Referaat : Gröönimaa. (0)

Põhiteave Gröönimaa kohta
Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari . Kanadale kuuluvast Ellesmere’i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit.
Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit.
Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal.
Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja – Ameerikast . Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga.
Nime saamine ja tähendus
Gröönimaa sai oma nime juba sajandeid tagasi. Kui sinna elama asunud islandlased, kui viimsed sellele nimeks panid Grænland. Taani keeles Grønland tähendab aga rohelist maad. Gröönimaal on ka enda gröönikeelne nimi, milleks on Kalaallit Nunaat, see tähendab grööni keeles 'inimeste maad' ehk siis ’gröönlaste maad’.
Kohalik loodus
Gröönimaa loodusest suurem osa on puutumata. Igijää ja igilumega on kaetud üle 80% Gröönimaast. Gröönimaa kirdeosas on Põhja – ja Ida – Gröönimaa rahvuspark. Kliima üle kogu Gröönimaa on polaarni, kui kohati on ilm üsna erinev.
Gröönimaal on ka kohti, kus kasvab ka põõsaid, mustikaid ja samblike. Lopsakamaid niite võib leida küll ainult orgudest .
Peale Gröönimaal elavatest inimestest elavad seal ka polaarrebased, hundid , põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud. Rannikul võib kohata ka morskasid, vaalu ja ka hülgeid. Saarelt ei puudu ka linnud , neid on seal lausa ligikaudu 50 liiki.
Sealne maa pole ka andide poolest vaene. Gröönimaalt on kaevandatud nii sütt, marmorit ja tsinki kui ka tina ning hõbedat. Ei ole välistatud ka võimalik, et sealt võib saada ka naftat, kulda, rauda ja isegi teemanteid.