Tema luule sai tuntuks kujundirikka väljenduse poolest. Tema luulet nimetatakse ,,Kultsism" ehk ,,gongorism". Peamiselt kirjutas ta lühivorme: sonetid, romansid ja letriljad. Letrilja luulevorm, kus iga rida lõppeb refrääniga. Tema kuulsam teos on poeem ,,Üksindused". Kuidas jaguneb klassitsistlik draama? Klassitsistlik draama jagunes 1) kl. Komöödia 2) kl. Tragöödia. Nimeta tragöödia ja komöödia 3 põhinõuet. Tragöödia 3 põhinõuet : · värssteos; · 5 vaatlust; · keelatud oli füüsiline vägivald ja labasus. Komöödia 4 põhinõuet: · pidi olema õpetlik · meelelahutuslik · värssteos · 5 vaatlust Millised väiksed proosa zanrid tekkisid klassitsismi ajal? Miniatuur lühike kirjutis, mis lähtub teesist või motost Aforism mõttetera Maksiim lühidalt ja väljendusrikkalt (2-3 lausega) anti edasi moraalne tõlgendus või järeldus. Ülevaade Moliere elust. (film) 1
Paremalt vasakule: 1. Inglise näitekirjanik 5. Krirjanik aastatel 1265-1321 7. Itaalia humanismi suurkuju 9. Lembeluule Petrarca stiilis 10. Renessansi ajastu geenius 11. Renessansi sünnikoht 13. Da Vinci tuntuim maal 14. Petrarca tuntuim värssteos Üevalt alla: 2. Jumaliku komöödia teine osa 3. Dante peateos 4. Renessanss ehk... 5. Boccaccio peateos 6. Shakespeare teos 8. Jumaliku komöödia esimene osa 12. Novelli rajaja Paremalt vasakule: 1.William Shakespeare 5.Dante Alighieri (paremalt vasakule) 7.Francesco Petrarca 9.Petrahism 10.Leonardo Da Vinci 11.Itaalia 13.Mona Lisa 14.Africa Ülevalt alla: 2.Purgatoorium 3.Jumalik komöödia 4.Taassünd 5.Dekameron(ülevalt alla) 6.Hamlet 8.Põrgu 12.Giovanni Boccaccio
Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
8 10 5 3 13 16 2 11 12 14 17 4 6 15 18 1 7 1) Kunstnik, kes illustreeris alles hiljuti Giovanni Boccaccio ,,Dekameroni" (Perek.nimi) 2) Petrarca värssteos. 3) Dante Alighieri esimene autobiograafiline teos. 4) Itaalia jõuka pere elamu. 5) Renessansikultuuri maailmavaateline alus. 6) Itaalia keeles (rinancimento) ,,Renessanssi" tähendus. 7) Renessansi üks suurkujudest praegusel ajal. 8) Kuidas on hakatud Petrarca stiilis nimetama lembeluulet? 9) Kirjanik, kes on kirjutanud teose ,,Pidusöök." 10) Isik, kes võttis esimesena kasutusele termini ,,Renessanss."
Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks
seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. juuli 1374) Elust : Sündis Firenze lähedal Arezzo linnakeses. Itaalia humanismi suurkujusid Poeet , mõtleja , teadlane Pääses paavsti õukonda Laura Ta inspireeris tema loomingut . Laura oli tema armastus , kes muutus peale surma tema muusaks , keda ta oma värssides ülistas paljude aastate jooksul . Laura kujutas endast poeetilist allegooriat Looming : värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Teosed kirjutas ladina keeles . Teosed eesti keeles : "Secretum" Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost "Kevade tagasitulek" "Kantsoon" Petrarkism Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks . See luule on platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia,tundelisus ja igatsusega . Sonett Petrarca tegi soneti tuntuks peale Dante .
MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. BALLAAD Tundeküllane enamasti draagilise,müstilise süzee ja sünge häälestusega, jutustav luuletus POEEMon pikk jutustav värssteos. Ka muusikas kangelaspoeem, proosapoeem. Sümfooniline poeem. VÄRSSROMAANVärsi vormis teos. EEPIKA TUNNUSED SÜzEE kirjandusteose sündmustik , mis jälgib tavaliselt aja sündmuste kulgu. TEGELASEDTeose idee kandja PEATEGELANETeose põhiidee kandja KÕRVALTEGELASEDTegelane kes esineb ainult episooditi KONFLIKT Kokkupõrge vastandlike tegelaste jõudude huvide ja eesmärkide põrkumine . MILJÖÖ on kirjandusteose kirjanduslik kuju
· ettekanne ,,Kaelvipoja" kohta (1839) · ühendas ettekandes Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi Fr. R Kreutzwald (1803 1882) · töötas arstina · ÕES ettepanek jätkata eepose koostajana · eeskujuks soome rahvuseepos ,,Kalevala" · 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg" (1853) · 20 loost koosnev eepos ,,Kalevipoeg" (1857) · eepose rahvaväljaanne (1862), trükitud Soomes Eepos e lugulaul on · pikk värssteos · kirjeldab rahva ajaloo olulisi sündmusi või · rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist · 20 lugu kogumahuga 19 047 värssi · Peterburi Teaduste Akadeemia Demidovi auhind (1860) Olulisemad sündmused · Kalevipoja sünd · Linda otsimine · tegutsemine põllumehe ja riigi juhina · võitlus sortside ja Sarvikuga · retk maailma otsa
3. Komöödia (,,madal") pidi olema õpetliku sisuga. 4. Draamale seati aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte. ,,Ühes kohas, ühel päeval sooritatud ühtne sündmus täitku näidendit algusest lõpuni" 5. Luules nõuti puhtaid riime ja ranget vormi. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1672) · KINDLAD NORMID (ideaalis 5- vaatuseline värssteos) · MOLIERE kirjutas ka proosas ja moraalsed taotlusedki olid kohati kahtluse all. · Kui tragöödia lähtus muinasaegade süzeest ja piirdus kõrgest soost tegelastega, siis komöödia peegeldas kaasaegset eluolu KÕIKIDES KLASSIDES. · MORAALSED TAOTLUSED LÄBI TÜPISEERIMISE: - VALEVAGATSEJA- Tartuffe - PAADUNUD ELUMEES- don Juan - IHNUR- Harpagon jt. MOLIERE · Jõuka kaupmehe poeg, juristiharidus
"Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10. Klassitslistliku komöödia kindlad normid: viievaatuseline värssteos, pidi ühendama meelelahutust ja ühiskonna õpetusi, tragöödias inimesed kõrgest soost (või mütoloogiast), komöödias lihtinimesed. Tragöödia: 5-vaatuseline paarisriimis. Antiikne süzee. 11. Märksõna: Mõtlen, järelikult olen olemas. 12. Tunnusjooned: mõistus, mõistupära, ranged reeglid, selgus ja korrapärasus, luules kidlad riimid ja vorm, pidi olema kõlbeline eesmärk. 13. Prantsuse akadeemia (1635) juhtis Prantsusmaal avalikku kultuurielu, arendas prantsuse
jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3. Etenduse põhiosa leidis aset teatri keskel asuval ümaral platsil ehk orkestral 4. Orkestral oli külgedel kaks sissekäiku 5. Üks näitleja võis kehastada mitme tegelase rolli kasutades selleks maske 6
Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne. Ballaad-pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Kasutab ka tegelaskõnet, dialoogi. Sonett-koosneb kahest neljarealisest ja kahest kolmerealisest salmist. 14 värtsireast koosnev. Lee-jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärneb enamasti legenditest. Poeem-pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga Pastoraal-maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus
`'Uus elu'' esimene autobioloogiline teos, koondas proosat ja luulet, muusa Beatrice. `'Pidusöök''. Peateos `' Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist, see jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus., kogu poeemi tegevustik on moraalne allegooria. Filosoofiline poeem, 3 osa: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Petrarca Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. `'Aadressita kirjad'', värssteos `' Aafrika''. Peateos on `' Laulude raamat'', 300 sonetti, kantsoone, ballaade, madrigale jne. Muusa Laura. Petrarkism lembeluule Petrarca stiilis. Boccacio Itaalia kirjanik, novelli rajaja. Peateos `'Dekameron'' raamjutustus, 100 novelli Renessansi kirjandus uuttüüpi teater tekkis 15-16 sajand.16. sajand levisid itaalias elukutselised näitetrupid. Itaalia teater gommedia dell'arte(professionaalne teater) kindel teatritüüp, näidend on
See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epiteet, metafoor), lausekujundid(kordus) ning kõlakujundid(riim). Stroof on luuletuse salm. Võrdlus on kõnekujund, milles kõrvutatakse kedagi või midagi ühistunnuse alusel. Värss on luuletuse rida.
üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Teosoofia-müstiline õpetus, mis peab võimalikuks jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetult ühendusse astumise kaudu. Panteism-filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Poeem - pikem mitmeosaline jutustav värssteos. Poeemi iseloomustab süzee ja kangelaste kujutamine nende arengus. Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Novell - lühijutt, tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novell lõpeb tavaliselt üllatava pöördega- puändiga. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilalugu, kedagi või midagi naeruvääristav kirjanduse lühivorm.
ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesco teosteks olid: ,,Aadressita kirjades"-mille ta hukka mõistis, ,,Aafrika"- Francesco kõige mahukam värssteos ja see teos oli ladinakeelne poeem, ,,Laulude raamatusse"- sisaldas rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, lisaks kantsoone, ballaade, madrigale jm. Ning koosnes kahest osast: 1. ,,Madonna Laura eluajal" 2. ,,Pärast madonna Laura surma" · Giovanni Boccaccio(1313-1375)- Ta polnud väga kuulus aga aitas siiski kaasa ajaloo arengule. Tema teosed on järgmised: ,,Fimmetta ehk Eleegia madonna Fiammettale"-
tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata Müüt-tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms Naljand- lühike, humoristliku sisuga rahvajutt. Sündmustik valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal liialdused, sõnamäng ja koomika. Novell-tiheda sündmustikuga, vähe tegelasi, lõpeb puändiga, piirdub harilikult ühe teemaga, jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Parallelism-mõttekordus Poeem-pikk jutustav värssteos Publitsistika-vahendab arvamusi, vaateid, ideoloogiaid. Kajastab inimühiskonna arengut. Arutletakse inimeste ja ühiskonna probleeme. Puänt- üllatav kuid loogiline lõpplahendus. Riim-häälikute kokkukõla, aitab värsse omavahel siduda ning kujundab salme Robinsonaad-kirjandusteos merehädalise seiklustest üksikul saare. Romaan-tavaliselt kirjutatud proosas, mitmeplaaniline tegevustik, kujutatakse pikka ajajärku, palju tegelasi, keerukas sündmustik, probleemiderohkus. Jaguneb:
värsi vaimuka puäntiga- üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. ● ballad- Ballad on pikem, jutustava sisuga luuletus, mille aineks on mingi erakordne sündmus. Balladi sisu iseloomustab teatud salapärasus, seletamatus ja dramaatilisus. Sageli kasutatakse balladis kahekõnet. ● haiku- Haiku on Jaapani klassikaline väike luulevorm. Koosneb kolmest reast ja seitsmeteistkümnest silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded. ● poeem- Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kirjutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. Luulekujundid: ● epiteet- omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist (kottpime reede õhtu) ● võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel (vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa) ● metafoor- ülekanne kus nähtus kantakse üle sarnasuse alusel (munamägi on pilvepiiril)
"REBASEROMAAN", Loomaeepos Loomalugude hiigelsari, mida ühendab keskne tegelane rebane Renart Teoses sotsiaalne satiir, kus peegelduvad suhted ja kombed. TEGELASED REBANE kaval, leidlik väikefeodaal HUNT juhm, toores KARU kohmakas, juhm suurfeodaal LÕVI kuningas OINAS, EESEL vaimulikud KANAD, JÄNESED lihtrahvas PALJU TÕLKEID JA MUGANDUSI Eestis Kreutzwaldi mugandus "Lood Reinuvader Rebasest" - 1850 "Roosiromaan" allegooriline prantsuse värssteos TEGELASED lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm Kadedus valevagadus Peategelasteks Loodus ja Mõistus. . "Roosiromaan" Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisukokkuvõte Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida Inglismaal kujunesid välja Robin Hoodi lood mõisnikuga tülis oleva metsas redutava vaba talupoja seiklused Franciois Villon 15. sajandist
värsirida.Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Algselt olid nendeks oktett ja sekstett (8+6 värssi), hiljem lagunesid need katräänideks (nelikvärsid, 4+4) ja tertsettideks (kolmikvärsid, 3+3) või distihhonideks (kaksikvärssideks, 2+2+2+2) ja tertsettideks (3+3). 41. haiku- on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5). 42. poeem- on pikk jutustav värssteos. Ka muusikas- kangelaspoeem, proosapoeem. Sümfooniline poeem 43. ballaad-on aeglane muusikateos 44. valm- on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane- kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid.Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt
Tristan ja Isolde- on romantiline ja traagiline jutustus ja legend rüütel Tristanist ja iiri printsessi Isoldest. Robin Hood- on inglise keskaegsest pärimusest tuntud tegelaskuju. Enamasti kujutatakse teda kangelasena, kes röövib rikastelt ja annab vaestele. ,,Gaudeamus"- Gaudeamus igituri peetakse vanimaks tudengilauluks ,,Roosiromaan"- see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub roosi ja tahab seda noppida. ,,Rebaseromaan"- see on loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart. Vagant- rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule. 7. Villoni luule temaatika Oma hulguse elu kirjeldamine oma luuletustes. 8. 3 kuulsat itaalia kirjanikku: Dante, Petrarca, Boccaccio (igaühest kõige tähtsama teose pealkiri, sisu ülevaade, teose ülesehitus, naise nimi, kellele looming pühendatud)
humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muusade kaitsja. eeposed- Homeros "Ilias" ja "Odüsseia", teatri eripära-Amfiteater, teater võis sarnaneda klassikalise ooperiga, Naisosad täideti
Novell on proosa väikevorm, mis keskendub sündmustikus kõige olulisemale. Tegelasi on vähe tekst tihe ja pingeline, lõpp tihti ootamatu. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pajatus on lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. Pastoraal karjaseluuletus. Kujutatakse karjase ja maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. Proosa on kirjanduse ühe põhiliigi eepika väljendusvorm. Proosateoses jutustatakse sündmustest, tegelastest ja olukordadest enamasti rahulikult ja tõepäraselt. päevikus tehakse vahetuid ülestähendusi oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist. Romaan on proosazanr, mida iseloomustavad täiuslikkusetaotlus, mitmekülgsus elu kujutamisel, suur tegelaste hulk, sündmuste
2. Kuhu istutas Jumal Eedeni rohuaia? ,,Päevatõusu poole." 3. Kuhu paigutas Jumal elupuu? Keset aeda 4.Millest ja miks valmistas jumal linnud ja loomad? Mullast, sest inimesel/Aadamal ei ole hea üksi olla 5.Kes andis loomadele ja lindudele nime? Inimene. (adam=inimene) 6.Kuidas Eva põhjendas Jumalale keelatud vilja söömist? Madu pettis mind ja ma sõin. Müüt- pärimuslik kujutelm millegi tekkimises Orkestra- ringikujuline tantsuväljak Eepos- suur eepiline värssteos Teatron- vaatamispaik Veeda- Antiikirjandus- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Sanskrit- vana hindude kirjakeel kirjandus Hindusim- India valitsev usun Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga kuju Budsim- 1 jumal lõi buddha Hellenism- antiikaja ajaloo- ja kultuuriperiood IV Taoism- hiina filosoofi Laozi õpetus; sellest I saj eKr
filosoofilise isikupära tõttu itaalia kirjanduse tippsaavutuseks. Teos koosneb kolmest osast. On kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas osas on 33 laulu. Täiuslikkuseni jõudmine moodustab poeemi süzee. Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. 2. Petrarca (lüüriku temaatika, sonett) Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane.Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud ,,Laulude raamatuss", mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks. Petrarca sonett koosneb kaest ühiste
saagu sinu suvi nagu jõgi Asko Künnap hamster jookseb pimedas oma rattas see on öö hääl Asko Künnap Lüroeepika lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja lüürika – tunnuseid Ballaad mitmestroofiline ehk mitmesalmiline ballaade on kirjutanud nt F. Schiller, J. W. Goethe, Marie Under poeem pikk värssteos (eeposest lühem), värsivormis jutustus hrl. jutustavat laadi (kuid eeposest lihtsama süžeega), kuid lüüriliste kõrvalepõigetega poeeme on kirjutanud G. G. Byron, A. Puškin, Betti Alver Dramaatika ilukirjandusliik, mis on mõeldud laval esitamiseks tunnused: dialoogivorm olevikus esitatav tegevus dramaatika žanrid komöödia tragöödia draama
Seetõttu muutusid tegelaskujud ühekülgseteks, skemaatilisteks. · Boileau ,,Luulekunst" Prantsuse klassitsismi põhimõtted. · Klassitsistliku teater algas, kui Prantsusmaal oli võimu tipul kardinal Richelieu, tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Mõlemad sekkusid pidevalt teatriellu ja kontrollisid, et teater vastaks absolutistliku riigi huvidele. Tragöödias olid väga ranged reeglid- ,,kolme ühtsuse" nõudest ei tohtinud kõrvale kalduda, tragöödia võis olla üksnes värssteos, keelatud olid ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused. Näidendi tõepärasus pidi suurendama, suurenes monoloogide osa, näidendites oli vähe liikuvust. Esindajad: Cornielle ja Racine. · ,,Komöödia ülesanne seisneb selles, et parandada inimesi neid lõbustades"-Moliere. 1) Moliere-i (1622-1673) isa oli Pariisi jõukas kodanlane ja õukonna käsitöömeister,
kultuurist. Seda peetakse vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära poolest üheks itaalia kirjanduse tippsaavutuseks. (komöödia oli kurva alguse ja õnneliku lõpuga, mitte koomiline) Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Oli paavstiõukonnas Avignonis, pages sealt. 1341 aastal krooniti ta antiikse kombe kohaselt Rooma Kapitooliumil poesta laureatus'eks. Viimased paarkümmend aastat elas Milanos ja Veneetsias. Kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on suuremalt jaolt koondatud ,,laulude raamatusse", sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, koosneb kahest osast: ,,madonna Laura eluajal" ja ,,pärast madonna Laura surma". Peateemaks on armastus Laura vastu, Laura oli tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat zanri)
kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939). Teisisõnu: ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 28. veebruaril 1835. Selles eeposes on 31 runo. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 runo. "Kalevala" põhjal on koostatud palju väljaandeid, muuhulgas ka koolidele. "Kalevalast" innustatuna on kirjutatud lasteraamatuid, nagu Mauri Kunnase "Koerte Kalevala", Kirsti Mäkineni "Soome laste Kalevala" ja näiteks Piilupart Donaldi koomiks "Sampo saladus". 5. EESTLASTE EEPOSE ÜLESEHITUSEST JA VALMIMISEST (Vastuse sain
peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega. Racine ei kiida heaks oma tegelaste nõrkusi, ent ta loobub kindlalt nende isealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Tema loomingus ei leida ka jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi. Kui kirg satub takistusele, sünnitab see uue, vastandliku kire. Ka klassitsistlikus komöödias valitsesid kindlad normid, mida näitekirjanikud pidid järgima. Ideaalis oli komöödia 5-vaatuseline värssteos, mis tingimata pidi ühendama meelelahutusliku õpetlikuga, aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Komöödias kui niiöelda kergemale zanrile vaatasid akadeemikud leebemalt, seal võisid vabadused olla märksa suuremad kui tragöödias. Väiksemates kõrvalekalletest hoolimata jäi komöödia tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus. Selle saavutamise vahendiks oli tegelaste tüpiseerimine: inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsustena kuivõrd
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
Satiirilist suhtumist võib leida juba rahvaluulet. Termini ja zanri loojaks peetakse rooma satiirikut Gaius Liciliust (2. saj eKr). 17. sajandil sai satiirist kasvatusvahend ja relv võitluses vaimupimeduse ja rumaluse vastu. HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Huumoris puudub terav pilge või hävitav väljanaermine. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1673) Ka klassitsistlik komöödia tuli kirjutada norme järgides. Ideaalsel kujul oli klassitsistlik komöödia 5 vaatuseline värssteos, milles oli meelelahutus tähendatud õpetlikkusega ja mis pidi aitama parandada ühiskonna kombeid. Siiski suhtusid akadeemikud komöödiasse kui n-ö kergemasse zanrisse leebemalt. Seetõttu oli komöödia elulähedasem ja vormilt vabam. Kui tragöödiate sündmustik lähtus peaaegu alati kaugetest aegadest ja tegelased olid üksnes kõrgest soost, siis komöödia peegeldas kaasaegset igapäevaelu ning tegelased olid kodanlikust keskklassist ja isegi alama rahva hulgast
1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssides või proosas Anekdoot-lühike koomilise/pikantse sisuga looke.
väljendeid Racine- 17. saj keskpaik. Eraeluintriigid. Psühholoogilised konfliktid. Muusika + tants. Kreeka teatrist teadis palju, kuna pandi kloostrisse. Saatus. ,,Aleksander Suur". Pr. Akadeemia. Kujutab inimesi. Võitlus iseenda ja oma tunnetega. Corneille- kujutab kangelasi. 17. saj keskpaik. ,,Cid"-tragöödia, mis pole kurva lõpuga. Ei pidanud seal kinni kõikidest reeglitest. ,,Cinna"- ajaloo teemaline. Pr. Akadeemia. Klassistsistlik komöödia: reeglid, viievaatuseline värssteos. Meelelahutuslik pidi olema seotud õpetlikuga. Kaasaegne igapäevaolu. Kesk- või alamklass. Karakterikomöödia. Moliere- Satiir- ,,Naeruväärsed eputised". 17. saj keskpaik. Satiir ,,Tartuffe". ,,Don Juan". Meeste kool", ,,Naiste kool". Peegeldab kaasaja elu. Kriitiliselt. Inimliku lihtsuse pooldaja. Karakterikomöödia. Mitmekülgsus. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. kaasaegne prantsuse kirjandus,
Näidendeist olid populaarsed nii intriigi- kui ka karakterkomöödiad, iseäranis aga nii nimetatud mõõga ja mantli komöödiad, mis põhinesid samuti särtsakal intriigil ja said oma nimetuse sellest, et tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. Klassitsistlik komöödia (Moliere) Nagu tragöödias, valitsesid ka komöödias kindlad normid, mida näitekirjanik pidi järgima. Ideaalsel kujul oli klassitsistlik komöödia 5-vaatuseline värssteos, mis tingimata pidi ühendama meelelahutusliku õpetlikuga, aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Praktikas kalduti nendest põhimõtetest siiski tihti kõrvale. Mitte kõik Moliere näidendid ei rahuldanud ühtviisi Boileau soovi, et komöödia oleks kantud tõsisest moraalsest taotlusest. Klassitsistliku Prantsusmaa suurima komöödiakirjaniku Moliere (1622-1673) loobus ta advokaadikarjäärist, mida ülikooli juristidiplom oleks võimaldanud, ja tundes varakult huvi
aga see on arhailine läti keel, praegu kasutatakse rohkem mingit muud sõna,» teab Contra. «Aga kui jalgpalli või isegi korvpalli näitab, siis sellest, kui läti keeles öeldakse, mis seis on, saan ma küllalt hästi aru.» Kaheksakümnendad Ehkki õpilane Konnula riimis aeg-ajalt juba kolmandas-neljandas klassis, hakkas toona Kommunaariks hüütud õppur-nooruk püsivalt luuletama 15aastaselt. 17. novembril 1989 valmis värssteos «Miks me ei jõudnud kommunismi?», mille avaridadeks: «Keset metsa väike baar, baaris istub Kommunaar». Selsamal unustamatul esimese raske pohmelli päeval valmis Konnula sulest ka seletuskiri «Miks ma koolipeol jõin?». Ahjaa, kooliajal tembutas Contra leivaga varastas kooli sööklast leivakontsikuid, mis on kõige parem osa leivast, kord jooksis, süli krõbedat täis, koguni teeneka ajalooõpetaja pikali, ise ei pannud tähelegi. «Ma pidin päris palju leiba varastama,
Tirso de Molena- teosed annavad edasi tegelaste mõtte ja tundevarjundi; kuulsaim näidend "Sevilla pilkaja ja kivist külaline". Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg; esindab küpset barokki; ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu". Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos; vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis
Näidendite tegelased muutuvad sisemiselt keerulisemaks (filosoofiline vastuolu) Peegeldavad kriisiaja ühiskonna inimese moraalset lõhestatust või allakäiku. Väga omane on ,,näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Ajastu religioossed konfliktid ajendavad usuteema süvenemist draamas. Prantsuse klassitsistlik tragöödia. Reeglid muudeti rangeks tragöödias( n-ö kõrges zanris). Ei lubatud kõrvalekaldumist ,,kolme ühtsuse" nõudest, tragöödia võis olla üksnes värssteos, vaatusi pidi olema 5. Tragöödialaval ei olnud lubatud ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugust päritolu. Tõepärasust suurendas range nõue piirata tragöödias südnmused vaid ühe ööpäeva ja üheainsa tegevuspaigaga, ei lubatud kõrvalliine tegevuses. Tauniti igasugust eba- ja üleloomulikku. Tulemuseks oli näidendi vähene liikuvus, pea kogu sündmustik pidi mahtuma tegelaste kõnesse, kasvas monoloogide osa
liigitusele ega armastanud ,,poetessi" tiitlit. Alveri luuletusi on tsiteeritud ja motoks pandud ka paljudes kirjandusteostes. Tema luule üks tähelepandavaid külgi on lakooniline üldistuslikkus, aforistlikkus, olgu siis peaaegu otseütlemisena või leidliku võrdpildina. 1930. aastate poeemid 1931. aasta lõpus ilmus ,,Noor-Eesti" kirjastusel poeem ,,Lugu valgest varesest". See on Betti Alveri kõige mahukam värssteos, peaaegu värssromaan. Ilmset mõju avaldanud Puskini ,,Jevgeni Oneginile" viitavad nii peategelane kui sündmustik; sarnased on kahe teose ehituslaadid oma jutustajapoolsete kõrvalepõigetega, samuti värsirütm. Poeemi peategelane on Barbaara Lohe. Autori suhtumine Barbaarasse on kakspidine. Paljuski solidariseerub ta temaga, ent samas naerab kirjanik ka oma tegelast selle nõrkuste ja järeleandmiste pärast. Uuesti avaldus Betti Alveri poeemi ,,Lugu valgest varesest" 1966
linnas, tegelaste rändamine ühest linnast teisse, mis leidis aset Sheakspeare´i draamas oli klassitssistlikus tragöödias lubamatu. · Ajaühtsus kogu tragöödia sündmustik pidi mahtuma ööpäeva või veel parem võtma samapalju aega kui näidend ise. · Tegevusliini ühtsus kõrvalliinide mitte lubamine tegevuses pidi suurendama näidendi tõepärasust. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Tragöödia võis olla ainult värssteos, vaatusi pidi olema 5. Valitseva värsivormina kujunes välja aleksandriin, mille riimipaare draamas nimetati ,,heroilisteks kupleedeks". Tragöödia laval ei olnud lubatud ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused juba päritolult, sest oldi veendunud, et tragöödiale sobivaid ülevaid tundeid ei saa edasi anda lihtlabane kodanlane või plebei.
Ibsen ei leidnud tunnustust, tema patriotism jäi võõraks. Vabatahtlikult lahkus Norrast 27 aastaks. Elas Itaalias ja Saksamaal. Pagulusperiood. Kirjutas edasi nii Norra teemadel kui ka üldinimlikel teemadel. Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme. · Näidend värssdraama "Brand". Põhisõnum: ole, kes sa oled; ära lase maailmal end mõjutada. · Näidend värssdraama "Peer Gynt". Peategelane oli terve elu see, kes ta oli. See oli Ibseni viimane suurem värssteos. Edasi kirjutas proosavormis kaasajast, ühiskondlikest probleemidest. Teise perioodi tuntuim on · Näidend "Nukumaja". Ibsen pani aluse moodsale draamale. Wilde Oscar Wilde, 1854-1900, Inglismaa (Iirimaa?). Sündis Dublinis. Isa oli tuntud arst, aga ka pidutses ja liiderdas, oli jõhker vastuoluline. Ema oli kirjanduse ja kunsti huviline. Ema oli tegelikult soovinud tütart. Oscar oli andekas keelte osas, valdas ka kirjandust. Püüdis olla liider, üleolev, kõrk. Sai stipendiumi Oxfordi
jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Arhailine ajajärk eepika ja lüürika Arhailist aega iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine, eepiliste ulatuslike värsivormis lugulaulude laulmine (eepos kr. k sõna, värss; eepos ulatuslik värssteos). Homeros oli 8. sajandil elanud arvatavasti pime laulik aoid. Teda peetakse kahe eepose ,,Iliase" ja ,,Odüsseis" autoriks (see on küll kahtlane, sest ,,Odüsseiat" arvatakse pärinevat pool sajandit hilisemast ajast, samuti on palju erinevat nende stiilis). Mõlemad eeposed tuginevad aga heksameetrile (kr hex kuus, metron mõõt) Kreeka värsis ei kasutatud riimi, see oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide korrapärasele vaheldumisele
soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. · Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid kirjutas ballaade, rondoosid, ühe nägemuse vormis poeemi, tõlkis natuke ,,Roosiromaani". Hilisem looming osutab otseselt Itaalia renessansi mõjule. · ,,Canterbury lood" meenutab Boccaccio ,,Dekameroni" hõlmab terve hulga novellilaadseid lugusid, mis on erinevalt B-st värssteos. Teoses kritiseerib tollase inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. 9 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Palverändurid on teel Canterburysse katoliku pühaku Becketi hauale ja peatuvad enne seda Londoni eeslinna kõrtsis. Palverändurite seas on erinevaid ameteid pidavad
Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Jaguneb: paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), segariim (aabcbcdd). Stroof luuletuse salm. Värss luuletuse rida. Vabavärss luuleread erineva pikkusega, nad ei jagune stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Sonett 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult 4+4+3+3 järgi. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestatuse teemaga. Ballaad tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärit tihti legendist, peamisteks motiivideks armastus ja surm. Nt M. Under ,,Porkuni preili", F. Schiller ,,Kinnas". Haiku Jaapanist pärit väike luulevorm. Koosneb kolmest reast ja 17 silbist (5+7+5). Teemaks loodus ja tunded. Pastoraal karjaseluuletus
loomiseks. Tema näidenditel puudub ajalooline täpsus. Tema näidendites vahelduvad tegevuskohad ja kasutab tegelastena maisete ihadega inimesi nagu don Juan. 22. Klassitsistlik tragöödia, Corneille ja Racine Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlik tragöödia sai alguse Prantsusmaal, kui võimul oli Richelieu. Klassitsistlikus tragöödias ei tohtinud kunagi kõrvale kalduda „kolmest ühtsusest“. Vaatusi pidi olema 5. Tragöödia võis olla ainult värssteos. Seega reeglistik oli üpris karm. Valitsevaks värsivormiks sai aleksandriin. Tragöödia tegelased pidid olema oma päritolult suursugused, sest oldi veendumusel, et mõni lihtne kodanlane ei saaks suursuguseid ja ülevaid tundeid, mida tragöödia jaoks vaja oli, edasi kanda. Tragöödia pidi kestma vaid ühe ööpäeva, piirduma ühe tegevuspaigaga, et säilitada näidendi tõepärasust. Kuna tegevuspaiku muuta ei saanud, suurenes tegelaste monoloogide osa.
1912), „Nukitsamees“ (1920) Lüroeepika Lüürilised elemendid - emotsionaalsus - sündmustele kaasaelamine - tunnete ja meeleolude väljendamine Eepilised elemendid - toimunud või toimuvatest sündmustest jutustamine Ballaad - enamasti traagilise, müstilise süžeega - tundeküllane, sünge - keskendutakse ühele sündmusele - sisaldab pinget Poeem - mitmeosaline pikem lüroeepiline värssteos - sisu eeposest väiksem, ballaadist suurem - vaba vormiga - Puškin, Byron, Alver Valm – õpetliku sisuga lühike mõistujutt - tegelased enamasti loomad - kujundite kasutamine - lõpus tavaliselt moraal - Aisopos, Jakob Tamm Värssromaan – värsivormis teos, millel on romaani ülesehitus - Puškin „Jevgeni Onegin Lüürika – lüüra saatel lauldav, tundeküllane Vanimad näited pärinevad kolmandast aastatuhandest eKr: - kaebelaulud
sama, ainult, et Odüsseia on kirjutatud 50 aastat hiljem ning on järg Iliasele. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest. ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 1835. Selles eeposes on 31 luuletust. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Peategelaseks on Ilmatar ja tegevustiku keskmeks on on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski
Teenis raha ajakirjanduse ja avalike loengutega. Kolm teost, millega läks kirjanduslukku: ,,Christabel", ,,Lugu vanast meremehest", ,,Kubla Khan" Meremees lauldavad värsid, riimitud ja rütmistatud, refrään. Kolm meest on teel pulma, tee ääres vanamees räägib oma loo. See oli meremees, räägib Albatrossist, tapab linnu. Hakkab peale karistus. Kogu meeskond sureb, ainult vanamees jääb ellu. Moraal: mismoodi ei tohi eksida looduse seaduste vastu. ,,Christabel" pseudokeskaegne värssteos, algus veab ette Arturi tsükli, temast räägitavad legendid. Tuleb tagasi siis, kui Inglismaa on suures hädas. ,,Kubla" mälestused oopiumitarvitamise ajal nähtavast unest. Tatari sõjalaagri kirjeldus, koputus uksele katkestas mõttelõnga. Ei saanud enam luuletust lõpetada. 16. nov 23. nov Romantikute proostatekstidel on tugevad lüürika tunnused. Valgustus oli suur samm romaani kui zanri arengus. Kujuneb välja eepilist tüüpi narratiiv. See on lineaarne ja tugev ka tänapäev
Läks siis Londonisse meditsiini õppima. Siis tekkisid tal eraelulised pahandused, pahandused isaga. Schelley abiellus oma õe sõbrannaga, sest tal oli kahju temast - abiellus ilma armastuseta. Isa ei andnud Schelleyle enam toetusraha, tabas Schelleyt vaesus. Schelley kirjutas anarhistlike artikleid, pani need pudelisse ja laskis jõge mööda rändama. Läks Iirimaale ja võttis vastu katoliikliku usutunnistuse. 1813. aastast hakkavad ilmuma ta teosed - esimene Schelleylik värssteos, järgmisel aastal satub ta kokku William Baudwiniga. Schelley armus Baudwini tütresse Marysse. Siin tekib ka sotsiaalne moment sisse. Hiljem nad abiellusid, mis andis talle põhjuse ka isaga ära leppida, hakkas isalt jälle raha saama. Leppimine toimus 1815. aastal. Schelley järjest publitseerib oma värssteoseid - kuulub suhteliselt pikkade värssteoste autorite hulka. Kui John Keats suri, siis ta kirjutas Keatsile mälestusluuletuse "Adonais..."
annaabi.ee 
