18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikesk...
1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850- Realismus Theodor Fontane, Gottfried Keller, Theodor Storm 1890 1875- Naturalismus Carl und Gerhart Hauptmann, Henrik Ibsen 1900 Expressionism 1910- Gottfried Benn, Georg Heym, Georg Trakl us 1925 Neue 1925- Bertolt Brecht, Ödön von Horvath, Erich Kästner, Heinrich Mann, Sachlichkeit 1940 Kurt Tucholsky 1900- Franz Kafka, Hermann Hesse, Thomas Mann, Robert Musil, Rainer Moderne 2013 Maria Rilke, Arthur Schnitzler Literaturepoche: Barock (1600-1720)
(proosaluuletus, vabavärss). Sümbolistid andsid tõuke ka 20. saj luuleteooriale. 1 Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M. Maeterlinck, aga ka Hauptmann, Ibsen, Strindberg) ja proosat. Esindajad : pr luuletajad Ch Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme; belgia draamakirjanik Maurice Maeterlinck; saksa kirjanik Gerhart Hauptmann; austria kirjanik Rainer Maria Rilke; iiri päritolu inglise kirjanik Oscar Wilde; iiri kirjanik William Butler Yeats; vene luuletajad Valeri Brjussov ja Aleksandr Blok. Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno, Suits, Semper).
sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870
Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi Riia. Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. Kasutati maalitud dekoratsioone. Lava oli nagu karp, lahtine külg vaatajate poole. Valgust andsid küünlad või õlilambid. 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja G. Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Antiik teater Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori
· Medaille «Winterschlach im Osten 1941/42» («Talvelahingud idas 1941/42» ehk Idamedal) · Aizsargsi (Läti Kaitseliit) Teeneterist · Kaitseliidu II klassi Valgerist Auastmed · Nooremleitnant (1929) · Leitnant (1933) · Oberleutnant (septembris 1941) · Hauptmann (jaanuaris 1942) · Major/SSSturmbannführer (juunis 1943) · SSObersturmbannführer (augustis 1944) · SSStandartenführer (märtsis 1945) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Alfons_Rebane www.militaar.net http://alfonsrebane.webs.com/fotod.htm
Ritterkreutz des eisernen Kreutzes (Raudristi Rüütlirist) 1939 Eisernes Kreutz I Klasse (I klassi Raudrist) 1939 Eisernes Kreutz II Klasse (II klassi Raudrist) Infanterie-Sturmabzeichen in Silber (hõbedane Jalaväe Rünnakumärk) Auastmed Portupei-aspirant - 21.07.1934 Lipnik - 05.10.1936 Nooremleitnant - 24.02.1938 Oberleutnant - 09.08.1942 Hauptmann / SS-Hauptsturmführer - 1942 SS-Sturmbannführer - 30.01.1944 SS-Obersturmbannführer - 1.08.1944 Mis on Raudristi Rüütlirist? Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest Kolmanda Riigi ajaperrioodil.
Paul Pinna näitlejaand avaldus varakult, juba 15-aastasena hakkas ta esinema ,,Estonia" näitelaval asjaarmastajate trupis, Tallinna eesti elukutselise teatri avamisel (1906) oli ta juba küps näitleja. Pinna oli silmapaistev karakteriosade näitleja nii draamas kui ka komöödias, esines menukalt ka operettides. Loonud monumentaalseid lavakujusid ( Vestman, Napoleon, Caecar jt). Näitejuhina tõi Tallinnas lavale realistliku draama ( Sudermann, Hauptmann, Ibsen, Tolstoi). Andis koos T.Altermanniga välja meie esimest teatriajakirja ,,Näitelava" (1909-10). Pinna näidend, 1905. aasta revolutsiooniaineline psühholoogiline draama ,,Leek" keelati tsensori poolt 1910, mängiti Helsingis 1911 ja samal aastal kinnisel etendusel Estonias. Avaldanud rahvuslikud komöödiad ,,Kui pungad puhkevad" (Viljandi 1912), ,,Vana lugu- alati uus" (Viljandi 1914), ,,Pidur pääle"(Tallinn 1933), kupleede kogu ,,Nalja pöörises" (Tallinn 1920).
taheti tsensuusrist ja kommertshuvidest ja konkurentsi survest vaba teatrit. See loodi Antoine'i teatriga ühistel alustel: klubi-tüüpi, kindla liikmeskonnaga (liikmete arv kasvas pidevalt), repertuaari valis 10-liikmeline juhtnõukogu. Siin polnud aga oma kindlat truppi ega kindlat lavastajat. Trupp moodustus professionaalsetest Berliini näitlejatest ja etenduste jaoks renditi erinevaid ruume. 1889 avati Freie Bühne Ibseni ,,Kummitustega". Repertuaaris ka Tolstoi, Strindberg, Zola, Hauptmann, Holz. 1890 loodi Freie Volksbühne (Vaba Rahvateater), mis oli seotud sotsiaaldemokraatliku parteiga. Liikmed olid põhiliselt töölisklass. Liikmete arv suur ja piletihind odav. Mängiti ka Hauptmanni, Schillerit, Lessingut, Ibsenit repertuaar laiem kui Freie Bühnel. Selle teatri edu ergutas ka kommertsteatreid lavastama uusi näidendeid. Moodsa näitekirjanduse eeskuju oli Ibsen, kelle loomingu lavastamisega käisid kaasas pidevad skandaalid ja vaidlused
aukraadid): Reichsführer-SS (Generalfeldmarschall), Oberstgruppenführer (Generaloberst), 8 Obergruppenführer (General), Gruppenführer (Generalleutnant), Brigadeführer (General- major), Oberführer (Oberst), Standartenführer (Oberst), Obersturmbannführer (Oberst- leutnant), Sturmbannführer (Major), Hauptsurmführer (Hauptmann), Obersturmführer (Oberleutnant), Untersturmführer (Leutnant). Saksa relvajõudude Wehrmachti (e.k. kaitsejõud) koosseisus olid armee (Heer), sõjalaevastik (Kriegsmarine) ja lennuvägi (Luftwaffe), sõja ajal ka Waffen-SSi ja SA üksused. Wehrmachti ülemjuhataja oli peale Hindenburgi surma 1934 Hitler. Kuni 1938. aastani oli kõrgeim ülemjuhatus kaitseministri von Blombergi käes, tolle errumineku järel nimetati kaitsejõudude juhatajaks Wilhelm Keitel
an der Sehnsucht nach Katharina krepieren wird. Aber schon im nächsten Satz beteuert sie wieder ,,Es geht mir gut". Erich Loest: Nikolaikirche (1995) Gezeigt wird das Schicksal einer Familie im Spannungsfeld zwischen Stasi und Friedensbewegung. Während die Hauptfigur, Architektin Astrid Protter (Barbara Auer), die Verlogenheit des Systems erkennt und neue Wege sucht, profiliert sich ihr Bruder Alexander Bacher (Ulrich Matthes) weiterhin als Stasi-Hauptmann, versucht jedoch gleichzeitig, seine Familie vor den Nachstellungen der eigenen Behörde zu schützen. Die Auseinandersetzungen in dem zweiteiligen Film gipfeln in denMontagsdemos von 1989. Während die Staatsmacht mit äußerster Brutalität gegen die Demonstranten vorgeht, antwortet die Menschenmasse kurz darauf mit Schweigen und zieht ohne Gewalt am verbarrikadierten Stasigebäude vorbei.
annaabi.ee 
