemise käigus väheneb
Asukad ei sallinud sebrasid, sest nad sõid ära suure osa kariloomade rohust. Seetõttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. Üks kahest sebra alamliigist Equus zebra hartamannae on juba peaaegu väljasuremise äärel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna läheduses asuvas rahvuspargis Lõuna- Aafrika vabariigis. Järk-järgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Miks on sebral vöödid? Vöödid sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu sõrmejäljed inimestel. Väidetakse, et need ajavad kiskjad segadusse ega suuda saaklooma välja valida. Kasutatud kirjandus: Anne Niin Loomariigis 8.r Tunne loomi
kaitsealadeI. Nüüd on osadele sebradele jaht täiesti keelatud, teisi tohib lasta vaid vähestes kohtades rangete limiitide alusel. Nahku kasutatakse hinnaliste suveniiride valmistamiseks. Sebrad sigivad ka loomaaedades ja taluvad hästi parasvöötme kliimat. LIIGID 1.Mägisebra (Equus zebra) on teistest sebradest tublisti väiksem, tal on pikad kõrvad ja rinnalott (rippuv nahakurd). Mustad vöödid moodustavad laudjal võretaolise mustri. Välimuselt on rohkem sarnane eesliga kui teiste sebradega. Varem oli see kõige lõunapoolsem liik Aafrika lõunaosas laialt levinud. Tänapäeval on üks alamliik (Equus zebra zebra) säilinud vaid Mägisebra rahvuspargis (LAV), kus neid elab ligikaudu 70 isendit. Teine alamliik, hartmanni sebra (Equus zebra hartmanne), elutseb Edela- Aafrikas ja Lõuna-Angoolas mäeahelikul, mis kulgeb paralleelselt Namiibia kõrbega
SEBRA OMADUSED Valge-mustatriibuline hobune. Vöödid kaitseks. Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma.
...............................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. .........................................................................................................6 2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. ................................................................................................6 2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. .............................................................................8 2.1.2
· Enamik tiivasulgi nelinurksed. Eristiivalised · Tagatiivad esitiibadest laiemad. · Sellesse rühma kuuluvad:hiigelkiillased ja vesikiillased. Harilik hiigelkiil · Tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad. · Keha roheka läikega. · Laup üleni tume. Harilik loigukiil · Tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad. · Keha kollane, pruun, punane või must heledate ja tumedate laikudega. · Jalgadel kollased vöödid. Kasutatud kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiililised.h
tiivad kitsenevad alusel järsult Sarvikliidrik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult enamik tiivasulge nelinurksed Harilik hiilgekiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha roheka läikega laup üleni tume Harilik loigukiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha kollane, pruun, punane või must heledate ja tumedate laikudega jalgadel kollased vöödid Ehmestiivalised Väliselt sarnanevad ehmestiivalised liblikatega, kuid ehmestiivaliste tiivad pole kaetud soomustega, vaid on hoopis karvased. Ehmestiivalistel on üsna pikad niitjad tundlad. Ehmestiivalised lendavad loiult ja sugugi mitte meelsasti. Ehmestiivalisi võib leida veekogude lähedusest, nende vastsed elavad vees. Ehmestiivaliste vastseid nimetatakse sageli "puruvanadeks". Ehmestiivaline pikad niitjad tundlad tiiva pind karvane
Lõhi Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda. Marja areng kestab ligikaudu viis kuud. Paari sentimeetri pikkused vastsed kooruvad varakevadel. Nad lahkuvad pesast alles kuu aja pärast. Noored lõ...
5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid · Io (peale atmosfääri on avastatud 7
5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610 · Teised on Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid · Io (peale atmosfääri on avastatud 7
CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved 3-5km, paksus 1km. Valkjas, hall, sinakas. Päikese ja kuu jaoks poolläbipaistvad. Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma. Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkpilved 2-3km, paksus 200-700m, valged, hallid, sinakad. Kujult vöödid, vallid, tükid, tombud, ääred paistavad läbi. TARA Värviline ring või pärg kuu või päikese ümber. Oranzid ja punased toonid paremini nähtavad. Ilmnevad Ac ja Sc puhul NIMBOSTRATUS Kihtsajupilved tuleb laia vööndina, võib sadada tunde. Pilt fractusega. FRACTONIMBUS Rebenenud pilvetükid STRATOCUMULUS Kihtrünkpilved madalad, üksikud rõngad, üksteise kõrval, 33% Eestis olevatest pilvedest. CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km
Pilvevöödid *Jäine pind vett kaaslast Olemas Koosneb *Sinine pind 8, aga 2 + Päeva pikkus Neptuun -200°C Heeliumist ja Olemas *Heledad ja Jää tähtsamat: 16h 11 minutit Veisnikust Nõrk tumedad vöödid Triton ja Aastaajad Pilvevöödid Nereis olemas *2 rõngast
Jupiteri rõngad · Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil. · Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt. · Need on pildistatud infrapunases kiirguses maapealsetest teleskoopidest. Jupiteri pilved · Jupiteri pilved on jääkülmad · Võimsad tuuled kihutavad neid tagant ja moodustavad vöödilisi pilvemustreid · Soojematest pilvedest jäävad heledad väädid · Külmematest pilvedest jäävad tumedamad vöödid Suur Punane Laik · Tegu on hiiglasliku pöörleva pilvesambaga. · Selle avastus on tavaliselt omistatud Cassini´le või Robert Hooke´le 17.sajandil · Astronoomid on seda hiigellaiku juba 300 aastat uurinud. · See kaob vahetevahel, ilmudes alati tagasi. Huvitavat · Jupiter (a.k.a. Jove; Kreeka Zeus) oli jumalate kuningas, Olympose valitseja ja Rooma riigi patroon. · Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas
leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. Jahipidamismeetodid Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kaslaste karvkate on maskeerimisvahend: tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Vahemaa, mille tagant kaslane oma saaki püüdma asub, on liigiti erinev. Raskema kehaehitusega kaslased, näiteks tiigrid, eelistavad hiilimist ja kallale sööstu; gepard kasutab plahvatuslikku stardikiirendust 110 km/h. Mõned väiksemad kaslased, näiteks serval, peavad jahti kõrges rohus ning kasutavad vedrunuku hüppeid meenutavat
mõnikord sinakas varjund. Harvadel juhtudel pilveservad helendavad vikerkaarevärviliselt (st. nõrgal kujul esineb nähtus, mida nimetatakse irisatsiooniks). Kiudrünkpilved jagunevad kuju ja ehituse järgi kahte suurde alaliiki: lainelisteks (Cirrocumulus undulatus) ja kuhilataolisteks (Cirrocumulus cumuliformis). Lainelised kiudrünkpilved kitsamas tähenduses koosnevad valgetest vöötidest, vöödid omakorda tillukestest toppidest. Need pilved meenutavad väga äsja niidetud lambavilla, mõnikord aga mesilaskärgede pealispinda või vahuviresid veepinnal. Samasse laineliste alaliiki kuuluvad ka pilved Cirrocumulus lenticularis, mis kujult sarnanevad läätse või õunaseemnega. Vahel võivad nad olla pikad ja kitsad, otstest peenemad nagu sigarid, alati on nad lumivalged ja säravad. Hästi paistab välja nende kiuline ehitus. Läätsekujulised kiudrünkpilved tekivad
Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest. Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid (2540 mm). Punakaspruunid läikivad kattetiivad. Isasel laubal tahapoole kaardus sarv, emasel see puudub. Eesseljal on kolmehambane ristmõhn. Vastsed-kuni 12 cm valged tõugud.
kahvatukollane või kreemjasvalge. 10 – 17mm (enamasti 14 – 22 mm VÕSA-VÖÖTTIGU Sarnaneb salu-vööttigu välimusele. 15 – 16 mm) (enamasti 19 – 21 5 kuni 5,5 keermega läikiv kollane mm) koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Teo keha on hele kahvatukollane või kreemjasvalge. Kõrge kuhikja 5–6-keermelise kojaga liik. Koda on enamasti ühevärviline hallikaskollane kuni hele punakaspruun, nõrga mati 10 – 19 mm 13 – 23 mm läikega. Harvem võib leida ühe (enamasti 16 – 17 (enamasti 18 – 20 PÕÕSATIGU pruuni vöödiga vorme
Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates
Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Spekter- kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist,
lisakromosoomide arvu suurenemisele. Kromosoomide spetsialiseerunud alad- · soonised ehk heledamini värvunud alad- primaarsoonis ehk tsentromeer jagab kromosoomi kaheks õlaks. Sekundaarsoonis on soonis, mis pole seotud tsentromeeriga ja avaldub kui heledalt värvunud ala kromosoomis. · satelliidid- sekundaarsoonistest distaalselt asuvad alad. · telomeerid- kromosoomiotsad ehk terminaalsed alad. · kromomeerid- tumedad vöödid, mis tekivad kromatiinniidi keerdumise tagajärjel. Neid võib näha meioosi profaasis tumedate vöötidena. · kromosoomivöödid- heledamini ja tumedamini värvunud alade vaheldumine piki kromosoomi. Kromosoomivöödistud saadakse diferentsiaal- ja selektiivvärvimise tulemusena või taimede puhul näiteks ka temperatuuriga mõjutades. Kromosoomide duplitseerumiseks ja repltseerumiseks on vajalik element replikatsiooni lähtepunkt ehk origin
Riigi tunnusmärk Tunnusmärk on musta äärisega ellips, mille teljed on vähemalt 240 mm ja 145 mm pikad (mootorrattal ja tema haagisel vähemalt 175 mm ja 115 mm). Ellipsi valgel taustal on mustad tähed EST. Väljaulatuv veos Tunnusmärk on vähemalt 400 mm küljepikkusega ruut, milles on vaheldumisi 45° all punased ja valged kaldvöödid laiusega 1/8 küljepikkust. Eesmisel tunnusmärgil helgivad valged vöödid, tagumisel punased. Õppesõit Tunnusmärk on 150200 mm küljepikkusega musta äärisega kollane võrdkülgne kolmnurk, milles on kujutatud kahe rõhtsalt asuva kodaraga rooliratast. Äärise laius on 1/12 küljepikkust. Küsimused?
Inimesele toovad kahepaiksed kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Rohukonn on suhteliselt suur, kasvades kuni 10 cm pikkuseks. Rohukonn on pruun ja kirju kõhualusega. Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid, on tema peamine kaitse varjevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal seevastu jätab jala eri piirkondade vöötidest koosnev muster mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on.
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib
Kevadel ja suvel silmatorkava sulgkraega, mis muudab ta paksukaelseks ja mida ta mängu ajal laiali ajab. värvilt on need suled : mustad, valged, punased, vöödilised või nende värvide kombinatsioon Nokk ja jalad on isastel siis oranžid. Emaslind kevadsuvel on saledad, erksa laigulise sulestikuga, pruunika träpsulise kaela ja rinnaga Jalad oranžid, nokk tume Talvel on emas- ja isaslinnud hallikas pruunid, Aastaringselt on tiibadel kitsad valged vöödid ning sabaosas olevad valged küljed on hästi nähtavad. Noorlinnud on sügisel kollaseservalise sule mustriga. Häälitsevad üliharva TOITUMINE Selgrootud loomad Harva taimeseemned ELUPAIK Eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaid. Pesa on maapinnalohus, mis on kõrtega vooderdatud ja paikneb enamasti tihedas rohus. Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks on Emajõe jõgikond, aga põhiliselt on levinud Lääne ja
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo 1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne) Õigekeelsusõnaraamatu abiga 2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa 3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine. Mimeetiline kunst on siis järeletehtud kunst aga samuti väärtuslik. 5. Skulptuur on minu arvates hästi tehtud. Kujutatud on püha Mary ning täis elujõus mees, kus Mary hoiab meest oma kätel, mis näitab naise tugevust. Edasi on antud ka Mary tunded mida võib välja lugeda tema näojoontest ning naise ilu 15 sajandil. Eriti täpselt on välja toodud keha vormid ning jooned nagu oleks reaalsed inimesed betooniga...
pildistatud vulkaanipursked vaibunud, ent samas leiti palju uusi. Sealjuures leidsid Galileo teadlased, et Io pind võib kõigest mõne nädalaga märkimisväärselt muutuda. Io pind on üsna värviline oranzides, punastes ja mustjas-pruunides toonides. Oranzi värvust vulkaanide ümber põhjustavad nendest välja paiskuvad väävliühendid. Io erineb teistest Jupiteri kuudest põhjalikult seal puuduvad kraatrid, triibud ja vöödid ning ta on väga sile. Io pinna sileduse põhjustavad laavavoolud, mis täidavad pragusid ja uuristusi. Laavavoolude tõttu on Iol ka noorim pind kogu Päikesesüsteemis. Vulkaanilise tegevuse tõttu on Iol täheldatud ka ajutist õhukest atmosfääri. Kokku on Iol leitud üle 80 aktiivse vulkaani. Suurim neist, Loki, on suurem kui Marylandi osariik USA-s ning eraldab rohkem energiat kui kõik Maa vulkaanid kokku.
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesit...
Ahm (kaljukass) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja- Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad. Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 6282 cm, sabapikkus 1825 cm. Tagakäpa pikkus 14 18 cm, kondülobasaalpikkus 128150 mm. Isendid kaaluvad 919 kg. Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades.
elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse kohta. (Loomad, 2001) Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate endast maskeerimisvahendit: näiteks tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma. Suured kaslased on spetsialiseerunud saakloomadele, kes on neist endist suuremad ning nad on võimelised korjust lühikest maad ka lohistama, vedamaks seda ohutusse toitumispaika.
Kulus terve aasta, enne kui nad suutsid välja mõelda, kuidas hoida süsinikku terases nii, et see grafiidiks ei muutuks."Ajad metalli hästi kuumaks ja taod väga-väga kõvasti," selgitab Verhoeven. Uurijatel oli varem kahe silma vahele jäänud ka vanaadium; raud, mida tiim kasutas, sisaldas seda 0,003%. Professor arvab, et damaskuse terase muster tekib ebaühtlastest vanaadiumikihtidest, mis tekivad metalli jahtudes ja tahenedes. Edasine kuumutamine toob vöödid hästi välja.Ekspertide sõnul annab selline kombinatsioon damaskuse mõõkadele eriti vastupidava tera ja muudab metalli kõvaks ja raskesti purunevaks. Tehnoloogiale loodetakse tulevikus rakendust leida eelkõige kergemate autode ja töökindlamate mootoriosade valmistamisel. Damaskuse teras ja sellest valmistatud mõõgad olid oma aja kohta uskumatult erakordsed- kindlad ja vastupidavad. Vaatamata metallitööstuse hiiglaslikule arengule on damaskuse teras siiani väga mainekas ja austatud
Suue on pisut välja venitatud, ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun. Naba on suletud. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane. 4. VÕSAVÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga. 5 kuni 5,5 keermega koja laius on 1422 mm (enamasti 1921 mm) ja kõrgus 1017 mm (enamasti 1516 mm). Läikiv kollane koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Suue on suhteliselt kitsas ja välja venitatud. Suudmeserv ja huul on valged, naba suletud. Teo keha on hele kahvatukollane või kreemjasvalge. Ta asustab mitmesuguseid niiskemaid elupaiku: metsi, aedu, parke, puisniite, võsasid. Ronib sageli puudel. Võsavööttigu on Eestis tavaline liik ning teda võib kohata väga mitmesugustes kohtades. 5
Paaritumine võib toimuda nii lennul kui ka õitel või teistel taimeosadel. Emane muneb oma munad veealustele taimeosadele, olles ise sealjuures kõrgemal veepinnast. Vastsed talvituvad ühe korra ja kasvavad veetaimedel. 3) Harilik loigukiil : Tagatiivad on alusel laienenud ja need on laiemad esitiibadest . Keha on kas punane, pruun ,kollane või tumedate ja heledate laikudega must. Harilikul loigukiilil on jalgadel kollased vöödid. Loigukiile on erinevaid liike. 4) Tumekõrsik: Tumekõrsiku ees ja tagatiivad on ühelaiused ning tiivatäpp on alati olemas. Tumekõrsiku tiivad kitsenevad alusel järsult ja on varrelised. Tiivatäpp on 2 sulu pikkune ja enamik tiivasulgi on viisnurksed. Tumekõrsikuid on mitu sarnast liiki. 5) Harilik hiigelkiil: Alusel on laienenud tagatiivad ning need on eestiibadest laiemad. Hariliku Hiigelkiili
tuntud. Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine. Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. Jupiteri orbiit on Päikesest 778,330,000 km kaugusel. Planeedi ekvatoriaalne diameeter on 142, 984 km. Jupiter on raskeim planeet - selle mass on 318 korda suurem kui Maal
Tavaliselt elavad nad kahe, harva kuni viie aasta vanuseks. Vaenlasi on ondatratel palju: saarmad, rebased, röövlinnud inimene jt. Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast. Tuttpütt Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias jaAafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga
Isaloomal on ulatuslik jahipiirkond, mida ta raevukalt kaitseb. Tiigril pole vaenlasi, peale inimese. Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval kaitseb tiigrit seadus, kuid kogu maailmas on järel vaevalt 5000 looma ning salaküttimine jätkab hävitustöid. Tiigrinahk pidavat õnne tooma ja erinevaid kehaosi kasutatakse hiina rahvameditsiinis. Tiiger on suur vöödiline kaslane, kelle põhjapoolsete alamliikide vöödid on tumehallid,mõndadel aga süsimustad.Selline muster varjab teda suurepäraselt nii metsas kui roostikus jõgede kallastel, kus ta varitseb vett jooma tulevaid loomi. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal
KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...
kaetud karvade või valgete soomustega (H.Remm.1984). 6 (http://en.wikipedia.org/wiki/Melolonthinae) Joonis 4 Maipõrnikas (Melolonthinae) 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on meil tavaline ja laialt levinud liik. Välimuselt on ta suur, pealt tavaliselt kuldroheline ja alt vaskpunane (H.Remm.1984). Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Tundlatele on iseloomulikud tugevad nuiakesed. Kuldpõrnikad võivad kasvada kuni 22 mm pikkuseks (wikipedi.org). Elupaigaks on neil õitsevad niidud. Eriti meeldib neile pesitseda roosõieliste ja ohakate õitel. Kuldpõrnikas toitub peamiselt taimelehtedest ja -õitest. Töntsakale kehale vaatamata on nad väga head lendajad ja iseäralik on nende juures see, et lennu ajal hoiavad nad kattetiibu seljal koos
kulgevad nad kõik enam-vähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Kõik need laigud on tegelikult atmosfäärikeerised ja tuletavad meelde maiseid tsükloneid ning antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad. Tumedad vöödid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Need alad paiknevad sügavamal, kus temperatuur on kõrgem. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Teda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km
Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit basalt- tardkivim(purske); peeneteraline/klaasjas, musta värvi graniit- tardkivim; hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga pimss- tardkivim; õhuli; marmori muster kvartsiit- moondekivim; pruunikas, vöödid näha 11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut. Tekivad laamade liikumisest, vulkaani purske tagajärjel, koobaste värisemisest, kivimkeskkonda mõjutavast inimtegevusest. Levib laamade äärealadel, laamade vahevöösse sukeldumise vööndeis, kuuma täpi ja mandririfi piirkondades. 12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained, pikilained e P- lained, ristilained e S-lained, pinnalained) Keha- e. ruumilained- liiguvad keha sees
mitoosiprotsessi (kahjustub mitoosikääv). Seejärel asetatakse rakud hüpotoonilisse lahusesse, rakud imevad end vett täis ja lõhkevad. Kromosoomid paiskuvad välja ning neid uuritakse mikroskoobiga. Kasutatakse erinevaid värve, kromosoomide värvimiseks. Feulgen'i reagent (purpurne, seostub DNA suhkrujääkidega) ajalooliselt kuni 70ndateni Quinakriiniga värvides tulevad esile kromosoomide vöödid fluorestseeruvad UV valguses. (Näha nn Q-vöödid.) Giemsa värv samuti ilmnevad vöödid, mis vastavalt töötlemisele on kas G- või R-vöödid (värvuvad siis vastupidi). · Meioosikromosoomide uurimine Võrreldes mitoosikromosoomidega on see märksa keerulisem, sest meiootiline jagunemine toimub ainult spets. kudedes sugurakkude moodustumisel
Kromomeer (chromomere)-kromatiinniidi kondenseerumise tagajärjel tekkinud tume granulaarne piirkond Kromosoomivöödistus (banding pattern) e. heledamini ja tumedamini värvunud alade vaheldumine piki kromosoomi. See on igale kromosoomile spetsiifiline. Homoloogsetes kromosoomides on kromosoomivöödistuse muster sama. Kromosoomivöödistus saadakse diferentsiaal- ja selektiivvärvimise tulemusena. 29. Kromosoomi vöödid, karüotüüp, karüogramm Karüotüüp indiviidi kromosoomistiku tunnustekogum, mida iseloomustab kromosoomide arv, suurus, (tsentromeeri asukohast olenev) kuju ja värvumismuster (vöödistus) Karüogramm -indiviidi karüotüübi uurimiseks kasutatav kromosoomistiku süstematiseeritud fotokujutis ühe raku metafaasikromosoomidest, kus kromosoomipaarid on reastatud ja rühmitatud suuruse, kuju ja vöödistusmustri järgi
4 Bioloogia Süstemaatiline kuuluvus Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on loomade (Animalia) riiki, keelikloomade (Chordata) hõimkonda, kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, haugiliste (Esociformes) seltsi, hauglaste (Esocidae) sugukonda ja haugi (Esox) perekonda kuuluv röövkala. (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ) Välimuse kirjeldus Haugi värvus on tähniline, heledad vöödid kulgevad risti ja piki keha. Sõltuvalt kaldavöötme veetaimestiku iseloomust ja arenguastmest on haug hallikasroheline, hallikaskollane või hallikaspruun, selg on tume, kõht valkjas hallide tähnikestega. Selja-, päraku- ja sabauim on punakaspruunid, rinna- ja kõhuuimed kollakaspunased. Haugi keha on suhteliselt pikk, nooljas. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ettepoole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel
pilvede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 26 km, troopikas natuke kõrgemal. Nende paksus on 200700 meetrit (harvem kuni 1000 m), pilvekiht on alt tasane. Kõrgrünkpilved on valged, hallid või sinakad, kujult on nad vöödid, vallid, tükid, tombud ja tihti paistavad äärtelt läbi. Kõrgrünkpilved koosnevad tavaliselt lamedatest pilvetükkidest, mis võivad moodustada kihitaolisi kogumeid. Mõnikord on nende pilvede osad rünklikud või isegi tornjad. Kõrgrünkpilvede teke näitab troposfääri keskosa ebastabiilsust ja on seotud ebapüsiva ilmaga. Rünklikumad ja tornjamad pilved on hoovihma ja äikese võimaluse tunnus.
Sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Väljaulatuva veose tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. Väljaulatuva veose tunnusmärkide kaldvöötide laius on 1/8 tunnusmärgi küljepikkusest. Vöödid langevad tee telje poole. 4.4 Suurveose tähistamine eestpoolt 4.5 Suurveose tähistamine tagantpoolt KOKKUVÕTE Nagu selgus, siis ülegabariidilise veose vedamine, korraldamine ja ohutusnõuete täitmine on keerulisemast- keerulisem. Vähemalt mulle tundub nii. KASUTATUD KIRJANDUS · https://www.riigiteataja.ee/akt/13275753?leiaKehtiv · https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1240/7201/2015/MKM59_lisa.pdf#
maailma suurim liblikas, Lõuna-Ameerikas elav Thysania agrippina, kelle siruulatus on kuni 30 cm. Kuigi sugukonna nimetus viitab öisele aktiivsusele, on terve rida liike päevase või ööpäevaringse eluviisiga. Öölaste tiivakiri on väga mitmekesine, lihtsaimatel juhtudel on tiivad ühevärvilised, kuid esineb ka väga kirevate tiibadega liike. Parasvöötmes on enamiku liikide tiivad nn "puukooremustriga", st eestiibadel on mitmesugused triibud, vöödid ja laigud, tagatiivad on aga tumedates toonides (suuremal osal liikidel) või siis eredalt värvunud (näiteks paelöölastel). Enamasti on öölaste valmikud suhteliselt jässaka keha ja tugevate tiibadega, nad on head lendajad. Öölase liblikad ilmuvad juuni lõpus või juuli alguses, lendlevad hämariku saabudes ja toituvad õienektarist. Lehtede alaküljele munevad nad 23-kihilised kogumikud. Äsja munetud munad on helerohelised, kuid enne röövikute koorumist muutuvad need
teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni. Metskitsel on palju haigusi (ümarussid kopsus näiteks - praktiliselt kõik isendid nakatunud). Metssiga. Teadaolevalt suurim siga Eestis lasted 300 kilo. Kapsast eriti ei söö. Kohastunud elama tihedates tihnikutes. Karjalise eluviisiga loom. Karjad moodustuvad tavaliselt emise juhtimisel. Väga suure karja puhul võib ka kult karjajuht olla. Sünnihetkel kaalub põrsas 1,2-1,4 kilo. Esimesed 4 elukuud on vöödilised, siis vöödid kaovad. Kõige viljakam emis on 6-aastane. Siga on üsna tark loom ja oskab karja hoida ohtudest eemale. Esimese eluaasta jooksul sureb ca 50% põrsaid ära. Kannatab hästi igasuguseid vigastusi. Tugev ja vintske loom. Hirv. 26 alamliiki. Eestis elab euroopa punahirv (kuskil 1500-1700 isendit). Punahirvel sooline dimorfism suur. Emased isendid poole väiksemad. On dendrofaag, kuid sööb ka väga palju põllukultuure (kapsast, kartulit, tervilja). Armastavad toituda ka vetaimedest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
