Vitus Jonassen
Bering
Janely Tilk
- üks maailma
kuulsatest
maadeuurijatest
-1725-1730
- abielus Anna
Christinaga
- 37 aastat
- Balti laevastikus
Bering sai aastal :
1707 - porutsnikuks
1710 leitnandiks
1715 - 4. järgu kapteniks
1717 - 3. järgu kapteniks
1720 - 2. järgu kapteniks
1724 - 1. järgu kapteniks.
Retk üle Vaikse ookeani põhjaosa silmapaistva
koha suurele põhjaalade merele ehk selle
Lõunamere põhjapoolsele jätkule.
- Siberist ja Califor-
niast
- Põhja-Ameerikast
- Beringi meri
Vitus Joanassen Bering Vitus Joanassen Bering oli Taanis sündinud Vene meresõitja, kes elas aastatel 1681 1741. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat. Ta lõpetas 1703 Amsterdamis kadetikorpuse ja astus samal aastal Venemaa teenistusse alamporutsiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712 1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutsikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1
Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3.5.1 Bellingshauseni meri 3.5
nägid, et reis polnud sugugi kasulik, sest teel olles kulus enamus nende rahast. Mida teha? Ja siin jõudis kaugetest maadest tagasi kapten Ivan Fjodorovits Krusenstern. Tema pakkus Vene- Ameerika kompaniile uut teekonda Ameerikasse jõudmiseks: kas ümber Aafrika või ümber Lõuna-Ameerika. Krusensterni ennast eriti kompanii rahad ei huvitanud. Tema oli elukutseline meremees, kes armastas merd ja reisimist. Ta unistas saada kuulsaks meresõitjaks, nagu komandör Bering, kaptenid James Cook või Laperus. Kuid esialgu ei saanud noorest kaptenist meresõitjat, vaid sõjaväelane. 1788.a. sõdis ta rootslaste vastu, kuid 1793.a. Sõitis Inglismaale, kus osales sõjas Prantsusmaaga. Hiljem jõudis ta Ameerika Ühendriikidesse, kus kohtus esimese ameerika presidendi Georg Washingtoniga. Ameerikast Krusenstern sõitis edasi Lõuna-Aafrikasse, pärast Indiasse ja Hiinasse ning uuesti Inglismaale. Alles 6 aasta pärast, 1799.a.saabus Krusenstern tagasi Venemaale
Kõik kommentaarid