Charles Pierre Baudelaire oli 19. sajandi prantsuse soost luuletaja, tõlk ja kriitik. Tema teost ,,Kurjuse Lilled" peetakse prantuse kirjanduse klassikaks. Ta sündis Prantsusmaal, Pariisis1821. A ja kaotas lapsepõlves oma isa. See-eest olid tal oma emaga väga lähedased suhted. Talle ei mõjunud hästi internaatkoolis emast eemal veedetud aastad. Noorena oli ta küünik ja ebamoraalne. Sellisena kirjeldatakse ka tema loomingut: see oli äärmuslik, vastandlik ja erakordne. Ta kirjutas muuhulgas skandaalseteks teemadeks peetud seksist, lesbismist ning surmast. Baudelaire oli aeglane kirjutaja ja elas oma eluviisi tõttu vaesuses. Küllaltki suure päranduse saamisest hoolimata elas ta võlgu ja oli koguni sunnitud oma emalt lunastust paljuma ja raha laenama. Mingil perioodil ta ei suhelnudki oma armastatud emaga, kuid ema siiski halastas talle. Prantslane kasutas prostitutsiooni teenuseid ja arvatakse, et ta põdes süüfilist ning veel mõnda...
Baudelairelik luule Analüüs Prantsuse luuletaja Charles-Pierre Baudelaire sündis 9. aprill 1821 Pariisis ning suri 31. august 1867. Baudelaire sündis Joseph Fransois Baudelaire'i ja Caroline Archimbault-Dufais pojana. Kõigest 6- aastasena kaotas ta oma armastatava isa ning tema võõrasisaks sai kõrgem sõjaväeline, kellega aga suhted ei olnud head. Haridust sai ta paljudest koolidest, kuid paljud neist jäid tal pooleli distsipliinipuudumise ja kakluste pärast. Kirjutamist alustas luuletaja Pariisis Louis -le -Grand'i lütseumis. Baudelaire elas Pariisis täieliku boheemlase elu. Ta elas kirjanike ja kunstnike pansionis ning sukeldus täielikult boheemlasellu. Saavutas seal endale ka dändi kuulsuse ning talle meeldis sõpru sokeerida müstifikatsioonidega. Perekond tahtis temast hoopis diplomaati koolitada ja polnud tema eluviisiga rahul ning saatsid ta Indiasse. Lu...
Charles Baudelaire ja sümbolism Carolin Laubre Tallinna Reaalkool Tallinn 2009 Realism ja romantism Romantism Realism · 1789-1830 · 1830-1870 · Eelkäija sentimentalism · Kokku põimumine · Eeldus: Suur Prantsuse romantismiga Revolutsioon · Eeldus: vastuolu kodanluse · Rahulolematus kaasajaga; ja töölisklassi vahel minevik/tulevik · Materialism, positivism · Vastandumine; sisetunne · Kunsti eesmärk eneseväljendus · Välditi idealiseerimist · Ainestik argielust Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kri...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Maailma kirjandusloo üheks kauneimaks tekstiks peetud Mäejutluses (Matteuse evangeelium) edastab Jumal oma poja kaudu maailmale imetabase sõnumi idee armastatusest ja halastusest. See vana kirjatrükk on kujundanud inimkonna arusaamu elamisest ja olemisest kahe aastatuhande vältel, minetamata oma väärtust ja võlu. Jeesuse sõnad on saanud eurooplase mõtteviisi pärisosaks ning elukäsitluse keskmeks. XX sajand on meile pakkunud aga hoopis vastupidist kaunid ideaalid paisati ilmasõdade ajal põrmu ja käsk armastada oma ligimeest kui iseennast muutus tühipaljaks sõnakõlksuks. Miks tekkis kuristik Jumala poolt pakutud ideaalide ja tegelikkuse vahele, milles elab jumalanäoline inimene? Põhjuseid on kindlasti palju, oma rolli mängivad siin eetilistest piirangutest vaba loodusteadus, arenev tehnika ja turvaliselt kohmakas demokraatia, kuid selle kõige taga seis...
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
Valisin analüüsimiseks Charles-Pierre Baudelaire'i poeemi ,,Vanaeidekese meeleheide". Väike kortsus vanaeideke tundis suurt lõbu, nähas seda ilusat last, keda kõik hellitasid, kellele kõik tahtsid meeldida: see kaunis olend, niisama habras kui tema, see väike vanaeit, ja niisama kui temagi hambutu ja juusteta. Ja ta lähenes lapsele, tahtes talle lapse kombel naeratada ja teha mõnusat nägu. Aga ehmunud laps tõrkus elatanud hea naise õrnuste vastu ja täitis maja oma kisaga. Siis taandus hea vanake oma igavesse üksindusse ja nuttis oma nurgas, öeldes enesele: ,,Ah, meie, õnnetute naisolevuste meeldimisaeg on möödas isegi süütute laste juures; ajame hirmu peale nendele pisikestele, keda tahame armastada." Baudelaire on ennekõike tuntud ,,Kurja lillede" autorina, minagi lugesin keskkoolis seda luulekogu, kuid hinge läks mulle hoopis teine tema teos: "Väikesed poeemid proosas", mida ma vaataksingi lähemalt. ,,Väikesed poe...
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu, kelle looming ja käitumine ei pea...
Amandine Aurore Lucile Dupin, later Baroness Dudevant (1 July 1804 8 June 1876), best known by her pseudonym George Sand, was a French novelist and feminist. Early life Sand's father was a distant relative of Louis XVI. Her mother was a commoner. Sand was born in Paris but raised by her grandmother at her estate, Nohant, in the French region of Berry. She later used the setting in many of her novels. In 1822, at age 19, she married Baron Casimir Dudevant. She and Dudevant had two children: Maurice and Solange. In early 1831 she left her prosaic husband. 4 years later she was legally separated from Dudevant and, taking the children with her, converted to a Jewish faith. Contemporary views Sand's reputation came into question when she began sporting men's clothing in public. In addition to being comfortable, Sand's male dress enabled her to circulate more freely in Paris than most of her female contemporaries could. It gave her increase...
Nõo Reaalgümnaasium Prantsusmaa pärast Teist maailmasõda Referaat Teele Juhkam 12.c klass Nõo 2014 Sissejuhatus Käesolev referaat kirjeldab olukorda Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda. Referaat võtab lühidalt kokku olukorra Prantsusmaal 1945-ndast aastast tänapäevani. Referaadi esimene pool sisaldab olukorra kirjeldust Prantsusmaal pärast sõda võimu vahetumised, kolooniad, erinevad konfliktid. Teine pool räägib tollasest suurkujust Charles de Gaulle'st. Arvan, et tema on just see poliitik, kes väärib mainimist. Suurelt tänu temale on Prantsusmaa vaba maa. Lühiülevaade Prantsusmaast ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952) Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 1999 () Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1985 Prantsusmaa on Eu...
... Gümnaasium Edouard Manet Referaat Koostaja: Klass: 11. Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Nooruspõlv............................................................................................................. 4 Manet kunstnikuna................................................................................................. 6 Tuntumad teosed.................................................................................................... 7 ,,Kontsert Tuileries aias"....................................................................................... 7 ,,Eine murul"........................................................................................................ 7 ,,Olympia"...
ü 1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu ...
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse ...
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeest...
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neok...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
